Kogulugu

Karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus ↗

Algatatud:
26. oktoober 2026
Autor:
Valitsus (Justiits- ja Digiministeerium) · koalitsioon algatamise ajal: Reform, Eesti 200
Staadium
Teine lugemine

Eelnõu pikendab alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude aegumistähtaegu ning seob nendega kannatanu tsiviilõigusliku kahjunõude aegumise. Samuti muudab see ohvriabi seadust: ohvrite andmed jõuavad Sotsiaalkindlustusametini varem ning tekib alus kriisitelefoni kõnede salvestamiseks. Seletuskirja järgi on eesmärk kaitsta paremini alaealisena väärkoheldud inimesi ja võtta osaliselt üle direktiiv (EL) 2024/1385.

Muudatused ja täiendused

  1. Lastevastaste seksuaalkuritegude pikemad aegumistähtajad

    Kontaktsed lastevastased seksuaalkuriteod ning alaealise inimkaubandus aeguvad 32 aasta pärast. Mittekontaktsed kuriteod (nt lapse seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjaliga seotud teod ja lapse ahvatlemine) aeguvad 20 aasta pärast. Tähtaegadel ei ole tagasiulatuvat jõudu.
  2. Aegumise peatumise erandi laiendamine

    Aegumine peatub kuni kannatanu 18-aastaseks saamiseni ainult seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude puhul (KarS § 81 lg 7 p 3).
    Erand laieneb ka inimkaubanduse, inimkaubanduse toetamise, alaealise prostitutsioonile kallutamise ning lapse seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjaliga seotud ja lapse ahvatlemise kuritegudele.
  3. Kahjunõude aegumine

    Alaealise vastu suunatud seksuaalkuriteost tulenev kahjunõue ei aegu enne kuriteo aegumist. Kui kuritegu aegub enne 30-aastast tähtaega, kehtib 30-aastane tähtaeg.
  4. Termin „lapsporno“

    Karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus kasutatakse terminit „lapsporno“.
    Termin asendatakse sõnadega „lapse seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal“. Kuriteokoosseisude sisu ei muutu.
  5. Ohvri andmete edastamine Sotsiaalkindlustusametile

    Menetleja edastab kannatanu andmed ainult siis, kui kriminaalmenetluses on tuvastatud erikohtlemise ja kaitse vajadus.
    Andmed edastatakse esimesel võimalusel ka perevägivalla, seksuaalvägivalla, inimkaubanduse ja naistevastase vägivalla ohvrite kohta, sõltumata menetlusest. Ohver võib keelduda andmete edasisest töötlemisest.
  6. Asutuste koostöö ohvri abistamisel

    Sotsiaalkindlustusamet võib ohvri nõusolekul kaasata politsei, prokuratuuri, kohaliku omavalitsuse, ohvriabi osutajad, tervishoiuteenuse osutaja ja kriminaalhooldaja ning töödelda vajalikke andmeid. Valitsus kehtestab määrusega koostöö ja koordineerimise mehhanismi (jõustub 1. juunil 2027).
  7. Kriisitelefoni kõnede salvestamine

    Kõned salvestatakse abivajaduse selgitamiseks, nõustamise kvaliteedi tagamiseks ja tõendiks. Salvestise saab nõudmisel politsei, prokuratuur või kohus. Salvestist säilitatakse kuus kuud, seejärel see kustutatakse.
  8. Tagasiside ja andmete säilitamine

    Amet võib kasutada teenuse saaja kontaktandmeid rahulolu tagasiside küsimiseks. Lepingulised teenuseosutajad säilitavad isikuandmeid kuni viis aastat teenuse lõppemisest.

Hääletused

Hääletusi pole veel toimunud.

Allikad (Riigikogu dokumendid) (7)

Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.