E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, riigilõivuseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadus ↗
- Algatatud:
- 12. oktoober 2026
- Autor:
- Valitsus (Justiits- ja Digiministeerium) · koalitsioon algatamise ajal: Reform, Eesti 200
- Staadium
- Teine lugemine
Eelnõuga rakendatakse Eestis Euroopa Liidu uuendatud e-identimise ja usaldusteenuste määrust (eIDAS 2), millega tuuakse sisse Euroopa digiidentiteedikukkur. Seadus määrab riigisisesed rollid, loamenetluse, registri ja karistused. Seletuskirja järgi on eesmärk viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega ning tagada kukru turvaline kasutuselevõtt.
Muudatused ja täiendused
Pädev asutus ja rollid
Riigi Infosüsteemi Amet määratakse pädevaks asutuseks, kes täidab liikmesriigi ülesandeid. Ta võib osa ülesandeid lepinguga teenuse osutajale üle anda. Andmekaitse Inspektsioon täidab riikliku andmekaitseasutuse rolli ning sertifitseerimiskava korraldab valdkonna eest vastutav ministeerium.Digiidentiteedikukrule tuginevate isikute register
Luuakse riiklik register isikutest, kes kavatsevad digikukrule tugineda. Registri andmed on üldjuhul avalikud ja vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemi Amet. Isikuandmeid säilitatakse tähtaja jooksul, mis on seaduses kümme aastat või kuni registrikande kustutamiseni.Digikukru pakkuja luba ja riigilõiv
Digikukru pakkumiseks on vaja luba, mis kehtib kuni viis aastat ja tugineb kehtivale sertifikaadile. Loataotluse läbivaatamise riigilõiv on 1030 eurot ning korduva loa eest 770 eurot.Kindlustuskate
Seletuskirja järgi oli kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja kindlustuskate kõigi juhtumite kohta aastas üks miljon eurot.Kõigi juhtumite aastane kate on kaks miljonit eurot. Iga üksiku juhtumi kate jääb endiseks ehk ühe miljoni euro peale.Isikukood kukrus
Digikukru pakkuja kannab kukrusse kohustuslike andmete kõrval ka kasutaja isikukoodi. Pakkujal on õigus teha selleks päringuid isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ja rahvastikuregistrisse.Turvaintsidendist teavitamine
Digikukru pakkuja ja usaldusteenuse osutaja peavad teavitama pädevat asutust olulisest turvaintsidendist 24 tunni jooksul. Asutus võib nõuda lisateavet.Trahvid ja sunniraha
Nõuete rikkumise eest võib juriidilist isikut karistada trahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni 1 protsent ülemaailmsest käibest, kumb on suurem. Sunniraha igakordne ülemmäär on 500 000 eurot või kuni 1 protsent käibest. Kohtuväline menetleja on Riigi Infosüsteemi Amet.Karistusseadustik
Tähtsate isiklike dokumentide loetelus digikukrut ei olnud.Loetellu lisatakse Euroopa digiidentiteedikukkur, et sellega seotud süütegusid käsitletaks samamoodi nagu muude isikut tõendavate vahenditega.
Hääletused
Hääletusi pole veel toimunud.
Allikad (Riigikogu dokumendid) (8)
Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.