Kogulugu

Isikunimeseadus ↗

Algatatud:
28. september 2026
Autor:
Valitsus (Siseministeerium) · koalitsioon algatamise ajal: Reform, Eesti 200
Staadium
Teine lugemine

Eelnõu on uus isikunimeseadus, mis asendab ligi 20 aasta vanuse nimeseaduse. Selle kohaselt korraldatakse ümber nime andmise, vahetamise ja muutmise reeglid, lisatakse piirangud teatud kuritegudes süüdimõistetud isikutele ja tõstetakse nime muutmise riigilõivu. Seadus jõustuks 1. märtsil 2028.

Põhisätted

  1. Piirangud süüdimõistetud isikutele

    Tähtajatu nime muutmise keeld kehtis ainult alaealiste vastu seksuaalkuritegusid toime pannud isikutele ja ainult nime muutmisel.
    Loetletud kuritegudes süüdimõistetud isik ei või nime muuta ega perekonnanime vahetada abielu, lahutuse või kooseluleppe puhul kuni karistusandmete kustutamiseni. Eriti rasked kuriteod (nt tapmine, mõrv, terrorism) toovad kaasa tähtajatu piirangu ka pärast andmete kustutamist. Piirang ei kehti alaealisena toime pandud süütegude puhul.
  2. Kes võib nime muuta

    Välisriigi kodanikud ei saanud nimeseaduse alusel nime muuta.
    Nime muutmise õigus on ka Eesti elamisloaga rahvusvahelise kaitse saajal. Välisriigi kodanikul on piiratud õigus kuue kuu jooksul, kui tema koduriik ei tunnusta Eestis antud nime.
  3. Alaealise perekonnanimi

    Alaealise perekonnanime sai muuta vabamalt.
    Alaealisele saab anda ainult perekonnanime, mida vanem kannab. Erand on ühe vanema kaksikperekonnanime üks osa.
  4. Perekonnanimi abielus ja kooselus

    Reeglid olid hajutatud ja kooseluga seotud sätteid kohaldati analoogia alusel.
    Registreeritud partneritel on samad nimevalikud mis abikaasadel ja perekonnanime saab vahetada ainult üks partneritest. Eelmises abielus saadud kaksikperekonnanime ei saa uuele abikaasale edasi anda. Kuni kolmeosalised nimed on lubatud ainult välisriigi õiguse alusel.
  5. Vabalt valitud nimi ja korduv muutmine

    Nimeseaduses oli mõjuval põhjusel nime muutmiseks 5 erinevat alust.
    Perekonna-, abielu- või kooseluseoseta nime puhul on üks alus: mõjuv põhjus, mille taotleja ise esitab. Dokumenteeritud seose puhul (nt varem kantud nimi) põhjust vaja ei ole. Eesnime ja perekonnanime võib reeglina muuta kord elus, edasine muutmine vajab mõjuvat põhjust.
  6. Automaatsed otsused ja otsustaja

    Turvalises veebikeskkonnas esitatud avalduse võib lahendada ja rahvastikuregistrisse kanda automaatselt, kui tulemus on selgelt positiivne. Muul juhul otsustab lihtsad juhud perekonnaseisuametnik ning kaalutlus- ja korduvjuhud Siseministeerium.
  7. Riigilõiv nime muutmisel

    Uue nime andmise eest võeti madalamat riigilõivu.
    Eesnime muutmise avalduse läbivaatamise eest on riigilõiv 200 eurot ja perekonnanime eest 200 eurot, mõlema eest kokku 400 eurot. Algatajad põhjendavad tõusu kuluarvestusega.
  8. Nimeseaduse kehtetuks tunnistamine ja jõustumine

    Kehtisid nimeseadus (RT I 2005, 1, 1) ja selle rakendusaktid.
    Nimeseadus ja selle rakendusaktid tunnistatakse kehtetuks ning uus seadus jõustub 1. märtsil 2028. Nime muutmine loetakse korduvaks, kui varem on nime muudetud alates 31. märtsist 2005, välja arvatud alaealisena.

Hääletused

Hääletusi pole veel toimunud.

Allikad (Riigikogu dokumendid) (8)

Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.