Eesti Reformierakond
353 lubadust · Fraktsiooni leht
Fraktsiooni liikmete esitatud eelnõud
19 eelnõu selles koosseisus — vastu võetud 9 · menetluses 10
Arvesse lähevad eelnõud, mille algatajate hulgas on selle fraktsiooni liikmeid (algatamise ajal); ühised eelnõud lähevad iga fraktsiooni arvele. Valitsuse eelnõud ei kuulu siia. Need on faktid esitatud eelnõude ja nende saatuse kohta, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta: eelnõu on lubadusega seotud ainult teema kaudu. Mitme fraktsiooni liikmete allkirjastatud eelnõu läheb arvele igaühe juures, näidates, mitu fraktsiooni liiget selle allkirjastas; fraktsiooni seisukoht hääletusel võib allkirjastajate omast erineda.
Valitsuse eelnõud ajal, mil erakond oli koalitsioonis
367 valitsuse eelnõu selles koosseisus — vastu võetud 286 · tagasi võetud 6 · menetluses 75
Need on valitsuse eelnõud, mis esitati ajal, mil erakond kuulus valitsuskoalitsiooni (koalitsioonid kuupäevade järgi: Reform, Isamaa ja SDE kuni 16.04.2023; Reform, Eesti 200 ja SDE kuni 10.03.2025; seejärel Reform ja Eesti 200). Neid esitab valitsus kui organ, mitte erakond: koalitsioonierakondade suhtumine igasse eelnõusse võib erineda, seepärast need ei kuulu erakonna enda eelnõude arvu.
Maksud ja eelarve
Lubadused · 9
Reformierakonna eesmärk on ehitada Eestist parima elukeskkonnaga maa konkurentsivõimelise avatud majandusega. Riik loob erainitsiatiivile raamistiku ja sekkub minimaalselt, ilma maksukoormust tõstmata.
Programm
Kindlates kätes majandus ja rahandus. Reformierakonna eesmärk on ehitada Eestist parima elukeskkonnaga maa. See on võimalik üksnes konkurentsivõimelise avatud majandusega, mis tagab ühiskonna heaolu kasvu meie käsutuses olevate varade (nii inimkapitali, teadmiste kui ka loodusvarade) kestliku ja vastutustundliku kasutusega. Erainitsiatiiv on majanduse kerksuse ja edukuse alus ning riigi roll on luua erainitsiatiivi teostumiseks raam, sekkudes minimaalsel määral ja seal, kus sekkumine on tingimata vajalik. Roheinvesteeringud on meie selle sajandi võimalus - Eesti peab olema eestvedaja ja rajaleidja, nii nagu oleme seda digiühiskonna loomisel ja arendamisel. Tugev ja innovaatiline majandus võimaldab kasvatada ühiskonna heaolu vähima keskkonnajalajäljega, ilma maksukoormust tõstmata ning on ühtlasi Eesti julgeolekugarantii. Tugev majandus loob kodanikele jõukust ja annab enam vabadust.
Peame oluliseks vältida üldise maksukoormuse tõstmist, maksusoodustusi ja erandeid, tehes tarku kuluotsuseid ja viies läbi struktuurseid reforme. Korras riigirahandus on riigi ja rahva jätkuvuse ning tugeva majanduse eeldus.
Rahandusministeeriumi hinnang: 200 mln € aastasMe viime riigieelarve tasakaalu nelja aastaga, kui majandus kasvab tavapärasest tugevamalt. Tulusid kasvatame maksukoormust tõstmata, tarkade kuluvalikute ja struktuursete reformidega.
Programm
Viime riigi tulud ja kulud tasakaalu. Riigieelarve on kroonilises puudujäägis - see kiirendab hinnatõusu ja pole jätkusuutlik. Seepärast viime tavapärasest tugevama majanduskasvu korral kroonilises puudujäägis oleva riigieelarve tasakaalu nelja aastaga. Eelarvetulusid tuleb kasvatada maksukoormust tõstmata innovaatilise ja teadmisma huka majanduse abil ning tarkade kuluvalikute ja struktuursete reformidega.
Rahandusministeeriumi hinnang: 380 mln € aastasAjutiste kulutuste ja majandusolukorra olulise halvenemise puhuks peavad riigil ja omavalitsustel olema piisavad finantspuhvrid ja usaldusväärsus, et laenuvajaduse korral puudujääk soodsalt katta.
Me hoiame riigivõla võimalikult madalal. Laenu ja reserve kasutame ainult majandustsükli mõna tasandamiseks ning kriisikuludeks.
Programm
Hoiame Eesti riigivõla võimalikult madalal ja ei jäta tänaseid soove tulevaste põlvede kohustuseks. ELi madalaim võlakoorem on Eesti konkurentsieelis, mitte puudus, millest vabaneda. Riigi kulude katmine laenuga täisvõimsusel töötava majanduse tingimustes kiirendab hinnatõusu, süvendab tööjõupuudust, tekitab majan duses muid tasakaalutusi, tõstab laenu hinda riigile endale ja erasektorile ning halvendab riigi kulude kvaliteeti. Laen ja reservide kasutamine on õigus tatud ainult majandustsükli mõõna tasandamiseks ning kriisikuludeks.
Fraktsiooni hääletused
285 eelnõu
Poolt 8251 · Vastu 11657 · Erapooletu 5 · Ei hääletanud 5105 · Puudus 2015
- Käibemaksuseaduse täiendamise seaduspoolt 26, vastu 0
- Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduspoolt 28, vastu 0
- Käibemaksuseaduse muutmise seaduspoolt 27, vastu 0
- Käibemaksuseaduse muutmise seaduspoolt 27, vastu 0
- Riigi 2026. aasta teise lisaeelarve seaduspoolt 35, vastu 0
- Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduspoolt 22, vastu 0
- Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja Liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduspoolt 29, vastu 0
- Käibemaksuseaduse muutmise seaduspoolt 34, vastu 0
Energeetika ja kliima
Lubadused · 38
Reformierakonna eesmärk on tagada inimestele ja ettevõtjatele kindel ja soodne energiavarustus. Loome kiiremini uusi tootmisvõimsusi, menetleme planeeringuid sõjaaja kiirusega, puhastame võrgud fantoomliitumistest ja investeerime taastuvenergiasse.
Programm
Kindlates kätes energeetika. Reformierakonna eesmärk on luua keskkond, kus Eesti inimestele ja ette võtjatele on tagatud energeetika varustuskindlus ja soodne hind. Senisest kiiremas tempos tuleb luua uusi võimsusi, mis tagavad kindla, soodsa ja puhta, jääkideta tootmise. Riiklikult kehtestatud hinnaregulatsiooniga vajalikku stabiilsust ei saavuta. Energiasõjas on vaja planeeringuid menetleda sõjaaja kiirusega ehk senis est oluliselt kiiremini. Uued tootmisvõimsused peavad saama toota energiat, selleks puhastame võrgud fantoomliitumistest. Eesti elamufondi moderni seerimine aitab inimestele ja riigile energiasõltumatust luua. Innovatsioon energiamajanduses tõstab Eesti majanduse konkurent sivõimet, parandab investeerimiskeskkonda ning kasvatab Eesti inimeste jõukust. Investeeringud taastuvenergiasse tagavad madalama elektrihinna ning puhtama looduse meile ja lastele. Seame taastuvenergia projektid ülekaaluka avaliku huvi objektiks.
Kiirendame uute taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamist, et energia hind oleks soodsam. 2030. aastaks on rajatud taastuvenergia tootmis- ja salvestusvõimsusi, mis katavad Eesti aastase tarbimise, ning asjaajamist lihtsustatakse.
Programm
Kiirendame oluliselt uute ja puhaste taastuvenergeetika tootmisvõimsuste arendamist, et tagada Eesti inimestele soodsam energiahind. 2030. aastaks on rajatud taastuvenergia tootmise- ja salvestusvõimsusi mahus, mis katab Eesti aastase tarbimise. Loome usaldusväärse ja stabiilse keskkonna ning lihtsustame oluliselt asjajaamist, mis julgustab investeerima Eesti energiamajandusse:
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Kiirendame meretuuleparkide rajamist. Eesti rannikumere tuuleenergia tootmise potentsiaal on 7 GW, mis võimaldab toota 4 korda rohkem elektrit kui on Eesti tänane tarbimine.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Suurendame investeerimiskindlust vähempakkumistega, kus tarbija osaleb vaid siis, kui hind on erakordselt madal. Kava loob tingimused eesmärkide kiireks saavutamiseks ja soodsate hindade saamiseks.
Programm
Suurendame investeerimiskindlust läbi vähempakkumiste, kus tarbija osaleb vaid siis, kui hind on erakordselt madal. Vähempakkumiste kava loob tingimused energia majanduse korralduse seaduses ettenähtud eesmärkide saavutamiseks võimalikult kõrge tempoga, et kasutada kiireima startija eelist soodsate hindade saamiseks.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Menetleme taastuvenergia projekte sõjaaja kiirusega: olulised projektid peavad saama load kuni ehitusega alustamiseni maksimaalselt 2 aastaga, ühe asutuse ja ühe e-keskkonna kaudu. Merele tuuleparkidele tuleb üks ühendluba ning täielik energiasõltumatus peab saabuma hiljemalt 2030. aastaks.
Programm
Euroopat tabanud energiasõjas tegutseme planeeringute menetlemisel tavapärasest oluliselt kiiremini, et uute tootmisvõimsustega hindu langetada ja eksporti suurendada. Lähiaastatel on avalikes huvides taastuvenergeetika projektide sõjaaja kii rusega menetlemine. Eesmärk on teostada Eestile oluliste projektide menet lus (tegevused asukohavalikust kuni ehitusega alustamiseks vajalike lubade hankimisega) maksimaalselt 2 aasta jooksul. Loamenetluses peab olema üks asutus, menetlus peab toimuma ühes e-keskkonnas ja menetlusaeg peab olema mõistlik, kuid ka erandjuhtumitel mitte pikem kui 2 aastat. Mere tuuleparkide rajamiseks tuleb kehtestada üks ühendluba. Koostame riiklikult tähtsate energiaprojektide nimekirja (suurenergeetika ja salvestamine) ning moodustame nende elluviimiseks nn "rohelise koridori". Eesmärk on hõl bustada taastuvenergia võimsuste rajamist ja saavutada täielik energiasõl tumatus hiljemalt 2030. aastaks.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)
Fraktsiooni hääletused
39 eelnõu
Poolt 979 · Vastu 2538 · Erapooletu 1 · Ei hääletanud 1280 · Puudus 451
- Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduspoolt 0, vastu 35
- Energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduspoolt 27, vastu 0
- Tuumaenergia ja -ohutuse seaduspoolt 36, vastu 0
- Kliimakindla majanduse seaduspoolt 0, vastu 33
- Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele uute elektritootmisvõimsuste rajamise kiirendamiseks Eestis"poolt 4, vastu 0
- Käibemaksuseaduse muutmise seaduspoolt 24, vastu 0
- Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I 14.12.2021, 1) ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 02.01.2025, 1) muutmise seadus (2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisitõusude ärajätmine)poolt 31, vastu 0
- Elektrituruseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduspoolt 32, vastu 0
Loodus ja põllumajandus
Lubadused · 38
Elurikkuse taastamiseks kaardistame tervikliku rohevõrgustiku üle kogu Eesti, kaasates looduskaitsesse erametsaomanikke, kohalikke omavalitsusi ja kogukondi. Rohevõrgustikku kuuluvad, kuid kaitsealadest välja jäävad loodusalad on võtmetähtsusega võrgustiku sidususe tagamisel.
Me parandame jõgede ja ojade seisundit. Linnades tuleks maa-alustesse torudesse suletud ojad ja jõed taas maa peale tuua, mis parandaks linnaloodust.
Programm
Parandame Eesti vooluveekogude - jõgede ja ojade - seisundit. Vooluveekogud on oma väikese pindala kohta ebaproportsionaalselt liigirikkad ning omavad väga olulist rolli elupaikade sidususes. Paljud jõed on lisaks tammistamisele sirgeks aetud, nad on põllumajanduse mõjul liigtoitelised, kohati tööstusreostuse mõju all. Linnades on ojasid-jõgesid, mis on suletud maa-alustesse torudesse. Nende maa peale toomine oleks linnalooduse olukorra parandamisele väga tugeva positiivse mõjuga. suurt põllumassiivi liigendav kraav või metsariba, laiemad põlluservad, rohekoridorid linnades ja asulates, teeületuskohad maanteedel.
Kliimamuutustega kohanemiseks taastame ja loome linnades juurde looduskeskkonda. Linna rohealad ja rohekoridorid vähendavad elupaikade killustatust ja on osa rohevõrgustikust.
Programm
Kliimamuutusega kohanemiseks taastame ja loome linnades juurde looduskeskkonda. Linnade looduskeskkonna parandamine on oluline samm kliimamuutusega kohanemises. See on ka Euroopa Liidu eraldi rahastatav eesmärk. Heas korras linnaloodus eeldab ökosüsteemi teenuseid (vee-, mulla- ja õhupuhastus, kaitse üleujutuste eest, kuumasaare efekti vähendamine, rekreatsioon, liikuvuse parandamine jne). Linna rohealad ja rohekoridorid vähendavad elupaikade killustatust ja on osa rohevõrgustikust.
Me parandame Läänemere seisundit ja Väikese väina elukeskkonda. Analüüsime tankerite ja sadamate mõju, nõuame sadamatelt jäätmete vastuvõtu võimekust, avame Väikese väina tammi ja tõhustame merekaitsekoostööd.
Programm
Parandame Läänemere seisundit ja Väikese väina elukeskkonda. Analüüsime kütusetankeritega seotud ohtusid ja sadamate mõju Lääne merele. Väikesadamates peab olema toksiliste heitmete kogumiskoht ja kõi gis suurtes sadamates reovee vastuvõtmise võimekus. Väikese väina tamm tuleb avada. Tõhustada tuleb Eesti osalust rahvusvahelistes merekaitsevõr gustikes.
Rahandusministeeriumi hinnang: −3,8 mln € aastasjuba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Me soodustame mahepõllumajandust, et vähendada toidutootmise kahju looduslikele liikidele. Pestitsiidide ja herbitsiidide kasutus peab olema reguleeritud ja kontrollitud ning me soodustame linna- ja kogukonnaaiandust.
Programm
Soodustame mahepõllumajandust, et vähendada toidutootmise negatiivset mõju looduslikele liikidele. Mahepõllumajanduse meetoditega on võimalik liigirikkuse langust pidurdada ja tagasi pöörata. Pestitsiidide ja herbitsiidide kasutamine põldudel peab olema reguleeritud ja kontrollitud. Soodustame linna- ja kogukonnaaiandust.
Fraktsiooni hääletused
46 eelnõu
Poolt 1747 · Vastu 3046 · Ei hääletanud 989 · Puudus 498
- Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (strateegiliste investeeringute ekspressrada)poolt 0, vastu 32
- Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduspoolt 34, vastu 0
- Võlaõigusseaduse muutmise seaduspoolt 36, vastu 0
- Loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduspoolt 35, vastu 0
- Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduspoolt 34, vastu 0
- Atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduspoolt 31, vastu 0
- Tarbijakaitseseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduspoolt 33, vastu 0
- Looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduspoolt 34, vastu 0
Tervishoid
Lubadused · 25
Me väärtustame tervise hoidmist ja haiguste ennetamist. Tahame muuta inimeste hoiakuid teaduse ja hariduse kaudu, ilma käskude ja keeldudeta, ning eeldame igaühelt vastutust oma tervise eest.
Programm
Väärtustame tervise hoidmist ja haiguste ennetamist. Kuigi oodatava eluea näitajate poolest on Eesti jõudnud arenenud ühiskondade hulka, on halvad tervena elatud aastate näitajad (meestel vaid 52,8 ja naistel 55,6 eluaastat). Et olukorda parandada, tuleb muuta inimeste hoiakuid, mida saab mõjutada eelkõige teadusliku maailmavaate levitamise ga ja haridusega. eest (sealhulgas tervislikke eluviise, regulaarset tervisekontrolli, vaktsineer imist ja sõeluuringutes osalemist). Reformierakond ei soovi käskudel ja keeldudel põhinevat terviseedendust, kuid eeldab igaühe personaalset vastutust oma tervise
Viime ellu Eesti vähitõrje tegevuskava, mille eesmärk on vähendada vähijuhtude ja -surmade arvu ning parandada vähipatsientide elukvaliteeti. Võtame eesmärgiks igale inimesele individuaalse terviseplaani pakkumise.
Kaalume igale täisealisele Eesti kodanikule tema geenikaardi loomist, mis võimaldaks inimestel paremini hinnata oma terviseriske ja teha valikuid tervishoiuteenuste vahel.
Tagame inimeste senisest laiema kaasatuse tervishoiualastesse teaduslikesse uuringutesse, parandades seeläbi rahva tervist ja kindlustades neile parima võimaliku ravi.
Tagame igale Eesti elanikule esmatasandi tervishoiu ja sõeluuringute kättesaadavuse. Ligipääs esmatasandi tervishoiule ja sõeluuringutele võimaldab haiguste varajast avastamist ning ravi ja ennetab terviseriskide realiseerumist, et hoida kokku tervishoiukulusid tulevikus.
Fraktsiooni hääletused
42 eelnõu
Poolt 1203 · Vastu 910 · Erapooletu 1 · Ei hääletanud 411 · Puudus 205
- Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduspoolt 35, vastu 0
- Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed laste ja noorte vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks ning lapsevanemate toetamiseks nutiseadmete ja sotsiaalmeedia kasutuse piiramisel"poolt 18, vastu 0
- Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduspoolt 33, vastu 0
- Ravimiseaduse muutmise seaduspoolt 0, vastu 31
- Ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja erialata arstid)poolt 0, vastu 27
- Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduspoolt 29, vastu 0
- Atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduspoolt 31, vastu 0
- Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduspoolt 34, vastu 0
Haridus ja teadus
Lubadused · 40
Üleminek ühtsele eestikeelsele haridusele algab 2024. aastast.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Tõstame õpetaja palga 120% keskmisest palgast.
Rahandusministeeriumi hinnang: −38,1 mln € aastasKasvatame kõrghariduse rahastamist 15% igal aastal.
Rahandusministeeriumi hinnang: −36 mln € aastasSuurendame teadus- ja arendustegevuse rahastust 1,5% SKPst.
Rahandusministeeriumi hinnang: −140,1 mln € aastasMuudame vaimse tervise abi kättesaadavamaks.
Fraktsiooni hääletused
53 eelnõu
Poolt 1467 · Vastu 816 · Ei hääletanud 687 · Puudus 280
- Keeleseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduspoolt 29, vastu 0
- Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele taastada noorte koolispordi toetus“poolt 0, vastu 28
- Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed laste ja noorte vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks ning lapsevanemate toetamiseks nutiseadmete ja sotsiaalmeedia kasutuse piiramisel"poolt 18, vastu 0
- Riigikogu avaldus „Kõrghariduse toetuseks"poolt 30, vastu 0
- Prokuratuuriseaduse muutmise seaduspoolt 28, vastu 0
- Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (lahinguvalve)poolt 30, vastu 0
- Kõrgharidusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduspoolt 32, vastu 0
- Töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduspoolt 33, vastu 0
Pered ja sotsiaalkaitse
Lubadused · 21
Keskmine vanaduspension 1000 eurot!
Rahandusministeeriumi hinnang: −200 mln € aastasTõstame pensioni nelja aastaga 400 eurot.
Rahandusministeeriumi hinnang: −200 mln € aastasHoiame keskmise pensioni tulumaksuvaba.
Rahandusministeeriumi hinnang: −0,2 mln € aastasjuba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Rakendame hooldereformi ja toetame koduteenuse suurendamist.
Hooldekodukoht pensioni eest!
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)
Fraktsiooni hääletused
76 eelnõu
Poolt 2035 · Vastu 3256 · Erapooletu 2 · Ei hääletanud 1445 · Puudus 732
- Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduspoolt 35, vastu 0
- Perehüvitise seaduse muutmise seaduspoolt 28, vastu 0
- Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed laste ja noorte vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks ning lapsevanemate toetamiseks nutiseadmete ja sotsiaalmeedia kasutuse piiramisel"poolt 18, vastu 0
- Loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduspoolt 35, vastu 0
- Kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduspoolt 35, vastu 0
- Perehüvitiste seaduse muutmise seaduspoolt 30, vastu 0
- Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed erihoolekandeteenuste kättesaadavuse tagamiseks“poolt 1, vastu 0
- Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja terviklik meetmete pakett lastega perede kindlustunde taastamiseks ja sündimuskriisi peatamiseks"poolt 1, vastu 0
Riik ja õigus
Lubadused · 19
E-riigis ei tohi olla digiprügi. Töötame riigiasutustele ja omavalitsustele välja digiprügi vähendamise programmi. Loome lahendused, kus ebavajalikud failid ja e-kirjad kustuvad automaatselt teatud aja järel - nii vähendame avaliku sektori CO2 jalajälge.
Tugevdame parlamentarismi: Riigikogu keskendub rohkem avalikule debatile ja täitevvõimu järelevalvele. Uuendame Riigikogu tööd reguleerivat õigust ning Riigikogu otsustab põhiseaduslike institutsioonide eelarved.
Programm
Tugevdame parlamentarismi. Kehtiv Riigikogu töökorraldus ei vasta ühiskonna arengule ega vajadusele. Riigikogu peab oluliselt rohkem keskenduma avalikule poliitilise debatile ja täitevvõimu üle järelevalve teostamisele. Uuendame põhjalikult Riigikogu tööd reguleerivat õigust - uuendame tööprotsessid, parandame töö efektiivsust ja tõstame vastutust. Põhiseaduslike institutsioonide eelarved otsustab Riigikogu, tagamaks nende sõltumatuse valitsusest.
Muudame erakondade rahastamise läbipaistvamaks ja suuname riigieelarve toetuse poliitikate väljatöötamiseks. Poliitilisi ühendusi ja sihtasutusi puudutab sama läbipaistvus, turundus- ja kampaaniakulud ei pea tulema riigi toetusest ning järelevalvet tõhustame.
Programm
Muudame erakondade rahastamise läbipaistvamaks ning suuname riigieelarvest saadava toetuse poliitikate väljatöötamiseks. Aus poliitiline konkurents eeldab läbipaistvat poliitilise tegevuse rahastamist. Poliitilist tegevust edendavate ühingute (sealhulgas sihtasutuste) rahastamine peab olema analoogiliselt erakondadega läbipaistev. Erakondade toetamine riigieelarvest on õigustatud, kui seda toetust kasutatakse poliitiliste alternatiivide läbitöötamiseks ja maailmavaateliste seisukohtade põhistamiseks. Erakondade turundus- ja kampaaniakulud ei pea olema kaetud riigi toetusest. Erakondade rahastamise järelevalvet tuleb tõhustada.
Viime lõpuni omavalitsusreformi: töötame välja uue Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, mis selgitab riigi ja omavalitsuste ülesanded. Vajadusel muudame maksukorraldust omavalitsuste tulubaasi tagamiseks ja kaalume pealinna seadust.
Programm
Viime lõpuni omavalitsusreformi. Reformierakonna initsieeritud haldus-territoriaalne reform on andnud esimesi positiivseid tulemusi, kuid endiselt pole alati selge ülesannete jaotumine riigi ja omavalitsuse vahel. Lähtudes põhiseaduslikust printsiibist, et kohalikud omavalitsused korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi, mida riik ei ole seadusega võtnud enda korraldada, töötame välja uue Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS), mis välistab avaliku võimu teostamises dubleerimise ja vastutuse hajumise. Vajadusel muudame ka maksukorraldust, et tagada omavalitsustele stabiilne ja põhjendatud tulubaas. Kaalume pealinna seaduse vajalikkust.
Peatame kohalike volikogude valimistel valimisõiguse nende riikide kodanikel ja topeltkodakondsusega isikutel, kes toetavad terrorismi või kasutavad terroriakte, sealhulgas Venemaa kodanikel. Selleks muudame kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust.
Programm
Peatame terrorismi toetava ja terroriakte kasutava riigi kodanike (sealhulgas Venemaa) valimisõiguse kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Selleks, et tagada Eesti rahvusliku julgeoleku, põhiseadusliku korra ja Eesti riigi väärtuste kaitset, muudame kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust ning peatame terrorismi toetava ja terroriakte kasutavate riikide kodanike ja topeltkodakondsusega isikute valimisõiguse.
Fraktsiooni hääletused
214 eelnõu
Poolt 7340 · Vastu 6890 · Erapooletu 1 · Ei hääletanud 2147 · Puudus 1422
- Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduspoolt 0, vastu 35
- Platvormitöö seaduspoolt 34, vastu 0
- Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (bürokraatia vähendamine)poolt 29, vastu 0
- Keeleseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduspoolt 29, vastu 0
- Käibemaksuseaduse muutmise seaduspoolt 34, vastu 0
- Kindlustusandja kriisi ennetamise ja lahendamise seaduspoolt 34, vastu 0
- Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduspoolt 0, vastu 33
- Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduspoolt 34, vastu 0
Selle teema esitatud eelnõusid: 5 — vastu võetud 4 · menetluses 1
Kultuur, keel ja sport
Lubadused · 28
Reformierakonna eesmärk on selline ühiskonnakorraldus, kus eesti keele ja kultuuri säilimine ja areng oleks tagatud läbi aegade. Leiame, et selle tagatiseks on demokraatlik rahvusriik kui ühiskondliku organisatsiooni kõrgeim vorm.
Eesti keel on kultuuri olulisim osa. Eesti keeles peab olema võimalik saada ja edastada teavet kõigil tehnoloogilistel platvormidel.
Kunstilisele väljendusvabadusele ei sea riik piire ega raame. Loomevabadust ei suunata ega raamistata riikliku poliitikaga ega selle rak endamisega. Eestis ei ole kohta riigikunstil.
Riik toetab kultuuriloomet läbipaistvalt ja süsteemselt, keskmes Eesti Kultuurkapital, mis tegutseb seaduse alusel iseseisvalt. Toetuse vajaduse tingib eelkõige väike keeleareaal.
Programm
Riik toetab kultuuriloomet. Loomevabadus tähendab ka võimalust kultuuriloomega tegeleda. Vajaduse riikliku toetuse järele tingib eelkõige keeleareaali väiksus. Kultuuriloomingu toetamine peab toimuma läbipaistval ja süsteemsel viisil, mille keskmes on Eesti Kultuurkapital, mis tegutseb seaduse alusel iseseisvalt.
Autoritel on õigus oma teostele ja nad peavad saama õiglast tasu nende kasutamise eest, ka digiteeritud teoste puhul. Autoritasud peavad olema õiglased ja piisavad ka siis, kui riik teeb teosed tasuta kättesaadavaks, nt raamatukogudes.
Programm
Teosed on intellektuaalne omand ja neid tuleb kohelda kui iga teist omandit. Autoritel on õigus oma teostele ja nad peavad saama õiglast tasu oma te oste kasutamise eest, seda ka digiteeritud teoste puhul. Autoritasud peavad olema õiglased ja piisavad ka juhul, kui riik peab vajalikuks teoste avalikku tasuta kättesaadavust (näiteks raamatukogude kaudu).
Rahandusministeeriumi hinnang: −0,1 mln € aastas
Fraktsiooni hääletused
74 eelnõu
Poolt 2143 · Vastu 1167 · Erapooletu 8 · Ei hääletanud 546 · Puudus 345
- Rahvaraamatukogu seaduspoolt 31, vastu 0
- Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduspoolt 27, vastu 0
- Keeleseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduspoolt 29, vastu 0
- Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele taastada noorte koolispordi toetus“poolt 0, vastu 28
- Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduspoolt 31, vastu 0
- Riigikogu avaldus „Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamiseks"poolt 35, vastu 0
- Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusemuudatused viljatusravi kättesaadavuse parandamiseks“poolt 2, vastu 0
- Energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduspoolt 27, vastu 0
Elamu ja regioonid
Lubadused · 38
Me toetame mõlemat vanemat töö- ja pereelu ühildamisel. Töösuhted ja lastehoid peavad olema paindlikud ning kaotame õiguslikud takistused.
Programm
Toetame mõlemat vanemat paindliku töö- ja pereeelu ühildamisel. Töösuhteid peab saama korraldada paindlikult nii, et töötajal oleks võimalik vajalikul määral pühenduda laste eest hoolitsemisele. Lastehoiuteenused peavad vastama tööturu vajadustele ja olema paindlikud. Kaotame õigusli kud takistused pere- ja tööelu ühildamisel.
Me tagame lastele ja lastega peredele täiendava riigi toe eelkõige vajaduspõhiselt. Koolitame spetsialiste abivajaduse väljaselgitamiseks ja kasutame rohkem teadusel põhinevaid ennetusprogramme.
Programm
Tagame riigi täiendava toe lastele ja lastega peredele eelkõige vajaduspõhiselt. Universaalsed lastetoetused väärtustavad iga sündinud last, kuid ei lahenda kõiki laste täisväärtusliku kasvamise probleeme. Last üksi kasvatavate vanemate ja lasterikaste perede ning vajaliku hooleta ja erivajadustega laste vajadused on erinevad. Ühiskond peab neid aitama vajaduspõhiselt. Selleks peavad arenenud ühiskonnas olema välja õpetatud spetsialistid, kes suudavad välja selgitada abi vajaduse ning neil on olemas ressursid, et abi osutada. Laste ja perede abistamisel tuleb senisest rohkem rakendada ka teadus põhiseid ennetusprogramme.
Me väärtustame iga last ja toetame peresid vajaduspõhiselt. Kolme ja enama lapsega peredes kasvavatele lastele suuremat toetust ei pea maksma, kui pere saab lasterikka pere toetust.
Programm
Väärtustame iga last sõltumata peres kasvavate laste arvust ning toetame peresid vajaduspõhiselt. Lasterikka pere toetuse suurenemine on jätnud ühe ja kahe lapsega pered kehvemasse majanduslikku olukorda. Kolme ja enama lapsega peredes kas vavatele lastele suuremas summas toetuse maksmine ei ole põhjendatud, kui need pered on helde lasterikka pere toetuse saajad.
Kaasajastame üksikvanemate riikliku toetamise põhimõtted. Suurimas vaesusriskis on pered, kus lapsi kasvatab vaid üks vanem. Senine toetussüsteem ei ole selliste perede vaesusriski oluliselt vähendanud.
Tagame vanemapuhkuselt naasnud vanematele haigus- ja hooldushüvitise, mis lähtub vanema tegelikust sissetulekust. Perepoliitiliselt on oluline toetada lastega perede heaolu ning tagada paindlikud töötamise võimalused.
Rahandusministeeriumi hinnang: −5 mln € aastas
Fraktsiooni hääletused
79 eelnõu
Poolt 2468 · Vastu 3234 · Erapooletu 2 · Ei hääletanud 1351 · Puudus 634
- Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (strateegiliste investeeringute ekspressrada)poolt 0, vastu 32
- Rahvaraamatukogu seaduspoolt 31, vastu 0
- Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja Euroopa Liidu 2028–2034 programmiperioodi vahendite regionaalselt tasakaalustatud jaotamise ja kasutamise põhimõtted"poolt 0, vastu 35
- Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduspoolt 35, vastu 0
- Loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduspoolt 35, vastu 0
- Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduspoolt 34, vastu 0
- Looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduspoolt 34, vastu 0
- Planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduspoolt 33, vastu 0
Transport
Lubadused · 22
Me tagame kiire interneti kättesaadavuse kogu Eestis, täiendades EL-i rahastust riigieelarve toetustega, et see jõuaks kõigi soovijateni hiljemalt 2030. aastaks. Riigimaanteede ehitamisel valmistame ette 5G võrgu paigaldamise.
Programm
Tagame kiire interneti kättesaadavuse kogu Eesti territooriumil. Täiendame Euroopa Liidu rahastust riigieelarveliste toetustega, et kiire in ternet jõuaks kõigi soovijateni hiljemalt 2030. aastaks. Tagame, et riigimaan teede ehitamisel ja renoveerimisel rajatakse 5G võrgu paigaldamise valmi dus. Kõik riigi toetused on tehnoloogianeutraalsed, võimaldades sealhulgas satelliitinterneti kasutuselevõttu.
Rahandusministeeriumi hinnang: −28,6 mln € aastasjuba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Me ehitame riigi põhimaanteed 2+2 sõiduradadega, esmalt Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu-Ikla ja Tallinn-Narva. Vaatame 2023. aastal üle teehoiukava prioriteedid ja kavandame püsirahastuse nelja-aastase sammuga.
Programm
Riigi põhimaanteed ehitatakse 2+2 sõiduradadega. Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu-Ikla ja Tallinn-Narva maanteede arendamine on riigi teedeehituse prioriteet. Selleks vaatame 2023. aastal üle kehtiva tee hoiukava prioriteedid ja näeme riigi eelarvestrateegias ette teehoiukava pi kaajalise ja realistliku püsirahastuse nelja-aastase sammuga. Tee-ehituse kiirus sõltub ka majanduse üldisest konjuktuurist.
Rahandusministeeriumi hinnang: −124,2 mln € aastasjuba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Me toetame investeeringuid kohalikku teedevõrku. Transpordiamet nõustab ja koordineerib omavalitsusi ning riik kaasrahastab omavalitsuste teedevõrku pikaajaliselt vajaduse põhjal.
Programm
Toetame investeeringuid kohalikku teedevõrku. Kohalike omavalitsuste roll on kujundada oma territooriumil põhjendatud ja jätkusuutlik teedevõrk. Transpordiamet nõustab ja koordineerib omav alitsuste tegevust teedevõrgu arendamisel. Tagame riigieelarvest kohalike omavalitsuste teedevõrgu pikaajalise vajaduspõhise kaasrahastuse.
Rahandusministeeriumi hinnang: −5 mln € aastasMe arendame rööbastransporti: seame esikohale Rail Baltica ehituse, lisame uusi elektrironge riigisiseseks liikumiseks ja käivitame 2024. aastal Tartu–Riia rongiühenduse.
Programm
Tagame rohelise, turvalise ja kliimaeesmärke täitva rööbastranspordi arendamise. Rööbastranspordi majanduslikult mõistlik arendamine ühistranspordiks ja kaubaveoks on oluline meie kliimaeesmärkide saavutamiseks. Seetõttu pri oriseerime Rail Baltica ehitust, lisame uued elektrirongid inimeste riigisisese liikuvuse parandamiseks ja käivitame 2024. aastal Tartu-Riia rongiühenduse.
Rahandusministeeriumi arvamus: 2024. aastal ei ole võimalik Eestis olemasoleva rongipargiga Tartu-Riia ühendust avada, kuna olemasolevate rongidega ei saa isegi siseriiklikku nõudlustust rahuldada. Olemasolevate diiselrongidega on võimalik Tartu-Riia rong katta kõige varem 2027. aastal, kui on kohal kõik uued 16 elektrirongi ja siseriiklikelt liinidelt vabanevad osad diiselrongid. Läti raudteeveoettevõtja on võimeline pikendama olemasolevad Riia-Valga rongid Tartuni, mille dotatsioonivajadus aastas on ca 400 000 eurot.
Me muudame Eesti lennujaamad ja taristu lennufirmadele atraktiivseks, mitte ei loo riigi lennufirmat. Loome õigusliku aluse õhutaksodele ja droonide kasutusele ning tagame lennuühenduse Tallinna ja Helsingi vahel.
Programm
Loome keskkonna, mis tagab mugavate lennuühenduste olemasolu. Eesti riik ei pea omama lennufirmat, vaid muutma oma lennujaamad ja taristu atraktiivseks sihtkohaks lennufirmadele, et toetada Eesti turismi- ja külalis lahkussektori arengut. Tallinna ja Helsinki vahel peab toimima lennuühendus nii lennuväljade kui ka linnakeskuste vahel. Võimaldamaks lennuühendusi kogu riigist, loome õigusliku keskkonna Eestis õhutaksode kasutuselevõtuks. Eesti soosib droonide kasutuselevõttu muuhulgas viimase miili transpordila hendusteks, luues vajaliku regulatsiooni.
Fraktsiooni hääletused
49 eelnõu
Poolt 1620 · Vastu 1698 · Erapooletu 2 · Ei hääletanud 601 · Puudus 376
- Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduspoolt 22, vastu 0
- Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja Liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduspoolt 29, vastu 0
- Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduspoolt 31, vastu 0
- Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduspoolt 34, vastu 0
- Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduspoolt 26, vastu 0
- Korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)poolt 29, vastu 0
- Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduspoolt 28, vastu 0
- Liiklusseaduse täiendamise seaduspoolt 29, vastu 0
Selle teema esitatud eelnõusid: 4 — vastu võetud 2 · menetluses 2
Kaitse ja julgeolek
Lubadused · 40
Muutunud julgeolekuolukord nõuab kiireid kaitseinvesteeringuid, mis eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.
Programm
Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.
Tõstame ja hoiame riigikaitsekulud üle 3% SKPst.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Keskmaa õhutõrje Eestisse 2025. aastaks!
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Tõstame oluliselt Kaitseliidu võimekust, suurendades maakaitse isikkoosseisu kahekordseks ehk 20 000 inimeseni.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Loome Eesti kaitsmiseks diviisisuuruse üksuse, kuhu kuulub liitlaste brigaad.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)
Fraktsiooni hääletused
135 eelnõu
Poolt 4240 · Vastu 4145 · Ei hääletanud 1240 · Puudus 790
- Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduspoolt 0, vastu 35
- Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (bürokraatia vähendamine)poolt 29, vastu 0
- Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduspoolt 34, vastu 0
- Strateegilise kauba seaduse § 5 muutmise seaduspoolt 34, vastu 0
- Taimekaitseseaduse muutmise seaduspoolt 36, vastu 0
- Loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduspoolt 35, vastu 0
- Relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduspoolt 35, vastu 0
- Riigikogu avaldus „Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamiseks"poolt 35, vastu 0
Selle teema esitatud eelnõusid: 2 — vastu võetud 1 · menetluses 1
Majandus ja tööturg
Lubadused · 24
Kehtestame lihtsa ja ühetaolise maksusüsteemi, 700 eurot tulumaksuvabaks kõigile.
Rahandusministeeriumi hinnang: −470 mln € aastasLoome majandus- ja maksukeskkonna, mis toob Eestisse uusi investeeringuid ja kõrgepalgalised töökohad.
Rajame säästlikke ja turvalisi ühendusi – toome Eestisse uued rongid ja ehitame lõpuni Rail Balticu.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Hoiame riigi rahanduse korras, püsikuludeks laenu ei võta!
Rahandusministeeriumi hinnang: 200 mln € aastasPlaneerime taastuvenergia võimsusi sõjaaja kiirusega, muutes Eesti energiasõltumatuks.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)
Fraktsiooni hääletused
152 eelnõu
Poolt 4676 · Vastu 3450 · Ei hääletanud 1232 · Puudus 873
- Käibemaksuseaduse muutmise seaduspoolt 27, vastu 0
- Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (strateegiliste investeeringute ekspressrada)poolt 0, vastu 32
- Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduspoolt 0, vastu 35
- Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu ratifitseerimise seaduspoolt 34, vastu 0
- Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturu, Argentina Vabariigi, Brasiilia Liitvabariigi, Paraguay Vabariigi ja Uruguay Idavabariigi vahelise partnerluslepingu ratifitseerimise seaduspoolt 34, vastu 0
- Platvormitöö seaduspoolt 34, vastu 0
- Tööturumeetmete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduspoolt 34, vastu 0
- Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (bürokraatia vähendamine)poolt 29, vastu 0
Välispoliitika ja ränne
Lubadused · 11
Riigikaitseõpetus tuleb muuta üldhariduskoolis kohustuslikuks õppeaineks, sest igaüks vajab teadmisi riigikaitsest. Eesmärk on, et Eesti jääb liitlaste usaldusväärseks partneriks ja maailmakorraks on kindlad reeglid ja demokraatlikud väärtused.
Programm
Reformierakonna juhtimisel on Eesti liitlaste jaoks usaldusväärne partner, keda kuulatakse ja kellega arvestatakse. Eesti eesmärk on kindlatel reeglitel ja demokraatlikel väärtustel põhinev maailmakorraldus. Reformierakond on viimase 30 aasta jooksul aidanud rajada tugeva ja eduka demokraatliku ühiskonna ning on ka edaspidi meie rahvusliku julgeoleku kindel tagaja. Eesti huvides on võimalikult lai rahvusvaheline koostöö. Venemaa agressioon Ukraina vastu ning katsed lõhkuda Lääne liitlasruum on otsene oht meie julgeolekule. Riigikaitseõpetus tuleb muuta üldhariduskooli kohustuslikuks õppeaineks. Muutunud julgeolekuolukorras on teatud teadmised riigikaitsest hädavajali kud igale inimesele. Senine vabatahtlikkusel põhinev riigikaitseõpetus muudab hiljem Kaitseliiduga vabatahtlikult liitunute väljaõpetamise aeganõudvaks ja kulukaks.
Riigikaitse raha tuleb kasutada heaperemehelikult. Arendame EL ühist välis- ja kaitsekoostööd, mis peab täiendama NATOt, ning soovime, et EL võtaks juhtrolli kliimamuutuste vastu.
Programm
Riigikaitseks suunatud raha peab kasutama heaperemehelikult. Peame oluliseks Euroopa Liidu ühise välis- ja kaitsekoostöö arendamist. Euroopa Liit peab olema võimeline reageerima kõigile rahvusvahelistele sündmustele kiiresti ja efektiivselt. Euroopa Liidu ühine kaitseinitsiatiiv ei asenda NATOt, vaid peab seda täiendama. Eesti seisab Euroopa Liidu põhivabaduste täieliku rakendamise eest ja soovib, et EL võtaks juhtrolli võitluses kliimamuutuste negatiivsete mõjudega.
NATO peab tugevnema ja kõik liikmesriigid peavad kaitsesse rohkem panustama. Soovime liitlasvägede pidevat kohalolekut Eestis, toetame NATO laienemist ja Ukrainale liitumiskutse esitamist esimesel võimalusel.
Programm
NATO peab tugevnema. Eesti soovib, et kõik NATO liikmesriigid panustaksid rohkem ühisesse kaitsesse. NATO tehniline ja moraalne üleolek totalitaarsetest riikidest on maailmarahu garant. Eesti huvides on liitlasvägede pidev kohalolek Eestis, kuni oht Venemaalt pole täielikult kadunud. Eesti toetab NATO laienemist ning esimesel võimalusel Ukrainale liitumiskutse esitamist.
Toetame Ukrainat võitluses agressoriga ja tema lõimumist Läänega. Välisteenistus abistab ühendusi ja ettevõtjaid, ning Eesti taotleb Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamist, Venemaalt kahjude hüvitamist ja sõjakuritegude eest karistamist.
Programm
Toetame Ukrainat tema võitluses agressoriga ja integreerumist läänemaailmaga. Eesti riik ja inimesed toetavad Ukraina ühiskonda võitluses agressoriga kõigil tasanditel. Välisteenistus abistab kodanikuühendusi ja ettevõtjaid ukrainlaste abistamisele suunatud ettevõtmistes. Eesti diplomaatia peab järjekindlalt taotlema Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamist ja Venemaalt kõigi Ukrainale tekitatud kahjude hüvitamist. Rahvusvaheliste reeglite rikkumine ja sõjakuriteod ei tohi jääda karistuseta. Venemaa peab Ukraina riigi hävitamiseks alustatud sõjas strateegiliselt lüüa saama. Sellest sõltub rahu ja julgeolek kogu maailmas.
Euroopa Liidu laienemine peab jätkuma. Toetame Ukraina võimalikult kiiret liitumist ja aitame tal reforme teha; toetame ka Lääne-Balkani, Moldova ja Gruusia liitumist, kui kriteeriumid on täidetud.
Programm
Euroopa Liidu laienemine peab jätkuma. Eesti toetab Ukraina võimalikult kiiret liitumist Euroopa Liiduga. Selleks aitame Ukrainal läbi viia vajalikud siseriiklikud reformid. Euroopa Liidu ja Eesti huvides on ka EL laienemine Lääne-Balkanil, samuti Moldova ja Gruusia liitumine, kui selleks vajalikud kriteeriumid on täidetud.
Fraktsiooni hääletused
107 eelnõu
Poolt 3404 · Vastu 2149 · Ei hääletanud 966 · Puudus 611
- Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduspoolt 26, vastu 0
- Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu ratifitseerimise seaduspoolt 34, vastu 0
- Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturu, Argentina Vabariigi, Brasiilia Liitvabariigi, Paraguay Vabariigi ja Uruguay Idavabariigi vahelise partnerluslepingu ratifitseerimise seaduspoolt 34, vastu 0
- Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon"poolt 4, vastu 0
- Kodakondsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduspoolt 34, vastu 0
- Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduspoolt 34, vastu 0
- Riigikogu avaldus „Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamiseks"poolt 35, vastu 0
- Energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduspoolt 27, vastu 0