Eesti Reformierakond: Haridus ja teadus
Lubadused · 40
Üleminek ühtsele eestikeelsele haridusele algab 2024. aastast.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Tõstame õpetaja palga 120% keskmisest palgast.
Rahandusministeeriumi hinnang: −38,1 mln € aastasKasvatame kõrghariduse rahastamist 15% igal aastal.
Rahandusministeeriumi hinnang: −36 mln € aastasSuurendame teadus- ja arendustegevuse rahastust 1,5% SKPst.
Rahandusministeeriumi hinnang: −140,1 mln € aastasMuudame vaimse tervise abi kättesaadavamaks.
Kaotame lasteaia kohatasu.
Rahandusministeeriumi hinnang: −37 mln € aastasAlusharidus on alates 2024. aastast eestikeelne.Eestikeelne lasteaed loob kõigile lastele hoolimata kodukeelest valmisoleku eestikeelses üldhariduskoolis õppimiseks. Riik ja omavalitsused ei korralda ega rahasta muukeelset lastehoidu ega alusharidust.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Alates 2030. aastast on üldharidus eestikeelne: riik rahastab ainult eestikeelset põhi- ja gümnaasiumiharidust. Võõrkeelsetes erakoolides tuleb õpetada eesti keelt, ajalugu ja kultuuri riigi määratud mahus.
Programm
Üldharidus on alates 2030. aastast eestikeelne ja eestimeelne. Alates 2030. aastast rahastab riik üksnes eestikeelset põhi- ja gümnaasiu miharidust, et tagada kõigile noortele ühtlaselt hea kvaliteediga haridus ning luua võrdsed võimalused nii haridustee jätkamiseks kui ka tööjõuturul. Sam uti on oluline ühise info- ja väärtusruumi loomine. Kõigis erakoolides, kus õppetöö toimub võõrkeeles, tuleb koolipidajal tagada eesti keele, ajaloo ja kultuuri õpetamine riigi poolt määratud ulatuses.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Eestikeelsele haridusele üleminekul toetab riik teaduslikke õppemeetodeid ja õpetajate piirkondlikult erinevat tasustamist. Õpetajapuudust leevendame piirkondliku palgadiferentseerimise ja lähtetoetustega.
Programm
Üleminekul eestikeelsele haridusele toetab riik teaduslike õppekorraldusviiside kasutamist ja õpetajate piirkondlikku diferentseeritud tasustamist. Õpetajate puudust omavalitsustes, kus üleminek eestikeelsele haridusele on töömahukas, leevendame piirkondliku palga diferentseerimise ja lähtetoetustega. Riik saab toetada ülikoolide tegevusi teaduslike õppemetoodikate juurutamisel eesti keelele üleminekul koolides.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Õpetaja keskmine palk peab olema vähemalt 120% riigi keskmisest palgast. Õpetajate karjäärimudel peab tagama vähemalt 25% palgaerinevuse samas õppeasutuses.
Programm
Õpetaja keskmine palk peab olema vähemalt 120% riigi keskmisest palgast. Õpetajad kui magistrikraadiga spetsialistid peavad saama konkurent sivõimelist palka. Selleks, et tõsta õpetajaameti prestiiži, peavad haridus valdkonna osapooled leppima kokku hariduseelarvete kujundamise ning õpetajate tasustamise põhialustes. Õpetajate karjäärimudel peab tagama vähemalt 25% palgaerinevuse sama õppeasutuse sees.
Koolijuhtidele tuleb maksta tippjuhtidele väärilist palka. Koolijuhtide kohtadele peab olema avatud ja aus konkurss, kus kandidaate hindab objektiivne ja pädev komisjon.
Programm
Koolid vajavad tippjuhtidest eestvedajaid. Koolijuhi kvalifikatsioonist ja motivatsioonist sõltub õppeasutuse tegevus ja tulemuslikkus. Selleks, et tagada koolidele professionaalsed juhid, tuleb maksta neile kui tippjuhtidele väärilist palka. Koolijuhtide ametikohtadele peab olema avatud ja aus konkurss, kus koolijuhi kandidaate hindab objektiivne ja kompetentne valimiskomisjon.
Teeme ülikoolidega kokkulepped õpetajate, tugispetsialistide ja koolijuhtide kraadiõppe ja täiendkoolituse korraldamiseks
Õpetajakoolituse kohta sõlmime ülikoolidega eraldi kokkulepped, sest senised halduslepingud ei ole tagänud õpetajate, tugispetsialistide ja koolijuhtide järelkasvu. Eesmärk on paindlikum ja õppijakesksem haridussüsteem.
Programm
Riigi sõlmitavad halduslepingud ülikoolidega ei ole seni taganud õpetajate, tugispetsialistide ja koolijuhtide vajalikku järelkasvu. Arvestades õpeta jakoolituse prioriteetset tähtsust ühiskonnale, tuleb õpetajakoolituse tee mal sõlmida ülikoolidega eraldi kokkulepped. Eesmärk on muuta haridussüsteem paindlikumaks ja õppijakesksemaks kõigis haridusastmetes.
Me toetame riiklike õppekavade kaasajastamist, ühendades üldhariduse noorsootöö, huvi- ja kutseharidusega. Kõrghariduses võimaldame rohkem osakoormusega õppimist, et õppurid saaksid õppida ja töötada.
Programm
Toetame riiklike õppekavade kaasajastamist, lõimides üldhariduse noorsootöö, huvi- ja kutseharidusega. Kõrghariduses püüab enamus õppureid ühildada täiskoormusel õppimist ja töötamist. Kuna töökogemus on oluline ja aitab rahuldada ka tööturu vajadusi, peaks võimal dama rohkem osakoormusega õppimist, et säästa õppureid ülekoormuse ja vaimse tervise probleemide eest ning tagada, et ülikoolid ei peaks tegema järeleandmisi õppekvaliteedis.
Me arendame süsteemselt õpilaste annete märkamist ja arendamist, et iga lapse ande saaks välja selgitada ja toetada. Selles on oluline roll huviharidusel.
Programm
Õpilaste annete süsteemne arendamine. Iga laps on andekas. Avatud ja paindlik haridussüsteem peab olema suuteline märkama ja pakkuma toetust iga lapse ande väljaselgitamisel ja arendamisel. Selleks on vaja rakendada annete märkamise ja arendamise süsteemi. Annete arendamisel on oluline roll huviharidusel.
Riigikaitseõpetus on osa üldharidusest. Muutunud julgeolekuolukorraga on teadmised riigikaitsest hädavajalikud igale inimesele.
Me seame lävendid järgmisse kooliastmesse sisenemisel, mitte kooliastme lõppu, nagu Põhjamaades. Arendame põhikooli lõpueksameid nii, et neid saaks kasutada järgmisele astmele sisenemisel ega takistaks põhikooli lõpetamist.
Programm
Sarnaselt Põhjamaadele seame lävendid järgmisesse kooliastmesse sisenemisel, mitte kooliastme lõppu. Hindamine ja eksamid peaksid senisest enam toetama motiveeritud õppi mist. Õpitulemuste tagasisidestamine ja mõõtmine on õppe loomulik osa. Lisaks ainealaste teadmiste omandamisele on oluline tagasisidestada ka üldpädevuste arengut, näiteks õpioskuste ja enesejuhtimise oskuste aren gut. Arendame põhikooli lõpueksameid nii, et neid saaks kasutada järgmisele haridusastmele sisenemisel ja nad poleks takistuseks põhikooli lõpetamisel.
Me toetame videoõppematerjalide arendamist reaal- ja loodusainetes 7.–9. klassile. Materjalid katavad kogu õppekava ja on seotud enesekontrolli testidega, et noored saaksid emakeeles iseseisvalt õppida.
Programm
Toetame süsteemset videoõppematerjalide arendamist eelkõige reaal- ja loodusainetes. Selleks, et noortel inimestel oleks võimalus õppida iseseisvalt emakeeles, toetame eelkõige põhikooli kolmanda astme ehk 7.-9. klassi reaal- ja loodus ainetessüsteemset videoõppematerjalide arendamist, mis kataksid kogu õppekava ning oleksid seotud temaatiliste enesekontrolli testidega.
Koolid peavad pakkuma B-võõrkeele valikul vähemalt kahte keelt. Vene keele õpetajatele, kes kaotavad koormuse, pakume ümberõpet, näiteks vene emakeelega laste eesti keele õpetajaks.
Programm
B-võõrkeele valikul peavad koolid pakkuma õpilastele valikut vähemalt kahe võõrkeele vahel. Kehtiv seadus kohustab kooli pakkuma õpilasele võimalusel teise võõr keele õppimise valikut. Valdavalt on selleks valikuks kujunenud vene keel. Venemaa agressioon on ahendanud järsult vene keele kasutusala ja see tingib vajaduse kohustada koole suurendama valikuvõimalusi teise võõrkeele osas. Vene keele õpetajatele, kes kaotavad koormuse, pakume võimalust ümberõppeks näiteks eesti keele õpetajaks vene emakeelega lastele.
Loome abiõpetajate ettevalmistamise süsteemi. Õpetajate suurt töökoormust saab vähendada, kui klassis on ka abiõpetaja. Vaja on luua abiõpetajate kvalifikatsioon, võimalused selle omandamiseks ning tasustamise kokkulepped.
Hoiame elus murdekeeli. Toetame murdekeelte piirkondades murdekeelsete lasteaiarühmade avam ist, kui kogukond soovib anda lapsevanematele valiku õpetada lapsi murde keeles.
Ühtlaselt hea ettevalmistus kooliks on oluline. Alustame kooliharidust kuuendast eluaastast ettevalmistusaastaga, mis ühtlustab laste valmisolekut kooliks. Selleks kujundatakse ümber lasteaia viimane rühm, kus õpetatakse sotsiaalseid oskusi, lugemist, kirjutamist ja esimest võõrkeelt.
Me toetame koostöist koolikultuuri ning loome õpetajatele ja koolijuhtidele regulaarse supervisiooni ja alustajatele mentorlussüsteemi.
Programm
Toetame koostöise koolikultuuri, õpetajate ja koolijuhtide supervisiooni ja mentorsüsteemi arendamist. Õpetajate püsimine koolis sõltub mitte ainult palgast, vaid sellest, kuidas nad end koolis tunnevad. Õpetajate omavaheline koostöö ja koostöö tugispetsialistide ning lapsevanematega aitab raskustega toime tulla. Toetame koostöise koolikultuuri arendamist. Loome õpetajatele ja koolijuhtidele regulaarse supervisiooni võimaluse sarnaselt sotsiaalvaldkonnas töötavate spetsialistidega ning mentorlussüsteemi alustavatele koolijuhtidele ja õpetajatele.
Me toetame õpetajate ja õpilaste vaimset heaolu: laiendame vaimse tervise esmaabi koolituste kättesaadavust noortega töötajatele ja teismelistele ning soodustame loovterapeutide, näiteks kunstiteraapia, kasutamist koolides.
Programm
Õpetajate ja õpilaste vaimse heaolu toetamine on oluline. Vaimse tervise probleemide ennetamine, õigeaegne märkamine ja oskuslik sekkumine tagavad arenevatele noortele vaimset tervist toetava keskkon na. Selleks laiendame vaimse tervise esmaabi koolituste kättesaadavust nii noorte inimestega töötajatele kui ka teismelistele. Lisaks soodustame loovterapeutide laialdasemat kasutamist haridusasutustes. Näiteks kunsti teraapia aitab ennetada laste vaimse tervise probleeme ning teadusuurin gute põhjal sobib kunstiteraapia hästi koolidesse.
Me toetame koolides tõenduspõhiseid programme ja väärtusarendust, mis ennetavad vaimse tervise häireid ja riskikäitumist ning arendavad laste sotsiaal-emotsionaalseid oskusi ja koostöist koolikultuuri.
Programm
Peame oluliseks turvalist ja mõnusat koolikeskkonda. Rahvusvahelised võrdlused näitavad, et Eesti lapsed kogevad jätkuvalt ro hkem kiusamist kui paljudes teistes riikides. Toetame koolide tõendus- ja te aduspõhiseid vaimse tervise häireid ja riskikäitumist ennetavaid programme ja väärtusarendust, et arendada laste sotsiaal-emotsionaalseid oskusi ning koostöist koolikultuuri.
Me toetame Tartu Ülikooli Liikumislabori programmi "Liikuma Kutsuv Kool" laienemist kõikidesse koolidesse, et lapsed liiguksid koolipäeva jooksul piisavalt, ning võtame kasutusele uue liikumisõpetuse ainekava.
Programm
Toetame koolis laste liikumisharjumuse kujunemist. Toetame Tartu Ülikooli Liikumislabori "Liikuma Kutsuva Kooli programmi" laienemist kõikidesse koolidesse, et lapsed saaksid koolipäeva sees piisav alt liikuda, mis toetab nii laste vaimset tervist kui ka õppimisvõimet. Lisaks võtame kasutusele uue liikumisõpetuse ainekava.
Rakendame kutsehariduses tulemusrahastuse, arendame kutsekeskhariduse õppekavu ning soodustame kutsekoolide ja üldhariduskoolide koostööd, sh võib kutsekoolide juurde luua progümnaasiume.
Programm
Kutsehariduses rakendame tulemusrahastuse põhimõtet, et kutsekoolid teeksid tihedamat koostööd tööandjate ja üldhariduskoolidega. Kutsekeskhariduse õppekavasid tuleb arendada, et need oleksid kaasaegsed, vastaksid tööturu ootustele ja tagaksid ka tugeva keskhariduse. Kutsekeskhariduse lõpetanu peab olema konkurentsivõimeline jätkamaks õpinguid järgmises haridusastmes. Selleks, et põhiharidust omandavad lapsed õpiksid tundma kutsekoolides õpetatavaid erialasid, soodustame koostööd üldhariduskoolide ja kutsekoolide vahel. Muuhulgas on võimalik kutsekoolide juurde luua progümnaasiume.
Rakendame kutseharidust täiskasvanute täiend- ja ümberõppeks, mis vastaks tööjõu turu vajadustele. Kutsekoolides on head võimalused pakkuda koostöös Töötukassaga inimestele vajalikku täiend- või ümberõpet erialadel, mida tööturg vajab.
Ülikoolid, ettevõtjad ja avalik võim peavad leidma koostöömudeli teadmistepõhise majanduse jaoks. Toetame riigi osalemist teadus- ja arendustegevuses, alusteadusi ning rahvusteadusi, mis aitavad eesti keelt ja kultuuri.
Programm
Ülikoolid, ettevõtjad ja avalik võim peavad leidma koostöömudeli konkurentsivõimelise ja teadmistel põhineva majanduse arendamiseks. Riigi osalemine ja tugi teadus-arendustegevusele, innovatsiooni motiveeriv õiguskord, hariduse väärtustamine ning koostöö avaliku ja erasektori vahel on kõrge lisaväärtusega toodete ja teenuste maailmaturule toomiseks ja töö tootlikkuse tõstmiseks hädavajalik. Samuti peame oluliseks toetada alusteadusi, milleta pole ka rakendused võimalikud ja rahvusteadusi, mis aitavad kaasa eesti keele, kultuuri ja identiteedi tugevnemisele.
Eestis peab saama kõrgharidust ja teaduskraade omandada eesti keeles. Ilma eesti teadus- ja õiguskeeleta ning erialaterminoloogiata ning nende kõrghariduse kaudu edasiandmiseta ei ole võimalik eesti kultuuri säilimine ja areng.