Viimati hääletatud eelnõud
Eelnõu autor
Erakondade puhul: fraktsiooni nimel esitatud või enamiku selle liikmete allkirjastatud eelnõud. Teised on kaardil märgitud nt „Reform 5/45“.
Riigikogu järgmine istung
teisipäev, 24. novemberAlgus 10:00
- Kolmas lugemineValitsus
Eelnõu muudab geograafilise tähise kaitse seadust, kaubamärgiseadust ja riigilõivuseadust, et Eestis saaks kohaldada Euroopa Liidu määrust 2023/2411 käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste kohta. Riigisisene geograafiliste tähiste kaitse ja register kaotatakse ning selliseid tähiseid hakatakse registreerima kogu Euroopa Liitu hõlmavas registris; Patendiamet menetleb taotlusi riigisiseses staadiumis ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb tähiste kasutamise üle järelevalvet. Seletuskirja järgi on eesmärk võimaldada tootjatel kaitsta käsitöönduslikke ja tööstustooteid ning nende traditsioonilist oskusteavet Euroopa Liidus ja mujal, näiteks Haapsalu ravimuda, Muhu tikandit või Setu pitsi. Seadus jõustub üldises korras kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist; määrus 2023/2411 muutus rakendatavaks 2025. aasta 1. detsembril.
- Kolmas lugemineValitsus
Eelnõu kirjutab alusharidusseadusesse alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse jaotamise aluseks olevad arvnäitajad. Seni olid need Vabariigi Valitsuse määruses, mille aluseks olnud riigieelarve seaduse säte tunnistatakse 1. jaanuaril 2027 kehtetuks. Seletuskirja järgi ei muudeta toetuse eesmärki, suurust ega jaotamise seniseid põhimõtteid.
- Kolmas lugeminetaristuminister Kuldar Leis
Eelnõu muudab meresõiduohutuse seaduse veeteetasu reegleid. Kehtestatakse veeteetasu soodustus laeva CO2-mahukuse klassi alusel, tõstetakse merematkelaevade ühikuhinda ja ülempiiri ning kaotatakse ankrualal punkerdamise vabastus (alternatiiv- ja taastuvkütused jäävad vabastatuks). Seletuskirja kohaselt on eesmärk edendada keskkonnasõbralikke laevu ja ajakohastada veeteetasu reegleid.
- Teine lugemineValitsus
Eelnõu keelab Vene ja Valgevene kodanikel (ning teiste Vabariigi Valitsuse loetletud riikide kodanikel), kellel puudub pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus, kinnisasja omandamise kogu Eesti territooriumil. Keeld hõlmab ka juriidilisi isikuid, mille tegelik kasusaaja on selline isik. Lisaks muudetakse piirangutevööndi kirjeldus külapõhiseks ning ühtlustatakse maareformi seadust, rahapesu seadust ja riigivaraseadust. Kavandatud jõustumine on 1. jaanuar 2027.
- Teine lugemineSotsiaalkomisjon
Eelnõuga tehakse perehüvitiste seaduses kolm muudatust. Need täpsustavad vanemahüvitise ümberarvutamist, riigile üleläinud elatisnõuete aegumist ja parandavad toitjakaotustoetuse üleminekusättes viiteviga. Seletuskirja järgi on eesmärk suurendada õigusselgust ja taastada senine rakenduspraktika pärast Riigikohtu määrust.
- Esimene lugemineÕiguskomisjon
Eelnõu kirjutab vangistusseaduse § 31¹ (Interneti kasutamine) ümber. Seletuskirja järgi on eesmärk viia säte kooskõlla põhiseadusega pärast Riigikohtu 17.06.2026. a otsust asjas nr 5-26-16. Seadusesse kirjutatakse kinnipeetavale lubatud veebilehed ja teenused, kohustused, järelevalve alused ja andmete säilitamine. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
- Esimene lugemineRahandusministeerium
Riigikogu otsusega antakse Multilateraalse Investeeringute Tagamise Agentuurile (MIGA) riigigarantii 10 000 000 eurot Ukraina ülesehitamise ja majanduse toetamiseks. Seletuskirja järgi võimaldab garantii toetada MIGA tagatisi Ukrainasse tehtavatele investeeringutele ja Ukrainaga seotud kaubanduse rahastamisele. Garantii antakse MIGA-ga sõlmitava riskide jagamise lepingu alusel.
Istungid ilma eelnõudeta
esmaspäev, 23. novemberAlgus 15:00
Päevakorras eelnõusid ei ole
- 997 Naiste ja meeste võrdse kohtlemise kohta
- 998 Põlevkivi kaevandamise strateegia ja Eesti energiajulgeoleku kohta
- 999 Eesti rahvastiku vähenemise ja rändetrendide kohta
- 1016 Perepoliitika tegevuskava esitamata jätmise kohta
- 1098 Eesti tegevuse kohta Venemaa ettevõtete sanktsioonidest väljajätmisel
- 1100 Psühhiaatrilise abi kättesaadavuse kohta
- 1116 Võimaliku huvide konflikti ja seadusloome erapooletuse kohta
Riigikogu toimunud istungid
- Tagasi lükatudIsamaaSeaduseelnõu № 1021
Käibemaksuseaduse täiendamise seadus
Tagasi lükkamine
Poolt 37 · Vastu 6 · Ei hääletanud 51
- Tagasi lükatudEKRESeaduseelnõu № 1017
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seadus
Eelnõuga vähendatakse bensiini, diisli, gaasi ja kütteõlide aktsiisimäärasid Euroopa Liidu miinimummääradeni. Lisaks kohaldatakse aktsiisimääraga maksustatavatele kütustele käibemaksu 9%-list soodusmäära. Seletuskirja järgi on eesmärk vähendada kütusehindade tõusust tingitud ostujõu langust, toetada ettevõtete konkurentsivõimet ja stabiliseerida tööturgu.
Tagasi lükkamine
Poolt 39 · Vastu 16 · Ei hääletanud 39
- Tagasi lükatudKeskSeaduseelnõu № 1016
Käibemaksuseaduse muutmise seadus
Tagasi lükkamine
Poolt 38 · Vastu 22 · Ei hääletanud 34
- Tagasi lükatudEKRESeaduseelnõu № 1011
Käibemaksuseaduse muutmise seadus
Eelnõu langetaks toiduainete käibemaksu 24%-lt 9%-le. Seletuskirja järgi on eesmärk pidurdada toiduainete hinnatõusu ning muuta toit tarbijale taskukohasemaks.
Tagasi lükkamine
Poolt 39 · Vastu 22 · Ei hääletanud 33
- Tagasi lükatudIsamaaSeaduseelnõu № 1026
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadus
Tagasi lükkamine
Poolt 38 · Vastu 19 · Ei hääletanud 37
- Teine lugemineSotsiaalministeeriumSeaduseelnõu № 1044
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus
Eelnõu muudab tervishoiuteenuste korraldamise seadust, et parandada perearstiabi kättesaadavust ja järjepidevust. Perearst saab teatud juhul keelduda patsiendi nimistusse võtmisest, kui nimistus on üle 1600 isiku. Tervisekeskused saavad ülesande korraldada nimistute ajutist asendamist ning luuakse alus riski- ja kriisipiirkondade määramiseks. Seadus jõustuks 1. märtsil 2027.
Tagasi lükkamine
Poolt 22 · Vastu 41 · Ei hääletanud 31
- Kolmas lugemineKliimaministeeriumSeaduseelnõu № 906
Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (strateegiliste investeeringute ekspressrada)
Eelnõu loob strateegiliselt oluliste investeeringute jaoks ekspressraja. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium täidab ühtse kontaktpunkti rolli, riigi eriplaneeringut saab kehtestada lihtsustatult detailse lahenduse alusel ning ehitusseadustikku lisandub eraldi projekteerimistingimuste kord. Muudetakse ka keskkonnamõju hindamise ja vaidlustamise reegleid.
II lugemise katkestamine
Poolt 15 · Vastu 45 · Ei hääletanud 33
- Kolmas lugemineValitsusSeaduseelnõu № 892
Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Eelnõu võtab üle elektrituru uuendamise direktiivi (EL) 2024/1711 ja rakendab REMIT-määrust (EL) 2024/1106. Muudetakse elektrituruseadust, maagaasiseadust, riigihangete seadust ja industriaalheite seadust. Seletuskirja järgi lisanduvad tarbijakaitse, paindlik võrguühendus, energia jagamine, madalam elutähtsa teenuse piir, uued trahvid hulgiturul ning kriisiaegne erand heite piirväärtustest.
II lugemise katkestamine
Poolt 21 · Vastu 47 · Ei hääletanud 25
- Tagasi lükatudSDEOtsuse eelnõu № 966
Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seaduseelnõu ebaregulaarset sissetulekut saavatele loovisikutele ravikindlustuse tagamiseks rulluva sotsiaalmaksu põhimõttel"
Riigikogu otsuse eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja seaduseelnõu, mis võimaldaks ebaregulaarset sissetulekut saavatel loovisikutel säilitada ravikindlustus rulluva sotsiaalmaksu arvestuse alusel. Seletuskirja järgi ei katkeks ravikindlustus siis, kui sotsiaalmaks on tasutud, kuid see ei jagune kuude vahel ühtlaselt.
Lõpphääletus
Poolt 33 · Ei hääletanud 60
- Vastu võetudVälisministeeriumSeaduseelnõu № 997
Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu ratifitseerimise seadus
Eelnõu ratifitseerib ELi ja Mehhiko strateegilise partnerluse lepingu, mis asendab 2000. aasta üldlepingu ning hõlmab poliitilist dialoogi, koostööd, kaubandust ja investeeringuid. Seletuskirja järgi ei ole Eesti õigusakte vaja muuta ja mõju Eestile on positiivne. Leping on alla kirjutatud Brüsselis 2026. aasta 6. mail.
Lõpphääletus
Poolt 45 · Vastu 5 · Ei hääletanud 42
- Vastu võetudVälisministeeriumSeaduseelnõu № 996
Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturu, Argentina Vabariigi, Brasiilia Liitvabariigi, Paraguay Vabariigi ja Uruguay Idavabariigi vahelise partnerluslepingu ratifitseerimise seadus
Eelnõu alusel ratifitseerib Riigikogu EL-i ja Mercosuri riikide (Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay) partnerluslepingu, mis allkirjastati Eesti poolt 25. märtsil 2026. Seletuskirja järgi on ratifitseerimine vajalik, sest leping hõlmab seadusega reguleeritavaid küsimusi. Seletuskiri annab ülevaate lepingu peatükkidest ja algatajate arvates oodatavast mõjust Eestile.
Lõpphääletus
Poolt 44 · Vastu 4 · Ei hääletanud 45
- Vastu võetudRahandusministeeriumSeaduseelnõu № 1019
Riigi 2026. aasta teise lisaeelarve seadus
Eelnõu on riigi 2026. aasta teine lisaeelarve. Seletuskirja järgi suurenevad vanglarendi tõttu tulud 14,1 miljonit eurot ning kulude ja investeeringute kogumaht jääb samaks. Suur osa muudatustest on kulude nihutamine aastate vahel ja eelarvevahendite ümbertõstmine valitsemisalade vahel.
Lõpphääletus
Poolt 49 · Vastu 18 · Ei hääletanud 26
- Vastu võetudMajandus- ja KommunikatsiooniministeeriumSeaduseelnõu № 1003
Platvormitöö seadus
Platvormitöö seadus võtab üle Euroopa Liidu direktiivi 2024/2831. Seadus sätestab reeglid platvormihaldurile, platvormitöö tegijale ja vahendajale: töösuhte eeldus, isikuandmete töötlemise piirangud, läbipaistvus, inimjärelevalve automaatsüsteemide üle, töötervishoid ja tööohutus, teavitamine, järelevalve ja trahvid. Seadus jõustub 2. detsembril 2026.
Lõpphääletus
Poolt 51 · Vastu 22 · Ei hääletanud 18
- Vastu võetudValitsusSeaduseelnõu № 972
Tööturumeetmete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Eelnõu muudab tööturumeetmete, töötuskindlustuse, töövõimetoetuse ja sotsiaalmaksuseadust. Töötuna arvelolek lõpetataks kolme rikkumise järel liigist sõltumata ning sanktsioonid ühtlustataks kõigile töötutele. Seletuskirja järgi on eesmärk suurendada tööotsijate aktiivsust ja lühendada töötuse kestust. Muudetakse ka sobiva töö mõistet ning töötukassa nõukogu ja juhatuse otsustamist. Aktiivsusnõuete muudatused jõustuksid 1. jaanuaril 2027.
Lõpphääletus
Poolt 66 · Ei hääletanud 22
- Vastu võetudKultuuriministeeriumSeaduseelnõu № 877
Rahvaraamatukogu seadus
Eelnõu asendab 1998. aasta rahvaraamatukogu seaduse uuega. Uus seadus muudab rahvaraamatukogude võrgu, struktuuri ja juhtimise reegleid ning raamatukoguhoidjate kvalifikatsiooninõudeid. Maakonnaraamatukogude riiklikud ülesanded antakse etapiviisiliselt üle Eesti Rahvusraamatukogule ja luuakse ühtne raamatukogude andmekogu. Muudetakse ka Eesti Rahvusraamatukogu seadust.
Lõpphääletus
Poolt 52 · Vastu 19 · Ei hääletanud 15
- Vastu võetudIsamaaOtsuse eelnõu № 1012
Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon"
Lõpphääletus
Poolt 37 · Vastu 2 · Ei hääletanud 36
- Saadetud II lugemiseleJustiits- ja DigiministeeriumSeaduseelnõu № 1071
Karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus
Eelnõu pikendab alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude aegumistähtaegu ning seob nendega kannatanu tsiviilõigusliku kahjunõude aegumise. Samuti muudab see ohvriabi seadust: ohvrite andmed jõuavad Sotsiaalkindlustusametini varem ning tekib alus kriisitelefoni kõnede salvestamiseks. Seletuskirja järgi on eesmärk kaitsta paremini alaealisena väärkoheldud inimesi ja võtta osaliselt üle direktiiv (EL) 2024/1385.
- Saadetud II lugemiseleValitsusSeaduseelnõu № 1070
Rahvatervishoiu seaduse, käibemaksuseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (varajast abi andva sekkumise teenus)
Eelnõu lisab rahvatervishoiu seadusesse uue teenuse, varajast abi andva sekkumise teenuse. See on vaimse tervise abi inimestele, kellel on sümptomeid, kuid kes ei vaja veel tervishoiuteenust. Teenust korraldab ja rahastab Tervisekassa riigieelarvest. Seadus jõustuks 2028. aasta 1. jaanuaril.
- Saadetud II lugemiseleJustiits- ja DigiministeeriumSeaduseelnõu № 1062
Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (üüriõigus)
Eelnõu muudab võlaõigusseadust, tsiviilkohtumenetluse seadustikku, täitemenetluse seadustikku ja üürivaidluse lahendamise seadust. Seletuskirja järgi on eesmärk lühendada aega, mis kulub makseviivitusega üürniku üürisuhte lõpetamiseks ja eluruumi vabastamiseks. Üürileandja saaks lepingu üles öelda varem, kuid üürnikule antav lisatähtaeg pikeneb 14 päevalt 30 päevale. Seadus jõustuks 1. oktoobril 2027.
- Saadetud II lugemiseleJustiits- ja DigiministeeriumSeaduseelnõu № 1061
Elektroonilise side seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus
Eelnõu korrastab elektroonilise side seaduses raadioside piiramise (segamise) aluseid ja laiendab asutusi, kes võivad raadiosidet sagedusloa alusel piirata. Lisaks luuakse võimalus piirata raadiosidet väljaõppeks, teadus- ja arendustegevuseks ning tehniliste lahenduste katsetamiseks selleks ettevalmistatud alal. Muudetakse ka Kaitseliidu seadust, päästeseadust, riigilõivuseadust ja vangistusseadust.
- Saadetud II lugemiseleJustiits- ja DigiministeeriumSeaduseelnõu № 1046
Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (ametiprivileegid)
Eelnõu toob kriminaalmenetlusse ametiprivileegi mõiste, loetleb selle kandjad ja nõuab privileegiga hõlmatud tõendite kogumiseks kohtu luba. Lisaks sisaldab see erireegleid advokaatide ja kaitsjate kohta ning kohtu loal terviseandmete saamise võimalust. Seletuskirja järgi täidetakse sellega ka Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust ja Euroopa Nõukogu advokaadikutse kaitse konventsiooni. Jõustumine on kavandatud 1. juuniks 2027.
- Saadetud III lugemiseleMajandus- ja KommunikatsiooniministeeriumSeaduseelnõu № 1005
Maksukorralduse seaduse ja töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seadus
Eelnõu kaotab töövaidluskomisjoni (TVK) juhataja perioodilise hindamise iga kolme aasta järel. Selle asemel reguleeritakse juhataja värbamist, alustava juhataja mentorlust, iga-aastast koostöövestlust, koolitamist ja ametist vabastamist. Seletuskirja järgi on eesmärk tagada TVK-de töö kvaliteet ja hoida juhatajate pädevust. Seadus jõustuks 1. jaanuaril 2027.
- Saadetud III lugemiseletaristuminister Kuldar LeisSeaduseelnõu № 987
Meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus
Eelnõu muudab meresõiduohutuse seaduse veeteetasu reegleid. Kehtestatakse veeteetasu soodustus laeva CO2-mahukuse klassi alusel, tõstetakse merematkelaevade ühikuhinda ja ülempiiri ning kaotatakse ankrualal punkerdamise vabastus (alternatiiv- ja taastuvkütused jäävad vabastatuks). Seletuskirja kohaselt on eesmärk edendada keskkonnasõbralikke laevu ja ajakohastada veeteetasu reegleid.
- Esimene lugemineIsamaa 1/3Jaak ValgeLeo KunnasSeaduseelnõu № 978
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus
Eelnõu laiendab Riigikogu uurimiskomisjoni õigused ka erikomisjonidele ning määrab komisjoni töö takistamise väärtegude kohtuväliseks menetlejaks Riigikogu Kantselei. Samuti muudetakse karistusseadustiku alusel karistatavaks teadvalt vale ütluse andmine uurimis- või erikomisjonile. Seletuskirja järgi on eesmärk tõhustada parlamentaarset kontrolli.
- Esimene lugemineKorruptsioonivastane erikomisjonSeaduseelnõu № 974
Korruptsioonivastase seaduse muutmise seadus
Eelnõu täiendab korruptsioonivastast seadust, et vältida huvide konflikti, kui ametiisik vahetab töökohta. Ametiisik ei tohi kuni üheks aastaks pärast ametiisiku staatuse lõppemist asuda tööle ega saada seotud isikuks juriidilise isikuga, kelle tegevust ta on viimase aasta jooksul ametis olles oluliselt mõjutanud. Seletuskirja järgi jõustuks seadus 1. märtsil 2027.
- Esimene lugemineReform 2/10Eesti 200 1/10Kesk 1/10Isamaa 1/10+1Seaduseelnõu № 963
Julgeolekuasutuste seaduse muutmise seadus
Eelnõu lisab Kaitseväe Luurekeskuse julgeolekuasutuste hulka ja annab sellele seaduses ülesanded. Muudetakse ka Välisluureameti ülesandeid ning julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava sätet. Seletuskirja järgi on eesmärk tagada kaitseväe luure ja vastuluure tõhus toimimine halvenenud julgeolekuolukorras.
- Saadetud III lugemiseleValitsusSeaduseelnõu № 937
Alusharidusseaduse muutmise seadus
Eelnõu kirjutab alusharidusseadusesse alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse jaotamise aluseks olevad arvnäitajad. Seni olid need Vabariigi Valitsuse määruses, mille aluseks olnud riigieelarve seaduse säte tunnistatakse 1. jaanuaril 2027 kehtetuks. Seletuskirja järgi ei muudeta toetuse eesmärki, suurust ega jaotamise seniseid põhimõtteid.
- TEINE_LUGEMINE_KATKESTATUDKeskkonnakomisjonSeaduseelnõu № 923
Ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seadus
Eelnõu vabastab karpide või vetikate kasvatamise avaliku veekogu kasutamisel kolmeks aastaks hoonestustasust. Erisus kehtiks hoonestuslubadele, mis on antud enne 2036. aasta 31. detsembrit. Seletuskirja järgi on eesmärk kõrvaldada olukord, kus keskkonna- ja EL eesmärkide jaoks vajalik tegevus on kahjumlik ega saa seetõttu tekkida.
- Saadetud III lugemiseleValitsusSeaduseelnõu № 813
Geograafilise tähise kaitse seaduse, kaubamärgiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
Eelnõu muudab geograafilise tähise kaitse seadust, kaubamärgiseadust ja riigilõivuseadust, et Eestis saaks kohaldada Euroopa Liidu määrust 2023/2411 käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste kohta. Riigisisene geograafiliste tähiste kaitse ja register kaotatakse ning selliseid tähiseid hakatakse registreerima kogu Euroopa Liitu hõlmavas registris; Patendiamet menetleb taotlusi riigisiseses staadiumis ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb tähiste kasutamise üle järelevalvet. Seletuskirja järgi on eesmärk võimaldada tootjatel kaitsta käsitöönduslikke ja tööstustooteid ning nende traditsioonilist oskusteavet Euroopa Liidus ja mujal, näiteks Haapsalu ravimuda, Muhu tikandit või Setu pitsi. Seadus jõustub üldises korras kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist; määrus 2023/2411 muutus rakendatavaks 2025. aasta 1. detsembril.
- Vastu võetudEuroopa Liidu asjade komisjonOtsuse eelnõu № 1083
Riigikogu otsus „Põhjendatud arvamus Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidendile ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistujale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku, millega kehtestatakse liikmesriikides eluaseme taskukohasuse ja kättesaadavuse tagamiseks võetavate meetmete raamistik (taskukohaste eluasemete õigusakt), mittevastavuse kohta subsidiaarsuse põhimõttele"
Riigikogu otsusega esitataks põhjendatud arvamus, et Euroopa Komisjoni taskukohaste eluasemete õigusakti määruse ettepanek ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele. Riigikogu peab eluasemete taskukohasuse parandamist oluliseks, kuid kahtleb siduva õigusraamistiku vajaduses ELi tasandil. Otsus jõustuks allakirjutamisel.
Lõpphääletus
Poolt 71 · Ei hääletanud 16
- Vastu võetudMajandus- ja KommunikatsiooniministeeriumSeaduseelnõu № 853
Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (bürokraatia vähendamine)
Tegemist on kobareelnõuga, mis muudab 8 seadust: alkoholiseadust, elektroonilise side seadust, lõhkematerjaliseadust, riigilõivuseadust, tarbijakaitseseadust, tubakaseadust, turismiseadust ja väärismetalltoodete seadust. Seletuskirja järgi on eesmärk eemaldada aegunud ja liialt koormavad nõuded ning vähendada ettevõtjate ja riigiasutuste halduskoormust. Muu hulgas kaob alkoholimüügil kassaaparaadi nõue, lõhkematerjali riigisisene veoluba asendatakse veoteatisega, tarbijavaidluste komisjon hakkab vaidlusi lahendama reeglina üheliikmelisena ja nimemärgise registreering muutub tähtajatuks. Lisaks muudetakse mitmeid riigilõive.
Lõpphääletus
Poolt 63 · Vastu 2 · Ei hääletanud 7
- Tagasi lükatudIsamaaOtsuse eelnõu № 953
Riigikogu otsus„Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete majanduslike huvide suurema läbipaistvuse tagamiseks“
Lõpphääletus
Poolt 12 · Ei hääletanud 71
- Tagasi lükatudKeskOtsuse eelnõu № 975
Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja peredele suunatud maksusoodustuste pakett“
Lõpphääletus
Poolt 26 · Ei hääletanud 58
- Tagasi lükatudKeskOtsuse eelnõu № 945
Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele noorte huvitegevuse toetuse suurendamiseks“
Lõpphääletus
Poolt 28 · Ei hääletanud 56
- Tagasi lükatudIsamaaSeaduseelnõu № 983
Ravikindlustuse seaduse muutmise seadus
Tagasi lükkamine
Poolt 38 · Vastu 31 · Ei hääletanud 12
- Tagasi lükatudIsamaaSeaduseelnõu № 982
Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seadus
Tagasi lükkamine
Poolt 25 · Vastu 13 · Ei hääletanud 36
- Tagasi lükatudKalle GrünthalSeaduseelnõu № 1010
Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja Liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seadus
Eelnõu tunnistab kehtetuks mootorsõidukimaksu seaduse ning Liiklusseaduse registreerimistasu käsitleva peatüki. Seletuskirja järgi on eesmärk vähendada maksukoormust ja tagada elanike vaba liikumise võimalus. Seadus jõustuks 1. jaanuaril 2027. aastal.
Tagasi lükkamine
Poolt 34 · Vastu 4 · Ei hääletanud 59
- Tagasi lükatudIsamaaSeaduseelnõu № 964
Keeleseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Tagasi lükkamine
Poolt 36 · Vastu 9 · Ei hääletanud 52
- Tagasi lükatudKeskOtsuse eelnõu № 944
Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele taastada noorte koolispordi toetus“
Lõpphääletus
Poolt 21 · Vastu 40 · Ei hääletanud 36
- Kolmas lugemineValitsusSeaduseelnõu № 1037
2027. aasta riigieelarve seadus
2027. aasta riigieelarve seadus kehtestab riigi tulud ja kulud ning eelarvelise puudujäägi, milleks on seatud 4% SKP-st. Seletuskirja järgi on tulusid 19,43 mld eurot ja kulusid 20,16 mld eurot. Eelarvega tehakse ka muudatusi maksumäärades, varude kajastamises, valitsemisalade eelarvetes ja IT-reformis.
II lugemise katkestamine
Poolt 47 · Vastu 50
- Tagasi lükatudSDEOtsuse eelnõu № 957
Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja Euroopa Liidu 2028–2034 programmiperioodi vahendite regionaalselt tasakaalustatud jaotamise ja kasutamise põhimõtted"
Riigikogu otsuse eelnõu teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada välja Euroopa Liidu 2028–2034 programmiperioodi vahendite regionaalselt tasakaalustatud jaotamise ja kasutamise põhimõtted. Selle hulgas seataks eesmärk, et vähemalt 75 protsenti ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitika investeeringutest läheks väljapoole Tallinna ja Tartu linnapiirkondi. Seletuskirja järgi on eesmärk vähendada piirkondlikke arenguerinevusi, mitte piirata investeeringuid Tallinna ega Tartu piirkondadesse.
Lõpphääletus
Poolt 30 · Vastu 47 · Ei hääletanud 15
- Vastu võetudValitsusSeaduseelnõu № 992
Käibemaksuseaduse muutmise seadus
Eelnõu muudab käibemaksuseadust, et vähendada piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate halduskoormust teistes liikmesriikides tekkiva käibemaksu tasumisel. Seletuskirja järgi võetakse üle nõukogu direktiivi (EL) 2025/516 muudatused. Osa muudatusi jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril, osa 2028. aasta 1. juulil. Lisaks tehakse mõned täpsustused, nt reklaamkingituse piirmäär ja kassapõhise arvestuse lõpetamine.
Lõpphääletus
Poolt 58 · Ei hääletanud 27
- Vastu võetudValitsusSeaduseelnõu № 925
Kindlustusandja kriisi ennetamise ja lahendamise seadus
Eelnõu loob kindlustusandjate kriisi ennetamise ja lahendamise raamistiku ning muudab seoses sellega kindlustustegevuse seadust ja teisi seadusi. Seletuskirja järgi võimaldab see sekkuda varakult ja lahendada kindlustusandja kriis korrapäraselt, nii et keegi ei kanna suuremat kahju kui pankrotis. Seadus jõustub teatud eranditega 2027. aasta 30. jaanuaril.
Lõpphääletus
Poolt 53 · Vastu 13 · Ei hääletanud 18
- Vastu võetudSiseministeeriumSeaduseelnõu № 932
Kodakondsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Eelnõu annab Eestis sündinud kodakondsuseta lapsele Eesti kodakondsuse ka siis, kui üks vanem on Eestis elanud alla viie aasta. Samuti täpsustatakse püsivalt Eestis elamise nõuet ning kodakondsuse kaotanuks lugemise reegleid. Eksperdikomisjon kaotatakse ja tema ülesanded lähevad Haridus- ja Noorteametile. Seadus jõustuks 2027. aasta 1. jaanuaril.
Lõpphääletus
Poolt 60 · Vastu 15 · Ei hääletanud 8
- Saadetud II lugemiseleRahandusministeeriumSeaduseelnõu № 1069
Käibemaksuseaduse muutmise seadus
Eelnõu muudab käibemaksuseaduses tingimusi, mille alusel diplomaadid, välisesindused, rahvusvahelise sõjalise peakorteri liikmed ja teised soodustatud isikud saavad Eestis tasutud käibemaksu tagasi. Seletuskirja järgi on eesmärk, et soodustust kasutataks vaid põhjendatud juhtudel ja taotluste menetlemine oleks lihtsam. Rahvusvahelistes lepingutes sätestatud tingimusi eelnõu ei muuda. Seadus jõustuks 2027. aasta 1. jaanuaril.
- Saadetud II lugemiseleValitsusOtsuse eelnõu № 1033
Riigikogu otsus „Riigi 2025. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine"
Riigikogu otsusega kinnitataks riigi 2025. aasta majandusaasta koondaruanne, mille Vabariigi Valitsus esitas Riigikogule. Seletuskirja järgi annab aruanne ülevaate riigieelarve eesmärkide saavutamisest ning riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. Riigikontroll auditeeris aruannet ja tegi märkuse Kaitseministeeriumi varude saldo kohta.
- Saadetud II lugemiseleIsamaaSeaduseelnõu № 984
Hasartmängumaksu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
- Saadetud II lugemiseleReform 1/8Kesk 1/8Eesti 200 1/8Isamaa 1/8+2Seaduseelnõu № 979
Kohtute seaduse muutmise seadus (riigikaitsekohus)
Eelnõuga luuakse Kohtute seaduses Riigikaitsekohus, mis on põhiseaduse § 148 alusel tegutsev I astme erikohus riigikaitsega seotud asjade jaoks. Seletuskirja järgi ei tööta kohus rahuajal pidevalt, vaid asub õigusemõistmisele kaitseolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamisel. Kohtusse kuuluvad kohtunikud ja ohvitserkohtunikud. Seadus jõustuks 1. jaanuaril 2027.
- Saadetud II lugemiseleSDE 8/17Kesk 2/17Eesti 200 1/17Fraktsiooni mittekuuluvad (6)Seaduseelnõu № 970
Loomakaitseseaduse muutmise seadus
Eelnõuga keelatakse Eestis toidumunade tootmiseks peetavate kanade pidamine puuris. Keeld hakkab kehtima 2027. aasta 1. jaanuarist, kuid olemasolevad täiustatud puuridega pidajad võivad jätkata kuni 2035. aasta 1. jaanuarini. Lisaks kohustub ministeerium keelu mõjusid hiljemalt 2030. aasta lõpuks analüüsima.
- Saadetud II lugemiseleReform 2/8Eesti 200 1/8Kesk 1/8SDE 1/8+1Seaduseelnõu № 961
Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus
Eelnõu taastab tegevväelaste piirvanused ja loob tegevteenistuspensioni. Samuti lisab see reeglid vaimse tervise häiretega (nt PTSH) veteranide kaitseks. Seletuskirja järgi on eesmärk säilitada Kaitseväe kogenud personal ja juhtimispädevus.