Eesti 200: Loodus ja põllumajandus
Lubadused · 45
Party's aim on, et Eesti oleks ringmajanduse esirinnas: vähem raiskamist, väiksem tarbimine ja rohkem taaskasutust. Ringmajandus on uus majandusmudel, mitte ainult jäätmete taaskasutus.
Programm
Ringmajanduse põhimõtetele saab olema järgmise kümnendi suur väljakutse nii Euroopas kui kogu maailmas. See on Eestile suurepärane võimalus suurendada oma majanduslikku konkurentsivõimet ja säästa keskkonda. Vähem raiskamine, väiksem tarbimine ja suurem taaskasutamine on põhimõtted, mis on järgmise majandusrevolutsiooni aluseks. Ja Eesti peab olema selle esirinnas. Ringmajandus on uus majandusmudel, mitte üksnes jäätmete taaskasutus.
Ringmajandus on ka julgeolekuküsimus, sest suur osa ressurssidest, mida majanduses kasutatakse, saabub Euroopasse kas Venemaalt või Hiinast, ja selle sõltuvuse negatiivseid külgi näeme juba energiakriisi ajal.
Loome koos ekspertidega ringmajandusele ülemineku teekaardi, eesmärgiga vähendada 2030. aastaks esmase tooraine tarbimist poole võrra ja muuta Eesti majandus täielikult jäätmevabaks aastaks 2050.
Tõstame olmejäätmete kasutuselevõtu 70% tasemele aastaks 2030.
Loome üleriigilised standardid jäätmete käitlemiseks. Arendame koos omavalitsustega jäätmete liigiti kogumise taristut ja soetame vajaliku inventari, et segajäätmeid vähendada.
Programm
Loome üleriiklikud standardid jäätmete käitlemiseks. Tõhustame jäätmekorraldust koostöös KOVidega läbi jäätmete liigiti kogumise taristu arendamise ning vajaliku inventari (sh jäätmejaamad, sortimismajad, kodukompostrid, konteinerid, transpordivahendid, kaalud jpm) soetamisega segajäätmete vähendamiseks;
Digitaliseerime jäätmete kogumise, et inimesed oleksid motiveeritud jäätmeid eraldi sorteerima.
Rahandusministeeriumi hinnang: −12 mln € aastasVähendame parandamis- ja remontimisettevõtete maksukoormust 5%, et vähendada tarbimist ja soodustada taaskasutust.
Rahandusministeeriumi hinnang: −4 mln € aastasRahandusministeeriumi arvamus: Antud lubadus pole selliselt teostatav (ettevõtete põhine maksukoormuse vähendamine), kuid välja on pakutud alternatiiv
Suurendame teadus- ja arendustegevuse ning ringmajanduse ekspordi edendamise rahastust läbi riikliku investeerimisfondi.
Ringsete lahenduste arendamisel seame fookuse suure mõjuga majandussektoritele ehk ressursimahukatele tööstussektoritele - loome sihitud meetmed ja programmid, et aidata neil suurendada tõhusust ja töötada välja materjalide kõrgemal tasemel väärindamise lahendusi.
Edendame ringmajanduse ärimudelite ja innovaatiliste ideede, näiteks jagamismajandus ja toode kui teenus, kontseptsiooni ka riigi poolt pakutavate teenuste osas lähtuvalt personaalse riigi põhimõtetest.
Kõrvaldame takistused ehitusmaterjalide ja lammutusjäätmete taaskasutamiselt, hõlbustame hoonete otstarbe muutmist.
Toetame kohalikke kogukondi olema olulised ringmajanduse võimaldajad.
Integreerime ringmajandusalast õpet, et meie lapsed oskaksid igapäevaelus olulisi jätkusuutlikkuse põhimõtteid paremini rakendada.
Anname hoogu keskkonnasäästliku, teaduspõhise ja targa põllumajanduse arengule. Prioriteet on Eesti tootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidus.
Programm
Kliima- ja keskkonnasõbralik põllumajandus on oluline osa Eesti regionaalarengust ja majandusest. Sellel on eriline roll Eesti hajaasustuse säilimisel, toidujulgeoleku tagamisel, rahvatervise toetamisel ja maapiirkondade elujõulisuse hoidmisel. Anname hoogu keskkonnasäästliku, teaduspõhise ja targa põllumajanduse arengule. Prioriteediks on saavutada Eesti tootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidus. Eesti põllumajandus on keskkonnasäästlik ning toetab selle kaudu Eesti kui maheriigi kuvandit.
Erakonna eesmärk on keskkonnasäästlik ja kaasaegne põllumajandus, mis hoiab hajaasustust, toidujulgeolekut ja maapiirkondade elujõudu. Prioriteediks seame suurema lisandväärtusega toidutootmise arengu.
Programm
Põllumajandus on ka pikas plaanis osa Eesti regionaalarengust ja majandusest. Sellel on eriline roll Eesti hajaasustuse säilimisel, toidujulgeoleku tagamisel, rahvatervise toetamisel ning maapiirkondade elujõulisuse hoidmisel. Eesti põllumajandus on keskkonnasäästlik ja kaasaegne. Seame prioriteediks suurema lisandväärtusega toidutootmise arengu.
Tagame Eesti toidujulgeoleku ja toetame kodumaist toidutootmist, toetame investeeringuid ja arendustegevust Eesti välissõltuvuse vähendamiseks loomasööda ja väetiste osas.
Arvame peamised põllumajandusettevõtjad ja toidutootjad riiklikult elutähtsa teenuse osutajate hulka ning tagame toidu ja toidu tootmiseks kriitiliselt tähtsate tootmissisendite riikliku varu.
Tagame Eesti põllumajandus- ja toidutootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu ühisturul, sealhulgas õiglased otsetoetused ELi ühise põllumajanduspoliitika raames.
Töötame välja tervikliku maapoliitika, mis hõlmab väärtusliku põllumaa kaitsmist toidujulgeoleku tagamiseks, vähem väärtusliku põllumajandusmaa ja metsa kasutamist biomajanduse arendamiseks, strateegilist ja vastutustundlikku lähenemist maa maksustamisel ning riigimaade müümisel ja rentimisel.
Usaldame rohkem maaettevõtjat. Personaalse riigi põhimõttest lähtuvalt kehtestame andmepõhise kontrolli ja järelevalve, et vähendada kohapealsete kontrollide läbiviimist ja ettevõtjate halduskoormust.
Seame avaliku sektori toitlustushangetes kohustuseks ka täisväärtusliku taimse toidumenüü pakkumise.
Arendame ja turundame Eestit kui maheriiki. Mahetootmise suurendamiseks seome toetused tootmiskohustuse ja toodangu mahuga.
Suurendame riiklikku tellimust kohalikule mahepõllumajandustoodangule ja strateegilise toiduvaru tootmisele ning säilitamisele.
Rahandusministeeriumi hinnang: −8,3 mln € aastasLepime kokku tootjale, töötlejale ja tarbijale üheselt mõistetavad mõõdikud toidu keskkonnamõju määramiseks ning rakendame nende näidikute põhjal 2026. aastaks lihtsa ja arusaadava kohustusliku tähistusmehhanismi.
Vähendame maaomaniku maa välja rentimise tulumaksumäära juhul, kui maad on renditud süsinikuneutraalsuse ja elurikkuse olukorra parandamise eesmärki täitvale ettevõttele. Sellisel moel on võimalik maaomanikul kas renti alandada või eelistada rendile andmisel vastutustundlikke ettevõtteid.
Rahandusministeeriumi arvamus: Praktikas teostatamatu, väga bürokraatlik ning töömahukas
Erakonna seisukoht on, et metsade ja märgalade peamine roll on ökosüsteemi teenused: elurikkuse hoidmine ja süsiniku sidumine. Seda tuleb hakata majanduslikult väärtustama, et maa- ja metsaomanikud tahaksid metsade ökosüsteeme enam hoida.
Programm
Metsa ja märgalade olulisim roll on ökosüsteemi teenuste pakkumine, s.o peamiselt elurikkuse säilitamine ja süsiniku sidumine. Terved metsad on meie liitlased kliimasoojenemise vastu, märgalad on puhta magevee hoidlad ning rabad süsiniku sidujad.Siiani pole seda majanduslikult hinnatud ega väärtustatud, kuid lähitulevikus peab olukord muutuma ning sellest tulenevalt suurenema ka maa- ja metsaomanike motivatsioon metsade ökosüsteeme parandada ja säilitada.
Erakond näeb puidutööstust majandusharuna, mis asendab fossiilseid kütuseid. Seotud süsinik peab jõudma pikaajalistesse puittoodetesse nagu puitmajad ning mehhaaniliselt väärindamata puit tuleb väärindada Eestis biotehnoloogiliselt.
Programm
Mõistame, et mets seob just kasvades süsinikku ja on Eestis üks suuremaid kliimamuutuste pidurdajaid. Juba seotud süsinik peab edasi liikuma lattu milleks on pikaajalised puidust tooted, näiteks puitmajad. Puitu mida ei saa kasutada mehhaaniliselt väärindades peame väärindama Eestis biotehnoloogiliselt, sel moel asendab puit taastumatuid ressursse nagu nafta ja gaas. Tootmisettevõtetel peab olema selge arusaamine, millise ressursiga on võimalik loodust kahjustamata arvestada järgmise sajandi jooksul. Näeme puidutööstust majandusharuna, mis asendab fossiilsed kütused ja on ülioluline rohepöörde edukaks ja kasumlikuks läbiviimiseks Eestis.
Väärtustame metsa ja märgalasid kui liigirikast elukeskkonda loomadele ja taimedele, kuid ka kui olulist rekreatsiooni ja vaimse tervise taastamise ala inimestele, mis avab võimaluse ka vastava ettevõtluse arendamiseks, sh välisturismi kujul.
Korraldame meetmete väljatöötamise, et hinnata metsakasutuses CO2 sidumise, keskkonnakaitse, sotsiaalse ja emotsionaalse aspekti toetamine, kliimateenuste ja muu säärase majanduslikku mõju ning aidata majanduslike hoobadega kaasa looduslike koosluste ja elurikkuse säilimisele metsaomanike poolt.
Soodustame loodusmaastike rakendamist majandustegevuses, mis ei kahjusta keskkonna ja selle ökosüsteemide terviklikkust ning on kliimaneutraalsed, nt erinevad loodus- ja elamusturismi vormid, loomulikul teel uuenevad puukoolid, looduskaitse põhistel äriplaanidel toimivad ettevõtted jne.