Kogulugu

Lubaduste võrdlus teemade kaupa

Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.

TeemaReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised
Maksud ja eelarve925–283261321
Energeetika ja kliima3838–2219––19
Loodus ja põllumajandus3845–501373–56
Tervishoid252616474943–41
Haridus ja teadus4034–38959467
Pered ja sotsiaalkaitse212416337255320
Riik ja õigus1954333444281836
Kultuur, keel ja sport2836–924779–38
Elamu ja regioonid3832–253933–6
Transport2224–22–––22
Kaitse ja julgeolek402255411557416
Majandus ja tööturg24––34114109523
Välispoliitika ja ränne1131631126–21

Energeetika ja kliima

ReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised

Eestimaa Rohelised

19 lubadust · Ei kuulu Riigikokku

  • Loome teaduspõhise kliimaseaduse.

  • Koostame riikliku kliimaneutraalsuse juhendi. Sätestame Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärgid ja tähtajad.

  • Viime Eesti seadused kooskõlla Euroopa Liidu keskkonnateemaliste direktiividega, millega me riigina oleme ühinenud ja endile nende täitmise kohustuse võtnud.

  • Võtame kaitse alla 1/3 maismaa- ja merealadest ning kehtestame lisaks taastatavaid alasid suurusjärgus 20% maismaa pinnast, et vähendada elurikkuse kadu. Sellist meedet soovitab ka EL elurikkuse strateegia, Eesti kontekstis rohepoliitika eksperdirühma raport 2022.

  • Arvestame seadusloomes, et looduse taastamine on oluline ka väljaspool kaitsealasid, et tagada muu hulgas toiduturvalisus. Põllumaade kahjustumine, mullavaesus, elurikkuse kadu ja kliimamuutus ohustavad toidutootmist.

    Programm

    Arvestame seadusloomes, et looduse taastamine on oluline ka väljaspool kaitsealasid, et tagada mh toiduturvalisus. Põllumaade kahjustumine, muldade vaesumine ja toidutootmiseks olulise elurikkuse kadumine ning kliimamuutus on toidutootmise tulevikule väga ohtlikud. Praegusel kursil jätkates seisame silmitsi suurte häiringutega toidusüsteemis.

  • Toetame energiatõhusust ja taastuvenergia tootmist: aitame soovi korral paigaldada päikesepaneelid elu- ja abihoonetele, toetame väiksemaid tuulegeneraatoreid ja salvestid ning aitame kodu elektrisüsteemi muuta katkestuskindlaks.

    Programm

    Toetame kodanike energiatõhusat toimimist ja taastuvenergia tootmist. Kõikide elu- ja abihoonete katustele ja seintele, kus see on otstarbekas, aitame soovi korral paigaldada päikesepaneelid. Toetame ka oma vajaduste katmiseks sobivate väiksemate tuulegeneraatorite ja elektrisalvestite paigaldamist. Aitame koduse elektrisüsteemi ümber ehitada nii, et päikesepaneelid, tuulegeneraator ja salvestid tagavad elektri olemasolu ka võrgukatkestuste ajal.

  • Tagame, et inimeste mõistlik energiakasutus on jõukohane ja elukvaliteeti säilitav ka kõrgete elektri, gaasi ja toasooja hindade korral.

  • Soosime keskkonnahoidlikult planeeritud ja kaldast kaugel asuvate meretuuleparkide ehitust.

    Programm

    Soosime keskkonnahoidlikult planeeritud ja kaldast kaugel eemal paiknevate meretuuleparkide ehitust. Läänemere piirkonna meretuulepargid toodavad elektrit väga hästi just talvel, sest tuuled on siis tugevamad. Meretuulepargid suurendavad elurikkust, tekitades meres väärtuslikke vertikaalseid pindu ja varjumisvõimalusi.

  • Korraldame esimese laine tuuleparkide liitumispunktide kavandamise ja kiirendame planeerimist, et ehitus algaks hiljemalt 2026. Aastatel 2023–2027 korraldame täiendavaid taastuvenergia vähempakkumisi, et 2030 oleks täielik üleminek taastuvenergiale.

    Programm

    Korraldame nn. esimese laine tuuleparkidele liitumispunktide kavandamise. Kiirendame meretuuleparkide planeerimistoiminguid nii, et ehitusega saab alustada hiljemalt 2026. aastal. Samaaegselt esimese laine tuuleparkide projekteerimisega arendame välja liitumisvõimsused, mis on edaspidi suurema merevõrgu loogilisteks elementideks. Taastuvelektri tootmise investeerimiskindluse loomiseks ja 2030. aastaks täielikuks taastuvenergiale üleminekuks korraldame aastatel 2023 - 2027 täiendavad taastuvenergia vähempakkumised.

  • Toetame ühistuliste, paljude omanikega tuule- ja päikeseparkide ehitust.

  • Teeme elektrivõrgud korda ja nutikamaks: loome lokaalsete tootmis- ja salvestuslahenduste programmi ning muudame võrku taastuvenergia liitumiseks. Väiketootjate ühendamiseks on vaja umbes 300M€, mille katab riik. Planeerime merekaabli ning tugevdame ühendusi Soome ja Lätiga.

    Programm

    Teeme elektrivõrgud korda ja muudame nutikamaks! Loome lokaalsete tootmis- ja salvestuslahenduste programmi. Muudame võrku nii, et tagada võimalikult suure hulga taastuvenergia tootmisseadmete liitumise võimalus. Kõikide väiketootjate võrku ühendamiseks, suurema autonoomia ja varustuskindluse tagamiseks vajalik investeering on suurusjärgus 300M€. Selle kulu peab katma riik kui võrkude omanik. Alustame tuuleparke ühendava ning Rootsi ja Norra hüdroenergia ja Põhjamere tuuleenergia kasutamist võimaldava merekaabli planeerimist. Tugevdame võrguühendusi Soome ja Lätiga.

  • Aitame ettevõtetel, ühistutel ja omavalitsustel katta katused päikesepaneelidega, võtta kasutusele väiksemad tuulegeneraatorid ja luua salvestusvõimalused. Toome sisse päikesepaneelide ja tuulikulabade ringmajanduse kohustuse ning kehtestame reeglid põllumaa samaaegseks kasutuseks põllumajanduseks ja päikeseenergiaks.

    Programm

    Aitame ettevõtetel, ühistutel ja omavalitsustel katta katused päikesepaneelidega ja võtta kasutusele väiksemad müravabad tuulegeneraatorid. Lisaks aitame luua salvestusvõimalused, et katta võimalikult suur osa nende energiavajadusest, tagada toimimine elektrikatkestuste korral ning hoida kulud madalad. Suvel annavad peamise energia päikesepaneelid. Päikesepaneeli eluiga on vähemalt 35-40a. Viime sisse päikesepaneelide ja tuuliku labade ringmajandamise kohustuse, sest küsimus on ainult maksustamises - tehnoloogiad selleks on olemas. Kehtestame reeglistiku, millisel juhul võib põllumaad kasutada nii taime- ja loomakasvatuseks, mesilaste pidamiseks, liigirikkuse hoidmiseks kui päikeseenergia tootmiseks üheaegselt. Vastav agrisolaarse tootmise suund, mida tähistatakse inglisekeelse terminiga agrivoltaics, on maailmas üha kiiremini levimas.

  • Eakatel ja vähekindlustatud inimestel on võimalik taotleda taastuvenergia lahenduste rajamise toetust. Toetame jõulist vanade korterelamute küttesüsteemide renoveerimist nii, et toatemperatuuri oleks võimalik lihtsalt reguleerida. Toasooja hind langeks oluliselt.

  • Teeme vesiniku ja biogaasi kui energiakandjate jaoks selge plaani. Uurime uusi soojussalvestuse võimalusi ja rakendame rohkem soojuspumpade tehnoloogiat, et soojus ei läheks raisku.

    Programm

    Teeme vesiniku ja biogaasi kui energiakandjate jaoks selge plaani. Vesinikku saab salvestada meretuuleparkides ja päikeseparkides toodetud elektri. Vesiniku transportimiseks varuelektrijaamadeni, ümbertöötlus- ja veeldustehaseni on vajalik ehitada torujuhe. Biogaasi saab toota biojäätmetest, veepuhastusseadmete jäätme mudast, rannaniitude rohust, sõnnikust, roost jne. Soojusenergiat ei tohi lasta raisku minna – uurime uusi soojussalvestuse võimalusi ja rakendame rohkem soojuspumpade tehnoloogiat.

  • Pooldame puidu kasutamist energiaks ainult kohalikes koostootmisjaamades, kui päikese- ja tuuleenergiat ei jätku. Vaatame üle energiavõsa kasvatamise võimalused, sh elektriliinide kaitsevööndis ja pinnase reostuse likvideerimiseks.

    Programm

    Pooldame puidu kasutamist energia tootmiseks ainult kohalikes soojuse ja elektri koostootmisjaamades - siis, kui päikese- ja tuuleenergiat ei jätku. Vaatame üle energiavõsa kasvatamise võimalused, sh elektriliinide kaitsevööndis ja pinnase reostuse likvideerimise eesmärgil. Metsavaru on oluline energiatagavara.

  • Kaasame energiamajanduse ümberkujundamisse teadlasi ja arvestame nende seisukohti. Ei poolda praeguste tehnoloogiatega tuumajaamade rajamist, kuid oleme valmis arutama VI põlvkonna tuumajaama, kui see tehnoloogia tulevikus end õigustab.

    Programm

    Kaasame kogu energiamajanduse ümberkujundamiseks teadlasi ja arvestame nende seisukohtadega oluliste strateegiliste plaanide koostamisel. Pooldame kõige kaasaaegsemaid lahendusi ja toetame seeläbi teaduse arengut. Meie ei poolda hetkel olemasolevatel tehnoloogiatel põhinevate tuumajaamade rajamist, sest need kahjustavad julgeolekut ja on liiga kallid. Hetkel puuduvad ka turvalised lahendused tuumajäätmete hoiustamiseks aastasadadeks. Ainuüksi Paldiski tuumareaktorite lõppladestuspunkti rajamine ja ladustamine läheb lähiaastatel maksma vähemalt 300M€. Oleme valmis arutama passiivselt ohutu ja senise tuumaenergeetika jäätmeid kasutava VI põlvkonna tuumajaama rajamist, kui see tehnoloogia tulevikus end õigustab.

  • Taaselustame spetsialistide koolituse elektri välisvõrkude hooldamiseks ja ehitamiseks. Hetkel ei õpetata Eestis välisvõrgu elektrikuid mitte kuskil. Meil on puudus isegi päikesepaneelide paigaldajatest.

  • Võtame kohalike omavalitsuste rahastamisel arvesse nende panust riigi tasandil energiamajanduse arendamise ja rohepöörde eesmärkide saavutamisse.

  • Korraldame taastuvenergia toetuse ümber nii, et see tuleb otse riigieelarvest, mitte tarbijatelt. Taastuvenergia toetuse rida elektriarvel loob moonutatud pildi ja diskrimineerib taastuvelektri tootjat, sellal kui põlevkivienergeetikat on toetatud maksumaksja rahast.

Eesti 200

38 lubadust

  • Kasutame ära oma võimalused globaalse majanduses, milleks on digi- ja rohepööre - uus tase ROHEPÖÖRDES.

  • Energiakriis Euroopas ja Eestis on põhjustatud lühinägelikust sõltuvusest Vene gaasist ja roheenergia puudusest. Probleem ei ole mitte rohepööre, vaid selle tegemata jätmine!

  • Ehitame kiiremas korras välja tuuleenergia ja päikeseparkide võrgu võimsused, et saada odavat rohelist elektrit, mille õiglane hind on 6 senti/kwh. Kuni muutusteni peab põlevkivienergia töötama.

    Programm

    Elektri hinna ajavad kõrgeks imporditav maagaas ja põlevkivi põletamisega kaasnev CO2 emiteerimise tasu. Eestile sobiv elekter on tuule-, päikese ja biokütustest saadud?elekter ning seetõttu tuleb kiiremas korras välja ehitada tuuleenergia võimsused ning päikeseparkide liitumise jaoks vajalikud võrgu võimsused. Kui roheelektri tootmisvõimsusi on piisavalt, kui nõudlus ja pakkumine on tasakaalus, kujuneb õiglaseks hinnaks 6 senti/kwh. Pikas perspektiivis on kõige kallim elekter põlevkivielekter.Kuniks muutused ei ole vajalikus mahus ellu viidud?peab töötama põlevkivienergia. Ainult roheline energia toob Euroopas ja Eestis hinna alla ja lõpetab energiasõltuvuse Venemaast. Roheline energia tähendab rikkust, sest odav taastuvatest allikatest energia on lõputult kättesaadav rikkuse tootmiseks.

  • Eesti peab saama elektrit eksportivaks riigiks ja selleks tuleb kiiresti ehitada avamere tuuleenergia võimsused. Erakonna hinnangul tuleb SKP kasv tulevikus elektri ekspordist.

    Programm

    Eesti peab saama elektrit eksportivaks riigiks. Selleks tuleb kiiresti välja ehitada tuuleenergia võimsused avamerel. Läänemere piirkonnas on vähe riike, kes saavad oma vetes ehitada suuri tuuleenergia võimsusi, Eesti on üks neist. Meie SKP kasv tulevikus tuleb elektri ekspordist. Meie oluline ressurss on siis madal rannikumeri.

  • Selleks, et jõuda õiglase energia hinnani, ehitame rekordkiirusel üles roheenergia tootmisvõimsused, tuulepargid ja laseme võrku päikeseenergia. Planeeringute menetlused teeme 6 aasta asemel 6 kuuga. Teeme puhta energia tootmise ja kasutuse hüppeliseks suurendamiseks riikliku eriplaneeringu.

  • Toetame kogukondade, maaomanike ja ettevõtete hajutatud energiatootmisprojektide, sh mikrovõrkude väljaarendamist ja energiaühistute loomist, rakendades otsetoetuste asemel riigipoolseid käendusi ning tehnoloogiariski maandamiseks kaasinvesteeringuid.

  • Soosime igati energiasalvestuse lahenduste rajamist: hüdrosalvestused, elektrilised salvestid, vesiniku tootmine jt. Energiasõltumatuse eesmärgil käivitame rohevesiniku tootmise ja tarbimise projektid, kuhu kaasame ka erasektori ja finantsasutused.

  • Tulevikus peab fookus nihkuma maapealsetelt päikeseparkidelt hoonetele ja rajatistele paigaldatavatele päikesepaneelidele, mis koos salvestitega katavad üha suurema osa suvisest tippkoormusest.

    Programm

    Ruumilise arengu ja tõhusaima mitmeotstarbelise maakasutuse eesmärgil peab tulevikus nihkuma fookus suurtelt maapinnale paigaldatud päikeseparkidelt rohkem hoonetele ja rajatistele paigaldatavatele päikesepaneelidele - need peavad saama hoonete ja rajatiste loomulikuks osaks ning tagama koos salvestitega järjest suureneva osa suvisest tippkoormusest.

  • Seaduste ja planeeringutega väldime päikeseparkide rajamist väärtuslikele põllumaadele, looduslikele rohumaadele ja metsamaadele. Soodustame nende rajamist endistesse kaevandus- ja tööstuspiirkondadesse, mahajäetud asulatesse ja rikutud aladele.

    Programm

    Maapinnale paigaldatavate päikeseparkide planeerimisel seisame selle eest, et seadusandlikult ja planeeringute kaudu vältida nende rajamist väärtuslikele põllumaadele, looduslikele rohumaadele, metsamaadele ning soodustada nende rajamist endistesse kaevandus- ja tööstuspiirkondadesse, mahajäetud asulatesse ja muudele looduslikust seisukohast vähese väärtusega ja/või rikutud aladele.

  • Maakasutuse seisukohalt tuleb maismaa tuulevõimsuse suurendamisel kindlasti kasutada võimalust olemasolevate tuuleparkide võimsuse suurendamiseks alternatiivina uute maa-alade kasutuselevõtule uute parkide rajamiseks.

  • Me ei toeta puidu energiaks põletamise doteerimist Eestis ja teeme koostööd selle kiireks lõpetamiseks teistes Euroopa riikides. Eestis on mõistlik madalakvaliteedilist puitu energeetilisel otstarbel kasutada kohalikes koostootmisjaamades.

  • Hoolitseme, et riiklikud elektrivõrgu ettevõtted suurendaksid võrgu läbilaskevõimet, ning kiirendame liitumismenetlusi, seades neile ajalised ülempiirid. Piirame liitumiste broneerimist ajaliselt ja tehniliselt ning tühistame tagasiulatuvalt kasutamata broneeringud.

    Programm

    Hoolitseme, et riiklikud elektrilevi ettevõtted suurendaksid võrgu piiratud läbilaskevõimet, lihtsustame ning kiirendame liitumismenetlusi, seades ajalised ülempiirid liitumismenetluste kestusele. Kehtestame ajalised ja tehnilised piirangud liitumiste broneerimisele ning rakendame neid tagasiulatuvalt kasutamata broneerimiste (nn fantoomvõimsused) tühistamiseks.

  • Ehitame valmis meretuuleparkide kasutuselevõtmiseks ja käitamiseks vajalikud Eesti-Läti 4 ühendused ja Estlink 3. Algatame riikidevahelise merevõrgu Super Grid rajamise, mis ühendab meretuulepargid ja saared.

  • Paralleelselt tootmise suurendamisega peame vähendama energia raiskamist - anname juurde ressursse elamute renoveerimise ja energiatõhususe suurendamise programmidele. Hoonete renoveerimise mahtusid tuleb täna tõsta 10 korda ja eraldada selleks Euroopa Liidu vahendeid.

  • Erakonna sõnul mõjutab kliimamuutus üha rohkem inimeste ja liikide elu ning on ka majanduslik, sotsiaalne ja julgeolekuküsimus. Selle vastu on vaja senisest täiesti erinevat lähenemist kõigis valdkondades.

    Programm

    Kliimamuutus mõjutab üha rohkem nii inimeste kui ka teiste liikide elu Eestis ja mujal maailmas. Lisaks keskkonnale on tegemist ka majandusliku, sotsiaalse ja julgeoleku küsimusega. Üha kiiremas tempos muutuv kliima ja selle kahjulikud mõjud nõuavad senisest täiesti erinevat lähenemist kõigis ühiskonnale olulistes valdkondades. Tugevnevad tormid, üleujutused ja põuad kahjustavad kõikide riikide majandusi ja inimeste toimetulekut.

  • Erakonna seisukoht on, et elurikkuse säilimine ja taastamine on seotud kliimaeesmärkidega. Seda tuleb arvestada igas sektoris, kõigis otsustustes, majandusarvestuses ja ruumilises planeerimises.

    Programm

    Elurikkuse säilimine ja taastamine on lahutamatult seotud kliimaeesmärkide saavutamisega. Täisväärtusliku elukeskkonna ja senistega sarnased keskkonnatingimused tagab erinevate ökosüsteemide säilimine, nende omavahelise sidususe ja ökoloogilise seisundi paranemine. Elurikkuse säilitamise ja taastamisega, st looduse pakutavate hüvede panusega, mis on inimese eluks vältimatult vajalikud, on vaja arvestada igas sektoris, kõigis otsustusprotsessides, majandusarvestuses ja ruumilises planeerimises.

  • Erakonna seisukoht on, et selged kliimameetmed ja toetav seadusandlus on ettevõtetele olulised. Tõhus kliimapoliitika annab neile rohkem kindlust planeerimisel ja investeerimisel.

    Programm

    Selged kliimameetmed ja toetav seadusandlus on ettevõtete jaoks olulised. Tõhus kliimapoliitika annab ettevõtetele rohkem kindlust nii lühi- kui pikaajalise planeerimise ja investeeringute osas ning aitab ettevõtjatel paremini ennetada regulatiivseid riske, aga samuti näha uusi majanduslikke võimalusi.

  • Eesti vajab selget teekaarti kliimaneutraalsuseni jõudmiseks 2050. aastaks, nii et muudatuste koormus jaguneb ajas mõistlikult. Toetame Rohetiigri teekaartide loomist ja lähtume neist oma poliitikas.

    Programm

    Eesti vajab selget teekaarti, kuidas jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni nii, et muudatuste koormus jaotuks ajas mõistlikult. Praegune Eesti kliimapoliitika on kliimakriisi leevendamisel liialt aeglane ja ebaefektiivne. Toetame Rohetiigri initsiatiivi erinevate teekaartide loomisel ja lähtume oma poliitikate kujundamisel suuresti nendest seisukohtadest.

  • Kliimapoliitikas viime valitsemisperioodil ellu järgmised sammud:

  • Kehtestame Eestis kliimaseaduse praeguse kliimapoliitika alase seadustiku korrastamiseks ja vananenud regulatsioonide ajakohastamiseks. Kliimaseadust on vaja, et iga Eestis tehtav otsus arvestaks keskkonnamõjuga, ei võimendaks kliimamuutust pikas perspektiivis ega kahjustaks meie majandust.

  • Loome kliima- ja energiaministri ametikoha, kes vastutab kliimaseaduse täitmise ja rohepöörde elluviimise eest.

  • Mõistame, et puit on Eesti üks olulisemaid varasid rohepöörde kontekstis. Rakendades biotehnoloogilisi lahendusi on puidust võimalik toota peaaegu kõike nii et see on Eestile kasulik ja seda kliimaneutraalselt.

  • Toetame Rohetiigri eestveetava säästliku maakasutuse teekaardi valmimist ja tagame selle rakendamiseks vajalike riigipoolsete ülesannete täitmise.

  • Alates 2024. aastast toome riigihangete hindamisse keskkonnamõju kriteeriumi, sealhulgas süsiniku jalajälje ja materjalide elutsükli CO2. Loome selle andmetel ühtse avaliku registri, mida saab kasutada otsuste, sh rahastusotsuste tegemisel.

    Programm

    Viime alates 2024. aastast riigihangete hindamissüsteemi sisse keskkonnamõju kriteeriumi (sh süsiniku jalajälg, materjalide elutsükli CO2) ja loome selle põhjal mõõdikutele vastavate andmete baasil ühtsetel alustel toimiva avaliku registri, mida on võimalik kasutada otsuste (sh finantseerimisotsuste) tegemisel.

  • Toetame rakendusteadusuuringute riigitellimuse kaudu pikaajalist CO2 salvestamist majandustegevusena erinevates majandussektorites.

  • Kogu CO2 kvoodi tulud suuname kliimamuutuste mõju vähendamisega seotud projektidesse, sh kõikvõimalike taastuvenergia projektide riskide maandamisse ja CO2 sidumisse.

    Rahandusministeeriumi arvamus: Kattub 2024.a alguses jõustuva EL direktiivi muudatuse kohase riigi kohustusega

  • Rakendame järjepidevalt rohepöörde eesmärke ja põhimõtteid kõikide poliitikate kujundamisel, toetudes muu hulgas Rohetiigri teekaardi ja ekspertide soovitustele.

  • Arendame turupõhise hinnastamise mehhanismi ökosüsteemi teenustele, et motiveerida maaomanikke majandama maad loodusväärtusi kasvatades. Eestis on hinnatud ja kaardistatud 40 ökosüsteemi teenust, kuid terviklikku süsteemi pole.

    Programm

    Arendame välja ökosüsteemi teenuste turupõhise hinnastamise mehhanismi, mille eesmärgiks on motiveerida maaomanikke majandama oma maad loodusväärtuste jätkuva kasvu suunas. Eestis on praeguse seisuga hinnatud ja kaardistatud 40 ökosüsteemi teenust (nt elupaiga sobivus, looduspaikade sidusus, tolmeldamisteenuste kättesaadavus, mustikate ja seente saagikus jms), kuid terviklikku süsteemi pole välja töötatud.

  • Ennetame kliimaeesmärkide mittetäitmisega seotud sadadesse miljonitesse ulatuvaid trahve, jõuliselt motiveerides Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaametit välja töötama keskkonnamõjude hindamise kaasaegsed regulatsioonid ning viima läbi kaitsealuste alade inventeerimise, sh Natura 2000 võrgustikku…

    Programm

    Ennetame kliimaeesmärkide mittetäitmisega seotud sadadesse miljonitesse ulatuvaid trahve, jõuliselt motiveerides Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaametit välja töötama keskkonnamõjude hindamise kaasaegsed regulatsioonid ning viima läbi kaitsealuste alade inventeerimise, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvad metsamaad.

  • Taastame Eesti ökosüsteemide hea seisundi, rakendades sihipäraselt EL Elurikkuse strateegias aastani 2030 ette nähtud tegevusi.

  • Korraldame Eesti elurikkuse kaardistuse, et lähtuda otsustes korrektsetest ja kõigi poolt aktsepteeritud andmetest.

  • Hoiame liikide arvukust ja esinduslikkust - eesmärgiks on tagada head tingimused Eestis elavatele liikidele. Elurikkuse hoidmine peab tagama siin esindatud liikide säilimise. Kiirendame ohustatud liikide ja elupaikade kaitse alla võtmist.

  • Toetame püsimetsanduse võtete kasutamist?seal kus see on Eesti tingimustes võimalik.

  • Kujundame RMK elurikkust hoidvaks ja säästlikku metsamajandamist ning loodusturismi edendavaks riiklikuks organisatsiooniks.

  • Tagame et looduskaitse alade osakaal Eestis ei langeks alla Euroopa keskmise, et RMK tagaks rekreatsiooni võimalused riigimetsas ja et raiemahud ei ületaks pikas vaates metsa juurdekasvu majandusmetsades.

  • Kehtestame alates 2024. aastast kohustusliku raierahu kevadiseks pesitsusperioodiks kõigis Eesti metsades.

  • Tagame, et planeeringute korraldamisel lähtutakse metsamaa ruumilisest käsitlusest, et ei kannataks metsamaastike ja rohevõrgustike sidusus.

  • Rohetegevuste toetusmeetmete finantseerimiseks emiteerime 2024. aastal Eesti riigi pikaajalise rohevõlakirja.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

19 lubadust

  • Eesti loodushoid on osa üleilmsest kliima ja elurikkuse kaitsest

  • Võtame vastu kliimaseaduse, mis seab selged eesmärgid ja annab seaduslikud raamid otsuste tegemiseks kõigile valitsemistasanditele ja sektoritele.

  • Moodustame teadlastest koosneva alalise kliimanõukogu, mille ülesandeks on varustada valitsust värskeima teadusinfoga ning seirata kliimaeesmärkide saavutamiseks rakendatud meetmete piisavust.

  • Valmistame Eesti põllumajandustootjad ette kliimasõbralikuks süsiniku sidumist soosivaks maaharimiseks EL vahendite abiga.

  • Energiajulgeolek on saavutatud kestlikult ja õiglaselt

  • Tagame aastaks 2030 Eesti ülemineku taastuvenergiale. Arendame välja meretuulepargid ja soosime päikeseenergia hajutatud väiketootmist.

  • Töötame tehnoloogianeutraalselt välja Eesti energeetika pika kava, mis määrab juhitava ja juhitamatu elektritootmise kõige mõistlikuma osakaalu Eestile.

  • Arendame taastuvenergia võimsusi CO2kvoodimüügi vahenditest ja kaotame taastuvenergia tasu. ?Kindlustame, et taastuvenergia projektidele rakendub talumistasu, millest saavad kasu kohalikud elanikud ja kohalikud omavalitsused (tuulikutasu ja analoogsed meetmed).

    Rahandusministeeriumi arvamus: Eeldab mh seaduste muutmist, mh toob kaasa taastuvenergia projektide arendajale vajaduse talumistasu katmiseks laiemalt kui kehtiva õigusraamistiku kohaselt

  • Kohandame elektri põhivõrku ja rajame merekaablid taastuvenergeetika kasutuselevõtuks ning elektrivõrgud ja alajaamad hajutatud taastuvenergia tootmise võrku lülitamiseks.

  • Kiirendame taastuvenergialahenduste loamenetlusi.

  • Rakendame meetmeid energiaühistute tekkimise soodustamiseks ning soodustame teisi elanikkonna kaasamise viise taastuvenergia projektides.

  • Asendame põlevkivi järk-järgult taastuvenergiaga ning kasutame põlevkivi ainult juhitavateks üleminekuvõimsusteks. Me ei ava uusi kaevandusi ning tagame Ida-Virumaa majandusele õiglase ülemineku.

  • Arendame koos teadlastega välja võimekuse kasutada juhitavaid energiaallikaid, sealjuures peame õigeks arutelu tulevikutehnoloogia lahenduste üle.

  • Kriisidega toimetulekuks loome strateegiliste energiaressursside reservid ja toetame salvestuslahenduste juurutamist.

  • Tagame alevike ja külade energiavõrkude varustuskindluse. Investeerime jaotusvõrkudesse ja elektrivõrgu töökindlusse.

  • Viime kohalike omavalitsuste energiatarbimise 100% taastuvenergiale.

  • Viime soojuse tootmise üle 100% taastuvenergiale, säilitades vajalikud reservvõimsused.

  • Hoiame ära kvaliteetse puidu jõudmise Euroopa ebatõhusatesse energiakäitistesse ja katlamajadesse.

  • Põhjala ja Balti riikidega teeme tihedamat koostööd riigikaitses, majanduses ja rohelise energia tootmises. Arendame heanaaberlikke suhteid Läti ja Soomega.

Eesti Reformierakond

38 lubadust

  • Reformierakonna eesmärk on tagada inimestele ja ettevõtjatele kindel ja soodne energiavarustus. Loome kiiremini uusi tootmisvõimsusi, menetleme planeeringuid sõjaaja kiirusega, puhastame võrgud fantoomliitumistest ja investeerime taastuvenergiasse.

    Programm

    Kindlates kätes energeetika. Reformierakonna eesmärk on luua keskkond, kus Eesti inimestele ja ette võtjatele on tagatud energeetika varustuskindlus ja soodne hind. Senisest kiiremas tempos tuleb luua uusi võimsusi, mis tagavad kindla, soodsa ja puhta, jääkideta tootmise. Riiklikult kehtestatud hinnaregulatsiooniga vajalikku stabiilsust ei saavuta. Energiasõjas on vaja planeeringuid menetleda sõjaaja kiirusega ehk senis est oluliselt kiiremini. Uued tootmisvõimsused peavad saama toota energiat, selleks puhastame võrgud fantoomliitumistest. Eesti elamufondi moderni seerimine aitab inimestele ja riigile energiasõltumatust luua. Innovatsioon energiamajanduses tõstab Eesti majanduse konkurent sivõimet, parandab investeerimiskeskkonda ning kasvatab Eesti inimeste jõukust. Investeeringud taastuvenergiasse tagavad madalama elektrihinna ning puhtama looduse meile ja lastele. Seame taastuvenergia projektid ülekaaluka avaliku huvi objektiks.

  • Kiirendame uute taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamist, et energia hind oleks soodsam. 2030. aastaks on rajatud taastuvenergia tootmis- ja salvestusvõimsusi, mis katavad Eesti aastase tarbimise, ning asjaajamist lihtsustatakse.

    Programm

    Kiirendame oluliselt uute ja puhaste taastuvenergeetika tootmisvõimsuste arendamist, et tagada Eesti inimestele soodsam energiahind. 2030. aastaks on rajatud taastuvenergia tootmise- ja salvestusvõimsusi mahus, mis katab Eesti aastase tarbimise. Loome usaldusväärse ja stabiilse keskkonna ning lihtsustame oluliselt asjajaamist, mis julgustab investeerima Eesti energiamajandusse:

  • Kiirendame meretuuleparkide rajamist. Eesti rannikumere tuuleenergia tootmise potentsiaal on 7 GW, mis võimaldab toota 4 korda rohkem elektrit kui on Eesti tänane tarbimine.

  • Suurendame investeerimiskindlust vähempakkumistega, kus tarbija osaleb vaid siis, kui hind on erakordselt madal. Kava loob tingimused eesmärkide kiireks saavutamiseks ja soodsate hindade saamiseks.

    Programm

    Suurendame investeerimiskindlust läbi vähempakkumiste, kus tarbija osaleb vaid siis, kui hind on erakordselt madal. Vähempakkumiste kava loob tingimused energia majanduse korralduse seaduses ettenähtud eesmärkide saavutamiseks võimalikult kõrge tempoga, et kasutada kiireima startija eelist soodsate hindade saamiseks.

  • Menetleme taastuvenergia projekte sõjaaja kiirusega: olulised projektid peavad saama load kuni ehitusega alustamiseni maksimaalselt 2 aastaga, ühe asutuse ja ühe e-keskkonna kaudu. Merele tuuleparkidele tuleb üks ühendluba ning täielik energiasõltumatus peab saabuma hiljemalt 2030. aastaks.

    Programm

    Euroopat tabanud energiasõjas tegutseme planeeringute menetlemisel tavapärasest oluliselt kiiremini, et uute tootmisvõimsustega hindu langetada ja eksporti suurendada. Lähiaastatel on avalikes huvides taastuvenergeetika projektide sõjaaja kii rusega menetlemine. Eesmärk on teostada Eestile oluliste projektide menet lus (tegevused asukohavalikust kuni ehitusega alustamiseks vajalike lubade hankimisega) maksimaalselt 2 aasta jooksul. Loamenetluses peab olema üks asutus, menetlus peab toimuma ühes e-keskkonnas ja menetlusaeg peab olema mõistlik, kuid ka erandjuhtumitel mitte pikem kui 2 aastat. Mere tuuleparkide rajamiseks tuleb kehtestada üks ühendluba. Koostame riiklikult tähtsate energiaprojektide nimekirja (suurenergeetika ja salvestamine) ning moodustame nende elluviimiseks nn "rohelise koridori". Eesmärk on hõl bustada taastuvenergia võimsuste rajamist ja saavutada täielik energiasõl tumatus hiljemalt 2030. aastaks.

  • Töötame 2023. aasta jooksul välja Eesti Energiaplaani aastani 2030, visiooniga aastani 2050, ja elektrivõrgu arenguplaani. Investeerime ülekandevõrkudesse ning Elering analüüsib kiiremini meretuuleparkide ühenduste ettevalmistamist.

    Programm

    Töötame välja Eesti Energiaplaani, et juhtida targalt võrke ning planeerida investeeringuid võrkudesse. Koostame Eesti elektrivõrgu arendamise struktuurse arenguplaani, arvestades Eesti vajadusi ning naaberriikide teadaolevaid arendusi. Vaatame üle Eesti elektrivõrgu ülesehituse kontseptsiooni, mis arvestab elektritootmises ja tarbimises juba toimunud ning lähikümnenditel toimuvaid struktuurseid muutusi. Süsteemioperaatori, võrguettevõtjate, tootjate ja teadlaskonna koostöös koostatakse riigi juhtimisel 2023. aasta jooksul Eestile detailne energiaplaan aastani 2030, visiooniga aastani 2050 - Eesti Energiaplaan. Investeerime ülekandevõrkudesse. Püstitame Eleringile ülesande analüüsida meretuuleparkide ühenduste ettevalmistamist kiiremas tempos, et saaksime varajase startija eelise.

  • Loome 2023. aasta jooksul koostöös ettevõtjate, vabakonna ja teadlastega kliimaseaduse, mis annab ühtse raamistiku ettevõtetele ja kohustab valitsust astuma vajalikke samme. Selle rakendamine seotakse Eesti Energiaplaani elluviimisega.

    Programm

    Loome kliimaseaduse, et luua ettenähtavus energeetikas ja tasakaal loodushoiuga. Investeerimiskindluse ja õiguskindluse saavutamiseks on vajalik ühtne alus. Selleks töötame 2023. aasta jooksul koostöös ettevõtjate, vabakon na ja teadlastega välja kliimaseaduse, mille rakendamise seome Eesti En ergiaplaani elluviimisega. Kliimaseadus loob ühtse raamistiku ettevõtetele, kohustab valitsust astuma vajalikke samme ja tagab Eesti majandusedu.

  • Kõrvaldame elektrivõrgust fantoomliitumised, mis hoiavad kinni liitumisvõimsusi, et võrku saaks uusi tootjaid. Elektrivõrguga liitujatele kehtestatakse piisavalt motiveeriva suurusega deposiit ja võrgu mittekasutamise tasu.

    Programm

    Kõrvaldame liitumisvõimsusi kinni hoidvad fantoomliitumised elektrivõrgust, et saada võrku uusi energiatootmisvõimsusi ning tarbija huvidele vastavat konkurentsi. Turg tuleb puhastada kasutamata fantoomliitumistest ning vabastada võrk uutele tootmisvõimalustele. Kehtestada tuleb motiveeriva suurusega deposiit ja võrgu mittekasutamise tasu elektrivõrguga liitujatele.

  • Lahutame jaotusvõrgu Eesti Energia AS-st: Elektrilevi eraldatakse Eesti Energiast, et omanikustruktuur vastaks EL elektrienergia siseturu direktiivile. See peaks tooma tõhusama ja kiirema võrguliitumise.

    Programm

    Lahutame jaotusvõrgu Eesti Energia AS-st. Eesti elektrivõrgu omanikustruktuur tuleb viia täielikult vastavusse EL elek trienergia siseturu direktiivis kohaldatuga ning eraldada Elektrilevi Eesti En ergiast. Omanikustruktuuri ajakohastamine peaks kaasa tooma tõhusama võrguliitumiste menetlusprotsessi ja kiirema liitumiste väljaehitamise.

  • Teeme avaliku sektori energiasäästu ja taastuvenergia kasutamise eeskujuks. Energiat säästetakse muu hulgas avaliku ruumi parema planeerimisega ja inimeste sundliikumise vähendamisega ning ühistranspordis kasutatakse energiasäästlikke transpordiviise.

    Programm

    Muudame avaliku sektori energiasäästu ja taastuvenergia kasutamise eeskujuks, et säästa olulist ressurssi ning kasutada maksumaksja raha arukalt. Energia kokkuhoiupoliitika elluviimisel on riigi ja omavalitsuste eeskuju määrava tähtsusega. Muuhulgas saab energiat säästa avaliku ruumi parema planeerimisega ja inimeste sundliikumise vähendamisega. Olulisel kohal on ühistranspordis enegiasäästlike transpordiviiside kasutamine.

  • Rajame võimalikult kiiresti uued ühendused, suurem turg pakub stabiilsust ja paremat hinda.

  • Rajame Estlink-3. Estlink-1 ja Estlink-2 ei ole piisavad vabal konkurentsil toimiva elektrituru jaoks, ning Estlink 3 külge tuleb saada ühendada Eesti suursaared ja tuulepargid.

    Programm

    Rajame Estlink-3. Ühendused Soomega on Eesti energimajanduse seisukohast väga olulise tähtsusega. Olemasolevad ühendused Estlink-1 ja Estlink-2 ei ole piisavad ega võimalda täies ulatuses vabal konkurentsil toimivat elektriturgu. Tuleb luua võimalus ühendada Eesti suursaared ja tuulepargid Estlink 3 ühendusega.

  • Saame osa Euroopa Vesinikuorust. Koostöös Soomega planeerime vesinikuühendust Läänemerel, mis lisaks Estlink-3-le pakub uusi ühendusi ja potentsiaalse vesiniku tootmise ekspordi võimalust.

  • Planeerime paremad ühendused saarte ja mandri vahel. Saarte elektri püsiühendusi tuleb tugevdada.

  • Me taotleme, et Eesti elektriühendused Skandinaavia ja Balti riikidega saaksid EL-i taristuinvesteeringute uueks prioriteediks. Nii saaks elektrihinda langetada, võrku stabiliseerida ja ühendada uut taastuvenergiat, sh Eesti meretuuleparke.

    Programm

    Taotleme Skandinaavia ja Balti riikide energiaühenduste nimetamist Euroopa Liidu uueks EL taristuinvesteeringute prioriteediks. Lisaks Läänemere tuuleparkide ühendamisele on vajalik muuta Euroopa Liidu Euroopa ühendamise rahastu investeeringute uueks prioriteediks Eesti elektriühenduste loomine Skandinaavia ja Balti riikidega. Kaasaegsed ühen dused võimaldavad viia elektrihinna alla, stabiliseerida võrku ja ühendada sinna uusi puhta ja odava taastuvenergia võimsusi, sealhulgas Eesti mere tuuleparke. Parema varustuskindluse tagamiseks tuleks ühendada omava hel Läänemere meretuulepargid.

  • Me muudame avaliku sektori energiasäästu ja taastuvenergia kasutamise eeskujuks. Riik ja omavalitsused näitavad eeskuju, näiteks avaliku ruumi parema planeerimisega ja energiasäästliku ühistranspordiga.

    Programm

    Muudame avaliku sektori energiasäästu ja taastuvenergia kasutamise eeskujuks, et säästa olulist ressurssi ning kasutada maksumaksja raha arukalt. Energia kokkuhoiupoliitika elluviimisel on riigi ja omavalitsuste eeskuju määrava tähtsusega. Muuhulgas saab energiat säästa avaliku ruumi parema planeerimisega ja inimeste sundliikumise vähendamisega. Olulisel kohal on ühistranspordis enegiasäästlike transpordiviiside kasutamine.

  • Me anname eratarbijatele motivatsiooni ja võimaluse energiat ja raha säästa. Seame turureeglid, mis eelistavad hinnakujunduses energiasäästu, ja suurendame eraisikute energiatõhususe ja hajaenergeetika toetusi.

    Programm

    Tekitame eratarbijatele motivatsiooni ja võimaluse säästa energiat ning raha läbi tarbimise juhtimise ja energiasäästu. Kõrgetele energiahindadele vaatamata puudub turul arvestatav majandus lik motivatsioon struktuurse muutuse saavutamiseks tarbimises. Tekitame tururegulatsioonid, mis eelistavad hinnakujunduses energiasäästu, eriti tippkoormuse ajal. Arendame ka riiklikke meetmeid majapidamiste ja ettevõtete üleviimiseks energiat säästvatele tehnoloogiatele ja suurendame eraisikutele suunatud energiatõhususe ja hajaenergeetika toetusinstrumentide mahtu. Tarbijal peab olema stiimul energiat säästa ning vajadusel energiasäästu tehnosüsteeme kasutada.

  • Toetame ühistulist tegevust energeetikas. Ühistuline koostöö nii energiatootmisel kui ka jaotusvõrkude rajamisel ja käi tlemisel on alakasutatud ressurss. Riiklikud regulatsioonid peavad sellist te gevust soosima, mitte takistama. Samuti tuleb käivitada vastav nõustamine.

  • Energiasalvestusel on roll energeetikasüsteemi stabiliseerimisel. Juhitamatu taastuvenergia arendamisel lähtume vajadusest tagada Eestis asuv proportsionaalne salvestusvõimekus.

  • Arendame vesiniku kasutuselevõttu energeetikas. Kinnitame Eesti strateegia vesiniku kasutuselevõtuks, saades osaks Euroopa Vesinikuorust. Soodustame vesinikutehnoloogia arengut nii teadusasutuste kui ka ettevõtete innovatsiooniprojektide kaudu kogu tervikahela ulatuses, tootmisest tarbimiseni.

  • Soodustame innovatsiooni vesinikutehnoloogia vallas, sealhulgas Vesin ikoru põhimõtete rakendamist ning ettevõtete osalemist rahvusvahelistes üleeuroopalise tähtsusega koostööprojektides (IPCEI).

  • Reformierakond toetab tuumaenergia kasutuselevõttu Eestis, kui lõppraport annab sellele positiivse hinnangu. Pärast raportit hakkame looma vajalikke oskusi ja õigusraamistikku.

    Programm

    Otsustame tuumaenergeetika arendamise Eestis. Reformierakond toetab tuumaenergeetika kasutuselevõttu Eesti energia majanduses, kui tuumaenergeetika kasutuselevõtu lõppraport annab sellele positiivse hinnangu. Pärast raporti valmimist alustame vajalike kompetent side loomise ja õiguskeskkonna väljatöötamisega. Tuumaenergeetikaga on seotud arvestatavad riskid, mida tuleb teadvustada ja maandada.

  • Me soodustame soojuse ja elektri koostootmist ning energiatõhusate kaugküttevõrkude arendamist ning kasutame jääksoojust. Koostootmist toetame seal, kus see on majanduslikult ja tehniliselt mõistlik.

    Programm

    Soodustame soojuse ja elektri koostootmist ja energiaefektiivsete kaugküttevõrkude arendamist, kasutame jääksoojust uute lahenduste loomisel. Tiheasustusaladel on kaugküte hoonete kütmiseks efektiivne ja keskkonda säästev lahendus. Soodustame soojuse ja elektri koostootmist seal, kus see on majandusli kult ja tehniliselt otstarbekas, vähendab soojusvarustuse keskkonnamõjusid ning on energiasäästlikum kui elektrienergia ja soojusenergia tootmine eral di elektrijaamas ja katlamajas.

  • Loome tingimused jääksoojuse kasutamiseks. Oluline on heitsoojuse potentsiaali rakendamine kaugküttevõrkudes. See aitab säästa primaarenergiat (kütuseid) ja vähendab vajadust midagi põletada. Oluline on mitmekesistada soojuse tootmisportfelli.

  • Me parandame hoonete kulutõhusat ja keskkonnasäästlikku energiakasutust. Tagame korterelamute ja eramute tervikrenoveerimise toetuste järjepidevuse, jätkusuutlikkuse ja piisavuse.

    Programm

    Parandame hoonete kulutõhusat ja keskkonnasäästlikku energiakasutust. Tagame korterelamute ja eramute tervikrenoveerimiseks vajalike toetuste järjepidevuse, jätkusuutlikkuse ja piisavuse. Eestis toimub 50% energia lõpptarbimisest hoonetes, 29% transpordis ja 17% tööstuses (sh tööstu shooned). Pea igas hoones saab üleliigset energiakasutust lihtsate vahenditega 10-15% vähendada. Suures osas saab seda teha tehnosüsteemide asjatu energiakasutuse ja muu tarbimise vähendamisega.

  • Me toetame tiheasustuses hoonete liitumist kaugküttega, laiendame ja rekonstrueerime kaugküttevõrke ning asendame maagaasi. Toetame ka geotermaalenergia uuringuid ning jääksoojuse, reovee ja merevee soojuse kasutamist.

    Programm

    Toetame tiheasustuses hoonete liitumist kaugküttevõrkudega. Edendame kaugküttevõrkude laiendamist ja suurendame nende rekonstrueerimise mahtu, et saavutada parem energia- ja ressursitõhusus ning asendada maagaasi kasutamist, maandades nõnda hinnasokkide riski ja minimeerides tarbimistoetuste vajadust. Toetame geotermaalenergia uuringuid, samuti jääksoojuse, reovee- ja merevee soojuse kasutamist kütteks ja jahutuseks.

  • Soodustame biogaasiressursside kasutust energiasektoris. Keskkonna- ja energia varustuskindluse eesmärkide saavutamiseks soodu stame kohaliku biometaani, teiste gaasiliste kütuste ning elektri kasutamist transpordis. Biogaasi kasutamine aitab vähendada põllumajanduse emissioone.

  • Me soodustame nullemissiooniga liikuvust transpordis ja ühildame liikuvuskava energiaplaaniga. Loome linnade ja regioonide ühtse ühistranspordivõrgu ning keskkonnasõbralikku liikuvust toetava linnakeskkonna.

    Programm

    Soodustame nullemissiooniga liikuvusvõimaluste kasutamist transpordisektoris. Ühildame Eesti liikuvuskava elluviimise Eesti energiaplaani elluviimisega. Ees ti liikuvuskava koostamise põhikriteeriumitena näeme sundliikuvuse vähen damist ja majanduslikku mõju, arvestades sealhulgas lahenduste sotsiaal majanduslikke- ja keskkonnamõjusid ning majanduse konkurentsivõimet. Transpordi dekarboniseerimise ja säästva liikuvuse toetamiseks on vaja luua linnade ja regioonide integreeritud ühistranspordivõrgustik, edendada keskkonnasõbralikku ühistransporti ja luua keskonnahoidlikku liikuvust soo dustavat linnakeskkonda.

  • Me sõlmime põlevkivisektoriga kokkuleppe sektori oskuste ja varade kasutamiseks. Selgitame välja Ida-Virumaa ringmajanduse potentsiaali, et tuua piirkonda innovatsiooni ja uusi töökohti.

    Programm

    Sõlmime kokkuleppe põlevkivisektoriga sektori oskuste ja varade kasutamiseks, et piirkonna konkurentsivõime kasvaks. Põlevkivi käitlemisel on aastakümnete jooksul tekkinud hulk jääke, mis võivad oskuslikul ümbertöötlemisel ja ringmajanduse põhimõtete rakendamisel olla oluliseks allikaks uute lähtematerjalide ja toodete tootmisel ning ka ehitus es. Selgitame välja Ida-Virumaa ringmajanduse potentsiaali, et tuua piirkon da innovatsioonivõimekust ning luua uusi töökohti.

  • Rohereformiks kujundame keskkonna- ja kliimapoliitikale tervikliku õigusliku raamistiku, kaasame kogukondi, suurendame ambitsioone ja kasutame kaasaegseid tehnoloogiaid. Rohereformi osa on elurikkuse kaitse.

    Programm

    Rohereformi toimumiseks kujundame keskkonna- ja kliimapoliitikale tervik liku õigusliku raamistiku, kaasame protsessidesse kogukondi, suurendame ambitsioone, kasutame kaasaegseid tehnoloogiaid ning tõstame eesmärkid eni jõudmise kiirust. Rohereformi lahutamatu osa on elurikkuse kaitse. Parandame elukvaliteeti nutikalt nii, et ei ammenda loodusressursse teiste liikide ega tulevaste põl vede arvelt. Riigi ülesandeks on strateegiline ja professionaalne juhtimine ruumilise pla neerimise ja kliimamuutustega kohanemise visiooni abil. Riigi roll on anda nõu ja olla tõhusaks partneriks kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, va bakonnale ja kodanikele.

  • Me kehtestame kliimaseaduse, mis loob õigusliku raamistiku kliimaeesmärkideks 2035. ja 2050. aastaks ning jaotab kohustused sektoritele. Lisame igale sektorile rohereformi teekaardi koos tegevuste, vastutajate ja rahastusega.

    Programm

    Kehtestame kliimaseaduse. Koostöös teadlaste, ekspertide ja ettevõtjatega lepime kokku parima teekonna Eesti 2035 strateegia täitmiseks ja Eesti 2050 kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Kliimaseadus loob õigusliku raamistiku kliimaeesmärkide täitmiseks, reguleerib riigi tegevusi valdkondadeüleselt ja jaotab rohereformiga seotud kohustusi, eesmärke ja õigusi kõikidele sektoritele. Kliimaseadus annab mandaadi rohereformi eest vastutavale ministrile. Seadusandlikule raamile lisandub koostöös erasektoriga rohereformi teekaart igale sektorile, mis kirjeldab tegevused, vastutajad ja rahastusallikad.

  • Iga eelarveinvesteering peab aitama kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele. Töötame välja rohelise rahastamise ja eelarvestamise põhimõtted, et iga riigi kulutus toetaks rohe-eesmärki ega kahjustaks teisi.

    Programm

    Iga eelarveinvesteering peab kaasa aitama kliimaneutraalsuse saavutamisele. Töötame välja rohelise rahastamise ja eelarvestamise põhimõtted. Iga eelarvekulutus peab toetama rohereformi. Sarnaselt Euroopa Liidu kestliku rahastamise printsiipidega peab iga riigi kulutus kaasa aitama mõne rohe-eesmärgi saavutamisele ega tohi kahjustada ühegi teise saavutamist.

  • Loome rohereformi trepi tööriista, millega ettevõtted hindavad oma edusamme majandusmudeli kestlikuks muutmisel. Toetame ettevõtteid trepiastmetel liikumisel.

    Programm

    Loome rohereformi trepi tööriista, mis võimaldab ettevõtetel hinnata enda edusamme majandusmudeli kestlikuks ümberkujundamisel. Ettevõtete rohereformi trepp aitab sarnaselt innovatsioonitrepile ettevõte tel hinnata oma kestlikkuse taset ja majandusmudelit kestlikuks kujundada. Toetame ettevõtteid vastavalt trepiastmetel liikumisele.

  • Me peatame elurikkuse halvenemise, toetades looduskaitselist maakasutust ja taastades elupaiku. Loome looduse taastamise tegevuskava ning kaitsealade võrgustiku, mis katab 30% Eesti maismaast ja 30% merest.

    Programm

    Peatame elurikkuse näitajate halvenemise, toetades looduskaitselist maakasutust ja taastades elupaiku. Loome Keskkonnavaldkonna Arengukava KeVad juurde looduse taastamise tegevuskava ja tagame ruumiliselt oskuslikult planeeritud sidusa kaitsealade võrgustiku, mis katab 30% Eesti maismaast ja 30% merest.

  • Me arendame roheoskusi ja -teadmisi kõigil haridustasemetel ning toetame keskkonna- ja kliimaõpet kõrghariduses. Täiendame õppekavasid kestlikku arengut toetavate teadmistega ja riik korraldab teavituskampaaniaid.

    Programm

    Keskkonna- ja kliimateadlikkuse suurendamiseks arendame roheoskusi ja -teadmisi kõikidel haridustasemetel ning elukestvas õppes. Toetame keskkonna- ja kliimavaldkonnale spetsialiseerunud õpet kõrghariduses, et tagada spetsialistide järelkasv. Keskkonnaharidus peab aitama igas vanuses õpilastel mõista keskkonnakriisi tekkimise põhjuseid ning olla orienteeritud lahendustele ehk kliimakriisi leevendamisele. Täiendame õppekavasid kestlikku arengut toetavate teadmistega. Riik korraldab vastavaid teavituskampaaniaid.

  • Riigihalduse ministri asemele rohereformi minister. Rohereformiministri ülesanne on koordineerida, et iga ministeerium ning nende haldusalas toimetavad asutused järgiksid kliimakriisi ajastul riiklikke strateegiaid (Eesti 2035, Fit for 55 jt) ja arvudes mõõdetavaid eesmärke.

  • Me muudame reklaamiseadust, et takistada rohepesu, ning kaasajastame koostöös ettevõtjate ja tarbijakaitsega ökomärgiste süsteemi. Keskkonnasõbralikke tooteid reklaamivad ettevõtted peavad seda teaduspõhiselt tõestama.

    Programm

    Rohepesu ei ole rohereform. Majandusmudeli, tootmise ja tarbimise muutumine kestlikuks nõuab meilt kõigilt teadmisi ja teadlikke valikuid. Rohepesule jõuame jälile, kui toodetel on korrektne märgistus, mida saame usaldada. Koostöös ettevõtjate ja tarbijakaitsega monitoorime ja kaasajastame ökomärgiste süsteemi. Muudame reklaamiseadust, et takistada rohepesu. Keskkonnasõbralikke ja/või kliima neutraalseid tooteid ja teenuseid reklaamivad ettevõtted peavad neid väärtusi teaduspõhiselt tõestama, võttes vastutuse nii tarbija kui ka keskkonna ees, et lõpetada rohepesu ja reklaamitrikid.

  • Me toetame Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu algatusi ja organisatsioone, kes tegelevad keskkonna- ja kliimateemadega, et avalik, era- ja kolmas sektor teeksid pidevat koostööd ning eraisikud saaksid kaasa lüüa.

    Programm

    Edukas rohereform toimub avaliku-, era- ja kolmanda sektori koostöös. Toetame Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu algatusi, ettevõtmisi ja organisatsioone, kes tegelevad keskkonna- ja kliimateemadega. et toimiks pidev koostöö kõikidel tasanditel ja huvitatud eraisikud saaksid keskkonna kaitses ja majandusmudeli ümberkorraldamises kaasa lüüa.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

0 lubadust

Selle teema kohta lubadusi pole.

Parempoolsed

0 lubadust · Ei kuulu Riigikokku

Selle teema kohta lubadusi pole.

Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.