Kogulugu

Eesti 200

363 lubadust · Fraktsiooni leht

Fraktsiooni liikmete esitatud eelnõud

26 eelnõu selles koosseisus — vastu võetud 9 · tagasi lükatud 1 · tagasi võetud 1 · menetluses 15

Arvesse lähevad eelnõud, mille algatajate hulgas on selle fraktsiooni liikmeid (algatamise ajal); ühised eelnõud lähevad iga fraktsiooni arvele. Valitsuse eelnõud ei kuulu siia. Need on faktid esitatud eelnõude ja nende saatuse kohta, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta: eelnõu on lubadusega seotud ainult teema kaudu. Mitme fraktsiooni liikmete allkirjastatud eelnõu läheb arvele igaühe juures, näidates, mitu fraktsiooni liiget selle allkirjastas; fraktsiooni seisukoht hääletusel võib allkirjastajate omast erineda.

Valitsuse eelnõud ajal, mil erakond oli koalitsioonis

367 valitsuse eelnõu selles koosseisus — vastu võetud 286 · tagasi võetud 6 · menetluses 75

Need on valitsuse eelnõud, mis esitati ajal, mil erakond kuulus valitsuskoalitsiooni (koalitsioonid kuupäevade järgi: Reform, Isamaa ja SDE kuni 16.04.2023; Reform, Eesti 200 ja SDE kuni 10.03.2025; seejärel Reform ja Eesti 200). Neid esitab valitsus kui organ, mitte erakond: koalitsioonierakondade suhtumine igasse eelnõusse võib erineda, seepärast need ei kuulu erakonna enda eelnõude arvu.

Maksud ja eelarve

Lubadused · 25

  • Meie eesmärk on kasvatada Eesti inimeste jõukust ja heaolu nii kiiresti kui võimalik liberaalse ja ettevõtjasõbraliku poliitikaga. Pikas plaanis tahame Eestist teha innovaatilise ja rohelise "Põhjamaade tiigri".

    Programm

    Meie eesmärk on Eesti inimeste jõukust ja heaolu kasvatada nii kiiresti kui võimalik. Selleks on meil vaja liberaalset ja ettevõtjasõbralikku poliitikat. Pikas plaanis tahame Eestist kujundada "Põhjamaade tiigri" - väikese riigi, mis on innovaatiline ja roheline, ning kus elavad õnnelikud, jõukad ja hea haridustasemega inimesed. Ainult jõukas, tugeva majandusega Eesti saab kindlustada eesti keele ja eesti kultuuri säilimise.

  • Me tahame Eesti majanduse jaoks pikka valitsemisplaani, konkurentsivõimelist ettevõtluskeskkonda, atraktiivset maksusüsteemi, usaldusväärset õigusruumi ja mõistlikke energiahindu. Tahame ka väiksemat halduskoormust ettevõtjatele.

    Programm

    Eesti majandus vajab valitsemise pikka plaani, konkurentsivõimelist ettevõtluskeskkonda, atraktiivset maksusüsteemi, usaldusväärset õigusruumi, mõistlikke energiahindasid ja töökaid inimesi. Eesti peab olema riik, mis meelitab, mitte ei tõrju uusi investeeringuid ja tarkasid inimesi. Nutikas riik, mis kasutab tehnoloogia võimalusi ja loob väiksema halduskoormuse ettevõtjatele.

  • Eesti majandusel on ees kolm väljakutset: digipööre, üleminek roheenergiale ja ringmajandus. Tahame digivaldkonnas uuesti "tiigrihüpet" teha ning muutuda rohelist energiat eksportivaks maaks.

    Programm

    Eesti majandusel seisab ees kolm globaalset väljakutset: digipööre, roheenergiale üleminek ja ringmajandus. Need kolm muutust seavad riigid uuesti ühele stardijoonele ja võidavad need, kes on kiired, kohanevad ja targad. Paarkümmend aastat tagasi toimunud digirevolutsioonile reageerisime me õigeaegselt ja see tõi kaasa Eesti IKT sektori arengu. Kahjuks oleme selles valdkonnas oma konkurentsieelist minetamas, mistõttu peame uuesti "tiigrihüppele" elu sisse puhuma. Kümmekond aastat tagasi alanud roheenergia revolutsiooni oleme me maha maganud, kuid julgelt ja kiiresti tegutsedes ning oma unikaalseid ressursse kasutades saame muutuda rohelist energiat eksportivaks maaks ja atraktiivseks investeerimiskeskkonnaks energiamahukale ettevõtlusele. Järgmiste kümnendite peamine globaalne muutus saab olema majanduses ringmajanduse põhimõtete juurutamine. Kiire muutustega kaasaminek annab Eestile olulise konkurentsieelise.

  • Maksusüsteem peab olema ühetaoline ja stabiilne. Me ei toeta maksude tõstmist vaid eelarvetulude suurendamise eesmärgil. Kaotame maksuküüru, mille sisseviimine oli viga, mis tuleb kiiresti parandada.

    Rahandusministeeriumi hinnang: −430 mln € aastas
  • Pikas plaanis on meie konkurentsivõimelisuse parandamiseks vaja muuta tööjõumakse, alandades madala ja keskmise sissetulekuga inimeste maksukoormust. Oma maksud peab tasuma füüsiline isik, mitte tema tööandja.

    Rahandusministeeriumi hinnang: −48 mln € aastas

Näita kõiki 25

Fraktsiooni hääletused

285 eelnõu

Poolt 2817 · Vastu 3843 · Erapooletu 17 · Ei hääletanud 2203 · Puudus 980

Selle teema esitatud eelnõusid: 2 — vastu võetud 2

Energeetika ja kliima

Lubadused · 38

  • Kasutame ära oma võimalused globaalse majanduses, milleks on digi- ja rohepööre - uus tase ROHEPÖÖRDES.

  • Energiakriis Euroopas ja Eestis on põhjustatud lühinägelikust sõltuvusest Vene gaasist ja roheenergia puudusest. Probleem ei ole mitte rohepööre, vaid selle tegemata jätmine!

  • Ehitame kiiremas korras välja tuuleenergia ja päikeseparkide võrgu võimsused, et saada odavat rohelist elektrit, mille õiglane hind on 6 senti/kwh. Kuni muutusteni peab põlevkivienergia töötama.

    Programm

    Elektri hinna ajavad kõrgeks imporditav maagaas ja põlevkivi põletamisega kaasnev CO2 emiteerimise tasu. Eestile sobiv elekter on tuule-, päikese ja biokütustest saadud?elekter ning seetõttu tuleb kiiremas korras välja ehitada tuuleenergia võimsused ning päikeseparkide liitumise jaoks vajalikud võrgu võimsused. Kui roheelektri tootmisvõimsusi on piisavalt, kui nõudlus ja pakkumine on tasakaalus, kujuneb õiglaseks hinnaks 6 senti/kwh. Pikas perspektiivis on kõige kallim elekter põlevkivielekter.Kuniks muutused ei ole vajalikus mahus ellu viidud?peab töötama põlevkivienergia. Ainult roheline energia toob Euroopas ja Eestis hinna alla ja lõpetab energiasõltuvuse Venemaast. Roheline energia tähendab rikkust, sest odav taastuvatest allikatest energia on lõputult kättesaadav rikkuse tootmiseks.

    juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)
  • Eesti peab saama elektrit eksportivaks riigiks ja selleks tuleb kiiresti ehitada avamere tuuleenergia võimsused. Erakonna hinnangul tuleb SKP kasv tulevikus elektri ekspordist.

    Programm

    Eesti peab saama elektrit eksportivaks riigiks. Selleks tuleb kiiresti välja ehitada tuuleenergia võimsused avamerel. Läänemere piirkonnas on vähe riike, kes saavad oma vetes ehitada suuri tuuleenergia võimsusi, Eesti on üks neist. Meie SKP kasv tulevikus tuleb elektri ekspordist. Meie oluline ressurss on siis madal rannikumeri.

  • Selleks, et jõuda õiglase energia hinnani, ehitame rekordkiirusel üles roheenergia tootmisvõimsused, tuulepargid ja laseme võrku päikeseenergia. Planeeringute menetlused teeme 6 aasta asemel 6 kuuga. Teeme puhta energia tootmise ja kasutuse hüppeliseks suurendamiseks riikliku eriplaneeringu.

Näita kõiki 38

Fraktsiooni hääletused

39 eelnõu

Poolt 354 · Vastu 832 · Erapooletu 6 · Ei hääletanud 430 · Puudus 301

Loodus ja põllumajandus

Lubadused · 45

  • Party's aim on, et Eesti oleks ringmajanduse esirinnas: vähem raiskamist, väiksem tarbimine ja rohkem taaskasutust. Ringmajandus on uus majandusmudel, mitte ainult jäätmete taaskasutus.

    Programm

    Ringmajanduse põhimõtetele saab olema järgmise kümnendi suur väljakutse nii Euroopas kui kogu maailmas. See on Eestile suurepärane võimalus suurendada oma majanduslikku konkurentsivõimet ja säästa keskkonda. Vähem raiskamine, väiksem tarbimine ja suurem taaskasutamine on põhimõtted, mis on järgmise majandusrevolutsiooni aluseks. Ja Eesti peab olema selle esirinnas. Ringmajandus on uus majandusmudel, mitte üksnes jäätmete taaskasutus.

  • Ringmajandus on ka julgeolekuküsimus, sest suur osa ressurssidest, mida majanduses kasutatakse, saabub Euroopasse kas Venemaalt või Hiinast, ja selle sõltuvuse negatiivseid külgi näeme juba energiakriisi ajal.

  • Loome koos ekspertidega ringmajandusele ülemineku teekaardi, eesmärgiga vähendada 2030. aastaks esmase tooraine tarbimist poole võrra ja muuta Eesti majandus täielikult jäätmevabaks aastaks 2050.

  • Tõstame olmejäätmete kasutuselevõtu 70% tasemele aastaks 2030.

  • Loome üleriigilised standardid jäätmete käitlemiseks. Arendame koos omavalitsustega jäätmete liigiti kogumise taristut ja soetame vajaliku inventari, et segajäätmeid vähendada.

    Programm

    Loome üleriiklikud standardid jäätmete käitlemiseks. Tõhustame jäätmekorraldust koostöös KOVidega läbi jäätmete liigiti kogumise taristu arendamise ning vajaliku inventari (sh jäätmejaamad, sortimismajad, kodukompostrid, konteinerid, transpordivahendid, kaalud jpm) soetamisega segajäätmete vähendamiseks;

Näita kõiki 45

Fraktsiooni hääletused

46 eelnõu

Poolt 626 · Vastu 1052 · Erapooletu 10 · Ei hääletanud 300 · Puudus 319

Selle teema esitatud eelnõusid: 2 — menetluses 2

Tervishoid

Lubadused · 26

  • Party's aim on, et terved ja õnnelikud inimesed on eduka Eesti alus, ning investeeringud inimestesse loovad väärtust. Praegu on ravijärjekorrad pikad, abi leidmine keeruline ja abi kodust kaugel.

    Programm

    Terve ja õnnelik inimene on eduka Eesti aluseks - investeeringud inimestesse loovad väärtust ühiskonda tervikuna. Õnnelik ja terve inimene suudab toetada ka ühiskonna arengut. Ilma tervete inimesteta ei kasva majandus ega arene riik. Tänases Eestis on nii abiandjad kui ka abivajajad väsinud ja katki. Pandeemia räsis meie niigi varuakudel toimivat tervishoiusüsteemi. Meil on jätkuvalt pikad ravijärjekorrad eriarstide juurde, tervise- ja sotsiaalabi leidmine on keeruline ning abi on kodust liialt kaugel.

  • Meie eesmärk on vajaduspõhine tervishoiu- ja sotsiaalabi süsteem, mis jõuab iga inimeseni personaalselt õigel ajal ja kohal. Paneme tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemid koos toimima ning anname abi inimesekeskselt.

    Programm

    Eesti 200 eesmärk on ehitada Eestisse vajaduspõhine tervishoiu- ja sotsiaalabi süsteem, mis jõuab iga inimeseni personaalselt õigel ajal ja õiges kohas ning õigel viisil. Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemid tuleb koos toimima panna, sest inimene on tervik - soovime hoida inimese vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu tasakaalu. Abi tuleb anda inimesekeskselt, mitte valdkonna- või asutuspõhiselt. Meie jaoks on oluline pöörata tähelepanu nii inimeste füüsilisele kui vaimsele tervisele, liikuvusele, tervena elatud aastatele ja Eesti inimeste õnnetundele.

  • Me väärtustame tervishoiu- ja sotsiaaltöötajaid ning määratleme selgelt eri rollide ja süsteemide pädevused, õigused ja vastutuse. Kiirendatult investeerime kõigesse, mis vähendab dubleerimist, et spetsialistid saaksid keskenduda põhitööle.

    Programm

    Väärtustame tervishoiu- ja sotsiaaltöötajaid, kes toetavad meie riigi peamist väärtust - meie inimesi. Selleks et kaua õppinud spetsialistid saaksid teha oma tööd, tuleb meil selgelt määratleda erinevate rollide ja süsteemide pädevused, õigused ja vastutus. Kiirendatud korras tuleb investeerida kõigesse, mis vähendab dubleerimist ja annab võimaluse spetsialistidel keskenduda oma põhitööle.

  • Toetame tervisekeskuste meeskondade suurendamist, et inimesel on võimalik saada erisuguste probleemide puhul abi. Toome esmatasandile lisaks füsioterapeudid, tegevusterapeudid, kogemusnõustajad, vaimse tervise õed, koduõed, psühholoogid jt spetsialistid.

  • Toetame igas tervisekeskuses terviseõe ametikoha loomist, kes koordineerib ennetustegevusi. Loome seadusliku raami ennetus- ja edendustööks inimestega, kes ei ole haiged, et nad terveks jääksid.

    Programm

    Toetame igas tervisekeskuses terviseõe ametikoha loomist, kes koordineerib ennetustegevusi. Loome seadusandliku raami ennetus- ja edendustööks inimestega, kes ei ole haiged, et nad terveks jääksid. Järjekordade tekitamise asemel tuleb teha õiged tegevused õiges kohas ja luua ladus teekond lahendusteni.

Näita kõiki 26

Fraktsiooni hääletused

42 eelnõu

Poolt 427 · Vastu 286 · Erapooletu 5 · Ei hääletanud 182 · Puudus 81

Selle teema esitatud eelnõusid: 2 — menetluses 2

Haridus ja teadus

Lubadused · 34

  • Investeerime oma inimestesse - toome uue taseme HARIDUSES.

  • Erakonna veendumus on, et haridusse investeerimine on parim pikaajaline poliitika ning parem haridus toob tervemad, jõukamad inimesed, targa majanduse ja eesti keele ning kultuuri püsimise.

    Programm

    Parim pika plaani poliitika on investeerimine haridusse. Oleme veendunud, et parem haridus kasvatab tervemad, õnnelikumad ja jõukamad järgmised eestlaste põlvkonnad. Praegusest keskmise sissetulekuga riigi staatusest jõukate riikide klubisse viib meid ainult see, kui võtame fookusesse oma inimeste hariduse. Kui juhime targalt, tõuseb Eesti inimeste hariduse tase, pikenevad tervena elatud aastad ja eluiga - inimesed on kauem tööturul, kasvab hõivatute hulk, areneb tark majandus, väheneb tervishoiukulu, suurenevad sissetulekud ja riigi maksutulu, tõuseb inimeste õnnetunne ning kestab elujõulisena eesti keel ja kultuur.

  • Erakonna eesmärk on, et Eesti haridussüsteem oleks kestvalt maailma parim. Toetume teadmistele ja andmetele ning tugevatele õpetajatele. Haridusvõrgus otsime tasakaalu koduläheduse ja efektiivsuse vahel.

    Programm

    Meil on vaja rohkem haridust, rohkem koole, rohkem õpetajaid. Eesti 200 tahab, et meie haridussüsteem oleks kestvalt maailma parim. Lähtume parimast võimalikust teaduslikust teadmisest, uuringutest ja andmetest. Teame, et tugev haridus toetub tarkadele ja iseseisvatele õpetajatele ning haridusjuhtidele. Seetõttu on meie hariduspoliitika keskmes inimesed. Haridusvõrku kujundades leiame tasakaalu koduläheduse ja efektiivsuse vahel. Igal Eesti lapsel ja noorel peavad olema väga head õpetajad.

  • Viime ellu eestimeelse ja eestikeelse ühtse Eesti kooli. Otsustes lähtume haridusteadlaste soovitustest ja iga piirkonna eripäradest.

    juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)
  • Toetame nüüdisaegse õpikäsitluse rakendamist. Hea hariduse osaks peavad olema ka õpioskused, sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused, enesejuhtimise võime, kriitiline mõtlemine, kohanemisvõime ja ettevõtlik hoiak. Soosime kogukondlikku haridusmudelit ja paindlikke individuaalseid õpiradu.

    juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)

Näita kõiki 34

Fraktsiooni hääletused

53 eelnõu

Poolt 523 · Vastu 324 · Ei hääletanud 246 · Puudus 79

Pered ja sotsiaalkaitse

Lubadused · 24

  • Tekst kirjeldab, et Eesti sotsiaalkindlustussüsteem ei ole jätkusuutlik: teenuseid on vähe, raha läheb kallitele järelteenustele, mitte ennetusele, ametkonnad pole integreeritud ning vastutus, rahastus ja standardid on ebaselged.

    Programm

    Eesti sotsiaalkindlustussüsteem ei ole jätkusuutlik - sotsiaalteenuseid on vähe, need ei arvesta muutuvate oludega, on piiratud nii ulatuselt kui ka rahaliste vahendite poolest, on seotud projektipõhise eurorahaga, ei arvesta vähenevat maksumaksjate osakaalu, suurenevat vanemaealiste ja halva tervisega inimeste osakaalu. Rohkelt läheb vahendeid kallitele järelteenustele, mitte ennetusele ja kiirele rehabiliteerimisele. Ametkonnad ei ole integreeritud ja dubleerivaid kihte on palju. Puudub selge arusaam vastutusest, puudulik on rahastus ja universaalsed standardid, kvaliteedi hindamine ning infosüsteem andmete vahetuseks ja analüüsiks.

  • Meie eesmärk on integreeritud ja ühtne tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteem, mis põhineb personaalsel lähenemisel ja suurandmete kasutamisel. Abi peab saama inimene sõltumata sellest, kas tal on toetav perekond või toimekas omavalitsus.

    Programm

    Eesti 200 seab eesmärgiks integreeritud ja ühtse tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemi loomise, mis põhineb personaalsel lähenemisel, proaktiivsel teenuste pakkumisel, inimese terviklikul hindamisel ning suurandmete nutikal kasutamisel heaolu nimel. Meie sotsiaalpoliitika aluspõhimõte on, et abi peab saama inimene sõltumata sellest, kas tal on toetav perekond või toimekas omavalitsus. Me peame õigeks, et aastakümneid riigile makse maksnud inimesed omavad õigust saada riigilt tuge haiguste raviks ning väärikaks vanaduspõlveks ning me ei pea õigeks perekonna koormamist hoolduskohustusega ulatuses, nagu see on tänases Eestis. Väärikas vananemine tähendab ka üksikisiku õigust otsustada oma elu üle ise. Sotsiaalpoliitikas peab olema individuaalne lähenemine ja samal ajal rangus üksikisiku kohustuste ja vastutuse osas.

  • Loome inimese vaatest ühtse abivajaduse hindamise süsteemi ja sealt lähtuva miinimumtasemel lahenduse - integreeritud sotsiaal-, tervishoiu- ja tööturuteenuste paketi, nii vahetu- kui teleteenuse. Garanteerime selle ühtlase riigiülese kättesaadavuse läbi personaalse lahenduse.

  • Personaliseerime toetused ning paneme need toimima iga eestimaalase personaalsest vajadusest lähtuvalt.

  • Loome koordineeritud kompetentsi ja rahastust omavad regionaalsed heaolukeskused koos kohalike omavalitsustega ja otsustusõigusega, kes võtavad juhtumikorraldaja ja integreeritud teenustele määraja ehk olukorra lahendaja rolli.

Näita kõiki 24

Fraktsiooni hääletused

76 eelnõu

Poolt 725 · Vastu 1096 · Erapooletu 3 · Ei hääletanud 649 · Puudus 237

Selle teema esitatud eelnõusid: 3 — menetluses 3

Riik ja õigus

Lubadused · 54

  • Tegeleme oma nõrkustega, milleks on kohmakas, kallis ja bürokraatlik riigihaldus ja nõrgenev demokraatia - uus tase RIIGIVALITSEMISES.

  • Erakonna eesmärk on valitsus, mis on kriisidest kaks sammu ees, tõstab ressursse paindlikult ümber ning on nutikas, paindlik ja kiirelt reageeriv, kasutades parimat teadmist ja digitehnoloogiat.

    Programm

    Suurte muutuste ajastul on kriitilise tähtsusega valitsuse võime olla kriisidest kaks sammu ees ja tõsta riigi ressursse paindlikult ümber. Eesti peab taas saama riigiks, mis suudab mitte pelgalt kriise seljatada, vaid väljuda neist ka võitjana. Meie valitsemine peab olema nutikas, riskialtis, äärmiselt paindlik ja kiirelt reageeriv, rakendama maailma parimat teadmist ning kasutama ära kõik võimalused, mida pakub digitehnoloogia.

  • Reformime riigivalitsemist ning teeme riigiteenuste reformi ja mastaapse digipöörde, et Eestist saaks personaalne riik, kus iga inimene ja ettevõtja saab infot ja tuge vajaduse järgi. Kokkuhoitud raha suuname haridusse, julgeolekusse ja rohepöördesse.

    Programm

    Me peame oluliselt reformima oma bürokraatlikku riigivalitsemise süsteemi. Digiajastul on võimalik riigil olla kodanikule kättesaadav ja toeks kiiresti ja vajaduspõhiselt ilma suuri kulutusi ning suurt riigiaparaati selleks välja ehitamata. Eesti 200 usub, et Eesti saab muutuda esimeseks personaalseks riigiks maailmas - riigiks, kus iga kodanik ja ettevõtja saab riigilt informatsiooni ja tuge just sellisel moel, nagu temale seda vaja on. Personaalses riigis on personaalsed vajaduspõhised teenused ja toetused ning riik suhtleb iga inimese ja ettevõtjaga personaalselt. Selleks viime läbi riigiteenuste ja riigivalitsemise reformi ja mastaapse digipöörde riigivalitsemises. Raha, mida hoiame kokku personaalse riigisüsteemi tulemusena, suuname valdkondadesse, mis toovad Eestile jõukuse ja heaolu - haridusse, julgeolekusse ja rohepöördesse.

  • Erakonna eesmärk on, et Riigikogu oleks taas riigivalitsemise keskpunkt, kus opositsioon ja koalitsioon arutavad võrdselt. Usalduse taastamiseks loome korruptsiooni ennetavad meetmed ja reformime erakondade rahastamist.

    Programm

    Riigikogust peab taas saama Eesti riigivalitsemise gravitatsioonikese. Parlamendis peavad toimuma tõsised diskussioonid Eesti elu olulistes küsimustes, kuhu panustavad võrdselt nii opositsioon kui koalitsioon. Peab taastuma kodanike usaldus Riigikogu vastu ning kasvama rahva esindaja võimekus algatada suuri muutusi. Usaldus peab taastuma ka erakondade suhtes ja selleks on vaja luua korruptsiooni ennetavad meetmed ning reformida erakondade rahastamist.

  • Eesti 200 viib läbi ulatusliku riigijuhtimise reformi, mis loob personaalse inimesekeskse riigihalduse, reformib riigi toetuste ja teenuste osutamise süsteemi, tõstab Riigikogu ja valitsuse töö kvaliteeti ning vähendab erakondade korruptsiooni.

Näita kõiki 54

Fraktsiooni hääletused

214 eelnõu

Poolt 2555 · Vastu 2412 · Erapooletu 14 · Ei hääletanud 743 · Puudus 691

Selle teema esitatud eelnõusid: 6 — vastu võetud 4 · tagasi lükatud 1 · menetluses 1

Kultuur, keel ja sport

Lubadused · 36

  • Kasutame parimat varasemate põlvkondade pärandit, milleks on säästlik ja nutikalt tulevikku vaatav hoiak - uus tase KULTUURIS.

  • Erakonna seisukoht on, et kultuur on ühiskonna mõtete ja käitumise tervik ning aluseks avatusele ja sallivusele. Toetudes parimale pärandile tahame hoida eluterveid hoiakuid ja anda need edasi järgmistele põlvkondadele.

    Programm

    Iga rahva kultuur on ühiskonna mõtete, kohastumuslike hoiakute ja käitumisstrateegiate terviklik kogum, mis on aluseks nii lävimisel keskkonnaga kui ka ühiskonnasiseselt. Kuivõrd kultuur on kõik, mida ühiskonna liikmed teevad või tegemata jätavad, on kultuurikeskkonnas toimuv vältimatult põimunud kõigi teiste eluvaldkondadega. Kultuur on avatuse ja sallivuse aluseks, sest mõistes ennast, saame mõista ka teisi. Olles oma kultuuri teadlikud kandjad, ei pea me kartma võõra kultuuri pealetungi, keele väljasuremist või rahva hääbumist. Toetudes parimale pärandile vaimse, ühiskondliku ja füüsilise keskkonna hoidmisel, saame säilitada eluterved hoiakud ning anda need tulevikutingimustega kohandatud kujul oma järgmistele põlvkondadele.

  • Eesti 200 lähtub põhiseaduse preambulist, mille järgi eesti kultuuri ja keele kestmine on riigi mõte. Kultuuri kaudu tahab erakond võimendada väärtushoiakuid, mis aitavad luua head haridust, julgeolekut, riigivalitsemist, majandust ja elujõulist ühiskonda.

    Programm

    Eesti 200 lähtub oma programmis Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulist, mille järgi on eesti kultuuri ja keele kestmine läbi aegade Eesti riigi olemasolu mõte. Pika plaani osana on Eesti 200 kultuuri kaudu teostamise eesmärgiks selliste väärtushoiakute võimendamine, mis häälestavad ühiskonnaliikmeid erinevates rollides panustama parima hariduse, võimekaima julgeoleku, tõhusaima ja läbipaistvaima riigivalitsemise, innovatiivseima ja keskkonnasäästlikuima majanduse ning elujõuliseima ja vaimurikkaima toimeruumi loomisse. Eluterve Eesti kultuur on olulisim ja mõjusaim vaimne kaitse ning turvavõrk, igaühe meist ja kogu ühiskonna eneseväärikuse vundament ning rahvuse kestlikkuse kindlaim tagatis.

  • Erakonna eesmärk on, et Eesti kultuur säilitaks liigirikkuse: pärimuskultuurid ja murdekeeled, nagu seto, võru, mulgi, kihnu, saare, ingeri ja rannarootsi, ning siia lõimunud rahvaste kogukonnad, nagu eestiukraina, eestivene ja eestimari.

    Programm

    Eesti kultuur peab elujõu huvides säilitama oma liigirikkuse, kandes nii pärimuslikke kultuure ja murdekeeli, nagu seto, võru, mulgi, kihnu, saare, ingeri, rannarootsi jt pärandkultuuri lõimi kui ka sisse lõimides kodustatud välispäritolu kultuure, nagu eestiukraina, eestivene, eestimari jt soome-ugri ning muude rahvaste kohalikke kogukondi.

  • Erakonna seisukoht on, et loov rahvas on vaimselt terve ja lahendusi leidev ning kultuur on ka majandusharu. Anname ruumi ja vahendeid uutele ideedele ning rahastamisel seame kultuuritegijate toetamise uute objektide rajamisest ettepoole.

    Programm

    Loov rahvas on vaimselt terve, elujõuline ja lahendusi leida suutev rahvas. Loovtegevus harrastusena toidab isiksust ning professionaalse tegevusena ühiskonda ja majandust. On ju kultuurivaldkond lisaks eneseväljenduse ja -teostuse taimelavaks olemisele ka majandusharu, rahvusvaheline konkurentsieelis, tööandja, eksportija, noorte motiveerija, regionaalse elu elavdaja. Seejuures tuleb anda ruumi ja vahendeid ka värsketele, alt-üles tekkivatele ideedele. Kultuuri kannavad seejuures inimesed ja seepärast tuleb rahastusotsuste langetamisel seada alati kultuuritegijate võimestamine ettepoole uute objektide rajamisest.

Näita kõiki 36

Fraktsiooni hääletused

74 eelnõu

Poolt 782 · Vastu 394 · Erapooletu 5 · Ei hääletanud 205 · Puudus 116

Selle teema esitatud eelnõusid: 1 — vastu võetud 1

Elamu ja regioonid

Lubadused · 32

  • Eesti 200 eesmärk on Eesti, kus elukoht ei määra elukvaliteeti ja kõik olulised teenused on inimestele kättesaadavad seal, kus neid vajatakse. Riigi tugi peab olema üle Eesti võrdselt kättesaadav.

    Programm

    Eesti 200 näeb Eestit, kus inimeste elukoht ei määra nende elukvaliteeti. Nutikas ja personaalses riigis on kõik olulised teenused inimestele kättesaadavad just seal, kus neid vajatakse. Personaalne riik lahendab Eesti regionaalse arengu probleemi. Kõikjal Eestis peab inimestel olema vabadus ja võimalus töötada või tegeleda ettevõtlusega, elada loodussõbralikult puhtas elukeskkonnas tervislikult ja turvaliselt, luua pere ja tagada lastele hea haridus, liikuda ja olla ühendatud, osaleda kogukonna elus. Selleks peab olema riigi tugi üle Eesti võrdselt kättesaadav.

  • Aitame hajaasustusega omavalitsustes ühistranspordi liigina sisse viia nõudetranspordi - inimese personaalselt tellitud ühistranspordi. Sellega tagame üle-eestilised liikumisvõimalused kõikidele lastele, vanemaealistele ja erivajadustega inimestele.

  • Pakume maale ning väikeasulatesse kolivatele noortele ja peredele elukoha soetamisel toetust ja täiendavaid laenugarantiisid.

  • Tagame pealinnaga võrdsed internetiühendused. Toetame lõppkasutajapõhiselt üleriigilise ülikiire internetivõrgu "viimase miili" väljaehitamist, et andmeside jõuaks 2025. aastaks igasse ettevõttesse, kodusse, kooli ja raamatukogusse.

    Rahandusministeeriumi hinnang: −61 mln € aastasjuba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)
  • Teeme kohaliku ettevõtluse toetamise omavalitsuste kohustuseks ja üheks nende peamiseks ülesandeks. Muudame omavalitsuste rahastamist nii, et neile laekub osa ettevõtete käibemaksust.

    Programm

    Teeme kohaliku ettevõtluse arengu toetamise omavalitsustele kohustuseks ja sätestame selle ühena iga omavalitsuse peamistest ülesannetest, mitte vabatahtliku tegevusena. Muudame kohalike omavalitsuste rahastamismudelit nii, et neil tekiks otsene motivatsioon tegeleda ettevõtluse arengu toetamisega. Selleks peab tulevikus kohalikele omavalitsustele laekuma osa ettevõtete käibemaksust.

Näita kõiki 32

Fraktsiooni hääletused

79 eelnõu

Poolt 881 · Vastu 1099 · Erapooletu 8 · Ei hääletanud 476 · Puudus 352

Selle teema esitatud eelnõusid: 2 — vastu võetud 1 · tagasi lükatud 1

Transport

Lubadused · 24

  • Erakonna eesmärk on taristu ja transpordivõrk, mis võimaldab ka kaugel elavatel lastel minna kooli ja eakatel saada ravimid. Selleks on vaja häid ühendusi autole, jalgrattale, jalgsi ja ühistranspordile ning suur liiklus ja kaubavedu kolmel põhimaanteel või raudteel.

    Programm

    Pika vaatega tuleviku Eestis on taristu ja transpordivõrgustik, mis võimaldab ka kauges metsatalus elavatel lastel minna kooli ja eakal inimesel saada apteegist ravimid kätte. Head ühendused tagavad hea elukvaliteedi ja eeldused piirkondlikuks arenguks Narvast Värska ja Kuressaareni. Head ühendused tähendavad lisaks autodele ka teid jalgrattal ja jalgsi liikujatele ning paindlikku ja kiiret ühistransporti. Eesti põhitaristu on turvaline ja ohutu, kus suur liikluskoormus ja kaubaveod on kas kolmel põhimaanteel või keskkonnasõbralikul raudteel.

  • Erakonna eesmärk on keskkonnasäästlik transport, kus on rohkem elektrisõidukeid, sh vesinikuautosid, ning mugav ühistransport kiirete rongiühenduste ja tervikliku liinivõrguga. Riigi subsideeritud teenused tagavad bussijuhtidele väärika palga.

    Programm

    Meie transport on keskkonnasäästlik, kus üha enam on kasutusel elektrisõidukeid (sh vesinikautod), mida toetab hea taristu. Mugav ühistransport ei sunni peres mitut autot pidama, sest kiired rongiühendused linnade vahel ja terviklik liinivõrk võimaldab mugavalt ümber istuda. Riigi poolt subsideeritud teenused tagavad väärika palga bussijuhtidele.

  • Erakonna eesmärk on kiired raudteeühendused lõunanaabritega ja lennuühendused peamiste Euroopa lennujaamadega. Riik kaotab ebavajaliku bürokraatia, et uued teenused turule pääseksid, ja investeerib, et Eesti ettevõtlus ekspordiks transpordi innovatsiooni.

    Programm

    Eestil on kiired rahvusvahelised ühendused raudteel lõunanaabritega ning lennuühendused peamiste Euroopa lennujaamadega. Riik on ettevõtjasõbralik ning on kaotanud ebavajaliku bürokraatia, et lubada turule uusi teenuseid ning investeerib aktiivselt, et Eesti ettevõtlus oleks transpordi innovatsioonis eksportija.

  • Me ei karista autoomanikke maksudega, vaid loome head toimivad lahendused. Meie eesmärk on läbi paremate teenuste säästa kodanikele 100 miljonit eurot aastas kütusekuludelt. Täna kulutavad inimesed kütusele pea 400 miljonit eurot aastas.

  • Reformime ühistranspordi korralduse nii, et igast asulast saab ühistranspordiga väljuda päevas vähemalt neli korda. Loome üleriigilise ühtse korralduse ja planeerimise ning kaasaegse liinivõrgu, mis arvestab inimeste vajadusi.

    Programm

    Reformime ühistranspordi korralduse nii, et igast asulast oleks võimalus ühistranspordiga väljuda päevas minimaalselt neli korda. Loome üleriigilise ühtse ühistranspordikorralduse ja -planeerimise, tagame tervikliku ja kaasaegse liinivõrgu, mis arvestab inimeste tegelike vajadustega, luues kiired ja tihedad ühendused.

Näita kõiki 24

Fraktsiooni hääletused

49 eelnõu

Poolt 549 · Vastu 557 · Ei hääletanud 302 · Puudus 141

Selle teema esitatud eelnõusid: 4 — vastu võetud 2 · menetluses 2

Kaitse ja julgeolek

Lubadused · 22

  • Haldame oma suuri riske, milleks on riigi julgeolek, territooriumi ja inimeste kaitse - uus tase JULGEOLEKUS.

  • Rakendame elanikkonnakaitse strateegia, mis kaasab kõik elanikud ning keskendub sõjalise kaitse kõrval kriisivalmidusele, taristu, küber- ja inforuumi kaitsele ning kriisikommunikatsioonile. Alustame elanikkonnakaitse õppest ja tsiviilreservide loomisest.

    Programm

    Sõda Euroopas, globaalne pandeemia ja energiakriis sunnivad meid mõtlema julgeolekust teisiti - me peame sõjaliselt kaitsma oma territooriumi, kuid kõige enam peame kaitsma oma inimesi. Kriisides keerlevas maailmas peab Eesti viima julgeoleku ja kaitsepoliitika uuele tasemele - me peame rakendama elanikkonnakaitse strateegiat, mis kaasab kõik Eesti elanikud, ja keskendub lisaks sõjalisele kaitsele ka inimeste kriisivalmidusele, meie taristu, kübertaristu ja inforuumi kaitsele ning kriisikommunikatsioonile. Ukraina sõda õpetab meile, et lisaks riigikaitse võimekusele on olulised iga elaniku oskused, valmisolek ja teadmised kaitsmaks ennast, oma kodu ja oma perekonda. Eesti kaitstuse poliitika nurgakiviks on elanikkonnakaitse õpe ja tsiviilreservide ülesehitamine. Eesti 200 lähtub riigikaitse põhimõttest, kus igal kodanikul on oma selge roll, motivatsioon ja vastutus ning iga täiskasvanud Eesti kodanik teab, mida ta ulatusliku kriisi olukorras teeb.

  • Eesti vajab laiapindse riigikaitse arendamiseks erakondadeülest riigikaitse kokkulepet järgmiseks kümnendiks. Eraldame sõjalisele riigikaitsele 3% riigi SKP-st ning elanikkonna ja taristu kaitsele kuni 3% SKP-st.

    Rahandusministeeriumi hinnang: −145,3 mln € aastasjuba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)
  • Rajame kogu Eestit katva mitmekihilise Kalevipoja kupli (õhu- ja raketikaitse integreeritud süsteemi), mis kaitseb kõiki elanikke ja elutähtsat taristut.

  • Suurendame kaitsevalmidust. Riigikaitseõpetus peab käsitlema julgeolekut tervikuna laiapindse riigikaitse raamistikus.

    Rahandusministeeriumi hinnang: −7,2 mln € aastasjuba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)

Näita kõiki 22

Fraktsiooni hääletused

135 eelnõu

Poolt 1560 · Vastu 1502 · Erapooletu 1 · Ei hääletanud 450 · Puudus 231

Selle teema esitatud eelnõusid: 4 — vastu võetud 1 · menetluses 3

Välispoliitika ja ränne

Lubadused · 3

  • Tugevad liitlassuhted on Eesti iseseisvuse garantii. Meie liitlassuhete fookus on riikidel, mis on Eesti jaoks olulised julgeolekupoliitiliselt ja majanduslikult. Tugevdame suursaatkondi Washingtonis, Londonis, Berliinis, Pariisis, Varssavis, Helsingis, Kopenhaagenis ja Stockholmis.

  • Viime Eesti Põhjamaade Ministrite Nõukogu liikmeks.

  • Välismajanduspoliitika peab tõusma julgeolekupoliitika kõrval teiseks oluliseks Eesti välispoliitika tugisambaks. Suurendame välisteenistuse võimekust Eesti majandushuvide edendamisel.

Fraktsiooni hääletused

107 eelnõu

Poolt 1245 · Vastu 791 · Erapooletu 2 · Ei hääletanud 361 · Puudus 177

Selle teema esitatud eelnõusid: 1 — menetluses 1

Lubaduste allikas: Eesti Rahandusministeeriumi tabel „Erakondade valimislubadused 2023“ (14.02.2023); sõnastus on kontrollitud erakonna programmi vastu. Tõlked on automaatsed.

Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.