Kogulugu

Isikuandmete kaitse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ↗

Algatatud:
14. september 2026
Autor:
Valitsus (Justiits- ja Digiministeerium) · koalitsioon algatamise ajal: Reform, Eesti 200
Staadium
Teine lugemine

Eelnõu kirjutab ümber isikuandmete kaitse seaduse § 6, mis lubab isikuandmeid nõusolekuta kasutada teadus-, ajaloo-, statistika- ja avaliku sektori uuringuteks. Uuringute tegijate ring laieneb ning kõigile kehtivad ühtsed ja karmimad kaitsemeetmed. Lisaks luuakse võimalus teha uuringuid kontrollitud andmetöötlussüsteemis ning viiakse riikliku statistika sätted riikliku statistika seadusesse. Seletuskirja järgi on eesmärk õigusselgus ja kiiremad uuringud.

Muudatused ja täiendused

  1. Uuringu mõiste ja tegijate ring

    Seletuskirja järgi loetakse täidesaatva riigivõimu analüüsid teadusuuringuks vaid poliitika kujundamise eesmärgil ning uuringute tegijate ring on kitsas.
    Uuring hõlmab teadus-, ajaloo- ja statistikauuringuid ning avaliku sektori uuringuid (asutuste analüüsid ja tehnoloogiaarendused), mis on seotud asutuse ülesandega. Püsivalt korduva töötluse alus peab tulema seadusest ning avaliku sektori uuringu metoodika peab vastama teadusuuringu kvaliteedinõuetele.
  2. Kaitsemeetmed ja isikustatud andmed

    Seletuskirja järgi ei ole kehtivas seaduses pseudonüümimise ega samaväärse kaitsemeetme tingimusi määratud.
    Uuringut võib teha, kui andmed on pseudonüümitud või muul samaväärsel viisil kaitstud, lisatoiminguid isiku tuvastamiseks ei tehta, tulemus ei tuvasta isikut ja andmesubjekti õigusi ei kahjustata. Tuvastamist võimaldavate andmetega on uuring lubatud vaid erandina: eesmärk poleks muidu saavutatav, on ülekaalukas avalik huvi ja õigusi ei kahjustata ülemäära.
  3. Teavitamine ja eetikakomitee

    Seletuskirja järgi oli ebaselge, kelle poole uuringu tegija pöörduma peab, ning eetikakomitee võis põhimõtteliselt luua igaüks.
    Tuvastamist võimaldavate andmetega uuringust tuleb enne töötlemist teavitada Andmekaitse Inspektsiooni (AKI), kes avaldab info oma veebilehel. Eriliiki andmetega uuringut (v.a avaliku sektori uuring) kontrollib seadusega või selle alusel moodustatud eetikakomitee. Avaliku sektori uuringut kontrollib AKI, vajadusel konsulteerides teaduseetika komiteega, ja konsultatsiooni eest tasub uuringu tellija.
  4. Andmetöötlussüsteem (uus § 61)

    Uuringu võib teha andmetöötlussüsteemis, mille pakkuja tagab turvameetmed, logimise, andmete töötlemise vaid Euroopa Majanduspiirkonnas ja andmete kustutamise pärast uuringut. AKI kontrollib süsteemi enne kasutuselevõttu, pakkuja kontrollib seda vähemalt kord aastas ning minister võib kehtestada lisaturvanõudeid. Sel juhul ei kohaldata teavitamise ja eetikakomitee nõudeid, kui seadus ei näe ette teisiti.
  5. Terviseandmed ja ühe andmekogu uuringud

    Tervishoiu ja sotsiaalkaitse terviseandmeid võib uuringuks töödelda vaid nõuetele vastavas andmetöötlussüsteemis. Kui tellija töötleb ühe andmekogu andmeid, mille vastutav töötleja ta ise on, ei pea ta järgima teavitamise ja eetikakomitee nõudeid.
  6. Riikliku statistika sätted

    Seletuskirja järgi on isikuandmete kasutamine riikliku statistika tegemisel reguleeritud kehtivas riikliku statistika seaduses §-s 31 ning statistikat puudutavad normid olid ka isikuandmete kaitse seaduses.
    Riikliku statistika tegija õigus töödelda isikuandmeid, depseudonüümimise, tuvastatavate andmete, õiguste piiramise ja säilitamise reeglid viiakse riikliku statistika seadusesse. Seletuskirja järgi praktikas midagi ei muutu.
  7. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus

    Seletuskirja järgi sai omavalitsus vangiregistrist andmeid, et kontrollida elanike osalusõigust rahvaalgatuses ja -küsitluses.
    Vangiregistri päringu õigus ja osalusõiguse välistus karistust kandvatele isikutele jäetakse välja. Seletuskirja järgi on nõue rahvaalgatuse ja -küsitluse puhul ülemäärane.

Hääletused

Hääletusi pole veel toimunud.

Allikad (Riigikogu dokumendid) (6)

Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.