Viimati hääletatud eelnõud
Eelnõu autor
Erakondade puhul: fraktsiooni nimel esitatud või enamiku selle liikmete allkirjastatud eelnõud. Teised on kaardil märgitud nt „Reform 5/45“.
Riigikogu järgmine istung
teisipäev, 24. novemberAlgus 10:00
Eelnõu muudab geograafilise tähise kaitse seadust, kaubamärgiseadust ja riigilõivuseadust, et Eestis saaks kohaldada Euroopa Liidu määrust 2023/2411 käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste kohta. Riigisisene geograafiliste tähiste kaitse ja register kaotatakse ning selliseid tähiseid hakatakse registreerima kogu Euroopa Liitu hõlmavas registris; Patendiamet menetleb taotlusi riigisiseses staadiumis ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb tähiste kasutamise üle järelevalvet. Seletuskirja järgi on eesmärk võimaldada tootjatel kaitsta käsitöönduslikke ja tööstustooteid ning nende traditsioonilist oskusteavet Euroopa Liidus ja mujal, näiteks Haapsalu ravimuda, Muhu tikandit või Setu pitsi. Seadus jõustub üldises korras kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist; määrus 2023/2411 muutus rakendatavaks 2025. aasta 1. detsembril.
Eelnõu kirjutab alusharidusseadusesse alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse jaotamise aluseks olevad arvnäitajad. Seni olid need Vabariigi Valitsuse määruses, mille aluseks olnud riigieelarve seaduse säte tunnistatakse 1. jaanuaril 2027 kehtetuks. Seletuskirja järgi ei muudeta toetuse eesmärki, suurust ega jaotamise seniseid põhimõtteid.
Eelnõu muudab meresõiduohutuse seaduse veeteetasu reegleid. Kehtestatakse veeteetasu soodustus laeva CO2-mahukuse klassi alusel, tõstetakse merematkelaevade ühikuhinda ja ülempiiri ning kaotatakse ankrualal punkerdamise vabastus (alternatiiv- ja taastuvkütused jäävad vabastatuks). Seletuskirja kohaselt on eesmärk edendada keskkonnasõbralikke laevu ja ajakohastada veeteetasu reegleid.
Eelnõu keelab Vene ja Valgevene kodanikel (ning teiste Vabariigi Valitsuse loetletud riikide kodanikel), kellel puudub pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus, kinnisasja omandamise kogu Eesti territooriumil. Keeld hõlmab ka juriidilisi isikuid, mille tegelik kasusaaja on selline isik. Lisaks muudetakse piirangutevööndi kirjeldus külapõhiseks ning ühtlustatakse maareformi seadust, rahapesu seadust ja riigivaraseadust. Kavandatud jõustumine on 1. jaanuar 2027.
Riigikogu otsusega antakse Multilateraalse Investeeringute Tagamise Agentuurile (MIGA) riigigarantii 10 000 000 eurot Ukraina ülesehitamise ja majanduse toetamiseks. Seletuskirja järgi võimaldab garantii toetada MIGA tagatisi Ukrainasse tehtavatele investeeringutele ja Ukrainaga seotud kaubanduse rahastamisele. Garantii antakse MIGA-ga sõlmitava riskide jagamise lepingu alusel.
Riigikogu toimunud istungid
- Teine lugemineSeaduseelnõu № 1044
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus
Eelnõu muudab tervishoiuteenuste korraldamise seadust, et parandada perearstiabi kättesaadavust ja järjepidevust. Perearst saab teatud juhul keelduda patsiendi nimistusse võtmisest, kui nimistus on üle 1600 isiku. Tervisekeskused saavad ülesande korraldada nimistute ajutist asendamist ning luuakse alus riski- ja kriisipiirkondade määramiseks. Seadus jõustuks 1. märtsil 2027.
Tagasi lükkamine
Poolt 22 · Vastu 41 · Ei hääletanud 31
- Kolmas lugemineSeaduseelnõu № 906
Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (strateegiliste investeeringute ekspressrada)
Eelnõu loob strateegiliselt oluliste investeeringute jaoks ekspressraja. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium täidab ühtse kontaktpunkti rolli, riigi eriplaneeringut saab kehtestada lihtsustatult detailse lahenduse alusel ning ehitusseadustikku lisandub eraldi projekteerimistingimuste kord. Muudetakse ka keskkonnamõju hindamise ja vaidlustamise reegleid.
II lugemise katkestamine
Poolt 15 · Vastu 45 · Ei hääletanud 33
- Kolmas lugemineSeaduseelnõu № 892
Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Eelnõu võtab üle elektrituru uuendamise direktiivi (EL) 2024/1711 ja rakendab REMIT-määrust (EL) 2024/1106. Muudetakse elektrituruseadust, maagaasiseadust, riigihangete seadust ja industriaalheite seadust. Seletuskirja järgi lisanduvad tarbijakaitse, paindlik võrguühendus, energia jagamine, madalam elutähtsa teenuse piir, uued trahvid hulgiturul ning kriisiaegne erand heite piirväärtustest.
II lugemise katkestamine
Poolt 21 · Vastu 47 · Ei hääletanud 25
- Vastu võetudSeaduseelnõu № 997
Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu ratifitseerimise seadus
Eelnõu ratifitseerib ELi ja Mehhiko strateegilise partnerluse lepingu, mis asendab 2000. aasta üldlepingu ning hõlmab poliitilist dialoogi, koostööd, kaubandust ja investeeringuid. Seletuskirja järgi ei ole Eesti õigusakte vaja muuta ja mõju Eestile on positiivne. Leping on alla kirjutatud Brüsselis 2026. aasta 6. mail.
Lõpphääletus
Poolt 45 · Vastu 5 · Ei hääletanud 42
- Vastu võetudSeaduseelnõu № 996
Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturu, Argentina Vabariigi, Brasiilia Liitvabariigi, Paraguay Vabariigi ja Uruguay Idavabariigi vahelise partnerluslepingu ratifitseerimise seadus
Eelnõu alusel ratifitseerib Riigikogu EL-i ja Mercosuri riikide (Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay) partnerluslepingu, mis allkirjastati Eesti poolt 25. märtsil 2026. Seletuskirja järgi on ratifitseerimine vajalik, sest leping hõlmab seadusega reguleeritavaid küsimusi. Seletuskiri annab ülevaate lepingu peatükkidest ja algatajate arvates oodatavast mõjust Eestile.
Lõpphääletus
Poolt 44 · Vastu 4 · Ei hääletanud 45
- Vastu võetudSeaduseelnõu № 1019
Riigi 2026. aasta teise lisaeelarve seadus
Eelnõu on riigi 2026. aasta teine lisaeelarve. Seletuskirja järgi suurenevad vanglarendi tõttu tulud 14,1 miljonit eurot ning kulude ja investeeringute kogumaht jääb samaks. Suur osa muudatustest on kulude nihutamine aastate vahel ja eelarvevahendite ümbertõstmine valitsemisalade vahel.
Lõpphääletus
Poolt 49 · Vastu 18 · Ei hääletanud 26
- Vastu võetudSeaduseelnõu № 1003
Platvormitöö seadus
Platvormitöö seadus võtab üle Euroopa Liidu direktiivi 2024/2831. Seadus sätestab reeglid platvormihaldurile, platvormitöö tegijale ja vahendajale: töösuhte eeldus, isikuandmete töötlemise piirangud, läbipaistvus, inimjärelevalve automaatsüsteemide üle, töötervishoid ja tööohutus, teavitamine, järelevalve ja trahvid. Seadus jõustub 2. detsembril 2026.
Lõpphääletus
Poolt 51 · Vastu 22 · Ei hääletanud 18
- Vastu võetudSeaduseelnõu № 972
Tööturumeetmete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Eelnõu muudab tööturumeetmete, töötuskindlustuse, töövõimetoetuse ja sotsiaalmaksuseadust. Töötuna arvelolek lõpetataks kolme rikkumise järel liigist sõltumata ning sanktsioonid ühtlustataks kõigile töötutele. Seletuskirja järgi on eesmärk suurendada tööotsijate aktiivsust ja lühendada töötuse kestust. Muudetakse ka sobiva töö mõistet ning töötukassa nõukogu ja juhatuse otsustamist. Aktiivsusnõuete muudatused jõustuksid 1. jaanuaril 2027.
Lõpphääletus
Poolt 66 · Ei hääletanud 22
- Vastu võetudSeaduseelnõu № 877
Rahvaraamatukogu seadus
Eelnõu asendab 1998. aasta rahvaraamatukogu seaduse uuega. Uus seadus muudab rahvaraamatukogude võrgu, struktuuri ja juhtimise reegleid ning raamatukoguhoidjate kvalifikatsiooninõudeid. Maakonnaraamatukogude riiklikud ülesanded antakse etapiviisiliselt üle Eesti Rahvusraamatukogule ja luuakse ühtne raamatukogude andmekogu. Muudetakse ka Eesti Rahvusraamatukogu seadust.
Lõpphääletus
Poolt 52 · Vastu 19 · Ei hääletanud 15
- Saadetud II lugemiseleSeaduseelnõu № 1071
Karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus
Eelnõu pikendab alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude aegumistähtaegu ning seob nendega kannatanu tsiviilõigusliku kahjunõude aegumise. Samuti muudab see ohvriabi seadust: ohvrite andmed jõuavad Sotsiaalkindlustusametini varem ning tekib alus kriisitelefoni kõnede salvestamiseks. Seletuskirja järgi on eesmärk kaitsta paremini alaealisena väärkoheldud inimesi ja võtta osaliselt üle direktiiv (EL) 2024/1385.
- Saadetud II lugemiseleSeaduseelnõu № 1070
Rahvatervishoiu seaduse, käibemaksuseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (varajast abi andva sekkumise teenus)
Eelnõu lisab rahvatervishoiu seadusesse uue teenuse, varajast abi andva sekkumise teenuse. See on vaimse tervise abi inimestele, kellel on sümptomeid, kuid kes ei vaja veel tervishoiuteenust. Teenust korraldab ja rahastab Tervisekassa riigieelarvest. Seadus jõustuks 2028. aasta 1. jaanuaril.
- Saadetud II lugemiseleSeaduseelnõu № 1062
Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (üüriõigus)
Eelnõu muudab võlaõigusseadust, tsiviilkohtumenetluse seadustikku, täitemenetluse seadustikku ja üürivaidluse lahendamise seadust. Seletuskirja järgi on eesmärk lühendada aega, mis kulub makseviivitusega üürniku üürisuhte lõpetamiseks ja eluruumi vabastamiseks. Üürileandja saaks lepingu üles öelda varem, kuid üürnikule antav lisatähtaeg pikeneb 14 päevalt 30 päevale. Seadus jõustuks 1. oktoobril 2027.
- Saadetud II lugemiseleSeaduseelnõu № 1061
Elektroonilise side seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus
Eelnõu korrastab elektroonilise side seaduses raadioside piiramise (segamise) aluseid ja laiendab asutusi, kes võivad raadiosidet sagedusloa alusel piirata. Lisaks luuakse võimalus piirata raadiosidet väljaõppeks, teadus- ja arendustegevuseks ning tehniliste lahenduste katsetamiseks selleks ettevalmistatud alal. Muudetakse ka Kaitseliidu seadust, päästeseadust, riigilõivuseadust ja vangistusseadust.
- Saadetud II lugemiseleSeaduseelnõu № 1046
Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (ametiprivileegid)
Eelnõu toob kriminaalmenetlusse ametiprivileegi mõiste, loetleb selle kandjad ja nõuab privileegiga hõlmatud tõendite kogumiseks kohtu luba. Lisaks sisaldab see erireegleid advokaatide ja kaitsjate kohta ning kohtu loal terviseandmete saamise võimalust. Seletuskirja järgi täidetakse sellega ka Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust ja Euroopa Nõukogu advokaadikutse kaitse konventsiooni. Jõustumine on kavandatud 1. juuniks 2027.
- Saadetud III lugemiseleSeaduseelnõu № 1005
Maksukorralduse seaduse ja töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seadus
Eelnõu kaotab töövaidluskomisjoni (TVK) juhataja perioodilise hindamise iga kolme aasta järel. Selle asemel reguleeritakse juhataja värbamist, alustava juhataja mentorlust, iga-aastast koostöövestlust, koolitamist ja ametist vabastamist. Seletuskirja järgi on eesmärk tagada TVK-de töö kvaliteet ja hoida juhatajate pädevust. Seadus jõustuks 1. jaanuaril 2027.
- Saadetud III lugemiseleSeaduseelnõu № 987
Meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus
Eelnõu muudab meresõiduohutuse seaduse veeteetasu reegleid. Kehtestatakse veeteetasu soodustus laeva CO2-mahukuse klassi alusel, tõstetakse merematkelaevade ühikuhinda ja ülempiiri ning kaotatakse ankrualal punkerdamise vabastus (alternatiiv- ja taastuvkütused jäävad vabastatuks). Seletuskirja kohaselt on eesmärk edendada keskkonnasõbralikke laevu ja ajakohastada veeteetasu reegleid.
- Saadetud III lugemiseleSeaduseelnõu № 937
Alusharidusseaduse muutmise seadus
Eelnõu kirjutab alusharidusseadusesse alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse jaotamise aluseks olevad arvnäitajad. Seni olid need Vabariigi Valitsuse määruses, mille aluseks olnud riigieelarve seaduse säte tunnistatakse 1. jaanuaril 2027 kehtetuks. Seletuskirja järgi ei muudeta toetuse eesmärki, suurust ega jaotamise seniseid põhimõtteid.
- Saadetud III lugemiseleSeaduseelnõu № 813
Geograafilise tähise kaitse seaduse, kaubamärgiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
Eelnõu muudab geograafilise tähise kaitse seadust, kaubamärgiseadust ja riigilõivuseadust, et Eestis saaks kohaldada Euroopa Liidu määrust 2023/2411 käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste kohta. Riigisisene geograafiliste tähiste kaitse ja register kaotatakse ning selliseid tähiseid hakatakse registreerima kogu Euroopa Liitu hõlmavas registris; Patendiamet menetleb taotlusi riigisiseses staadiumis ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb tähiste kasutamise üle järelevalvet. Seletuskirja järgi on eesmärk võimaldada tootjatel kaitsta käsitöönduslikke ja tööstustooteid ning nende traditsioonilist oskusteavet Euroopa Liidus ja mujal, näiteks Haapsalu ravimuda, Muhu tikandit või Setu pitsi. Seadus jõustub üldises korras kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist; määrus 2023/2411 muutus rakendatavaks 2025. aasta 1. detsembril.
- Vastu võetudSeaduseelnõu № 992
Käibemaksuseaduse muutmise seadus
Eelnõu muudab käibemaksuseadust, et vähendada piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate halduskoormust teistes liikmesriikides tekkiva käibemaksu tasumisel. Seletuskirja järgi võetakse üle nõukogu direktiivi (EL) 2025/516 muudatused. Osa muudatusi jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril, osa 2028. aasta 1. juulil. Lisaks tehakse mõned täpsustused, nt reklaamkingituse piirmäär ja kassapõhise arvestuse lõpetamine.
Lõpphääletus
Poolt 58 · Ei hääletanud 27
- Vastu võetudSeaduseelnõu № 925
Kindlustusandja kriisi ennetamise ja lahendamise seadus
Eelnõu loob kindlustusandjate kriisi ennetamise ja lahendamise raamistiku ning muudab seoses sellega kindlustustegevuse seadust ja teisi seadusi. Seletuskirja järgi võimaldab see sekkuda varakult ja lahendada kindlustusandja kriis korrapäraselt, nii et keegi ei kanna suuremat kahju kui pankrotis. Seadus jõustub teatud eranditega 2027. aasta 30. jaanuaril.
Lõpphääletus
Poolt 53 · Vastu 13 · Ei hääletanud 18
- Vastu võetudSeaduseelnõu № 932
Kodakondsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Eelnõu annab Eestis sündinud kodakondsuseta lapsele Eesti kodakondsuse ka siis, kui üks vanem on Eestis elanud alla viie aasta. Samuti täpsustatakse püsivalt Eestis elamise nõuet ning kodakondsuse kaotanuks lugemise reegleid. Eksperdikomisjon kaotatakse ja tema ülesanded lähevad Haridus- ja Noorteametile. Seadus jõustuks 2027. aasta 1. jaanuaril.
Lõpphääletus
Poolt 60 · Vastu 15 · Ei hääletanud 8
- Saadetud II lugemiseleSeaduseelnõu № 1069
Käibemaksuseaduse muutmise seadus
Eelnõu muudab käibemaksuseaduses tingimusi, mille alusel diplomaadid, välisesindused, rahvusvahelise sõjalise peakorteri liikmed ja teised soodustatud isikud saavad Eestis tasutud käibemaksu tagasi. Seletuskirja järgi on eesmärk, et soodustust kasutataks vaid põhjendatud juhtudel ja taotluste menetlemine oleks lihtsam. Rahvusvahelistes lepingutes sätestatud tingimusi eelnõu ei muuda. Seadus jõustuks 2027. aasta 1. jaanuaril.
- Saadetud II lugemiseleOtsuse eelnõu № 1033
Riigikogu otsus „Riigi 2025. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine"
Riigikogu otsusega kinnitataks riigi 2025. aasta majandusaasta koondaruanne, mille Vabariigi Valitsus esitas Riigikogule. Seletuskirja järgi annab aruanne ülevaate riigieelarve eesmärkide saavutamisest ning riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. Riigikontroll auditeeris aruannet ja tegi märkuse Kaitseministeeriumi varude saldo kohta.
- Teine lugemineSeaduseelnõu № 1042
Maaparandusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Eelnõu muudab maaparandusseadust ning sellega seotult keskkonnaseadustiku üldosa seadust, veeseadust ja riigilõivuseadust. Seletuskirja järgi on eesmärk suurendada õigusselgust ning vähendada haldus- ja töökoormust. Selleks asendatakse ehitus- ja kasutusloa taotlused teavitamisega, loobutakse hoiukavadest ning lihtsustatakse väikesüsteeme ja ühistuid. Seadus jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril.
Tagasi lükkamine
Poolt 9 · Vastu 43 · Ei hääletanud 37
- Vastu võetudOtsuse eelnõu № 1067
Riigikogu otsus „Villem Lapimaa Riigikohtu liikmeks nimetamine"
Riigikogu otsusega nimetataks Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Villem Lapimaa Riigikohtu liikmeks alates 1. jaanuarist 2027. Seletuskirja järgi vabanes koht pärast riigikohtuniku Ants Kulli jäädavat lahkumist 25. märtsil 2026.
Lõpphääletus
- Saadetud II lugemiseleSeaduseelnõu № 1031
Isikunimeseadus
Eelnõu on uus isikunimeseadus, mis asendab ligi 20 aasta vanuse nimeseaduse. Selle kohaselt korraldatakse ümber nime andmise, vahetamise ja muutmise reeglid, lisatakse piirangud teatud kuritegudes süüdimõistetud isikutele ja tõstetakse nime muutmise riigilõivu. Seadus jõustuks 1. märtsil 2028.
- Teine lugemineSeaduseelnõu № 995
Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus
Eelnõu aitab rakendada EL-i metaaniheite määrust 2024/1787 energeetikasektoris. Keskkonnaamet määratakse pädevaks järelevalveasutuseks ning seadusesse lisatakse väärteokaristused määruse rikkumise eest. Lisaks täpsustatakse gaasikoguste mõõtmise reegleid ja Maksuamet saab anda Keskkonnaametile andmeid.
Tagasi lükkamine
Poolt 7 · Vastu 43 · Ei hääletanud 46
- Vastu võetudSeaduseelnõu № 988
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus
Eelnõuga ratifitseeritakse ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitud kokkulepe riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitseks ja kestlikuks kasutamiseks (BBNJ kokkulepe). Seletuskirja järgi on eesmärk tagada Eesti osalemine kokkuleppes ja rahvusvahelises koostöös. Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist: ratifitseerimine, deklaratsioon ja jõustumine.
Lõpphääletus
Poolt 61 · Vastu 1 · Ei hääletanud 32
- Vastu võetudSeaduseelnõu № 994
Tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Eelnõu asendab maksudeklaratsioonide ja tõendite vormid andmekoosseisu loeteluga, mille kehtestab minister määrusega. Samuti muutub TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni) ning teatud füüsilise isiku tuludeklaratsioonide esitamine elektroonilisena kohustuslikuks. Paberil esitamine jääb võimalikuks motiveeritud taotluse alusel. Seletuskirja järgi on eesmärk vähendada maksumaksjate halduskoormust ja riigisektori töökoormust.
Lõpphääletus
Poolt 60 · Vastu 4 · Ei hääletanud 29
- Vastu võetudSeaduseelnõu № 924
Maksukorralduse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seadus
Eelnõu sätestab seaduses selgelt, et Maksu- ja Tolliamet võib nõuda pangasaladust sisaldavat teavet ning Rahapesu Andmebüroo võib koguda pangakonto väljavõtteid, sh täitmisregistri infovahetuskanali kaudu. Lisatakse andmekaitse tagatised, säilitustähtajad, järelevalvereeglid ja üleminekuaeg. Eelnõu on vastus õiguskantsleri 1. juuli 2025 kirjale.
Lõpphääletus
Poolt 55 · Vastu 20 · Ei hääletanud 17
- Vastu võetudSeaduseelnõu № 919
Taimekaitseseaduse muutmise seadus
Eelnõu muudab taimekaitseseadust, et lahendada selle rakendamisel tekkinud kitsaskohad. Taimekaitsevahendit võib edaspidi teatud tingimustel pritsida droonilt, taimekaitsetunnistuse saamiseks piisab eksami sooritamisest ilma kohustusliku koolituseta ning Põllumajandus- ja Toiduamet saab õiguse teha kontrolltehinguid. Lisaks muutub taimekaitsevahendite kasutamise arvestus elektrooniliseks, leevendatakse taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegijate koolitusnõuet ning ajakohastatakse taimekaitseseadme mõistet, piiripunktile etteteatamist ja registrite sätteid.
Lõpphääletus
Poolt 70 · Vastu 2 · Ei hääletanud 19
- Vastu võetudSeaduseelnõu № 918
Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Eelnõu muudab koerte, kasside ja valgetuhkrute mikrokiipimise ja registreerimise kohustuslikuks uues lemmikloomade registri osas PRIA juures, riigilõiv on 12 eurot. Põllumajandusloomade register nimetatakse ümber loomade registriks ning täpsustatakse loomataudide ja muid veterinaarkorra reegleid. Suur osa sätteid jõustub 1. juunil 2027.
Lõpphääletus
Poolt 60 · Vastu 10 · Ei hääletanud 21
- Vastu võetudSeaduseelnõu № 905
Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Eelnõu asendab e-residendi kaardikujulise digi-ID kaardita e-identimisvahendiga, mille kasutamise õiguse annab Politsei- ja Piirivalveamet (PPA). Samuti võetakse kasutusele biomeetriline isikutuvastus kaugteel ning tehakse mõnele asutusele kohustuslikuks eesti infoväravas tehtav isikukontroll. Lisaks muudetakse seitset muud seadust ning jõustumine on etapiviisiline 2027–2034.
Lõpphääletus
Poolt 67 · Vastu 5 · Ei hääletanud 18
- Vastu võetudSeaduseelnõu № 895
Võlaõigusseaduse muutmise seadus
Eelnõu täiendab võlaõigusseadust, et tarbija saaks enne lepingu sõlmimist rohkem teavet kauba vastupidavuse, parandatavuse ja uuenduste kohta. Seletuskirja järgi võetakse sellega üle direktiivi (EL) 2024/825 muudatused tarbija õiguste direktiivis. Seadus jõustuks 2026. aasta 27. septembril.
Lõpphääletus
Poolt 61 · Vastu 10 · Ei hääletanud 19
- Saadetud II lugemiseleSeaduseelnõu № 1045
E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, riigilõivuseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadus
Eelnõuga rakendatakse Eestis Euroopa Liidu uuendatud e-identimise ja usaldusteenuste määrust (eIDAS 2), millega tuuakse sisse Euroopa digiidentiteedikukkur. Seadus määrab riigisisesed rollid, loamenetluse, registri ja karistused. Seletuskirja järgi on eesmärk viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega ning tagada kukru turvaline kasutuselevõtt.
- Saadetud II lugemiseleSeaduseelnõu № 1041
Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seadus
Eelnõu ajakohastab Eesti Rahvusringhäälingu seadust. Rahvusringhäälingu ülesanded sõnastatakse tehnoloogianeutraalselt, luuakse uute meediateenuste mõju hindamise kord, rahastamine viiakse nelja-aastase raamlepingu alusele ning peatoimetajad, toimetuse juhid ja eetikanõunik saavad tähtajalise (kuni viieaastase) töölepingu. Seletuskirja järgi tuleneb osa muudatusi Euroopa meediavabaduse määrusest ja riigiabi teatisest.
- Saadetud II lugemiseleSeaduseelnõu № 1032
Patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Eelnõu muudab patendiseadust, kasuliku mudeli seadust, Euroopa patentide seadust ja mikrolülituse topoloogia kaitse seadust. Seletuskirja järgi on eesmärk koondada 17 leiutiste valdkonna ministri määrust üheks patendimääruseks, ajakohastada terminoloogiat ja viia tehnilised reeglid seadustest määrusesse. Lisaks täpsustatakse üksikuid sisulisi reegleid, eelkõige pandi ja litsentsi kohta. Seadus jõustuks kolm kuud pärast avaldamist.
- Saadetud II lugemiseleSeaduseelnõu № 1006
Isikuandmete kaitse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Eelnõu kirjutab ümber isikuandmete kaitse seaduse § 6, mis lubab isikuandmeid nõusolekuta kasutada teadus-, ajaloo-, statistika- ja avaliku sektori uuringuteks. Uuringute tegijate ring laieneb ning kõigile kehtivad ühtsed ja karmimad kaitsemeetmed. Lisaks luuakse võimalus teha uuringuid kontrollitud andmetöötlussüsteemis ning viiakse riikliku statistika sätted riikliku statistika seadusesse. Seletuskirja järgi on eesmärk õigusselgus ja kiiremad uuringud.
- Saadetud II lugemiseleSeaduseelnõu № 1004
Seadme ohutuse seaduse muutmise seadus
Eelnõu viib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) infosüsteemi isikuandmete töötlemise põhireeglid määruse tasandilt seadusesse. Lisaks tuleb elektrialal alates 1. jaanuarist 2031 kompetentsust tõendada kutsetunnistusega. Seletuskirja järgi on eesmärk õigusselgus ning kooskõla põhiseaduse ja isikuandmete kaitse üldmäärusega.
- Saadetud II lugemiseleSeaduseelnõu № 1002
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus), rakendamise seadus
Eelnõu loob Euroopa Liidu siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määruse (EL) 2024/2747 (IMERA) rakendamise seaduse. Seletuskirja järgi puuduvad Eesti õiguses praegu normid ja halduskorraldus, mis võimaldaksid selle määruse meetmeid rakendada. Eelnõu määrab vastutavad asutused ning muudab kolme kehtivat seadust.
- Saadetud II lugemiseleSeaduseelnõu № 1063
Eesti Vabariigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus
Seadusega ratifitseeritakse Eesti ja Ühendkuningriigi uus tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise leping ning selle protokoll. Leping asendab 1994. aasta lepingu. Seletuskirja järgi on eesmärk kaasajastada reegleid, vältida topeltmaksustamist ja tõkestada maksupettusi.
- Saadetud II lugemiseleOtsuse eelnõu № 1054
Riigikogu otsus „Kaitseväelaste piirarvu määramine kiireloomulise vajaduse korral muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks"
Riigikogu otsuse eelnõu määrab 2027. aastaks kaitseväelaste piirarvuks 100 inimest, kes võivad kiireloomulise vajaduse korral osaleda muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Seletuskirja järgi võimaldab see Eestil kiiresti reageerida eskaleeruvale olukorrale. Piirarv on sama mis 2026. aastaks määratud.
- Saadetud II lugemiseleOtsuse eelnõu № 1053
Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides"
Riigikogu otsuse eelnõu pikendab kuni kolme kaitseväelase kasutamist Euroopa Liidu sõjalisel merendusoperatsioonil EUNAVFOR Aspides Punase mere piirkonnas kuni 2027. aasta lõpuni. Rotatsiooni ajal võib kaitseväelasi ajutiselt olla kuni kuus.
- Saadetud II lugemiseleOtsuse eelnõu № 1052
Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias"
Riigikogu otsuse eelnõu pikendab Kaitseväe kasutamise tähtaega ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNTSO Lähis-Idas kuni 31. detsembrini 2027. Isikkoosseisu ülempiir on edaspidi kuni kolm kaitseväelast. Rotatsiooni ajal võib arvu ajutiselt tõsta kuni kuuele.
- Saadetud II lugemiseleOtsuse eelnõu № 1051
Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis"
Riigikogu otsuse eelnõu pikendab Kaitseväe kasutamist NATO missioonil Iraagis (NATO Mission Iraq) kuni 31. detsembrini 2027. Kuni kolm kaitseväelast võib missioonil osaleda. Seletuskirja järgi plaanib Eesti jätkata ühe staabiohvitseriga ning mandaat kuni kolmele on vajalik valmiduse tagamiseks.
- Saadetud II lugemiseleOtsuse eelnõu № 1050
Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis"
Riigikogu otsusega pikendatakse Kaitseväe kasutamise tähtaega Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis kuni 31. detsembrini 2027. Osaleda võib kuni kolm kaitseväelast, rotatsiooni ajal ajutiselt kuni kuus.
- Saadetud II lugemiseleOtsuse eelnõu № 1049
Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini"
Riigikogu otsuse eelnõu pikendab kuni kuue kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini kuni 2027. aasta 31. detsembrini. Rotatsiooni ajal võib isikkoosseisu ülempiiri ajutiselt tõsta kaheteistkümne kaitseväelaseni. Seletuskirja järgi panustab Eesti 2027. aastal kahe kaitseväelasega.
- Saadetud II lugemiseleOtsuse eelnõu № 1048
Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus"
Riigikogu otsuse eelnõu lubab kasutada Kaitseväe kuni 24 kaitseväelast Ühendkuningriigi juhitud ühendekspeditsiooniväe (JEF) koosseisus ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2027. Seletuskirja järgi taotletakse mandaati panustamise jätkamiseks sarnaselt eelnevate aastatega.