Kogulugu

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seadus ↗

Algatatud:
12. oktoober 2026
Autor:
Valitsus (Kultuuriministeerium) · koalitsioon algatamise ajal: Reform, Eesti 200
Staadium
Teine lugemine

Eelnõu ajakohastab Eesti Rahvusringhäälingu seadust. Rahvusringhäälingu ülesanded sõnastatakse tehnoloogianeutraalselt, luuakse uute meediateenuste mõju hindamise kord, rahastamine viiakse nelja-aastase raamlepingu alusele ning peatoimetajad, toimetuse juhid ja eetikanõunik saavad tähtajalise (kuni viieaastase) töölepingu. Seletuskirja järgi tuleneb osa muudatusi Euroopa meediavabaduse määrusest ja riigiabi teatisest.

Muudatused ja täiendused

  1. Rahastamine nelja-aastase raamlepinguga

    Seletuskirja järgi määratakse Rahvusringhäälingu eelarve igal aastal poliitilise otsusega ning seadus ei sisalda rahastamise kujunemise aluseid.
    Kultuuriminister esitab riigieelarvestrateegias nelja-aastase toetuse iga aasta kohta ja sõlmib Rahvusringhäälinguga nelja-aastase raamlepingu. Lepingus kokkulepitud summasid ei vähendata ning uue perioodi toetust ei vähendata, välja arvatud märkimisväärse majanduslanguse, riigikaitsevajaduste või muude erakorraliste asjaolude korral. Esimene leping kehtib 2028–2031.
  2. Uue meediateenuse mõju hindamine

    Enne uue olulise meediateenuse osutamist hinnatakse selle mõju meediaturule ja vastavust Rahvusringhäälingu eesmärgile. Hindaja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kes võib küsida Konkurentsiametilt konkurentsianalüüsi. Katsetamisperiood võib kesta kuni kuus kuud ning otsus on vaidlustatav haldusaktina. Tingimused ja korra kehtestab minister määrusega.
  3. Tehnoloogianeutraalsed ülesanded ja haridus

    Kehtivad sätted keskenduvad seletuskirja järgi tele- ja raadioprogrammidele ning haridusvaldkonna ülesanne ei ole selgelt sõnastatud.
    Rahvusringhääling toodab vähemalt kaht teleprogrammi ja nelja ööpäevaringset raadioprogrammi ning osutab teisi meediateenuseid, mis suunatakse üldsusele elektroonilise side võrkude kaudu. Lisatakse ülesanne edendada haridust, elukestvat õpet ja meediakirjaoskust. Nõuded mitmekülgsusele ja tasakaalule laienevad ka teistele meediateenustele.
  4. Peatoimetajate ja toimetuse juhtide tähtajalised lepingud

    Peatoimetaja ja toimetuse juht valitakse avaliku konkursiga ning juhatus sõlmib nendega tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks. Järjestikused lepingud ei muuda töösuhet tähtajatuks. Konkursita võib ametisse määrata kuni üheks aastaks. Praegused tähtajatud lepingud loetakse sõlmituks viieks aastaks alates jõustumisest.
  5. Eetikanõunik ja siseaudiitor

    Seletuskirja järgi sõlmib siseaudiitoriga töölepingu juhatus ning eetikanõunik tegeleb saadete ja programmidega.
    Siseaudiitoriga ja eetikanõunikuga sõlmib töölepingu nõukogu; eetikanõuniku leping on tähtajaline kuni viieks aastaks. Eetikanõunik käsitleb ka teiste meediateenuste sisu.
  6. Juhatuse suurus ja nõukogu pädevus

    Juhatuses on seaduse järgi kindlalt viis liiget ning nõukogu otsustab ainult programmide arvu suurendamise üle.
    Juhatuses on esimees ja kaks kuni neli liiget. Nõukogu otsustab programmide ja muude meediateenuste pakkumise üle ning kinnitab raamlepingu projekti.
  7. Kehtetuks tunnistatavad sätted

    Nõukogu esitas kultuurikomisjonile aruande, aruanded avaldati Riigi Teatajas ja Rahvusringhäälingul oli õigus nõuda sundkoopiat. Seletuskirja järgi neid ei rakendatud.
    Need kohustused ja sundkoopia loovutamise regulatsioon (§ 37) jäetakse välja.

Hääletused

Hääletusi pole veel toimunud.

Allikad (Riigikogu dokumendid) (7)

Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.