Kohtute seaduse muutmise seadus (riigikaitsekohus) ↗
- Algatatud:
- 18. juuni 2026
- Autor:
8 liiget (Eesti Reformierakond 1, Fraktsiooni mittekuuluvad 3, Eesti Keskerakond 1, Eesti 200 1, Isamaa 1, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 1)
Meelis Kiili (Eesti Reformierakond), Leo Kunnas (Fraktsiooni mittekuuluvad), Alar Laneman (Fraktsiooni mittekuuluvad), Vladimir Arhipov (Eesti Keskerakond), Enn Eesmaa (Fraktsiooni mittekuuluvad), Peeter Tali (Eesti 200), Priit Sibul (Isamaa), Anti Poolamets (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond)- Staadium
- Teine lugemine
Eelnõuga luuakse Kohtute seaduses Riigikaitsekohus, mis on põhiseaduse § 148 alusel tegutsev I astme erikohus riigikaitsega seotud asjade jaoks. Seletuskirja järgi ei tööta kohus rahuajal pidevalt, vaid asub õigusemõistmisele kaitseolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamisel. Kohtusse kuuluvad kohtunikud ja ohvitserkohtunikud. Seadus jõustuks 1. jaanuaril 2027.
Täiendused
Riigikaitsekohtu loomine ja pädevus
Riigikaitsekohus on I astme erikohus, mis arutab seadusega tema pädevusse antud riigikaitseliste küsimustega seotud kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju. Edasikaebeastmeks on Riigikohus, kui seadus ei ütle teisiti. Kohtu asukoht on Tallinn.Õigusemõistmisele asumine
Kohus asub täies koosseisus õigusemõistmisele riigikaitselise kriisiolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamisel. Muudel seaduses sätestatud juhtudel asub ta tööle Riigikohtu esimehe korraldusel.Kohtunikud ja esimees
Kohtusse peab kuuluma vähemalt kuus kohtunikku ja kaksteist ohvitserkohtunikku. Kohtunikuks võib nimetada alla 63-aastase inimese, kellel on Eesti ohvitseri auaste. Nimetab president Riigikohtu ettepanekul. Esimees nimetatakse seitsmeks aastaks, kuni kaheks ametiajaks järjest. Kuni 2030 võib kohtunikuks nimetada ka ajateenistuse läbinud kohtuniku, kes alles omandab ohvitseri auastet.Ohvitserkohtunikud
Ohvitserkohtunikud osalevad õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsete õigustega. Nad on 30–70-aastased Eesti kodanikud, kes on ohvitserid või allohvitserid ning omavad vajalikke ligipääsulubasid. Kandidaate esitavad ohvitseride kogud, Kaitseväe Akadeemia, Kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülem. Ametisse nimetab esimehe moodustatud komisjon neljaks aastaks, kuni kaheks ametiajaks järjest.Töökoormus, tasu ja koolituse rahastus
Esimehe töökoormust tavakohtus vähendatakse vähemalt 25% ja kohtunike oma vähemalt 10%. Erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal makstakse õigusemõistmise eest lisatasu 50% ametipalgast. Sõjaerialase täiendkoolituse raha nähakse ette Kaitseministeeriumi eelarves.Ametist vabastamine ja järelevalve
Riigikaitsekohtu kohtuniku võib sobimatuse tõttu vabastada Riigikohtu üldkogu otsusega esimehe esildisel, näiteks kui tal puudub ligipääsuluba. Ta vabastatakse siis vaid sellest ametist ja jätkab tavakohtus. Kohtunike üle teostab järelevalvet ka Riigikohtu esimees.Rakendussätted ja tähtajad
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2027. Esimees ja liikmed nimetatakse ametisse hiljemalt 1. juuliks 2027. Valitsus peab 31. detsembriks 2027 esitama vajalikud kohtumenetluse seaduste eelnõud.
Hääletused
Hääletusi pole veel toimunud.