Eesti 200: Haridus ja teadus
Lubadused · 34
Investeerime oma inimestesse - toome uue taseme HARIDUSES.
Erakonna veendumus on, et haridusse investeerimine on parim pikaajaline poliitika ning parem haridus toob tervemad, jõukamad inimesed, targa majanduse ja eesti keele ning kultuuri püsimise.
Programm
Parim pika plaani poliitika on investeerimine haridusse. Oleme veendunud, et parem haridus kasvatab tervemad, õnnelikumad ja jõukamad järgmised eestlaste põlvkonnad. Praegusest keskmise sissetulekuga riigi staatusest jõukate riikide klubisse viib meid ainult see, kui võtame fookusesse oma inimeste hariduse. Kui juhime targalt, tõuseb Eesti inimeste hariduse tase, pikenevad tervena elatud aastad ja eluiga - inimesed on kauem tööturul, kasvab hõivatute hulk, areneb tark majandus, väheneb tervishoiukulu, suurenevad sissetulekud ja riigi maksutulu, tõuseb inimeste õnnetunne ning kestab elujõulisena eesti keel ja kultuur.
Erakonna eesmärk on, et Eesti haridussüsteem oleks kestvalt maailma parim. Toetume teadmistele ja andmetele ning tugevatele õpetajatele. Haridusvõrgus otsime tasakaalu koduläheduse ja efektiivsuse vahel.
Programm
Meil on vaja rohkem haridust, rohkem koole, rohkem õpetajaid. Eesti 200 tahab, et meie haridussüsteem oleks kestvalt maailma parim. Lähtume parimast võimalikust teaduslikust teadmisest, uuringutest ja andmetest. Teame, et tugev haridus toetub tarkadele ja iseseisvatele õpetajatele ning haridusjuhtidele. Seetõttu on meie hariduspoliitika keskmes inimesed. Haridusvõrku kujundades leiame tasakaalu koduläheduse ja efektiivsuse vahel. Igal Eesti lapsel ja noorel peavad olema väga head õpetajad.
Viime ellu eestimeelse ja eestikeelse ühtse Eesti kooli. Otsustes lähtume haridusteadlaste soovitustest ja iga piirkonna eripäradest.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Toetame nüüdisaegse õpikäsitluse rakendamist. Hea hariduse osaks peavad olema ka õpioskused, sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused, enesejuhtimise võime, kriitiline mõtlemine, kohanemisvõime ja ettevõtlik hoiak. Soosime kogukondlikku haridusmudelit ja paindlikke individuaalseid õpiradu.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Investeerime alus- ja üldharidusse igal aastal 250 miljonit eurot lisaraha. Selle eest kindlustame õpetajate palgatõusu, suurendame õpetajate ja tugispetsialistide koolitustellimust, viime ellu ühtse Eesti kooli reformi ja tagame väga hea hariduse igas Eesti piirkonnas.
Rahandusministeeriumi hinnang: −128,8 mln € aastasJuba järgmisel aastal peab hea kooliõpetaja saama 3000 eurot palka. Suurendame koolide palgafondi ning hoolitseme, et lasteaiaõpetajate ja huvihariduse õpetajate palgad kasvaksid samas suurusjärgus.
Programm
Juba järgmisel aastal peab hea kooliõpetaja saama 3000 eurot palka. Selleks suurendame koolide palgafondi mahtu, mis võimaldab maksta kõrgemat tasu väga hea professionaalse tasemega õpetajatele. Hoolitseme selle eest, et lasteaiaõpetajate ja huvihariduse õpetajate palgad suureneks samas suurusjärgus.
Rahandusministeeriumi hinnang: −185,5 mln € aastasLoome haridustöötajate karjäärimudelid koos asjakohase koormusarvestuse ja palgamudeliga.
Rahandusministeeriumi hinnang: −72 mln € aastasLoome 20 aastat õpetajaametis töötanutele õpetajapensioni.
Rahandusministeeriumi hinnang: −80,3 mln € aastasLoome haridusjuhtide värbamis- ja hindamiskomisjoni, mis on haridusasutuse pidajatele toeks kvaliteetsete juhtide värbamisel ning juhtide kvaliteedi hindamisel.
Töötame välja ja rakendame Eesti hariduse kvaliteedikokkuleppe ning nõrkade tulemustega koolide toetusmeetmed.
Töötame välja rahastusmudeli hajaasustusega omavalitsustele ja tagame igale lapsele eestikeelse 1.-6. klassi hariduse kuni 20 minuti kaugusel kodust. Täiendame omavalitsuse kohustust tagada kodulähedane eestikeelne lasteaiakoht.
Programm
Töötame välja rahastusmudeli hajaasustusega omavalitsustele, mis soodustab kodulähedaste lasteaed-algkoolide ja suuremates asulates asuvate progümnaasiumide ja gümnaasiumide võrgu arendamist. Kindlustame igale lapsele eestikeelse 1.-6. klassi hariduse kuni 20 minuti kaugusel kodust. Täiendame omavalitsuse kohustust tagada kodulähedane eestikeelne lasteaiakoht.
Loome toetusmeetmed omavalitsustele, kus luuakse hariduskonsortsiume, st koondatakse koole koostöisteks ja kvaliteetse juhtimisega lasteaed-algkoolide ja progümnaasiumide võrgustikeks.
Ehitame üles Ida-Virumaa Koolipöörde programmi, mis on erirahastusprogramm Ida-Virumaa hariduse kvaliteedi tõstmiseks. Viime hariduse taseme Eesti keskmisest kõrgemale ja arendades ühtset Eesti kooli alates lasteaiast, rajame uued kaasaaegsed hariduskompleksid.
Kehtestame ka lastehoiutasule tulumaksuvabastuse sarnaselt lasteaiakoha ja huviharidusega.
Rahandusministeeriumi hinnang: −7 mln € aastasViime 2027. aastaks kogu Eesti alushariduse eestikeelseks ja lapsed, sõltumata nende kodusest keelest, käivad ühises lasteaias. 2024. aasta sügisest on igale lasteaialapsele tagatud eestikeelne või keelekümblusõpe vastavalt tema oskustele ja võimetele.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Viime 2030. aastaks kogu Eesti üldhariduse eestikeelseks ja lapsed, sõltumata nende kodusest keelest, käivad ühes koolis. 2024. aasta sügisest on igale 1. klassi alustavale muukeelsele õpilasele tagatud eestikeelne või keelekümblusõpe vastavalt tema oskustele ja võimetele.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Ühtse Eesti kooli loomisel lähtume regionaalsetest eripäradest ja teadlaste esitatud soovitustest.
Tõstame kohustusliku kooliea 18. eluaastani ja loome täiendavad paindlikud põhikoolijärgsed õppimisvõimalused igale noorele.
Rahandusministeeriumi hinnang: −74,9 mln € aastasKasutame digitaalseid õppemeetodeid nutikalt, et võimaldada individuaalseid õpiteid. Loome kogu õppekava katva kvaliteetse eestikeelse digiõppevara ja teeme selle kättesaadavaks igale õpilasele.
Programm
Usume, et tehnoloogia loob paremad õpetamise võimalused. Kasutame digitaalseid õppemeetodeid ja vahendeid nutikalt, võimaldades selle kaudu individuaalseid õpiteid ja ligipääsu eestikeelsele õppele. Loome kogu õppekava katva kvaliteetse eestikeelse digiõppevara ja teeme selle kättesaadavaks igale õpilasele.
Toetame teadlaste seisukohta, et koolipäeva algus peaks olema kõige varem kl 8.45.
Soodustame eraraha kaasamist kutseharidusse, võimaldame kutseõppe andmist ettevõtete poolt ja töökohapõhist kutse- ning eelkutseõpet. Usume, et kutseõppe tulevik on ka eraettevõtluse käes kood/Jõhvi eeskujul.
Töötame välja riikliku kiusuennetuse ja vaimse tervise strateegia, toetades tõenduspõhiseid praktikaid.
Toome teaduspõhise õpioskuste ja sotsiaalsete ning emotsionaalsete oskuste õppe igasse Eesti kooli ja lasteaeda.
Kutsume ellu loodusteadus- ja tehnikahuvihariduse sihttoetused. Loome ja rakendame huvihariduse kvaliteedistandardi. Toome huviharidusse lisaraha.
Rahandusministeeriumi hinnang: −76,1 mln € aastasInvesteerime koolimajade tänapäevaseks ja energiasäästlikuks renoveerimisse.
Kõrgharidus ja teadus on targa majanduse arendamise garant
Rahandusministeeriumi hinnang: −36 mln € aastasTeeme erakondadeülese pikaajalise kokkuleppe kõrghariduse ja teaduse rahastamiseks. Toetame tasuta eestikeelse kõrghariduse jätkumist praeguses mahus ning lubame ülikoolidel määratud juhtudel kehtestada õppekoha tasu ka eestikeelses õppes.
Programm
Ülikoolide rahastamine ei tohi olla iga-aastase riigieelarve kauplemise koht. Teeme erakondadeülese pikaajalise poliitilise kokkuleppe kõrghariduse ja teaduse terviklikuks rahastamiseks. Toetame tasuta eestikeelse kõrghariduse andmise jätkumist praeguses mahus. Anname ülikoolidele võimaluse kehtestada määratud juhtudel õppekoha tasu ka eestikeelses õppes.
Reformime õppelaenu süsteemi. Suurendame õppelaenu mahtu 6000 euroni õppeaastas. Alandame õppelaenu intressi ja pikendame tagasimakse perioodi kuni 25 aastani. Õppelaen peab katma täiskohaga õppimiseks vajalikud kulud, sest tudengil peab olema võimalik õppida samaaegselt tööl käimata.
Kõiki erialasid ei saa Eestis õppida. Meie ühiskonda rikastavad erinevad kogemused ja vaatenurgad. Täiendame toetusi ja loeme laenuskeemi maailma tippülikoolides õppijatele. Pakume igal aastal stipendiumi 100 tudengi kraadiõpinguteks välismaal, teistele töötame välja laenuskeemi.
Rahandusministeeriumi hinnang: −1 mln € aastasjuba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)