Kogulugu

Lubaduste võrdlus teemade kaupa

Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.

TeemaReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised
Maksud ja eelarve925–283261321
Energeetika ja kliima3838–2219––19
Loodus ja põllumajandus3845–501373–56
Tervishoid252616474943–41
Haridus ja teadus4034–38959467
Pered ja sotsiaalkaitse212416337255320
Riik ja õigus1954333444281836
Kultuur, keel ja sport2836–924779–38
Elamu ja regioonid3832–253933–6
Transport2224–22–––22
Kaitse ja julgeolek402255411557416
Majandus ja tööturg24––34114109523
Välispoliitika ja ränne1131631126–21

Majandus ja tööturg

ReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised

Eesti Reformierakond

24 lubadust

  • Kehtestame lihtsa ja ühetaolise maksusüsteemi, 700 eurot tulumaksuvabaks kõigile.

  • Loome majandus- ja maksukeskkonna, mis toob Eestisse uusi investeeringuid ja kõrgepalgalised töökohad.

  • Rajame säästlikke ja turvalisi ühendusi – toome Eestisse uued rongid ja ehitame lõpuni Rail Balticu.

  • Hoiame riigi rahanduse korras, püsikuludeks laenu ei võta!

  • Planeerime taastuvenergia võimsusi sõjaaja kiirusega, muutes Eesti energiasõltumatuks.

  • Vaatame üle järelevalvet teostavate ametite alluvuse, vältimaks võimalikku huvide konflikti.

  • Riik panustab ise teadus- ja arendust egevusse vähemalt 1% SKPst ja innustab ettevõtjaid panustama vähemalt 2% SKPst, et edendada globaalset koostööd teadlaste, teadusasutuste ja ettevõtjatega.

  • Riik seab riigi osalusega äriühingutele omanikuootustes tea dus- ja arendustegevuse investeeringute eesmärgi 2% käibest või vähemalt miljon eurot aastas.

  • Reformierakond loob tingimused, et Eestis areneks kõrge lisandväärtuse ja ekspordivõimega majandus, mis põhineb valdavalt teadmistel ja innovat sioonil. Selleks juhib ja arendab riik innovatsiooni ökosüsteemi süsteemselt ja teostab terviklikku talendipoliitikat.

  • Reformierakond seisab kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumise ning reeglipõhise maailmakaubanduse eest ja protektsionismi vastu. EL peab keskenduma konkurentsivõimele, ühtsele majandusruumile, ühendustele, teadusele ja innovatsioonile.

    Programm

    Seisame kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumise eest ja protektsionismi vastu. Reformierakond seisab Euroopa Liidu nelja põhivabaduse - inimeste, kau pade, teenuste ja kapitali vaba liikumine - täieliku rakendamise ja reeg litepõhise maailmakaubanduse eest. Euroopa Liit peab keskenduma oma konkurentsivõimele, majandusruumi ühtsusele, ühendustele, teadusele ja innovatsioonile. Stabiilne euro toetab Eesti ja Euroopa majanduse rahvusva helist konkurentsivõimet.

  • Me korrastame ärikeskkonna õigusruumi ja hoiame regulatsioone võimalikult vähe, tühistades ebavajalikud. Maksumuudatused jõustuvad minimaalselt 6-kuulise etteteatamisega ning riigiametid on inimeste ja ettevõtete nõustajad.

    Programm

    Korrastame ärikeskkonna õigusruumi, et tagada õiglane ning läbipaistev turukorraldus ning innovatsiooni soodustav keskkond. Regulatsioonide eesmärk on anda tarbijale turvalisus ning ettevõtjale selgus ja investeerimiskindlus. Reformierakond lähtub põhimõttest, et riiklikke reg ulatsioone peab olema võimalikult vähe, kuid nii palju kui majandus tõhusaks toimimiseks vajab. Regulatsioone tuleb pidevalt üle vaadata ja ebavajalikud tühistada. Tagame ärikeskkonna etteaimatavuse, ettevõtjate ja sidusrüh made sisulise kaasamise regulatsioonide muutmisse ning maksumuuda tuste jõustumise minimaalselt 6-kuulise etteteatamisega. Ettevõtluskesk konda enim mõjutavad regulatsioonid Eestis ja EL tasandil arutatakse läbi ettevõtlusorganisatsioonidega, et valida Eesti tuleviku jaoks parim lahendus ning vähemalt aastane jõustumistähtaeg. Kehtestame juhtimispõhimõtte, et riigiametid on eelkõige inimeste ja ettevõtete nõustajad ja abistajad.

  • Me tagame ausa ja vaba konkurentsi ning oleme sallimatud korruptsiooni ja konkurentsi moonutuste suhtes. Jätkame nullbürokraatia projekti ja vähendame ettevõtete halduskoormust, küsimata sama teavet mitu korda.

    Programm

    Tagame ausa ja vaba konkurentsi riigi kõigi võimalustega. Reformierakond on sallimatu korruptsiooni, mõjuvõimuga kauplemise, põhjendamatute subsiidiumite ja toetuste, soodusrežiimide ning konkurentsi moonutuste või turu manipuleerimise suhtes. Jätkame nullbürokraatia projekti tegevusi. Vähendame ettevõtete halduskoormust, kogudes neilt vaid ühiskonnale vajalikke andmeid võimalikult bürokraatiavabalt ning vältides ühe ja sama teabe mitmekordset küsimist.

  • Me jätkame riigi osalusega ettevõtete erastamist. Riik jääb ettevõtlusse vaid möödapääsmatu ühiskondliku või julgeolekuvajaduse või kõrvaldamatu turutõrke korral ning valitseb osalusi läbipaistvalt.

    Programm

    Jätkame riigi osalusega ettevõtete erastamist. Riik ei pea olema ettevõtja ega omama osalusi ettevõtetes. Reformier akond nõustub hoidma riigi osalust ettevõtluses vaid juhul, kui selleks on möödapääsmatu ühiskondlik või strateegiline julgeolekuvajadus või ek sisteerib objektiivne turutõrge, mida pole võimalik kõrvaldada. Ettevõtete osaluste valitsemisel tagame läbipaistvuse, kooskõla hea ühingujuhtimise tavaga ning volitatud isikute personaalse vastutuse.

  • Me loome Rakendusuuringute keskuse (RUK), mille fookus on digilahendused, tervisetehnoloogia, andmete ja kohalike ressursside väärindamine ning nutikad energialahendused. Teadus ja innovatsioon viivad tootlikuma majanduseni.

    Programm

    Teadus- ja arendustegevus on tootlikkuse kasvu alus. Kogu ühiskond peab panustama innovatsiooni - ehitame e-Eesti kõrvale i-Eesti. Teadus-, arendus- ning innovatsioonitegevus võimaldab liikumist too tlikuma majanduse ja kõrgelt tasustatud töökohtade suunas. Rakendusuu ringute programmi kogemuse pinnalt loome Rakendusuuringute keskuse (RUK). RUKi strateegiline fookus on digilahendustel, tervisetehnoloogiatel ja '-andmete väärindamisel, kohalike ressursside väärindamisel, sh biomassi rafineerimisel ning nutikatel energialahendustel, sh vesinikutehnoloogiatel.

  • Riiklikud regulatsioonid toetavad uute tehnoloogiate, nagu tehisintellekti ja isejuhtivate sõidukite, ning idusektori arengut. Riik soosib innovatsiooni finantsstiimulitega teadus-arenduskuludelt.

    Programm

    Eesti on avatud uutele tehnoloogiatele. Riiklikud regulatsioonid toetavad uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu (näiteks finantstehnoloogiad, tehisintellekt, isejuhtivad sõidukid ja uue põlvkonna internet Web3) ning idusektori arengut. Riik soosib innovatsiooni läbi finantsstiimulite teadus-arenduskuludelt, mis on seotud kohustusliku aastaaruande lisa esitamisega, ja kogutud andmete tagasisidestamisega läbi ettevõtjaportaali.

  • Riik toetab tehnoloogiate arendamist, mida saab kasutada nii kaitseks kui ka tsiviilotstarbel. Toetades Ukraina kaitsevõimet arendame oma tööstust ja kaasame Eesti ettevõtted Ukraina ülesehitusse.

    Programm

    Riik toetab kahese kasutusega tehnoloogia arendamist. Arvestades järsult muutunud julgeolekuolukorda soosib riik ettevõtete sel liste innovaatiliste tehnoloogiate arendamist, mis oleksid kasutatavad nii kaitse- kui ka tsiviilotstarbel. Ukraina kaitsevõime toetamisega arendame oma tööstust ja kaasame Eesti ettevõtted Ukraina ülesehitusse.

  • Me soosime riigi, ülikoolide ja ettevõtjate koostööd uue põlvkonna tööstuslahenduste juurutamiseks. Riik toetab kohalike loodusvarade väärindamist vähima keskkonnamõjuga ning me kaardistame strateegilised maavarad.

    Programm

    Kaasaegne tööstus võimendab majanduse innovatsioonimahukust ja vähendab keskkonnajalajälge. Eesti digivalmidus ja -kompetents loovad suurepärased eeldused tehnoloo giamahuka tööstuse ja innovatsiooni kasvuks. Soosime riigi, ülikoolide ja ettevõtjate koostööd uue põlvkonna tööstuslahenduste juurutamiseks. Riik toetab uutel tehnoloogiatel põhinevat kohalike loodusvarade väärindamist viisil, mis on vähima keskkonnamõjuga. Kaardistame strateegilised maavar ad ja maksimeerime neist saadava kasu Eesti rahvale.

  • Me reformime tööturu regulatsiooni ja uuendame töösuhete raamistikku nii, et see motiveeriks töötama, mitte toetustest sõltuma. Paindlikud töösuhted peavad olema võimalikud ilma maksu- või muu diskrimineerimiseta.

    Programm

    Reformime tööturu regulatsiooni. Kehtiv töösuhete õiguslik regulatsioon on ajale jalgu jäänud. Uuendame ke htivat raamistikku selliselt, et see motiveeriks töötamist, mitte sõltuvust toetustest. Mitmekülgsed ja muutuvate töösuhted (tööampsud, erinevat laadi lepingud, kaugtöö jne) peavad olema võimalikud, ilma et sellega kaas neks maksunduslik või muu diskrimineerimine. Samuti soosime võimaluste loomist erivajadustega ühiskonnaliikmete eneseteostuseks ja kaasamiseks tööturule.

  • Vajalik lisatööjõud kontrollitud rände abil. Eesti inimeste ja ettevõtete jõukuse kasvatamiseks vajame oskustööjõudu kontrollitud rände kaudu. Loome võimalused Ukraina sõjapõgenikele rakenduse leidmiseks neis tööturu valdkondades, mida meie ettevõtted vajavad.

  • Me tagame ettevõtlusõppe ja rahatarkuseõppe kõikides koolides, alustades üldhariduskoolidest, kõigile õpilastele. Kaasame ettevõtlusorganisatsioonid kutseõppe õppekavade koostamisse.

    Programm

    Tagame ettevõtlusõppe ja rahatarkuseõppe kõikides koolides. Ettevõtlusõppe ja rahatarkuse omandamisega tuleb alustada üldharidusko olis ja õpe peab olema kättesaadav kõigile õpilastele. Ettevõtlusõpe ja ra hatarkuse omandamine on elukestva õppe osa. Peame oluliseks toetada jätkusuutlikke eraalgatusel põhinevaid õppeprogramme. Kaasame ettevõt lusorganisatsioonid kutseõppe õppekavade koostamisse ning erialatead miste nõudluse kaardistamisse.

  • Me loome õigusliku ja tehnilise aluse, et avaliku võimu andmed (v.a riigisaladused) oleksid isikustamata kujul masinloetavalt ettevõtjatele kättesaadavad. Selleks täiendame õigusruumi ja teeme riigipoolseid arendustöid.

    Programm

    Loome õigusliku ja tehnilise aluse, et avaliku võimu kogutavad andmed (välja arvatud riigisaladused) oleksid isikustamata kujul masinloetavalt ettevõtjatele kättesaadavad. Tõestel andmetel põhinev otsustamine on ühiskonna konkurentsivõime sei sukohalt määrava tähtsusega. Avaandmed võimaldavad välja töötada uusi teenuseid ja tooteid. Avaandmete vaba kättesaadavus eeldab erinevate rii gi andmekogude ristkasutuse võimalusi ja kasutajasõbralikke juurdepääse. Selleks täiendame õigusruumi ja teeme riigipoolseid arendustegevusi.

  • Me teeme digiriigi kasutaja- ja keskkonnasõbralikuks, turvaliseks ja kaitstuks ning seame eesmärgid digitaalse jalajälje ja energiakulu vähendamiseks. Küberruumi kaitse on prioriteet ja küberturbe rahastus vastab ohupildile.

    Programm

    Digiriik on kasutaja- ja keskkonnasõbralik, turvaline ja kaitstud. Digitaalsed tehnoloogiad toodavad digiprügi ja tarbivad loodusressursse. Seepärast seame digitaalse jalajälje vähendamise ja energia kokkuhoiu eesmärgid. Eesti küberruumi (nii avaliku kui ka erasektori teenused ja taristu) kaitse ja turvalisus on prioriteet ja selle tagamiseks teeb avalik võim igapäevast koostööd erasektoriga. Tagame, et küberturbe rahastamine on kooskõlas tehnoloogia arengu ja ohupildiga.

  • Riigi e-teenused on kasutajakesksed ning e-teenuste arendamisel lähtume kasutajamugavusest nutiseadmes. Järgime andmete "vaid kord küsimise" põhimõtet. Viime lõpuni arendustegevused, et järgmistel valimistel saaks turvaliselt hääletada ka nutiseadmest.

  • Me suurendame Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kapitali, et see saaks rohkem käendada ettevõtete investeeringuid ja anda ekspordigarantiisid. Samuti loome EISi juurde elamuinvesteeringute fondi uusarenduste ja renoveerimise jaoks.

    Programm

    Rahvuslik kapital tõmbab ligi rahvusvahelist kapitali. Võimestame erakapitali kaasamist uutesse rohetehnoloogiatesse läbi riikliku riskikapitali pakkumise. Toetame Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurent sivõimet suurtehingute käendamise meetmetega. Selleks suurendame Et tevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kapitali, et kasvatada organisat siooni võimekust käendada Eesti ettevõtete investeeringute rahastamist ning anda ekspordigarantiisid. Euroopa Liidu rahastuse ja arengupankade võimendusega loome EISi juurde pikaajalist rahastust pakkuva elamuinvest eeringute fondi, mis võimaldab turutõrke piirkonnas ettevõtjatel tuua turule uusarendusi ja renoveerida elukondlikku kinnisvara.

Eesti 200

0 lubadust

Selle teema kohta lubadusi pole.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

0 lubadust

Selle teema kohta lubadusi pole.

Isamaa

34 lubadust

  • seab eesmärgiks 3% ületava majanduse reaalkasvu

  • ajakohastab õigusaktidega fikseeritud tulumaksuvabastuse piirmäärad, sh välislähetuse päevaraha, isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise ja vastuvõtukulud

  • otsib võimalusi kriisiaja energiatoetuste laiendamiseks kõikidele kodutarbijatele

  • viib Eesti elektrivarustuse hiljemalt 2030. aastaks täielikult üle kodumaisele elektrile

  • toetab uuringute ja analüüsi teostamist Eestis tuumaenergia arendamise küsimuses

  • loob vastutustundliku laenamise edendamiseks ja konkurentsi parandamiseks riigi initsiatiivil positiivse krediidiregistri

  • on vastu uutele maksudele ja maksumäärade tõusule

  • seab eesmärgiks 3% ületava majanduse reaalkasvu,

  • Erakond parandab Eesti positsiooni rahvusvahelistes edetabelites majandusvabaduse, majanduskeskkonna, maksusüsteemi ja korruptsiooni kohta (Heritage Foundation, Maailmapank, WEF, Transparency International).

    Programm

    parandab Eesti positsiooni peamistes majandusvabadust, majanduskeskkonda, maksusüsteemi ja korruptsiooni puudutavates rahvusvahelistes edetabelites (Heritage Foundation majandusvabaduse indeks, Maailmapanga äritegemise lihtsuse edetabel, WEF konkurentsivõime edetabel, Transparency International korruptsiooni tajumise indeks),

  • loob taristule ja riiklikeks investeeringuteks pikema plaani, mis võimaldab investeeringute kaudu juhtida ka majandustsüklit,

  • kaitseb Euroopas Eesti ettevõtete huve ja kaasab ettevõtete esindusorganisatsioonid ettevõtteid puudutavate Euroopa õigusaktide kooskõlastmise protsessi,

  • tagab rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisel Eesti ettevõtete võrdse kohtlemise ja konkurentsivõime säilitamise,

  • otsib võimalusi globaalsete kaugtöö vormis töötavate ettevõtete (50-100 töötajaga) peakontorite ja maksutulu Eestisse toomiseks, pakkudes mugavat ja läbipaistvat täisdigitaalset ärikeskkonda (mitte maksusoodustusi),

  • suurendab kohaliku toodangu konkurentsivõimet, toetab ühisturundust ja vähendab mahetootmise bürokraatiat,

  • suurendab Kredexi suurprojektide käenduste mahtu ja tõstab ülempiiri, et Eesti ettevõtted saaksid vastu võtta senisest suuremaid välistellimusi.

  • võimaldab uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise ja ettevõtluse arendamise eesmärgil ligipääsu avaliku sektori kogutud andmete, mis ei ole julgeolekukriitilised ega sisalda delikaatseid isikuandmeid,

  • toetab kiire interneti viimist kõikjale Eestis,

  • jätkab e-residentsuse arendamist kui võimalust luua ja pakkuda uusi erasektori teenuseid teiste riikide kodanikele ja ettevõtetele, kes soovivad kasutada e-eestit oma rahvusvahelise ettevõtluse taristuna,

  • toetab digitaliseerimist ja infotehnoloogiliste lahenduste laiemat kasutuselevõttu kui tööviljakuse ja efektiivsuse tõstmise vahendit kogu majanduses,

  • viib sidetaristu kõikide ehitusprojektide (teede- ja hoonete ehitus) normaalseks ja seadusega kohustatud osaks, toetades sellega ka innovaatiliste liikuvuslahenduste teket ja vähendades CO2 emissiooni,

  • arendab e-riiki (loe lähemalt valdkonnast KODANIKE RIIK).

  • kaasajastab töösuhteid ja sotsiaalseid garantiisid puudutavad seadused, sh ligipääsu töötuskindlustussüsteemile lähtudes muutunud oludest, kus inimesed töötavad mitmel töökohal, osalevad jagamismajanduses ja tegelevad töötamisega samaaegselt ka isikliku ettevõtlusega,

  • lähtub tööturu regulatsioonide uuendamisel stabiilsuse põhimõttest, et töösuhteid reguleerivad aktid ei saaks pidevate pisimuudatuste objektiks,

  • eelistab kolmandate riikide kodanikele töölubade andmisel Eesti keskmisest enam palka saavaid töökohti,

  • tagab iseendale tööd andvatele inimestele minimaalse bürokraatiaga ettevõtlusvõimalused ning võrdse kohtlemise maksustamise ja sotsiaalsete garantiide osas,

  • laiendab ettevõtluskonto kasutamise võimalusi ka teenuste pakkumiseks ettevõtetele töölepinguga sarnase maksukuluga,

  • pöörab hariduskorralduses tähelepanu tööturu vajadustele, sh inseneri- ja tehnoloogiaharidusega spetsialistide ettevalmistusele,

  • laiendab võimalusi pere- ja tööelu ühendamiseks,

  • kaasajastab töölepinguseadust paindliku koormusega lepingute sõlmimise võimaldamisega,

  • korrastab kaugtööd puudutava regulatsiooni, täpsustades töötaja ja tööandja vastutuse töökeskkonna, valve-, töö- ja puhkeaja jaotuse jms küsimustes.

  • peab oluliseks äriturismi arendamist ja osakaalu kasvatamist ning üha kõrgema lisaväärtusega turismisektoritesse sisenemist ja nende laiendamist,

  • toetab turismisektori arengut, kasvatab Eesti populaarsust turismisihtkohana ja populariseerib siseturismi,

  • võtab turismiga seotud aspekte arvesse taristuinvesteeringute, transpordi, maksustamise ja muude valdkondade reguleerimisel,

  • toetab Tallinnasse multifunktsionaalse konverentsi- ja messikeskuse rajamist.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

114 lubadust

  • Majandusareng põhineb targal, motiveeritud ja hoitud töötajal

  • Tõstame miinimumpalga 1200 euroni ja toetame üleriigilisi palgalepet. Riik maksab väikeettevõtetele, maaettevõtetele ja omavalitsustele palgatoetust: 2024. aastal 50% ja 2025. aastal 25% lisakulust.

    Programm

    Tõstame miinimumpalga 1200 euroni ja toetame üleriigiliste palgalepete sündi ka teistel palgatasemetel. Sihime euroopalikku 80% taset palgalepetega kaetuseks kõigist töötajatest. Riik maksab väikeettevõtetele, maapiirkonna ettevõtetele ja omavalitsustele palgatoetust -2024. aastal 50% ja 2025. aastal 25% tööandjatele tekkivast lisakulust ning investeerib aastas 230 miljonit eurot ettevõtete võimekuse tõstmisesse.

  • Muudame töönädala 4-päevaseks neile, kes ühe päeva nädalas õpivad. Suurendame 2035. aastaks õppepuhkuse mahtu 50 päevani, et iga töötaja saaks õiguse kasutada keskmiselt ühe päeva nädalas õppimiseks ja enese arendamiseks.

  • Anname töötajale lisapuhkepäeva nädalavahetusele langeva riigipüha korral ja topelttasustame pühapäeval töötamise.

  • Vabastame erisoodustusmaksust tööandja kulutused 800 euro ulatuses aastas töötaja tervise edendamiseks, spordiga tegelemiseks ning kultuurielamusteks.

  • Suurendame elukestvas õppes osalejate arvu 50%-ni ning võimaldame vähemalt ühe toetatud karjäärivahetuse tööelu jooksul.

  • Muudame kaugtööga seotud kulude hüvitamise töötaja õiguseks ning muudame selle tööandjale lihtsaks ja maksuvabaks.

  • Lihtsustame tööst põhjustatud haiguste, sh kutsehaiguste tuvastamise ja hüvitamist Töötukassa kaudu.

  • Kõrge tööhõive tagamiseks soodustame nii osaajaga tööd kui ka tööaja paindlikku kasutamist.

  • Soodustame vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi ja arendame selleks edasi toetatud töö keskusi.

  • Muudame õpilaste tööampsude ja praktika eest tasumise tööandja jaoks maksuvabaks.

  • Muudame töötuskindluse süsteemi, et õigus töötuskindlustushüvitisele tekiks ka töösuhte lõppemisel töötaja algatusel või poolte kokkuleppel.

  • Langetame tööjõumakse piiratud töövõimega inimestele, pensionäridele, õppivatele noortele ja omastehooldajatele.

  • Sõlmime kolmepoolse kokkuleppe tööandjate, töövõtjate ja riigiga vajaliku välistööjõu mahu ning palkade kohta.

  • Eesti vajab nutika ja kestliku majanduse arenguhüpet

  • Suuname 300 miljonit rakendusuuringute programmi, välisinvesteeringute toomiseks ja suurettevõtete käendamiseks, et teadmismahukates ettevõtetes ja targas tööstuses tekiks üle Eesti tasuvamaid töökohti.

  • Toetame tarka tööstust kõikjal Eestis, sh ettevõtete robotiseerimist, automatiseerimist ja digiteerimist.

  • Teeme riigi digitaristu, süsteemid ja avaandmed kasutatavaks ettevõtetele ja teadusasutustele. Jätkame sammudega tarkvaralahenduste taaskasutuse edendamiseks koodivaramu kaudu.?Loome tehisintellekti kompetentsikeskuse, et anda hoogu uute digitehnoloogia rakendamisele ettevõtluses.

  • Muudame Eesti majanduse ringmajanduseks. Loome suurte taastuvenergeetika ja ringmajanduse projektide rahastamise instrumendid, sh rohevõlakirjade süsteemi, vajaduse korral käendame investeeringuid.

  • Soodustame digi-ja kõrgtehnoloogia taristu investeeringuid ja töökohtade teket. Investeerime küberturbesse ja Eesti võimekusse olla küberturbe valdkonnas teerajaja.

  • Riigi energiasüsteemi reformimisel arvestame ettevõtete vajadustega, tagades energiasõltumatuse ja -hindade stabiilsuse ettevõtete jaoks.

  • Toetame Eestis alustanud ja kasvanud ettevõtteid rahvusvahelistele turgudele jõudmisel.

  • Rakendame riigivalitsemises sotsiaalset innovatsiooni soodustavaid finantsinstrumente, sh mõjuhankeid ning ühiskondliku mõju osakuid.

  • Soodustame riigi hankepoliitikaga innovatsiooni ettevõtetes.

  • Vähendame mikroettevõtete bürokraatiat aruandluses ja riigiga asjaajamises.

  • Muudame digitaalseks ja senisest kiiremaks menetluse planeerimisest ehitise kasutusloani. ?Hoiame riigi julgeoleku ja oluliste teenuse kättesaadavuse tagamiseks ning majanduse suunamiseks strateegilised ettevõtted riigi omandis.

  • Jätkame innovatiivsetele iduettevõtetele suunatud välistööjõu lahenduste nagu start-up-viisa kasutamist. Arendame edasi välistöötajate kohanemisele suunatud tugisüsteeme ja teenuseid.

  • Anname maailma tippülikoolide lõpetajatele võimaluse saada lihtsustatud korras Eesti viisa töötamiseks või ettevõtlusega alustamiseks.

  • Toetame välisinvesteeringute Eestisse toomist, nende jaotumist üle Eesti ja seeläbi tasuvamate töökohtade loomist. Selleks loome regionaalseid soodustusi.

  • Tagame Eesti ettevõtetelevõrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu siseturul ja liikmesriikides.

  • Eesti on hästi ühendatud seesmiselt ja rahvusvaheliselt

  • Katame Eesti aastaks 2027 ülikiire (5G) internetiga.

  • Suurendame teehoidu suunatavaid vahendeid ning viime mustkattele 200 kilomeetrit riigile kuuluvaid kruusateid aastas.

  • Tihendame reisirongiliiklust, sealjuures suurendame rongide ja väljumiste arvu praegustel põhiliinidel ning arendame rongiliiklust linna-eeslinna suundadel.

  • Tihendame maakondades ühistranspordi liinivõrku ning muudame nõudepõhise ühistranspordi kättesaadavaks üle Eesti.

  • Soodustame ühistranspordiliikide ühilduvust.

  • Toetame linnapiirkondades linna ja maa ühist ühistranspordi korraldamist (sh trammiliine lähivaldadega), eraldame investeeringuvahendeid liikuvuskeskuste ning rattateede ehitamiseks.

  • Koostöös Lätiga uuendame raudteetaristu ja loome head ühendused Tartu-Riia suunal.

  • Taastame Rohuküla raudtee.

  • Arendame välja kasutajasõbraliku üle-eestilise taristu elektritranspordi laialdasemaks kasutamiseks.

  • Kohustame arendajat uute asumite ja hoonete ehitamisel rajama nüüdisaegset IT-ja elektritaristut, sh elektriautode laadimispunkte.

  • Tagame tõrgeteta parvlaevaliikluse, arvestades kohalike elanike ja ettevõtete vajadusi.

  • Meretranspordi ja Eesti ekspordi toetamiseks jätkame riikliku veeteedetasu konkurentsivõimelise määraga.

  • Rekonstrueerime Rohuküla-Heltermaa laevateel asuvad kanalid.

  • Tõstame põhimaanteede liiklusohutust ning muudame raudteeülesõidud ohutumaks.

  • Suurendame liikluskorralduslike ja juhte abistavate innovaatiliste transpordilahenduste laialdasemat kasutuselevõttu Eestis.

  • Loome elektrijalgrataste soetuse ja taristurajamise toetusprogrammi sarnaselt elektriautodele.

  • Alandame jalg-ja tõukerataste käibemaksu 5%-le.

    Rahandusministeeriumi arvamus: Otseselt tõukeratast kui toodet käibemaksudirektiivi vähendatud määra lubatud toodete listis ei ole, kuid need mahuvad tõlgenduse poolest jalgrataste alla

  • Vähendame lamellrehvide käibemaksu 5%-le.

    Rahandusministeeriumi arvamus: Käibemaksu soodusmäära kehtestamine on vastuolus Euroopa Liidu käibemaksudirektiiviga

  • Soodustame alternatiivsete keskkonnasäästlike kütuste tootmist ja kasutamist transpordis.

  • Parandame rahvusvahelisi otselennuühendusi Tallinnast ja Tartust. Ühendame rahvusvaheliste lendudega ka Eesti teisi keskusi, tihendame sisemaiseid lennuühendusi.

  • Eesti maksusüsteem on õiglane ja jätkusuutlik

  • Kehtestame õiglase astmelise tulumaksu ja kaotame maksuküüru. Tulumaksuvaba summat ületav sissetuleku osa maksustatakse 20% tulumaksuga ning 3000 eurost suuremale sissetuleku osale rakendub 28% maksumäär.

  • Maksustame dividendid alates esimesest eurost 28% maksumääraga, tõstame regulaarselt makstavate dividendide maksumäära.

  • Kehtestame ajutise riigikaitsemaksu 5 aastaks 1% tuludelt, v.a pensionid.

  • Võimaldame kohalikel omavalitsusel kehtestada täiendavaid kohalikke makse (nt ummikumaks suuremates linnades, turismimaks).

  • Rakendame kõigi töötamise vormide puhul nii tulumaksu kui ka sotsiaalmaksu tasumise kohustust, laiendades sotsiaalseid garantiisid kõigile töötajatele ja ka üheinimeseettevõtetele.

    Rahandusministeeriumi arvamus: Muudatus eeldab üsna suurt paradigma muutust, mis eeldab tugevat poliitilist tuge ning Maksuameti ressursside suurendamist.

  • Toetame Euroopa Liidu algatust, et suured hargmaised ettevõtted maksaksid tulumaksu riigis, kus nad oma kasumi teenivad.

  • Eesti haridussüsteem on maailmatasemel ja võrdseid võimalusi loov

  • Tagame õpetajate miinimumpalga vähemalt 130% eelneva aasta Eesti keskmisest palgast.

  • Tagame igale lapsele lasteaialapsest gümnaasiumiõpilaseni ühe tasuta huviringi.

  • Tagame tasuta lasteaiakoha igale lapsele, toetame riigi poolt lasteaialaste toiduraha kulusid analoogselt koolitoiduga ning pakume investeerimistoetust lasteaiahoonete ehitamisel ja renoveerimisel.

  • Seome lasteaiaõpetaja, huvihariduskoolide õpetajate ja noorsootöötajate palga õpetajate palgakasvu kokkuleppega ning maksame selleks omavalitsustele piisavat riigitoetust.

  • Varustame haridusasutused tugispetsialistidega, makstes tugispetsialistidele 150% ning erirühmade õpetajatele 130% õpetaja miinimumtöötasust.

  • Arendame välja õpetaja karjäärimudeli ja kujundame palgadünaamika õpetaja karjääri jooksul. Eraldame õpetajate karjäärimudeli toetamiseks täiendava palgavahendite puhvri 25% palgafondist.

  • Toetame alustavat õpetajat ning pakume talle lisatuge, mentorlust ja õppematerjale ning lisaressurssi koolidele, et ta saaks töötada mõistliku koormusega.

  • Väärtustatakse senisest enam klassijuhatajatööd. Õpetajatele on tagatud klassijuhataja töö eest vääriline töötasu.

  • Toetame õpetaja turvalisust koolis, tema vaimset tervist ning seame koostöös ametiühingutega piiri õpetaja töökoormusele.

  • Seame sisse õpetaja tasustatud vaba semestri enesetäiendamise eesmärgil.

  • Kahekordistame vastuvõttu õpetajate ja tugispetsialistide koolitamiseks ja loome õppijatele stipendiumid.

  • Toetame kõrgharidusega spetsialistide karjääripööret pedagoogi kutse omandamiseks.

  • Asume süsteemselt koolitama tugiisikuid ja abiõpetajaid, sealjuures tagame tugiisikutele abiõpetaja omadega sarnased sotsiaalsed garantiid.

  • Tagame kõikides koolides väikeklassid, kus erivajadustega lapsed saavad sobivat õpet.

  • Toetame lasteaedades muusika-ja liikumisõpetajate ametikohtade olemasolu.

  • Koostöös õpetajate esindusorganisatsioonide ja õpilasorganisatsioonidega vaatame üle ja nüüdisajastame riikliku õppekava. Laiendame õpilase võimalusi õppe isikupärastamiseks.

  • Toetame kvaliteetse gümnaasimihariduse kättesaadavust kõigis Eestimaa piirkondades.

  • Soodustame väikekoolide püsimist ja loomist paikades, kus kogukonnad seda vajavad.

  • Aitame kutseõppeasutustel kujuneda piirkondlikeks arengumootoriteks.

  • Arendame digitaalset haridusplatvormi, et eestikeelset üldharidust saaks omandada üle maailma. ?Soodustame üldhariduse ja kutseõppe lõimimist eelkutseõppe ja karjääriplaneerimise kaudu.

  • Kaasame rohkem spetsialiste, et ennetada ja vähendada kiusamist lasteaedades ja koolides.

  • Valmistame kõik õpetajad, tugispetsialistid ja abiõpetajad õpetajakoolituse ja täiendusõppe kaudu ette õpetamiseks mitmekesises ja -keelses klassiruumis.

  • Koostöös kohalike omavalitsustega teeme tasuta menstruatsioonitooted kättesaadavaks kõigis Eesti koolides.

    Rahandusministeeriumi arvamus: Rahastamissüsteem ja toodete valik vajavad kokkuleppimist.

  • Soodustame formaal-ja mitteformaalõppe lõimimist.

  • Pikendame koolikohustust 18-aastaseks saamiseni või kutse omandamiseni.

  • Ühtne Eesti kool on koosõppiv kool

  • Toetame üleminekut eestikeelsele õppele arvestades seadusega võimaldatud erandeid.

  • Seame eesmärgiks koosõppiva kooli mudeli, kus erineva keele-ja kultuuritaustaga lapsed õpivad koos.

  • Valmistame kõrgkoolides ette piisavalt keele-ja aineõpetajaid, kelle abil saab toimuda sujuv ja aineteadmiste tasemel kvaliteetne üleminek eestikeelsele õppele seni vene-või mitmekeelse õppega koolides.

  • Tagame täieliku koolihõive sõjapõgenike perede lastele, seades nad varakult eestikeelsele õpperajale.

  • Toetame seoses üleminekuga eestikeelsele õppele muu kodukeelega lastele koolides ja lasteaedades oma kultuuri ja emakeele õppimist.

  • Tagame võimaluse kultuurilise erikallakuga koolidele praktiseerida mitmekeelset õpet, tagades hea eesti keele lõpetajatele.

  • Pakume koolidele ja õpetajatele piisavalt tuge õppe korraldamiseks mitmekeelses klassiruumis ja muu kodukeelega laste lõimimiseks.

  • Toetame rahvuskultuuriseltside ja pühapäevakoolide tegevust omakultuuri hoidmiseks.

  • Toetame välismaalt Eestisse naasnud rahvuskaaslaste pereliikmete (taas)lõimumist eestikeelsesse haridussüsteemi.

  • Kujundame üle-eestilised õpetajavahetus-ja mentorlusmudelid kümblus-ning lõimitud aine-ja keeleõppe metoodika kasutamiseks erinevates mitmekeelsetes koolikeskkondades.

  • Teadus-ja arendustegevus on Eesti edu võti

  • Suurendame teadus-ja arendustegevuse rahastust 5 aastaga 3%-ni SKP-st, millest riik panustab 1%.

  • Tagame tasuta kõrghariduse kättesaadavuse kõigil õppeastmetel.

  • Doktorikraadiga õppejõu miinimumpalk peab olema vähemalt kaks keskmist Eesti palka.

  • Tõstame vajaduspõhise õppetoetuse 500 euroni ning nüüdisajastame õppelaenu tingimusi.

  • Tagame õppejõudude piisava palgaraha riigi tellitud õppekavadel õpetamiseks, et ülikoolid ei peaks teadusrahastust kasutama õppetöö doteerimiseks.

  • Teeme kõrgkoolides tavapäraseks nüüdisaegsed tööõiguse põhimõtted, sealjuures tagame mõistliku palgakindluse ja vähendame sõltuvust projektipõhisest rahastusest.

  • Tõstame riikliku doktoranditoetuse võrdseks Eesti keskmise palgaga.

  • Loome koostöös ettevõtetega programmid väljaspool Eestit kõrghariduse ja teaduskraadi omandanud üliõpilaste naasmiseks Eesti teadusasutustesse ja tööturule.

  • Peame oluliseks baasteaduste piisavat rahastust ülikoolides, et luua tugev teoreetiline alus rakendusteadustele ja valmistada ette head õpetajad Eesti koolidele.

  • Toetame Eesti teadlaste võimekust osaleda rahvusvahelistes teadus-ja arendustegevuse programmides ning neid programme juhtida.

  • Loome eriprogrammeEesti kultuuri, ajaloo, ühiskonna, majanduse ja looduse uurimise rahastamiseks.

  • Suurendame nõudlust doktorikraadiga töötajate rakendamiseks avalikus sektoris.

  • Toetame eestikeelse teaduse ja teaduskeele arengut.

  • Suurendame rakendusuuringute ja arendusprojektide süsteemset rahastust, et teadustöö tulemused jõuaksid ettevõtlusesse ja poliitika kujundamine oleks teadmispõhine.

  • Toetame teadus-ja arendustegevuse (TA) kasvu ettevõtetes, sealjuures kehtestame teadus-ja arendustegevuse maksuerandid ettevõtetes TA-investeeringutele.

  • Kasutame ammendunud karjääride ja maardlate alasid tuule-, päikese ja hübriidparkide rajamiseks.

  • Seisame Euroopa Liidu poolt seoses Ukraina-vastase agressiooniga Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide karmistamise eest ning toetame Ukrainat nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt. Toetame Ukraina saamist Euroopa Liidu ja NATO liikmeks.

  • Arendame edasi e-residentsust ning hõlbustame e-residentide ja nende loodud ettevõtete panustamist Eesti majandus-ja poliitiliste huvide edendamisse.

Eesti Keskerakond

109 lubadust

  • Me käivitame miljardi euro suuruse riigi abipaketi: 300 miljonit eurot teedeehituseks, 300 miljonit energiatoetusteks ettevõtetele, 200 miljonit riigi ehitustellimusteks ja 200 miljonit innovatsiooniks Ida-Virumaal.

    Programm

    Käivitada miljardi euro suurune riigi abipakett, aitamaks kaasa Eesti ettevõtluse konkurentsivõime hoidmisele ja arendamisele. Peame vajalikuks eraldada teedetaristu ehituseks 300 miljonit eurot, energiatoetusteks ja efektiivsema energiataristu arendamiseks ettevõtetele 300 miljonit eurot, riigi tellimusteks ehitussektoris 200 miljonit eurot ning innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks Ida- Virumaal 200 miljonit eurot.

  • Töötada rohkem Eesti majanduskasvu potentsiaali ning avaliku sektori efektiivsuse tõstmise nimel.

  • Jätkata tööstusparkide arendamist ning toetamist, loomaks võimalusi väärtusahela tekkeks erinevatesse Eesti regioonidesse.

  • Ergutada kõrge lisandväärtusega töökohtade loomiseks tehnikaharidust koolides ning jätkata elukestva õppe põhimõtete rakendamist inimeste teadmiste ja oskuste ajakohastamisel.

  • Teha Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu tööstussektorile kättesaadavaks vajalikud finantsinstrumendid heade majandustulemuste saavutamiseks.

  • Suurendada teadusarendustegevuse rahastamist ettevõtluse kaudu ning vähendada piiravaid bürokraatlikke meetmeid.

  • Tõsta transiidisektori konkurentsivõimet läbi uute turgude.

  • Liikuda jätkusuutliku ja keskkonnahoidliku majandusmudeli suunas langetamata meie ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes teiste riikidega.

  • Väärindada Eesti maavarasid (haruldased muldmetallid, -maagid jne) ja toorainet koduriigis, et soodustada kõrge lisandväärtusega töökohtade teket üle Eesti.

  • Koostada keskkonnahoidliku majanduse tagamiseks kliimaseadus. Seaduses peab olema lisaks keskkonnaliste eesmärkide püstitamisele selgitatud nende mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele. Tagame Eesti ettevõtetele sujuvama ülemineku kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel.

  • Leevendada ettevõtjate halduskoormust ning bürokraatiat. Riik peab rakendama andmete kogumisel ühekordse küsimise põhimõtet.

  • Soodustada uute töökohtade loomist. Toetame sotsiaalmaksu erandeid alustavatele ettevõtetele, mis asuvad kõrgema töötuse tasemega regioonides. Eraldi tähelepanu pöörame Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti äärealade traditsiooniliste valdkondade töökohtade hoidmisele ning loomisele.

  • Me võimaldame rahvaaktsiate emiteerimist, et Eesti ettevõtted ja inimesed saaksid rohkem investeerida riigiettevõtetesse. Me ei võõranda strateegilisi äriühinguid valdkondades, kus puudub konkurents ja mille müük ohustaks julgeolekut.

    Programm

    Võimaldada rahvaaktsiate emiteerimist, et Eesti ettevõtetel ja inimestel oleks võimalik investeerida rohkem meie riigiettevõtetesse. Me ei võõranda strateegilisi äriühinguid, mis tegutsevad valdkondades, kus puudub konkurents ning mille võõrandamine võib suurendada julgeolekuriske ning ohustada elutähtsate teenuste osutamist.

  • Kaaluda riigivõlakirjade suuremat emiteerimist, et pensionifondidel oleks võimalik investeerida Eesti majandusse.

  • Kaasaegse konverentsi-, messi- ja kultuurikeskuse loomist Eestisse koostöös avaliku ja erasektoriga. Kaalume võimalust riigikaasfinantseerimisel kohandada selleks Tallinna Linnahall.

  • Laiendada tööhõive suurendamiseks ümberõppe ja täiendkoolituste võimalusi.

  • Arendada üle Eesti kvaliteetset ühistranspordivõrku, sh nõudetransporti, eesmärgiga tagada kõikjal Eestis vajadustele vastavad liikumisvõimalused.

  • Anda kõigile inimestele võimalus kasutada tasuta ühistransporti Tallinnas ja kõigis teistes tasuta ühistranspordiga omavalitsustes. Töötame välja vajalikud meetmed omavalitsustele saamata jääva tulu kompenseerimiseks.

  • Toetada Tallinn-Helsingi tunneli kavandamist ning Rail Balticu valmimist. Peame oluliseks, et Rail Balticu trassil oleks piisavalt kohalikke peatusi, et pakkuda inimestele mugavat ja kiiret rongiühendust.

  • Kiirendada Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva maanteede valmimist 2+2-realisena hiljemalt 2030. aastaks. Töötame välja teedeehituse pika plaani ning tagame selle elluviimiseks stabiilse rahastuse. Teedeehitust rahastame pangalaenu või avaliku ja erasektori koostöölepingu alusel.

  • Kiirendada kruusakattega riigiteede mustkatte alla viimist, selleks eraldame riigieelarvest igal aastal 25 miljonit eurot.

  • Rakendada riigieelarves eraldi toetusmeede kohalikele omavalitsustele ettevõtlusega seotud teede korrastamiseks, eesmärgiga aidata ettevõtlust erinevates Eesti regioonides.

  • Pakkuda kvaliteetset, taskukohast ning kiiret laevaühendust mandri ja suur- ning väikesaarte vahel. Toetame saareelanike eelisülevedu võrreldes teiste reisijatega. Ostame mandri ning suur- ja väikesaarte vaheliseks ühenduseks uued laevad.

  • Toetada kohalike sadamate ja muulide rajamist ning korrastamist. Peame oluliseks liikuda edasi riigi ja erasektori koostöös Sillamäe reisiterminali rajamisega, et elavdada sealse piirkonna majandust.

  • Jätkata Rohuküla raudtee ehitamist. Esimene rong peab Haapsalusse jõudma hiljemalt 2027. aastaks.

  • Korraldada mandri ja Muhumaa vahele püsiühenduse loomise otsustamiseks sellega seotud kohalikes omavalitsustes rahvaküsitlus.

  • Arendada üle Eesti kaasaegseid raudteeühendusi ning soodustada uute keskkonnasäästlike rongide kasutuselevõttu.

  • Tagada rahvusvahelised lennuühendused Tallinnast ja teistest Eesti regionaalsetest keskustest, et arendada Eestit majandus- ja turismisihtkohana.

  • Tagada kvaliteetne ja mugav lennuühendus Tallinnast Hiiumaale ning Saaremaale.

  • Toetada omavalitsusi jalgrattastrateegiate koostamisel ja elluviimisel.

  • Toetada transpordis uute loodussõbralike kütuste kasutusele võtmist. Arendame taristut biogaasi ja vesiniku kasutavate transpordivahendite jaoks.

  • Suurendada liinimahte maakondlikel liinidel, kuna ühistranspordi kasutamine on praeguses kiires hinnatõusu olukorras suurenenud. Soodustame tasuta ühistranspordi liinide korraldamist üle maakondlike piiride.

  • Erinevate ühistranspordiliikide kasutamise integreerimist ning nende sõidugraafikute omavahelist sobitamist. Soodustada tuleb ka ühistranspordi sõlmpunktide juures jalgrattataristu arendamist.

  • Kaasajastada elamufondi väljaspool suurlinnu, et pakkuda mugavaid elamistingimusi ka maapiirkondades. Jätkame korterelamute renoveerimistoetuste programmi, et muuta kogu elamufond energiatõhusamaks.

  • Viia ellu riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektori vahel kokkulepitud visiooni "Ehituse pikk vaade 2035" rakenduskava.

  • Jätkata üle Eesti üürimajade programmiga.

  • Energia jõudmist inimeste ja ettevõteteni taskukohase hinnaga. Elektri miinimumvajadus peab olema tagatud kõigile inimestele taskukohase hinnaga.

    Rahandusministeeriumi arvamus: 2023.a riigieelarves ei ole lubaduse täitmiseks katet kavandatud

  • Kiirendada elektriliinide maa alla viimist üle Eesti, et tagada stabiilsem elektrivarustuskindlus.

  • Arendada elektrivõrgu taristut üle Eesti, arvestamaks heitlikke ilmastikuolusid, muutusi energiaturgudel ja -tootmisel. Elering koostöös jaotusvõrgu ettevõtjatega peab tugevdama elektrivõrku saartel ning Eesti lääne- ja kaguosas.

  • Soojusenergia ja elektrienergia koostootmisjaamade rajamist üle Eesti.

  • Jätkata põlevkivielektri tootmist seni kuni energiasõltumatus ja varustuskindlus on tagatud muude juhtivate elektritootmise võimsustega.

  • Fikseerida riiklike seisukohtadena põlevkiviõli tootmise jätkamine. Soodustame läbi innovatsiooni kogu põlevkivisektori keskkonnajalajälje vähendamist.

  • Toetada Eestis riigi energia omatarbimise katmist taastuvenergiaga 2030. aastaks. Suurendame taastuvenergia osakaalu nii elektri- kui soojuse tootmisel ja transpordikütuste tarbimisel ning tagame energiaturul kõikide tootjate, sh mikrotootjate võrdse kohtlemise.

  • Toetada biomassi, sh põllumajandusliku biomassi ja biojäätmete kasutamise suurendamist energia tootmisel.

  • Toetada Eestisse LNG püsiterminali rajamist.

  • Eesti Energia tootmisvõimsuste piisaval tasemel hoidmist, et Eestis oleks tagatud energiajulgeolek.

  • Kasutada CO2 kvoodi müügist saadavat tulu energeetika valdkonna arendamiseks.

  • Suurendada kodumaise roheenergia tootmist, selleks vähendame bürokraatlike piiranguid.

  • Pakkuda energia tootmisel ja maavarade kaevandamisel suuremat kohaliku kasu instrumenti asukohajärgsetele omavalitsustele ja sealsetele elanikele.

  • Panustada riiklike meetmetega tänavavalgustuse uuendamisse. Liikumisanduritega valgustite paigaldamisega vähendame ligi poole võrra halduskulu ja säästame energiat.

  • Toetada inimesi ning ettevõtteid tuuleenergia, päikeseenergia ja bioenergia kasutuselevõtul.

  • Me soodustame uuenduslikke taastuvenergia finantseerimismudeleid. Kaalume turu avamist energiateenusel põhinevatele mudelitele (PPA), et rahastada kortermajade renoveerimist ning omavalitsuse või ettevõtte infrastruktuuri taastuvelektri tulust.

    Programm

    Soodustada innovaatilisi taastuvenergeetika finantseerimismudeleid. Kaalume turu avamist energiateenusel baseeruvatele finantseerimismudelitele (PPA - Power Purchase Agreement) finantseerimaks kortermajade renoveerimist, aga ka kohaliku omavalitsuse või ettevõtte infrastruktuuri rajamist taastuvelektri tootmisest saadavast tulust.

  • Kiirendada meretuuleparkide rajamist arvestades Eesti riigi energiatarbimist ja keskkonnaohutust. Meretuuleparkide rajamisel teha koostööd kogukondade ja sektoritega, keda need investeeringud otseselt puudutavad.

  • Liikuda edasi Paldiski energiasalve (pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaam) projektiga.

  • Liikuda edasi uue põlvkonna tuumaenergeetika kasutuselevõtu analüüsiga Eestis. Tuumaenergeetika kasutamisel peab olema laiem ühiskondlik kokkulepe ning tagatud maksimaalne keskkonnahoid.

  • Me soodustame energia tootmist ja salvestamist kogukondade lähedal. Loome kogukondadele soodsamad tingimused oma elektri tootmiseks ja toetame aastaks 2025 energiaühistute teket igas suuremas asulas.

    Programm

    Soodustada energiatootmist ja salvestamist kohalikele kogukondadele maksimaalselt lähedal. Hajaenergeetika teadlik arendamine tugevdab kodanike turvatunnet ja riigi julgeolekut. Selleks loome soodsamad tingimused kogukondadele oma elektri tootmiseks ja toetame aastaks 2025 energiaühistute teket igas suuremas asulas.

  • Soodustada nutikate lahenduste pakkumist elektritarbimise vähendamiseks ning tiputarbimise hajutamiseks, mis aitab hoida tarbimiskulud madalad.

  • Tagada Eesti tegutsemine võimeka ja jätkusuutliku mereriigina toetades selleks riigilaevastikule püsiva baasrahastuse eraldamist.

  • Tuua rohkem laevu Eesti lipu alla läbi uuendatud tervikmeetmete kontseptsiooni ja konkurentsivõimelise seadusandluse.

  • Tõsta Eesti mereala ohutust ja turvalisust tagades riigilaevastikule vajalikud investeeringud laevade uuendamiseks ja rohestamiseks.

  • Toetada merenduses lisatöökohtade loomist ja kindlustada lisatulud riigieelarvesse, selleks loome maksuerisused tulevase Eesti laevandusregistri jaoks.

  • Toetada Eesti merenduse konkurentsivõimet läbi kaasajastatud veeteede tasude süsteemi ja maksutaseme vähendamise. Tagame Eestit läbivate kaubakoridoride konkurentsivõimelisuse ja keskkonnasõbralikkuse.

  • Luua ja seadustada püsiv reisilaevade toetusmeede sarnaselt teistele lähiriikidele, et tagada Eesti majandusjulgeolek, maksutulu, töökohad ning hoida mereriigina meie head mainet.

  • Eesti majandusjulgeoleku ja sadamate konkurentsivõime tagamiseks ehitada uus jäämurdja.

  • Kaasajastada Eesti merenduse seadusandlust ning luua vajadusel uus kontseptsioon, et vähendada avaliku sektori halduskoormust ja luua ettevõtjate jaoks toetav ärikeskkond.

  • Suurendada investeeringuid veeteedesse. Laevakanalite süvendamine peab olema tagatud piisava püsirahastusega, et head ja kiired ühendused saartega oleksid igal ajal tagatud.

  • Toetada riigireforme, et vähendada killustumist merendusvaldkonnas ja suurendada koordinatsiooni eri osapoolte vahel valdkonna täieliku potentsiaali saavutamiseks.

  • Luua toetusmeetmed Eesti sadamate ja meretööstuse konkurentsivõime tagamiseks ning arendamiseks.

  • Jätkata viimase miili projektiga, et hiljemalt 2027. aastaks oleks üle Eesti inimestele ja ettevõtetele tagatud kiire ja taskukohane internetiühendus.

  • Personaalsete ja proaktiivsete e-riigi teenuste loomisel soodustada koostööd avaliku ja erasektori vahel.

  • Tagada stabiilsed eelarvelised vahendid Eesti digiriigi pidevaks arendamiseks ning olemasolevate süsteemide korrashoiuks.

  • Luua seadusandlikud eeldused isesõitvate autode, droonide ja robotkullerite testimiseks ja kasutamiseks üle Eesti.

  • Tõsta küberturvalisuse kompetentsi ja riigi küberturvalisuse võimekust, panustades nii haridusele kui koostööle erasektoriga.

  • Asendada infosüsteemide Eestis hoidmise kohustus võimalusega hoida neid Euroopa Liidu piires. Anname teenusepakkujatele võimaluse kasutada rahvusvahelisi pilveteenuseid.

  • Arvestada sidetaristu vajadustega suurte infrastruktuuride ehitamisel ja arendamisel. Planeeringutel ja teede ehitusel peab arvestama kiire side- ja internetiühenduse loomise võimaldamisega.

  • Luua konsolideeritud riiklik IT asutus kohalikele omavalitsustele oma e- teenuste kaasajastamiseks ja arendamiseks.

  • Soodustada avaliku sektori avaandmete kiiret ja lihtsat kasutamist uute tehnoloogiate ja lahenduste rakendamisel ning majanduse konkurentsi tõstmisel, arvestades iga inimese privaatsusega.

  • Muuta seadusandlust, et kliendi ja ettevõtte vaheline suhtlus oleks väiksema keskkonnajalajäljega, selleks rakendame üle välja e-arve ja e-kviitungi süsteemi.

  • Arendada avalikus sektoris olevate andemete ristkasutust, vähendamaks andmete küsimise dubleerimist.

  • Liikuda sideteenuste pakkumisel tehnoloogianeutraalsuse suunas.

  • Arendada õppijakeskset hariduslugu kui personaalse õpitee ja elukestva õppe keskkonda.

  • Soodustada tööhõive kasvu, pöörates tähelepanu alahõivatud gruppidele (noored, vanemaealised, vähenenud töövõimega inimesed). Uute töökohtade loomisel ning täitmisel tuleb eelistada kohalikku tööjõudu.

  • Ergutada kõrge lisandväärtusega töökohtade loomiseks tehnikaharidust koolides ning jätkata elukestva õppe põhimõtete rakendamist inimeste teadmiste ja oskuste ajakohastamisel.

  • Laiendada tööhõive suurendamiseks ümberõppe, täiendkoolituste ja täiskasvanuhariduse võimalusi ning riiklikke tööturu tugiteenuseid.

  • Tõsta ühiskonnale eeskujuks peresõbralikke ettevõtteid, kes avavad oma töötajate laste tarbeks hoiutubasid, võimaldavad emadel ja isadel teha kaugtööd ning hoolitsevad selle eest, et väikelaste vanemad saaksid võrdselt teistega oma kutsetööle pühenduda ja ametiredelil edeneda.

  • Kaasajastada töötuskindlustussüsteemi ning võimaldada vähemalt osalist hüvitist ka omal soovil töölt lahkujatele.

  • Suurendada tööandja maksuvabastust töötaja tervise edendamiseks tehtavatelt kulutustelt. Tõstame tervise edendamiseks tehtavate kulude maksuvaba piirmäära 800 euroni aastas.

  • Suurendada ausa konkurentsi toetamiseks Maksu- ja Tolliameti vahendeid võitluseks varimajanduse ning ümbrikupalkadega.

  • Arendada täiskasvanute digioskuseid, et tõsta tootlikkust ning meie inimeste konkurentsivõimet kiirelt areneva majanduse ja tööturu tingimustes.

  • Vähendada soolist, ealist ja rahvuspõhist palgalõhet, mille aluseks on koostöö ning läbipaistev ja õiglane palgapoliitika nii avalikus kui erasektoris.

  • Suurendada riigi- ja rahvuspühadega seonduvate puhkepäevade arvu. Muudame puhkepäevaks sellele eelneva või järgneva tööpäeva juhul kui rahvus- või riigipüha langeb nädalavahetusele.

  • Tagada riigipalgaliste töökohtade õiglane regionaalne jaotus. Avaliku sektori töökohtade väljaviimisega pealinnast tuleb jätkata, võimaldades ka kaugtöö tegemist.

  • Jätkata kolmepoolseid läbirääkimisi (riik, tööandjad ja ametiühingud) alampalga kokkuleppimisel ja teistes tööturgu mõjutavates küsimustes.

  • Kaasata riikliku tööpoliitika väljakujundamisse ka väikeettevõtete esindusorganisatsioonid.

  • Kaasata senisest enam ametiühinguid töötajate heaolu ja õigusi puudutavasse seadusloomesse.

  • Luua õigusselgus platvormitöö mõiste ja maksunduse osas. Tagame platvormitöötajatele vajalikud sotsiaalsed garantiid (tervise-, töötus- ja pensionikindlustus) koos kollektiivse esindamise õigusega.

  • Soodustada osalise töövõimega inimeste tööturule integreerimist ja elukestvat õpet ning töötute ümberõpet.

  • Arendada eakatele ja erivajadustega inimestele sobilikke ning paindlikke töövõimalusi, et toetada nende aktiivset osalemist tööturul ja ühiskonnaelus.

  • Toetada aktiivsete tööturumeetmete ja noorsootöö abil mittetöötavate ning mitteõppivate noorte (NEET-noorte) tööellu suunamist.

  • Suurendada järgmise nelja aasta jooksul alampalka, et Eesti kehtiv alampalk oleks üle 1000 euro kuus. Tagame alampalga järjepideva tõusu, et vähendada palgavaesust ja ebavõrdsust tööturul.

  • Võimaldada täiendavate vabatahtlike sissemaksete tegemist kogumispensioni. Anname II pensionisambast lahkunutele võimaluse erakorraliselt süsteemiga uuesti liituda.

  • Tagada alates teisest päevast töötajale haiguspäevade hüvitamine koostöös riigi ja tööandjaga.

  • Suurendada riigiametite ja ametnike rolli nõustamaks ettevõtteid hea ja turvalise töökeskkonna loomisel.

  • Kasutada avalikus sektoris enam tähtajalist töösuhet. Soodustame erinevates riigiasutustes- ja ametites töötajate rotatsiooni ja konkurentsi.

  • Parandada tööohutust ning tõsta töötervishoiuteenuste kättesaadavust. Suurendame läbi riikliku tellimuse töötervishoiu spetsialistide arvu.

  • Kehtestada välistööjõu puhul teatud sektorites sektoripõhine keskmisest palgast suurem palganõue, arvestades sektori majandusnäitajaid ja konkurentsivõimet.

  • Vaadata üle töölepinguseadus ning ajakohastada seda tööturu olukorda arvestades.

  • Soodustada senisest enam tööandja võimalusi oma töötajatele lastehoiuteenuse pakkumiseks, selleks vaatame üle tänased kehtivad regulatsioonid.

  • Suurendada kollektiivlepinguga seotud töötajate hulka Eesti tööjõuturul.

Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.