Eesti Reformierakond: Loodus ja põllumajandus
Lubadused · 38
Elurikkuse taastamiseks kaardistame tervikliku rohevõrgustiku üle kogu Eesti, kaasates looduskaitsesse erametsaomanikke, kohalikke omavalitsusi ja kogukondi. Rohevõrgustikku kuuluvad, kuid kaitsealadest välja jäävad loodusalad on võtmetähtsusega võrgustiku sidususe tagamisel.
Me parandame jõgede ja ojade seisundit. Linnades tuleks maa-alustesse torudesse suletud ojad ja jõed taas maa peale tuua, mis parandaks linnaloodust.
Programm
Parandame Eesti vooluveekogude - jõgede ja ojade - seisundit. Vooluveekogud on oma väikese pindala kohta ebaproportsionaalselt liigirikkad ning omavad väga olulist rolli elupaikade sidususes. Paljud jõed on lisaks tammistamisele sirgeks aetud, nad on põllumajanduse mõjul liigtoitelised, kohati tööstusreostuse mõju all. Linnades on ojasid-jõgesid, mis on suletud maa-alustesse torudesse. Nende maa peale toomine oleks linnalooduse olukorra parandamisele väga tugeva positiivse mõjuga. suurt põllumassiivi liigendav kraav või metsariba, laiemad põlluservad, rohekoridorid linnades ja asulates, teeületuskohad maanteedel.
Kliimamuutustega kohanemiseks taastame ja loome linnades juurde looduskeskkonda. Linna rohealad ja rohekoridorid vähendavad elupaikade killustatust ja on osa rohevõrgustikust.
Programm
Kliimamuutusega kohanemiseks taastame ja loome linnades juurde looduskeskkonda. Linnade looduskeskkonna parandamine on oluline samm kliimamuutusega kohanemises. See on ka Euroopa Liidu eraldi rahastatav eesmärk. Heas korras linnaloodus eeldab ökosüsteemi teenuseid (vee-, mulla- ja õhupuhastus, kaitse üleujutuste eest, kuumasaare efekti vähendamine, rekreatsioon, liikuvuse parandamine jne). Linna rohealad ja rohekoridorid vähendavad elupaikade killustatust ja on osa rohevõrgustikust.
Me parandame Läänemere seisundit ja Väikese väina elukeskkonda. Analüüsime tankerite ja sadamate mõju, nõuame sadamatelt jäätmete vastuvõtu võimekust, avame Väikese väina tammi ja tõhustame merekaitsekoostööd.
Programm
Parandame Läänemere seisundit ja Väikese väina elukeskkonda. Analüüsime kütusetankeritega seotud ohtusid ja sadamate mõju Lääne merele. Väikesadamates peab olema toksiliste heitmete kogumiskoht ja kõi gis suurtes sadamates reovee vastuvõtmise võimekus. Väikese väina tamm tuleb avada. Tõhustada tuleb Eesti osalust rahvusvahelistes merekaitsevõr gustikes.
Rahandusministeeriumi hinnang: −3,8 mln € aastasjuba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Me soodustame mahepõllumajandust, et vähendada toidutootmise kahju looduslikele liikidele. Pestitsiidide ja herbitsiidide kasutus peab olema reguleeritud ja kontrollitud ning me soodustame linna- ja kogukonnaaiandust.
Programm
Soodustame mahepõllumajandust, et vähendada toidutootmise negatiivset mõju looduslikele liikidele. Mahepõllumajanduse meetoditega on võimalik liigirikkuse langust pidurdada ja tagasi pöörata. Pestitsiidide ja herbitsiidide kasutamine põldudel peab olema reguleeritud ja kontrollitud. Soodustame linna- ja kogukonnaaiandust.
Kaardistame Eesti turbavarude kasutamise aastani 2050. Analüüsime väljastatud kae vanduslubade ja kaevanduste mõju loodusele. Üheskoos teadlaste ja erasektori esindajatega koostame Eesti turbapoliiti ka. Avatud ja korrastamata kaevandusalad ja jääksood on koormaks kesk konnale ja tuleb taastada.
Me suurendame keskkonnaministri nõustamise teaduspõhisust strateegilistes otsustes. Ministrit peaksid nõustama parima ettevalmistusega teadusnõunikud.
Programm
Suurendame keskkonnaministri nõustamise teaduspõhisust strateegilistes otsustes. Keskkonnateemad on tänapäeval paljude vastandlike huvide ristumiskohas ja seetõttu on oluline, et ministrit nõustaks parima erialase ettevalmistusega teadusnõunikud (sarnaselt Chief Scientific Advisor tüüpi ametipostidega mujal maailmas).
Rahandusministeeriumi hinnang: −0,1 mln € aastasMe koostame Metsanduse arengukava aastani 2050 kestliku metsakasutuse põhimõtetega ning raiume metsa vähem kui on selle juurdekasv. Toetame ka põlevkivipiirkondade keskkonnaseisundi parandamist ja alade taastamist koostöös.
Programm
Koostame Metsanduse arengukava aastani 2050, mis raamistab kestliku metsakasutuse põhimõtted kooskõlas seatud kliimaeesmärkidega. Metsas toimuvad muutused aeglaselt ja on pikaajalise mõjuga, mistõttu vajab valdkond pika vaatega eesmärkide kokku leppimist. Kestlik metsandus eeldab, et mets tuleb toime kliimamuutustega ja metsa raiutakse vähem kui on selle juurdekasv. Eesti metsandus, nagu kõik teised eluvaldkonnad, peab lähtuma rohereformi vajadusest. Mets on meile oluline majandusharu, ent temast saadavad hüved ei saa tulla tulevaste põlvede arvelt. Toetame Eesti põlevkivipiirkondade keskkonnaseisundi parandamist. Põlevkivikaevanduste ja -karjääride ökoloogiline taastamine, tootmisjääkide kasutamine ja alade kasutamine uueks majanduseks peab toimuma riigi, omavalitsuste, kohalike kogukondade ja ettevõtjate koostöös.
RMK peab kujunema kestliku metsamajanduse, elurikkuse taastamise ja looduskaitse vedajaks. Raiesurvet riigimetsale tuleb tasakaalustada ja RMK tegevuses peavad majanduslikud, ökoloogilised, kultuurilised ja sotsiaalsed eesmärgid olema tasakaalus.
Metsatööstus peab muutuma teadmismahukamaks ja tootlikumaks ning me toetame seda Rohetrepi tööriista kaudu. Keskkonnalubade andmisel tuleb eelistada innovatiivseid, kõrget lisaväärtust loovaid ettevõtteid ja süsinikku siduvaid arendusi.
Programm
Metsatööstus peab muutuma teadmismahukamaks ja tootlikumaks. Rohetrepi tööriista kaudu toetame tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvu. Keskkonnalubade andmisel tuleb soosida innovatiivseid ja kõrget lisaväärtust loovaid ettevõtteid. Eelistada tuleb süsinikku pikaajaliselt siduvaid arendusi ja keskkonnasõbralikku puidukeemiat.
Koostöös teadlastega parandame metsandusega seotud statistika kvaliteeti. Saamaks tõest pilti Eesti metsade olukorrast ja muutustest tuleb kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid ning erinevaid andmekogusid. Ilma tõeste and meteta ei ole kestlik metsamajandamine võimalik.
Viime lõpuni vääriselupaikade inventeerimise nii riigi- kui ka erametsas. Väärtuslikud metsaalad ja viimased loodusmetsa killud tuleb säilitada. Selleks on vaja eelkõige tõest teavet nende paiknemisest.
Me lõpetame looduskaitseliselt väärtuslike maade väljaostmise eraomanikelt. Riik ostab omanike soovil välja maa, kus on majandustegevust välistavad piirangud, õiglase ja kohese tasu eest ning kompenseerib loodushoiu.
Programm
Viime lõpule looduskaitseliselt väärtuslike maade väljaostmise eraomanikelt ja maksame omanikule õiglast kompensatsiooni liigirikkuse säilitamise eest. Omanike soovil peab riik maad, millele on seatud majandustegevust välista vad piirangud, neilt välja ostma õiglase ja kohese tasu eest. Maaomanike avalikes huvides edendatud tegevus loodushoiuks ja liigirikkuse säilitamiseks peab olema riigi poolt kompenseeritud ning maaomaniku jaoks auasi.
Rahandusministeeriumi hinnang: −3,3 mln € aastasjuba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Meie eesmärk on, et 2050. aastaks muutub kogu inimtegevuses tekkiv jäätmematerjal uueks toormeks, mis võetakse uuesti kasutusse. See nõuab innovaatilist lähenemist ja motivatsiooni eelkõige ettevõtjatele.
Programm
Eestis peab 2050. aastaks kogu inimtegevuses tekkiv jäätmematerjal muutuma uueks toormeks, mis võetakse uuesti kasutusse, tekitamata järgnevatele põlvkondadele jäätmetest tulenevat lisakoormust. Jäätmete täies mahus taaskasutamine on ambitsioonikas eesmärk, mis nõuab innovaatilist lähenemist ja motivatsiooni eelkõige ettevõtjatele.
Rahandusministeeriumi arvamus: Täies mahus, st 100% ulatuses ei ole ilmselt võimalik. Oleneb ka, mida on silmas peetud termini"jäätmematerjal" all.
Me loome elukohale (tiheasustus, hajaasustus, kortermaja) vastavad jäätmete sorteerimislahendused. Jäätmevedu peab olema mugav ning üle Eesti ühtne; kaasajastame omavalitsuste hankejuhendi ja teeme selle järgimise kohustuslikuks.
Programm
Loome inimestest lähtuvad jäätmete sorteerimislahendused vastavalt elukohale - tiheasustus, hajaasustus, kortermaja. Jäätmevedu ja selle korraldus peab oleme inimese jaoks mugav ning üle Eesti ühtselt ja arusaadavalt korraldatud. Kaasajastame kohalikele omavalitsustele suunatud hankejuhendi ja muudame selle järgimise kohustuslikuks.
Me reformime pakendijäätmete kogumise süsteemi ja viime selle valdavalt tekkekoha põhiseks. Kohtkogumine on inimestele mugavam, tagab jäätmete parema kvaliteedi ja suurema ringlussevõtu.
Programm
Reformime pakendijäätmete kogumise süsteemi ning viime selle valdavalt tekkekoha põhiseks. Tänane avalike konteinerite süsteem ei ole tööle hakanud, jäätmed on kehva kvaliteediga ning inimestele "prügiringide" tegemine ebamugav. Kohtkogumine on inimestele mugavam, tagab jäätmete parema kvaliteedi ning seeläbi suurema ringlussevõtu.
Me vähendame ühekordse plasti kasutamist ja loome selleks toetusi, makse ja seadusi. Ühekordsete plastkarpide tasuta jagamise asemel soosime isiklikku karpi, pandikarpi või tasulist biolagunevat karpi.
Programm
Vähendame ühekordse plasti kasutamist. Plasti kasutamisel tuleb järgida põhimõtet "saastaja maksab" (täna tuleb plastimaks iga maksumaksja taskust ehk riigieelarvest). Loome selleks mo tiveerivad meetmed (toetused, maksud, seadusandlus). Soosime ühekordsete plastkarpide tasuta jagamise asemel alternatiivseid ja kestlikumaid pakendi kasutamise lahendusi (näiteks isiklik karp, pandikarp või biolagunev karp tasu eest).
Me loome paremad kogumislahendused kodus tekkivatele pakenditele ja laiendame pandipakendi süsteemi. Suurendame tootjate rolli ning seame müügipakendi ringlussevõtule eraldi sihtmäära.
Programm
Loome paremad kogumislahendused kodus tekkivatele pakenditele (niinimetatud müügipakenditele) ja laiendame pandipakendi süsteemi. Tõhustame pakendijäätmete tootjavastutuse süsteemi toimimist, selleks suurendame tootjate rolli süsteemis ja seame müügipakendi ringlussevõtule eraldi sihtmäära. Kõik turule lastud pakendid peavad saama kokku kogutud ja ringlusse võetud või muul viisil taaskasutatud.
Rahandusministeeriumi arvamus: PP on ise keeldunud laienemast määrdunud pakenditele
Me soodustame biojäätmete kogumist ja nende kasutuselevõttu, näiteks biogaasina. Toetame inimesi, ettevõtteid ja omavalitsusi ning käivitame kampaaniad ja toetused biolagunevate kogumissüsteemide jaoks.
Programm
Soodustame biojäätmete kogumist ja loome võimalused biojäätmete kasutuselevõtuks. Sorteeritud biojäätmed on oluline ressurss, mis tuleb kasutusele võtta näiteks biogaasi või teise materjalidena. Ilma biojäätmeid eraldamata ei ole võimalik jäätmeid kvaliteetselt kokku koguda ja ressursina ringlusse suuna ta. Toetame inimesi, ettevõtteid ja KOVe biojäätmete kogumisel, käivitame erinevad kampaaniad ja toetused biolagunevate kogumissüsteemide tutvustamiseks ja kasutuselevõtuks (näiteks biolagunevad kotid, konteinerid ja kompostrid).
Me vähendame toidu raiskamist kolme aastaga kolmandiku võrra ning peatame toidu ja puhta vee raiskamise. Riik näitab eeskuju eelkõige koolides ja kaitseväes ning regulatsioonid ei tohi soodustada kasutatava toidu muutmist jäätmeteks.
Programm
Toidu raiskamist tuleb kolme aastaga vähendada kolmandiku võrra. Toidu ja puhta vee raiskamine tuleb peatada. Selleks on vaja eelkõige muuta ühiskonna väärtushinnanguid. Riik peab näitama eeskuju säästliku toidu- ja veekäitlusega eelkõige koolides ja kaitseväes. Riiklikud regulatsioonid ei tohi motiveerida kasutatava toidu ja vee muutmist jäätmeteks.
Me digiteerime jäätmemajanduse, et tagada kontroll jäätmevoogude üle. Riiklikud toetused ringmajanduses peavad olema mõistlikud ja läbipaistvad ning vahendite kasutamist hinnatakse kaasaegse tehnoloogiaga.
Programm
Jäätmemajandus tuleb digiteerida ja tagada sellega kontroll jäätmevoogude üle. Ringmajanduse korraldamisel on riiklike toetuste maksmine teatud tegevusteks aktsepteeritav, kui see toimub mõistlikul ja läbipaistval moel. Avalike vahendite kasutamisel ja kasutamise efektiivsuse hindamisel tuleb kasutada kaasaegset tehnoloogiat (digitaalne jälgimine, andmebaaside ristkasutus jne).
Võtame põlevkivi kaevandamisjäägid ja kõrvalsaadused kasutusse. Riik peab toetama põlevkivikaevandamise jääkide kasutuselevõtu uuringuid ja tehnoloogiate väljatöötamist koos ülikoolidega.
Reformierakonna eesmärk on kogu Eesti tasakaalustatud areng. Laiendame kodu rajamise toetust üle Eesti, toetame kodumaist toidutootmist ja eelistame keskkonnasäästlikult toodetud toitu lasteasutustes, koolides, hooldekodudes ja tervishoius.
Programm
Kindlates kätes maaelu. Reformierakonna eesmärgiks on kogu Eesti tasakaalustatud areng. Eesti on üks tervik. Toetame maaelupoliitikat, mis toob noori peresid maale ning arendab piirkondlikku heaolu, laiendades kodu rajamise toetust üle Eesti. Eesti julgeoleku üheks nurgakiviks on toidujulgeolek, mis põhineb kodumaisel tootmisel. Toetame põllumajanduspoliitikat, mis aitab hoida kõrgel Eesti toidu kvaliteeti ning toota Eesti toitu keskkonnasäästlikult. Loome tingimused, mis eelistavad keskkonnasäästlikult toodetud toitu ning aitavad tõsta toidu kvaliteeti koolieelsetes lasteasutustes, koolides, hooldekodudes ja tervishoius.
Me tagame kodumaise toidu varustuskindluse ja määratleme selle elutähtsa teenusena. Ühise põllumajanduspoliitika toetamiseks on aastatel 2023-2027 ette nähtud 1,6 miljardit eurot ning 2023. aastaks lisaks 10 mln eurot siseriiklikuks toetuseks.
Programm
Kohalik põllumajandus ja toidutootmine on osa Eesti julgeolekust. Tagame kodumaise toidu varustuskindluse ja määratleme toidu varus tuskindluse elutähtsa teenusena. Näeme toidu varustuskindluse tagamiseks vajalikeks strateegilisteks investeeringuteks ette piisavad ressursid - aastal 2023-2027 on ühise põllumajanduspoliitika toetamiseks 1,6 miljardit eurot. Toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks eraldatakse 2023. aastaks täiendavalt €10 mln vahendeid sihipäraselt suunatud siseriikliku toetuse maksmiseks.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Eesti suudab varustada oma elanikkonda põhitoiduga. Kriisiolukorras on tagatud turvavõrk põllumehele, tuleme sektorile appi sihipäraselt suunatud erakorraliste toetustega või üleminekutoetusega, mis aitavad tagada põllumajandussektori konkurentsivõime ning toimepidevuse säilimise.
Me suuname toetusi struktuursete muutuste esilekutsumiseks ja turujõu suurendamiseks, et suurem osa põllumehe sissetulekust tuleks turult. Toetame ühistegevust ja sektoriüleseid investeeringuid.
Programm
Toidu varustuskindlus on tagatud, kui põllumees teenib oma töö eest väärilist tasu. Senisest suurem osa põllumehe sissetulekutest peab tulema turult. Suuname toetused selle tagamiseks senisest enam struktuursete muutuste esilekutsumiseks ning turujõu suurendamiseks. Toetame ühistegevust ning sektoriüleseid investeeringuid.
Me tugevdame müügiedendust ja tagame tugeva toiduohutuse järelevalve. Rahastame piisavalt seiret, riskijuhtimist, laboreid ja uute turgude avamist.
Programm
Eduka kodumaise toidutootmise ja ekspordi eelduseks on kvaliteetne, tarbija ootustele vastav tootmine ning tugev ja toimiv järelevalvesüsteem. Kohaliku tooraine väärindamine Eestis kohapeal loob uusi töökohti ja täiendavat maksutulu. Tugevdame müügiedendustegevusi, tagame tugeva ja toimiva toiduohutuse järelevalvesüsteemi, seda toetava seirete, riski juhtimise, laborite ning uute turgude avamise administratiivse võimekuse piisava rahastamise.
Me motiveerime ülikoole ning haridus- ja teadusasutusi muutma toidutootmist teadmispõhisemaks ja koolitama ettevõtjatele vajalikku järelkasvu. Loome ülikoolide, ettevõtjate ja riigi koostöövõrgustiku.
Programm
Motiveerime Eesti ülikoole, haridus- ning teadus- ja arendusasutusi osalema toidu tootmise teadmispõhisemaks muutmises ja ettevõtjate vajadustele vastava järelkasvu koolitamises. Ülikoolide, ettevõtjate ja riigi koostöös loome võrgustiku, mis aitab kaasa Eesti toidutootjate kõrgele konkurentsivõimele ja usaldusele nende toodangu vastu.
Me aitame põllumeestel riske maandada. Arendame välja terviklik riskijuhtimissüsteem ja pakume riskijuhtimismeetmeid hindade kõikumise ja kliimamuutuste riskide vastu.
Programm
Aitame põllumehel maandada tema tegevusega kaasnevad riske. Põllumajandus on avatud maailmaturul toimuvale ja seeläbi erinevate kri isidega kaasnevatele mõjudele. Hindade volatiilsusega kaasnevate sissetulekute riskide ning kliimamuutustega kaasnevate tootmisriskide maandamiseks arendame välja tervikliku riskijuhtimissüsteemi ja pakume põllumeestele riskijuhtimismeetmeid.
Me töötame välja väärtusliku põllumajandusmaa kaitse regulatsiooni ja panustame maaparandussüsteemide korrashoidu. Vaatame üle riigi põllumajandusmaa omandamise ja kasutusele andmise põhimõtted ning kasutame seda maad põlvkondade vahetuseks.
Programm
Töötame välja Eesti põllumajandusmaa kui kohaliku toidu tootmiseks kõige olulisema ressursi kaitseregulatsiooni. Töötame välja väärtusliku põllumajandusmaa kaitse regulatsiooni, panustame maaparandussüsteemide korrashoidu ning vaatame üle riigi põllumajandus maa omandamise ja kasutusele andmise põhimõtted, et põllumajandusmaa jääks selle sihipärasele kasutajale. Kasutame riigi põllumajandusmaa ressurssi põlvkondade vahetusele kaasa aitamiseks põllumajandussektoris.