Kogulugu

Perehüvitiste seaduse muutmise seadus ↗

Algatatud:
23. september 2026
Autor:
Sotsiaalkomisjon
Staadium
Teine lugemine

Eelnõuga tehakse perehüvitiste seaduses kolm muudatust. Need täpsustavad vanemahüvitise ümberarvutamist, riigile üleläinud elatisnõuete aegumist ja parandavad toitjakaotustoetuse üleminekusättes viiteviga. Seletuskirja järgi on eesmärk suurendada õigusselgust ja taastada senine rakenduspraktika pärast Riigikohtu määrust.

Muudatused ja täiendused

  1. Vanemahüvitise ümberarvutamine

    Seadus ütles, et sama lapse eest korduval taotlemisel ühe kalendripäeva vanemahüvitist ei arvutata ümber. Erand oli ainult § 45 lõikes 1 nimetatud juhul. Seletuskirja järgi tõlgendas Riigikohus seda nii, et jagatavat vanemahüvitist tuleb maksta samas suuruses nagu ema vanemahüvitist enne lapse sündi, ehkki praktikas arvutati see lapse tegeliku sünniaja alusel.
    Ümberarvutamise keelule lisandub erand: ümber arvutada võib ka § 39 lõike 3 punktis 1 nimetatud isikul (töötaval emal), kui tekib õigus jagatavale vanemahüvitisele. Seletuskirja järgi taastab see senise praktika.
  2. Riigile üleläinud elatisnõude aegumine

    Riigile üleläinud elatisnõude aegumine peatub kuni lapse täisealiseks saamiseni. Aegumistähtaeg on kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Seletuskirja järgi on eesmärk, et need nõuded ei aeguks kiiremini kui lapse enda nõuded.
  3. Viiteviga toitjakaotustoetuse üleminekusättes

    Säte viitas riikliku pensionikindlustuse seaduse § 20 lõike 1 punktile 1, kuid seletuskirja järgi sellist punkti ei ole.
    Viide muudetakse viiteks § 20 lõike 2 punktile 1. Seletuskirja järgi on see tehniline parandus.

Hääletused

Hääletusi pole veel toimunud.

Allikad (Riigikogu dokumendid) (2)

Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.