Eesti Reformierakond: Kaitse ja julgeolek
Lubadused · 40
Muutunud julgeolekuolukord nõuab kiireid kaitseinvesteeringuid, mis eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.
Programm
Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.
Tõstame ja hoiame riigikaitsekulud üle 3% SKPst.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Keskmaa õhutõrje Eestisse 2025. aastaks!
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Tõstame oluliselt Kaitseliidu võimekust, suurendades maakaitse isikkoosseisu kahekordseks ehk 20 000 inimeseni.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Loome Eesti kaitsmiseks diviisisuuruse üksuse, kuhu kuulub liitlaste brigaad.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Muudame riigikaitseõppe osaks gümnaasiumi õppekavast.
Rahandusministeeriumi hinnang: −7,2 mln € aastasjuba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Rahandusministeeriumi arvamus: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on kohustuslike kursuste arv kinnitatud. Seetõttu eeldab ettepanek põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist.
Peatame Venemaa kodanike valimisõiguse KOVi valimistel.
Venemaa agressiooni tõttu hindame kõigi poliitikate puhul esmalt mõju Eesti kaitsevõimele. Kuni oht püsib, ei tee me otsuseid, mis kaitsevõimet nõrgendavad, ja suuname ressurssi julgeolekut tugevdavatesse valdkondadesse.
Programm
Venemaa agressioon naaberriigi vastu nõuab julgeolekuaspektide arvestamist kõikide riigi poliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel. Kõigi riigi poliitikate puhul tuleb esmalt hinnata, kuidas need mõjutavad võimekust kaitsta Eestit võimaliku Venemaa ründe (nii sõjalise kui ka mittesõjalise) vastu. Kuniks oht Venemaa suunalt püsib, ei langetata otsuseid, mis võivad meie kaitsevõimet nõrgendada. Ühiskondlikku ressurssi suunatakse eelkõige valdkondadesse, mis tugevdavad Eesti julgeolekut.
Tugevdame luure ja vastuluure võimekusi. Ajakohastame julgeolekuasutuste seaduse, täpsustame seadusest tulenevaid ülesandeid ja arendame kiirkorras asutuste võimekusi. Adekvaatne teave ohtudest võimaldab neid ennetada ja neutraliseerida. Arendada tuleb vastavat koostööd liitlaste vahel.
Tugevdame ühiskonna psühholoogilist kaitset ja neutraliseerime õigeaegselt julgeolekut ohustava valeinfo. Riik tagab igaühele õiguse saada ja levitada tõepärast teavet ning vaatame üle teabele juurdepääsu piirangud.
Programm
Ühiskonna psühholoogilist kaitset tuleb tugevdada. Igasugune julgeolekuohtu kujundav valeinformatsioon tuleb õigeaegselt neutraliseerida. Samuti peab riik tagama igaühele õiguse saada ja levitada tõepärast teavet. Vaatame üle väljakujunenud praktika teabele juurdepääsupiirangute kehtestamisel. Teave, mis on inimestele vajalik ratsionaalsete otsuste tegemiseks, peab olema avalik.
Avame arutelu riigikaitseteenistuse loomise üle, et kõik saaksid oma oskuste järgi riigi kaitsmisel osaleda. Arendame koos ettevõtete ja teadusasutustega seiresüsteemi uute ohtude jaoks ning toetame rahvusvahelist koostööd.
Programm
Ühiskonna julgeolekut mõjutavad senitundmatud ohud, mille tekkimiseks peame olema valmis. Avame riigikaitseteenistuse loomise arutelu, et kõik inimesed saaksid vastavalt oma oskustele osaleda riigi kaitsmisel. Maa kliima muutumisest ja inimkonna tehnoloogilisest arengust tulenevad uut tüüpi julgeolekuohud. Nende teadvustamiseks ja uurimiseks on vaja toimivat seiresüsteemi, mida tuleb arendada koos ettevõtete ja teadusasutustega. Ohtude maandamiseks on vaja tõhusat rahvusvahelist koostööd. Loome süsteemi selleks, et kõik Eesti kodanikud saaksid oma oskuste ja võimekustega osaleda riigi kaitsmisel.
Ühiskonnal peavad olema varud erakorraliste olukordade jaoks. Nii inimestel, riigil kui ka omavalitsustel peavad olema piisavad varud ning igaühele tuleb selgitada vajadust selleks valmistuda.
Programm
Erakorralisteks olukordadeks peavad ühiskonnal olema varud. Inimeste toimetulekuks erakorralistes olukordadeks peavad nii inimestel endal kui ka riigil ja omavalitsustel olema piisavad varud. Lisaks riigi varude soetamisele ja õigele hoidmisele tuleb igaühele selgitada vajadust ootama tusteks valmistuda.
Eesti aitab Ukrainat sõjaliselt, sh Ukraina kaitseväe väljaõppega, ja majanduslikult. Oleme pidevalt Ukrainas kohal ning Kaitseliit teeb tihedamat koostööd Ukraina territoriaalkaitse üksustega.
Programm
Eesti julgeolek sõltub Ukrainast. Ukraina käekäik mõjutab vahetult rahvusvahelist julgeolekuolukorda. Eesti peab aitama Ukrainat nii sõjaliselt, sealhulgas Ukraina kaitseväe väljaõpetamisega, kui ka majanduslikult. Eesti riigikaitse arendamisel arvestame Ukraina kogemusega, seetõttu on vajalik meie pidev kohalolek Ukrainas. Tugevdada tuleb Kaitseliidu koostööd Ukraina territoriaalkaitse üksustega ja õppida nende kogemusest.
Kaitsekulud peavad olema vähemalt 3% SKP-st, sest 2% pole enam piisav. Tahame, et tegevväelaste keskmine palk oleks vähemalt 30% riigi keskmisest palgast kõrgem ja reservväelastele makstaks õppekogunemisel sama tasu mis tegevväelastele.
Programm
Eesti kaitsekulud peavad moodustama vähemalt 3% SKP-st, mis hõlmab liitlaste tõrgeteta vastuvõtmisega seotud kulusid ning investeeringuid kaitsevõimesse. Senine ühiskondlik kokkulepe kulutada riigikaitsele 2% rahvuslikust kogutoodangust on osutunud seoses julgeolekuolukorra muutumisega ebapiisavaks. Lisaks omaenda võimekuse olulisele tõstmisele tuleb kiiresti arendada ka võimekusi liitlasjõudude efektiivseks rakendamiseks, kui selleks tekib vajadus. Seisame selle eest, et tegevväelaste keskmine palk oleks vähemalt 30% kõrgem riigi keskmisest palgast. Õppekogunemistel tuleb reservväelastele maksta võrdset tasu tegevväelastega.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Riigikaitseks suunatud raha peab kasutama heaperemehelikult. Kõigi valitsusasutuste ja riigikaitseorganisatsioonide tehtavad kulutused peavad olema põhjendatud ja kontrollitavad. Hangetel tuleb maksimaalselt vältida agendi- ja komisjonitasusid.
Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas:
luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025.aastaks;
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)soomustada 2.jalaväebrigaad;
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam;
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi
renoveerida Ämari lennubaasi lennurada;
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus;
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme;
suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu;
kaasata Kaitseväkke rohkem naisi;
tõsta jalaväe tankitõrjevõimet;
viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine
Tõstame Kaitseliidu võimekust ja suurendame maakaitse isikkoosseisu 20 000 inimeseni. Maakaitse kulud kaetakse kaitse-eelarvest, Kaitseliidu mittesõjalist tegevust toetatakse riigieelarvest ning arendame Naiskodukaitset ja noorsootööd.
Programm
Tõstame Kaitseliidu võimekust, suurendades muuhulgas maakaitse isikkoosseisu 20 000 inimeseni. Toetame põhimõtet, et maakaitse suurendamise kulud (varustus, väljaõpe) kaetakse kaitse-eelarvest. Kaitseliidu mittesõjalist tegevust toetatakse riigieelarvest. Lisaks tuleb arendada Naiskodukaitset ja noorsootööd.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Vajame Eesti kaitsetööstust ja selle arendamine peab olema riikliku tööstuspoliitika prioriteet. Relvasüsteemide hankimisel on tähtsad vastuostud ning arenenum kaitsetööstus annab paremad tingimused kõrgtehnoloogiliste relvade hankimiseks.
Programm
Vajame innovaatilist rahvuslikku kaitsetööstust. Ebasoodsa julgeolekuolukorra tingimustes peab kaitsetööstuse arendamine olema riikliku tööstuspoliitika prioriteet. Relvasüsteemide omandamisel on oluline roll vastuostudel. Mida arenenum on Eesti kaitsetööstus, seda parematel tingimustel on meil võimalik hankida kõrgtehnoloogilisi relvi.
Kaitset on vaja pidevalt harjutada. Õppused ja õppekogunemised on kaitsevõime seisukohalt määrava tähtsusega. Nendes osalemise takistuseks ei tohi olla majanduslikud põhjused. Vaatame üle õppekogunemistel osalevate reservväelaste tasustamise. Tihendada tuleb Kaitseväe ja Kaitseliidu ühisõppusi.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)