Kogulugu

Lubaduste võrdlus teemade kaupa

Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.

TeemaReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised
Maksud ja eelarve925–283261321
Energeetika ja kliima3838–2219––19
Loodus ja põllumajandus3845–501373–56
Tervishoid252616474943–41
Haridus ja teadus4034–38959467
Pered ja sotsiaalkaitse212416337255320
Riik ja õigus1954333444281836
Kultuur, keel ja sport2836–924779–38
Elamu ja regioonid3832–253933–6
Transport2224–22–––22
Kaitse ja julgeolek402255411557416
Majandus ja tööturg24––34114109523
Välispoliitika ja ränne1131631126–21

Kaitse ja julgeolek

ReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised

Parempoolsed

4 lubadust · Ei kuulu Riigikokku

  • Toetame erakondadeülese pikaajalise kokkuleppe sõlmimist riigikaitse tugevdamiseks ja kaitseinvesteeringute plaani kinnitamiseks.

  • Kaasame riigikaitsesse kõik Eesti ühiskonna liikmed, võimaldades neil panustada oma oskuste ja võimetega.

  • Vene impeeriumi lagundamine on Eesti välispoliitika peamine eesmärk. Selle saavutamiseks on vaja teha aktiivset koostööd teiste piiriäärsete riikidega ning lääneriikide toetust.

  • Eesti peab hoidma initsiatiivi Ukraina rahvusvahelisel toetamisel sõja võitmiseks ning riigi sõjajärgseks ülesehitamiseks.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

15 lubadust

  • Eesti julgeoleku tagab laiapindne riigikaitse

  • Tagame igale politseiametnikule ja päästjale vähemalt 1,2-kordse Eesti keskmise palga.

  • Nüüdisajastame elanikkonna kaitseplaanid ning loome üleriigilise varjumiskohtade võrgustiku.

  • Suurendame Sisekaitseakadeemia õppekohtade arvu ning tagame ajakohase kvaliteetse õppe.

  • Tõstame psühholoogilise kaitse võimekust Eesti ühiskonnas.

  • Kujundame Päästeametist elanikkonnakaitse asutuse piirkondlike kriisivalmidusbüroode ning uute võimekustega.

  • Loome politsei ja päästeameti reservkriisiüksused, sh evakuatsioonirühmad igasse Eesti piirkonda, ajateenistuse läbinud broneeringuta reservväelaste baasil.

  • Eesti riigikaitse on rajatud iseseisvale kaitsevõimele ja koostööle

  • Tõstame kaitsekulud Eesti riigi kaitsmiseks vajalikule tasemele vähemalt 3% SKP-st, panustades järgnevad neli aastat 3,5% SKP-st kriitiliste võimete väljaarendamiseks.

  • Tagame, et Kaitseliidu ülesanded ja ressursid oleksid tasakaalus. Suurendame Kaitseliidule eraldatavaid vahendeid ja tõstame palgataset.

  • Vaatame üle kaitseväelaste teenistuse reservis, tõstame kiiresti reageerivate üksuste arvu ja korrastame vajaduse korral mobiliseeritavate üksuste juhtimist.

  • Soodustame vabatahtlikku osalemist riigikaitses ning võimestame naiste osalust laiapindses riigikaitses, sh naiste osalemist kaitseväeteenistuses ja vabatahtlikus riigikaitselises tegevuses.

  • Laiendame kaitseväe veteranipoliitikat missioonisõdurite kõrval ka kaitseväelastele, kes on kaitseväe arengule kaasa aidanud vähemalt 25 aastat.

  • Toetame NATO ja Euroopa Liidu tugevamat koostööd. Toetame Soome ja Rootsi kiiret liitumist NATO-ga ning integreerimist ühisteks kaitseplaanideks ning tihendame kahepoolset kaitsekoostööd Soome ja Rootsiga.

  • Kaitseme ja toetame Eesti inimesi ja ettevõtjaid võõrsil, pakume kvaliteetseid konsulaarteenuseid oma välisesindustes ning koostöös teiste EL-i liikmesriikidegaüle maailma.

Eestimaa Rohelised

16 lubadust · Ei kuulu Riigikokku

  • Panustame mere keskkonnakahjude ennetamisesse ja reostuse likvideerimise võimekusse. Asutame reostustõrje võimekuse tõstmiseks õlifondi, kuhu kogutakse vahendeid reostusohu ja keskkonnakahjude potentsiaalsetelt tekitajatelt: Eesti territoriaalvett läbivatelt nafta- ja kemikaalitankeritelt.

  • Lõpetame laevade punkerdamise Tallinna reidil ning toome laevade tankimise sadamasse nii, nagu teevad seda kütusereostusohu vältimiseks kõik teised Läänemereäärsed riigid.

  • Alustame linnade reovee puhastustehnoloogiate inventuuri ja täiustamisega, et leida lahendus mikroplasti, ravimi- ja pestitsiidide jääkide reoveest kõrvaldamiseks. Rahastame vastavasisulisi uuringuid ning pilootprojekte.

  • Käivitame sademevete eelpuhastuse enne merre juhtimist ning kõrvaldame Eesti sellealase mahajäämuse meie naaberriikide Soome ja Rootsiga võrreldes. Eelistame sademevete puhastamisel ökoloogilisi puhastusmeetodeid.

  • Tugevdame mereseiret ja panustame rohkem võõrliikide seiresse ja ohjamisse. Kiirendame meetmeid, mis takistavad võõrliikide toomist Läänemerre laevade ballastveega.

    Programm

    Tugevdame mereseiret. Panustame senisest enam võõrliikide seiresse ja ohjamismeetmetesse, kuna laevade ballastveega Läänemerre toodavad võõrliigid, sealhulgas haigustekitajad mikroobid ja viirused, on muutumas suurimaks ohuks Läänemere ökosüsteemile ning traditsiooniliste kalavarude säilimisele. Kiirendame laevade ballastveega võõrliikide sissetoomist välistavate meetmete rakendamist.

  • Tagame kaitsekulude piisava taseme Eesti sõjalise kaitse asjakohasena hoidmiseks ja arendamiseks ning liitlaste kohalolu toetamiseks.

  • Toetame ajateenistuse laiendamist ja arendamist ja riigikaitse õpet valikainena igas koolis, et hoida pidevalt muutuva maailma julgeolekukriisidele vajalik heidutus- ja reageerimisvõimekus. Peame minimaalseks oskusliku sõduri väljaõppe kestuseks 9 kuud.

  • Toetame asendusteenistuse arendamist ajateenistusega sisult ja panuselt samaväärseks, et luua ja püsivalt tagada erinevate kriiside lahendamiseks vajalikke reservvõimeid nii pääste- ja politseivaldkonna kui ka tervishoiu, sotsiaaltöö ning keskkonnakaitse vaates.

  • Väärtustame vabatahtlike panust kogukonna turvatunde loomisel ja operatiivsema kriisidele reageerimisvõimekuse hoidmisel.

  • Seisame jätkusuutliku ning tänasest suuremat toimepidevust tagava energiataristu arendamise eest, et vähendada järjest rohkem tehnoloogiast sõltuva ühiskonna haavatavust erinevatest kriisidest (sh sõjalistest) tulenevate ohtude realiseerumisel.

  • Arendame erinevaid sõjalise riigikaitse võimeid tasakaalustatult, tagades efektiivse kaitse võrdselt nii mere-, maa-, õhu- kui ka küberdomeenis. Peame vajalikuks mereväele uute aluste soetamist vananenute asemele.

  • Me võtame suuna sooneutraalsele ajateenistusele, lähtudes Norra kogemusest. Moodustame sama arv väeüksusi, kuid vastuvõtt toimub võimete ja oskuste, mitte soo alusel.

    Programm

    Võtame suuna sooneutraalsele ajateenistusele, lähtudes Norra positiivsest kogemusest. Kaitseväes ja lahingutegevuses on olulised konkreetsed omadused ja oskused, mitte sugu. Naised ja mehed on sama head võitlejad: nad oskavad relvi kasutada sama hästi, juhtida sõidukeid. Meie ettepanek on moodustada sama arv väeüksusi, aga teha valikuline vastuvõtt kaitseväkke, mis priotiseeriks võimeid ja oskusi, mitte sugu.

  • Võttes arvesse Ukraina territoriaalkaitse otsustavat panust agressori tõrjumise esimeses faasis, peame vajalikuks Kaitseliidu ja selle allorganisatsioonide tugevdamist nii isikkoosseisu kui relvastuse ja varustusega.

  • Toetame palgakasvu sisejulgeoleku valdkonnas - soovime, et nii kui politseinike kui ka päästjate minimaalne palk võrduks 1,2 kordse Eesti keskmise palgaga.

  • Toetame vabatahtlikke päästekomandosid. Suurendame rahalisi toetusi kütuse ja varustuse soetamiseks ning komandohoonete renoveerimiseks.

  • Panustame järjepidevalt riigi kodaniku- ja tsiviilkaitse arendamisesse nii varjendite, oskuste, koostöö jm läbi.

Eesti Keskerakond

57 lubadust

  • Eesti kaitseks vajalikud võimed tuleb arendada kiirelt. Kaitsekulutused püsivad järgmistel aastatel 3 protsendi tasemel SKPst ja neid kohandatakse julgeolekuolukorra järgi. Hanked ja otsused peavad olema läbipaistvad.

    Programm

    Eesti kaitseks vajalike võimete kiirkorras väljaarendamist. Kaitsekulutuste maht peab järgmistel aastatel püsima 3 protsendi tasemel SKPst ning seda kohandatakse vastavalt muutustele julgeolekuolukorras. Võimearenduse otsused tehakse jätkusuutlikult, tagades ressursi kogu elukaareks. Riigikaitseliste investeeringute otsustus- ja hankeprotsessid peavad olema läbipaistvad.

  • Iseseisva kaitsevõime arendamise kvalitatiivset kasvu. Õhuturbe üleminek õhukaitseks peab olema sujuv ja kiire. Kiirendada tuleb keskmaa õhutõrje võimekuse arendamist Eestis ning teha selleks koostööd meie liitlastega.

    Rahandusministeeriumi arvamus: Õhuturbele üleminek õhukaitseks eeldab rahvusvahelist kokkulepet liitlastega.

  • Arendada laiapindset riigikaitset, et tagada reaalne ja toimiv süsteem kriisi- ja sõjaolukordades.

  • Aktiivset panustamist NATOsse, et tagada Eesti huvide kaitse. Liitlasüksuste kohalolek regioonis ja varustuse eelpaigutus peab olema piisav usutava heidutuse tagamiseks. Madridi tippkohtumise otsused liitlaste suurendatud kohaloleku ehk EFP tugevdamise osas tuleb kiiresti ellu viia.

  • Arendada kaitseväe taristut selliselt, et liitlaste alalise kohaloleku tingimused oleksid täielikult tagatud.

  • Regulaarselt üle vaadata NATO ja rahvuslike kaitseplaanide sobivus vastavalt julgeolekuolukorrale.

  • Välisoperatsioonidesse panustamise jätkamist NATO, Euroopa Liidu, ÜRO ja tahtekoalitsioonide raamistikus, eesmärgiga panustada üldisesse julgeolekusse ja tugevdada sidemeid liitlastega.

  • Euroopa Liidu kaitsedimensiooni intensiivsemat kasutamist nii sõjalise kaitse kui ka ühiskonna toimepidevuse kontekstis.

  • Kaitseväe toimimise aluste ülevaatamist, et need vastaksid julgeolekukeskkonna muutumisest tingitud nõudmistele. Tsiviilkontrolli toimemehhanismid ja sõjalise autonoomia suhe peab olema üheselt mõistetav.

  • Maksta riigikaitsesse panustavatele inimestele väärikat palka, mis peataks sõjaliste teadmiste äravoolu kaitseväest ning lõpetaks kogenud kaitseväelaste ennetähtaegse lahkumise teenistusest.

  • Luua võimalused reservväelaste teadmiste ja kogemuste paremaks kasutamiseks. Lisaks igale okkale loeb ka iga ajurakk.

  • Kaitseliidu tegevustoetuse suurendamist. Kaitseliit on maakaitse selgroog ja väärib kaitseväega võrdset kohtlemist nii varustuse kui väljaõppe osas. Seoses organisatsiooni kasvuga tuleb suurendada väljaõppe läbiviimiseks ettenähtud ametikohtade arvu.

  • Rakendada kaitseväe taristu sh harjutusväljakute arendamisel suurem kogukonna kaasatus ning koostöös kohalike omavalitsustega töötada välja kompensatsioonimeetmed.

  • Suurendada elanikkonna kaasamist riigikaitsesse, et tugevdada Eesti kaitsevõimet. Peame oluliseks vabatahtlike sh naiste osalemist ajateenistuses. Vabatahtlik osalemine ajateenistuses peab andma rohkem valikuvõimalusi ajateenistuse läbimiseks.

  • Panustada tarka kaitsesse, suurendada uute tehnoloogiate kasutamist ja innovatiivsust.

  • Arendada ja kaasata senisest enam kodumaist kaitsetööstust. Kindel osa teadusrahast ning riigikaitsekuludest peab minema oma kodumaise kaitsetööstuse arendamiseks. Toetame Eesti kaitsetööstuse innovatiivsust, sh teadusgrante Eesti kaitsetööstuse arendamiseks.

  • Tõsta riigisiseselt ja rahvusvahelisel tasandil hübriidohtudega võitlemise võimekust, samuti Eesti riigi valmisolekut ja võimekust libauudiste ning muu väärinformatsiooni leviku tõkestamisel.

  • Panustada isamaalisse kasvatusse, kaitsetahte suurendamine on igaühe asi. Riigikaitseõpetus koolides peab olema kohustuslik osa õppeprogrammist. Arendame läbi riiklike programmide elanikkonnakaitse võimekust meie ettevõtetes ja riigiasutustes.

  • Taastada kaitseväes kaplaniteenistus, et tagada reserv- ja tegevväelastele kaitsetahte säilimine ning pakkuda neile moraalset tuge.

  • Taastada spordirühm kaitseväes, et arendada läbi spordi suuremat ühiskonna kaitsetahet. Oluline on tagada tippsportlastele ajateenistuse läbimiseks tingimused, mis võimaldavad neil enda erialast sportlikku vormi säilitada.

  • Taastada riigikaitselise traditsiooni kandjana ja kaitseväe sümboliväärtuse rõhutamiseks kaitseväeorkester

  • Suurendada tänast töötajate arvu sisejulgeolekus. Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti teenuste kättesaadavus ja reageerimisvõimekus peab paranema igas Eesti maakonnas.

  • Pidurdada Politsei- ja Piirivalveametis ning Päästeametis kaadrivoolavust, pakkudes töötajatele paindlikumaid töötingimusi, konkurentsivõimelist palka ja stabiilsemat töökeskkonda.

  • Tagada inimestele suurem turvatunne, mille eelduseks on laiem ühiskonna informeeritus ja kaasamine. Pakume rohkem võimalusi vabatahtlikuks ning kogukondlikuks panustamiseks.

  • Suurendada lähiaastatel lisaks siseturvalisuse töötajate arvule ka vabatahtlike abipolitseinike, päästjate ja merepäästjate arvu. Käivitame eraldi programmi vabatahtliku töö suurendamiseks ja tunnustamiseks koos lisarahastusega.

  • Elanikkonnakaitse arendamist, et tagada reaalne ning toimiv süsteem kriisi- ja sõjaolukordades, selle tagamiseks tuleb panustada vähemalt 0,5 protsenti SKPst.

  • Alustada õppeasutustes ühiskonna teadlikkuse tõstmist laiapindsest riigikaitsest. Korraldame haridusasutustes tuleohutus- ja äkkrünnaku õppusi. Arendame läbi riiklike programmide elanikkonnakaitse võimekust meie ettevõtetes ja riigiasutustes.

  • Suurendada kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksuse õigusi, et tagada linnaruumis parem avalik kord.

  • Vähendada alkoholismi ning uimastitega seotud kuritegude ja õnnetuste arvu.

  • Suurendada võitlust lähisuhtevägivallaga. Arendame turvakodude võrgustikku ja tegeleme ennetustegevusega. Ühiskond peab suutma rohkem märgata perevägivalda ning aidata hätta sattunud ohvreid.

  • Suurendada politsei ja prokuratuuri ressursse seksuaalkuritegude uurimiseks ning koolitada seksuaalkuritegude spetsiifikas kõiki õigussüsteemi osapooli.

  • Jätkata lastemajateenuse kättesaadavuse arendamist üle Eesti.

  • Suurendada koostööd erinevate ametkondade, sh kohalike omavalitsuste vahel, et ennetada alaealiste õigusrikkumisi. Tagame erinevate programmide stabiilse rahastuse, et aidata seadusega vastuollu läinud noori.

  • Parandada Eesti julgeolekuasutuste võimekust ennetada ja tõkestada küberturvalisusega seotud ohte. Tõstame ühiskonna teadlikkust erinevatest küberriskidest, et vähendada e-kanalite kaudu pettuse ohvriks langenud inimeste arvu.

  • Suurendada veebipolitsei võimekust vältimaks ja avastamaks e-keskkonnas toimuvaid kuritegusid.

  • Tõsta liiklusohutust ja -kultuuri eesmärgiga viia rasked liiklusõnnetused miinimumini. Rakendame rangemaid karistusmäärasid korduvrikkujatele.

  • Ennetada ja avastada korruptsioonikuritegusid era- kui ka avalikus sektoris.

  • Võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu, et vältida selle mõju ühiskonna turvatundele.

  • Hoida konservatiivset joont erinevate rahvuste sisserände osas, et vältida äärmuslike liikumiste ning relvastatud vägivalla ilminguid Eestis.

  • Jätkata politsei rahvusvahelist koostööd kuritegevuse vastu võitlemisel.

  • Suurendada piirivalve isikkoosseisu, et tagada parem riigipiiri kaitse.

  • Kiirendada idapiiri väljaehitamist ning kasutada selleks rohkem innovaatilisi lahendusi. Peame oluliseks, et Euroopa Liit panustaks tervikuna rohkem vahendeid Euroopa Liidu välispiiri taristu arendamisse.

  • Tõhustada kriisiolukordades meie riigipiiri kaitse- ja valvevõimekust. Tagame kiire koostöö kriisiolukordades nii siseriiklikult ametkondade vahel kui ka rahvusvaheliselt.

  • Arendada laiapindse riigikaitsepõhimõtte alusel meie kordoneid ja piiripunkte, eesmärgiga tagada võimekus tõkestada suuremahulisi ebaseaduslikke piiriületusi.

  • Suurendada võimekust mereseireks ning merepiiri kaitsmiseks.

  • Tõhustada järelevalvet ebaseadusliku sisserände ja elamislubade väärkasutuse vastu, ohjeldamaks sellega kaasneva kuritegevuse kasvu ning vähendamaks julgeoleku ohtu.

  • Soetada kaasaegset päästetehnikat ja -varustust, tagamaks laiem päästevõimekus kogu Eestis. Toetame kasutatud päästetehnika annetamist vabatahtlikuks tegevuseks.

  • Taastada päästekopterite üle-eestiline programm, et tagada võimekus õnnetuste korral kiireks reageerimiseks ning patsientide transportimiseks sõltumata piirkonnast.

  • Suurendada ühiskonna laiemat informeeritust elanikkonnakaitsest. Toetame suuremate õppuste läbiviimist Eesti elanike hulgas.

  • Arendada välja tervet Eestit kattev ohusireenidel põhinev teavituse süsteem, et informeerida ühiskonda sõjalise ohu, suurõnnetuste või hädaolukorra eest.

  • Luua eraldi digitaalne teavitussüsteem, et informeerida ühiskonda sõjalise ohu, suurõnnetuste või hädaolukorra eest.

  • Arendada välja varjumiskohad hädaolukorra või sõjaohu tarbeks, et kaitsta meie inimesi. Seame avalikule sektorile kohustuse rajada uusehitustesse varjendid.

    Rahandusministeeriumi arvamus: Eestis on varjumine ja varjumiskohad on õiguslikult reguleerimata, ei ole kehtestatud nõudeid, millele peavad ehitised varjumise tagamiseks vastama.

  • Kaardistada üleriigiliselt elutähtsate teenuste valmisolek kriisiolukordadeks.

  • Ennetada ja vähendada tule- ning veeõnnetuses hukkunute arvu. Rahastame järjepidevalt programme ohutuse parandamiseks ning inimeste teadlikkuse tõstmiseks. Laiendame ennetustegevust haridusasutustes.

  • Jätkata "Kodud tuleohutuks" programmi koostöös kohalike omavalitsustega. Suurendame päästjate kodukülastuste arvu, et ennetada ja vähendada kodudes toimuvaid õnnetusi.

  • Tõsta Eesti mere- ja lennupäästevõimekust, kaitsmaks nii meie inimesi kui ka keskkonda.

  • Pöörata erilist tähelepanu keskkonnareostuse ja ohtude ennetamisele ning arendada võimekust suuremahuliste keskkonnareostuste likvideerimiseks

Eesti 200

22 lubadust

  • Haldame oma suuri riske, milleks on riigi julgeolek, territooriumi ja inimeste kaitse - uus tase JULGEOLEKUS.

  • Rakendame elanikkonnakaitse strateegia, mis kaasab kõik elanikud ning keskendub sõjalise kaitse kõrval kriisivalmidusele, taristu, küber- ja inforuumi kaitsele ning kriisikommunikatsioonile. Alustame elanikkonnakaitse õppest ja tsiviilreservide loomisest.

    Programm

    Sõda Euroopas, globaalne pandeemia ja energiakriis sunnivad meid mõtlema julgeolekust teisiti - me peame sõjaliselt kaitsma oma territooriumi, kuid kõige enam peame kaitsma oma inimesi. Kriisides keerlevas maailmas peab Eesti viima julgeoleku ja kaitsepoliitika uuele tasemele - me peame rakendama elanikkonnakaitse strateegiat, mis kaasab kõik Eesti elanikud, ja keskendub lisaks sõjalisele kaitsele ka inimeste kriisivalmidusele, meie taristu, kübertaristu ja inforuumi kaitsele ning kriisikommunikatsioonile. Ukraina sõda õpetab meile, et lisaks riigikaitse võimekusele on olulised iga elaniku oskused, valmisolek ja teadmised kaitsmaks ennast, oma kodu ja oma perekonda. Eesti kaitstuse poliitika nurgakiviks on elanikkonnakaitse õpe ja tsiviilreservide ülesehitamine. Eesti 200 lähtub riigikaitse põhimõttest, kus igal kodanikul on oma selge roll, motivatsioon ja vastutus ning iga täiskasvanud Eesti kodanik teab, mida ta ulatusliku kriisi olukorras teeb.

  • Eesti vajab laiapindse riigikaitse arendamiseks erakondadeülest riigikaitse kokkulepet järgmiseks kümnendiks. Eraldame sõjalisele riigikaitsele 3% riigi SKP-st ning elanikkonna ja taristu kaitsele kuni 3% SKP-st.

  • Rajame kogu Eestit katva mitmekihilise Kalevipoja kupli (õhu- ja raketikaitse integreeritud süsteemi), mis kaitseb kõiki elanikke ja elutähtsat taristut.

  • Suurendame kaitsevalmidust. Riigikaitseõpetus peab käsitlema julgeolekut tervikuna laiapindse riigikaitse raamistikus.

  • Arendame targa ja kõrgtehnoloogilise kaitse, mis kasutab Eesti teadust ja kaitsetööstust. Kasutame riigis võimalikult palju Eesti ettevõtete tooteid ja teenuseid ning toetame nende ekspordi.

    Programm

    Panustame targa ja kõrgtehnoloogilise kaitse arendamisse, mis rakendab Eesti teaduse ja kaitsetööstuse arengupotentsiaali. Seome riigikaitse huvid majanduspoliitiliste eesmärkidega, võttes riigis kasutusele maksimaalselt Eesti ettevõtete loodavaid tooteid ja teenuseid. Toetame nende toodete ja teenuste jõulist eksporti välisturgudele.

  • Arendame Eesti kaitsetööstust: laskemoona ja relvade tootmist, teadus- ja arendustöö rahastamist lisaks kaitse-eelarvele ning finantsinstrumente kapitaliseerimiseks. Riik ja kaitsevägi on arenduspartnerid ning toetavad referentsi saamist rahvusvahelistes hangetes.

    Programm

    Arendame Eesti enda kaitsetööstust: laskemoona ja relvade tootmist Eestis, kaitsetööstuse teaduse- ja arenduse rahastamist lisaks kaitse-eelarvele, finantsinstrumentide väljatöötamist kaitsetööstuse kapitaliseerimiseks. Eesti riik ja kaitsevägi on kaitsetööstuse arenduspartneriks ja tugi referentsi saavutamisel rahvusvahelises hankepoliitikas.

  • Rajame sõja- ja katastroofimeditsiini rahvusvahelise treening- ja arenduskeskuse Tartusse.

  • Loome Eestisse tipptasemel tsiviil- ja militaarkasutusega mitmeotstarbeliste droonide arendus- ja tootmisvõime.

  • Korraldame veealuse kriitilise taristu seire ja kaitse Läänemerel. Need on meie kriitilised side- ja toitekanalid ülejäänud Euroopaga.

  • Ühendame piirivalve lennuvahendid õhuväe juhtimise alla seire-, luure-, pääste- ja lahinguvõimekuse tõstmiseks. Hoiame kokku maksumaksja raha ja tõhustame riigi tegevust.

  • Arendame välja Kaitseliidu võimekuse lisaks sõjalisele kaitsele ka elanikkonnakaitseks mittesõjalistes kriisides. Vabatahtlikke riigikaitsjaid koondav Kaitseliit hakkab saama piisavalt ressursse: elukutselisi instruktoreid ja juhte, varustust ja relvastust ning raha.

  • Tugevdame erioperatsioonide väejuhatust. Arendame küberväejuhatuse kaitse- ja ründevõime küber- ja inforuumis.

  • Liitlaste alaline kohalolek Eestis ja Läänemere piirkonnas tagab meile rahu. Meie eesmärk on diviisi koosseisus liitlaste maaväe brigaad, õhuväe eskadrill Ämaris ja püsiv mereväe kohalolek Läänemerel. Peame saavutama Ameerika Ühendriikide üksuste järjepideva paiknemise Eestis.

  • Seame eesmärgiks ringmajanduse põhimõtete rakendamise kaitseväe varustuses.

  • Võimaldame elanikkonnakaitse õppe kõigile meestele ja naistele: reservi ettevalmistamine päästetöödeks ja evakueerimiseks ning katastroofimeditsiini reservi loomine. Õpetame välja kõik elanikud, et nad saaksid abi anda ja ise hakkama.

    Programm

    Võimaldame elanikkonnakaitse õppe kõikidele meestele ja naistele. Elanikkonnakaitse õpe hõlmab reservi ettevalmistamist kodanikukaitseks ehk päästetöödeks, evakueerimiseks, ja reservi loomist katastroofimeditsiini tarvis. Õpetame välja kõik Eesti elanikud, kes suudavad seeläbi abi anda ja saavad ka ise endaga hakkama.

  • Määrame seadustes üleriigiliste kriiside juhiks peaministri, kelle ülesanne on juhtida ja tagada valmisolekut kõikidel ühiskonna tasanditel. Peaministri ja valitsuse vastutust ei tohi delegeerida omavalitsustele, kolmandale sektorile ja vabatahtlikele.

  • Arendame kriisiohje võimet mistahes hädaolukorras, ehitame varjendid ja ohusireenid, loome kriisivaru ning suurendame päästereservi. Teavitame elanikke hoidma korras keldrid ning mõistlikud kütuse-, toidu- ja veevarud.

    Programm

    Arendame kriisiohje võimet, mis toimib mistahes hädaolukorras. Ehitame varjendid ja ohusireenid ning loome kriisivaru. Peame oluliseks päästereservi suurendamist. Elanikud ja kogukonnad peavad olema kriisiks paremini ettevalmistatud - teavitame, et keldrid oleksid korras, mõistlikus koguses kütuse-, toidu- ja veevarud ning võimalusel elektrigeneraatori olemasolu.

  • Rahastame vabatahtlikku ja kogukondlikku initsiatiivi elanikkonnakaitse tagamisel. Kaasame olemasolevad ühendused ja organiseerunud võrgustikud aktiivselt toetama laia riigikaitse elluviimist nii tsiviil- kui sõjalise valdkonna toetuseks.

  • Sätestame ringhäälingu toimimise elutähtsa teenusena, sest kriisis vajavad elanikud usaldusväärset infot. Teeme Rahvusringhäälingule pika plaani ja rahastamise kava ning ehitame uue kaasaegse telemaja.

    Programm

    Strateegiline kommunikatsioon on meie julgeoleku kindlustamise võtmetegur.? Sätestame ringhäälingu toimimise elutähtsa teenusena, sest elanikud vajavad kriisiolukorras usaldusväärset informatsiooni. Rahvusringhääling vajab pikka plaani ja rahastamise kava. Ehitame uue kaasaegse tehnoloogilise varustusega telemaja.

  • Eesti inforuum ja ühiskond vajab tugevamat kaitset propaganda ja desinformatsiooni vastu. Strateegilise kommunikatsiooni võimekus tuleb viia uuele tasemele, ühtse juhtimise alla ja ehitada üles suutlikkus kiiresti ja tõhusalt reageerida vaenulikele infooperatsioonidele.

  • Eesti peab saama küberkaitse liidriks. Määrame digikaitsele selge mandaadiga juhi, suuname sinna osa IT investeeringutest ning tagame, et teenuseosutajad, erasektor, omavalitsused ja elanikud oskavad küberohtudes käituda.

    Programm

    Eesti peab muutuma küberkaitse liidriks. Riigi taristud, infokande võrgud ja inimeste andmed on kaitstud igas olukorras. Määrame digikaitse valdkonnale selge mandaadiga juhi ja suuname sinna osa IT investeeringutest. Tagame, et meie elutähtsate teenuste osutajad, erasektor, kohalik omavalitsus ja kogu elanikkond teaks ja oskaks käituda küberohtude olukordades.

Eesti Reformierakond

40 lubadust

  • Muutunud julgeolekuolukord nõuab kiireid kaitseinvesteeringuid, mis eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.

    Programm

    Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.

  • Tõstame ja hoiame riigikaitsekulud üle 3% SKPst.

  • Keskmaa õhutõrje Eestisse 2025. aastaks!

  • Tõstame oluliselt Kaitseliidu võimekust, suurendades maakaitse isikkoosseisu kahekordseks ehk 20 000 inimeseni.

  • Loome Eesti kaitsmiseks diviisisuuruse üksuse, kuhu kuulub liitlaste brigaad.

  • Muudame riigikaitseõppe osaks gümnaasiumi õppekavast.

    Rahandusministeeriumi arvamus: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on kohustuslike kursuste arv kinnitatud. Seetõttu eeldab ettepanek põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist.

  • Peatame Venemaa kodanike valimisõiguse KOVi valimistel.

  • Venemaa agressiooni tõttu hindame kõigi poliitikate puhul esmalt mõju Eesti kaitsevõimele. Kuni oht püsib, ei tee me otsuseid, mis kaitsevõimet nõrgendavad, ja suuname ressurssi julgeolekut tugevdavatesse valdkondadesse.

    Programm

    Venemaa agressioon naaberriigi vastu nõuab julgeolekuaspektide arvestamist kõikide riigi poliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel. Kõigi riigi poliitikate puhul tuleb esmalt hinnata, kuidas need mõjutavad võimekust kaitsta Eestit võimaliku Venemaa ründe (nii sõjalise kui ka mittesõjalise) vastu. Kuniks oht Venemaa suunalt püsib, ei langetata otsuseid, mis võivad meie kaitsevõimet nõrgendada. Ühiskondlikku ressurssi suunatakse eelkõige valdkondadesse, mis tugevdavad Eesti julgeolekut.

  • Tugevdame luure ja vastuluure võimekusi. Ajakohastame julgeolekuasutuste seaduse, täpsustame seadusest tulenevaid ülesandeid ja arendame kiirkorras asutuste võimekusi. Adekvaatne teave ohtudest võimaldab neid ennetada ja neutraliseerida. Arendada tuleb vastavat koostööd liitlaste vahel.

  • Tugevdame ühiskonna psühholoogilist kaitset ja neutraliseerime õigeaegselt julgeolekut ohustava valeinfo. Riik tagab igaühele õiguse saada ja levitada tõepärast teavet ning vaatame üle teabele juurdepääsu piirangud.

    Programm

    Ühiskonna psühholoogilist kaitset tuleb tugevdada. Igasugune julgeolekuohtu kujundav valeinformatsioon tuleb õigeaegselt neutraliseerida. Samuti peab riik tagama igaühele õiguse saada ja levitada tõepärast teavet. Vaatame üle väljakujunenud praktika teabele juurdepääsupiirangute kehtestamisel. Teave, mis on inimestele vajalik ratsionaalsete otsuste tegemiseks, peab olema avalik.

  • Avame arutelu riigikaitseteenistuse loomise üle, et kõik saaksid oma oskuste järgi riigi kaitsmisel osaleda. Arendame koos ettevõtete ja teadusasutustega seiresüsteemi uute ohtude jaoks ning toetame rahvusvahelist koostööd.

    Programm

    Ühiskonna julgeolekut mõjutavad senitundmatud ohud, mille tekkimiseks peame olema valmis. Avame riigikaitseteenistuse loomise arutelu, et kõik inimesed saaksid vastavalt oma oskustele osaleda riigi kaitsmisel. Maa kliima muutumisest ja inimkonna tehnoloogilisest arengust tulenevad uut tüüpi julgeolekuohud. Nende teadvustamiseks ja uurimiseks on vaja toimivat seiresüsteemi, mida tuleb arendada koos ettevõtete ja teadusasutustega. Ohtude maandamiseks on vaja tõhusat rahvusvahelist koostööd. Loome süsteemi selleks, et kõik Eesti kodanikud saaksid oma oskuste ja võimekustega osaleda riigi kaitsmisel.

  • Ühiskonnal peavad olema varud erakorraliste olukordade jaoks. Nii inimestel, riigil kui ka omavalitsustel peavad olema piisavad varud ning igaühele tuleb selgitada vajadust selleks valmistuda.

    Programm

    Erakorralisteks olukordadeks peavad ühiskonnal olema varud. Inimeste toimetulekuks erakorralistes olukordadeks peavad nii inimestel endal kui ka riigil ja omavalitsustel olema piisavad varud. Lisaks riigi varude soetamisele ja õigele hoidmisele tuleb igaühele selgitada vajadust ootama tusteks valmistuda.

  • Eesti aitab Ukrainat sõjaliselt, sh Ukraina kaitseväe väljaõppega, ja majanduslikult. Oleme pidevalt Ukrainas kohal ning Kaitseliit teeb tihedamat koostööd Ukraina territoriaalkaitse üksustega.

    Programm

    Eesti julgeolek sõltub Ukrainast. Ukraina käekäik mõjutab vahetult rahvusvahelist julgeolekuolukorda. Eesti peab aitama Ukrainat nii sõjaliselt, sealhulgas Ukraina kaitseväe väljaõpetamisega, kui ka majanduslikult. Eesti riigikaitse arendamisel arvestame Ukraina kogemusega, seetõttu on vajalik meie pidev kohalolek Ukrainas. Tugevdada tuleb Kaitseliidu koostööd Ukraina territoriaalkaitse üksustega ja õppida nende kogemusest.

  • Kaitsekulud peavad olema vähemalt 3% SKP-st, sest 2% pole enam piisav. Tahame, et tegevväelaste keskmine palk oleks vähemalt 30% riigi keskmisest palgast kõrgem ja reservväelastele makstaks õppekogunemisel sama tasu mis tegevväelastele.

    Programm

    Eesti kaitsekulud peavad moodustama vähemalt 3% SKP-st, mis hõlmab liitlaste tõrgeteta vastuvõtmisega seotud kulusid ning investeeringuid kaitsevõimesse. Senine ühiskondlik kokkulepe kulutada riigikaitsele 2% rahvuslikust kogutoodangust on osutunud seoses julgeolekuolukorra muutumisega ebapiisavaks. Lisaks omaenda võimekuse olulisele tõstmisele tuleb kiiresti arendada ka võimekusi liitlasjõudude efektiivseks rakendamiseks, kui selleks tekib vajadus. Seisame selle eest, et tegevväelaste keskmine palk oleks vähemalt 30% kõrgem riigi keskmisest palgast. Õppekogunemistel tuleb reservväelastele maksta võrdset tasu tegevväelastega.

  • Riigikaitseks suunatud raha peab kasutama heaperemehelikult. Kõigi valitsusasutuste ja riigikaitseorganisatsioonide tehtavad kulutused peavad olema põhjendatud ja kontrollitavad. Hangetel tuleb maksimaalselt vältida agendi- ja komisjonitasusid.

  • Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas:

  • luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025.aastaks;

  • soomustada 2.jalaväebrigaad;

  • viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam;

  • parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi

  • renoveerida Ämari lennubaasi lennurada;

  • luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus;

  • uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme;

  • suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu;

  • kaasata Kaitseväkke rohkem naisi;

  • tõsta jalaväe tankitõrjevõimet;

  • viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine

  • Tõstame Kaitseliidu võimekust ja suurendame maakaitse isikkoosseisu 20 000 inimeseni. Maakaitse kulud kaetakse kaitse-eelarvest, Kaitseliidu mittesõjalist tegevust toetatakse riigieelarvest ning arendame Naiskodukaitset ja noorsootööd.

    Programm

    Tõstame Kaitseliidu võimekust, suurendades muuhulgas maakaitse isikkoosseisu 20 000 inimeseni. Toetame põhimõtet, et maakaitse suurendamise kulud (varustus, väljaõpe) kaetakse kaitse-eelarvest. Kaitseliidu mittesõjalist tegevust toetatakse riigieelarvest. Lisaks tuleb arendada Naiskodukaitset ja noorsootööd.

  • Vajame Eesti kaitsetööstust ja selle arendamine peab olema riikliku tööstuspoliitika prioriteet. Relvasüsteemide hankimisel on tähtsad vastuostud ning arenenum kaitsetööstus annab paremad tingimused kõrgtehnoloogiliste relvade hankimiseks.

    Programm

    Vajame innovaatilist rahvuslikku kaitsetööstust. Ebasoodsa julgeolekuolukorra tingimustes peab kaitsetööstuse arendamine olema riikliku tööstuspoliitika prioriteet. Relvasüsteemide omandamisel on oluline roll vastuostudel. Mida arenenum on Eesti kaitsetööstus, seda parematel tingimustel on meil võimalik hankida kõrgtehnoloogilisi relvi.

  • Kaitset on vaja pidevalt harjutada. Õppused ja õppekogunemised on kaitsevõime seisukohalt määrava tähtsusega. Nendes osalemise takistuseks ei tohi olla majanduslikud põhjused. Vaatame üle õppekogunemistel osalevate reservväelaste tasustamise. Tihendada tuleb Kaitseväe ja Kaitseliidu ühisõppusi.

  • Soovime Valgevene naasmist vabade rahvaste perre. Valgevene on praegu Venemaa poolt de facto okupeeritud riik. Valgevene tulevikust sõltub kogu Euroopa julgeolek, mistõttu oleme valmis abistama Valgevene ühiskonda Venemaa diktaadi alt vabanemises.

  • Laiendame oma diplomaatilist kohalolekut vastavalt võimalustele. Koos majanduslike võimaluste suurenemisega peab suurenema ka Eesti diplomaatiline kohalolek maailma eri regioonides ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

  • Välisteenistus peab aktiivselt tegelema majandusdiplomaatiaga, et eesti ettevõtted pääseksid välisturgudele. Eesti osaleb EXPO-l ja teistel suurtel sündmustel ning kõrgemate võimukandjate välisvisiitidel peavad saama osaleda ka ettevõtjate delegatsioonid.

    Programm

    Välisteenistus peab aktiivselt tegelema majandusdiplomaatiaga. Majandusdiplomaatia peab olema välisteenistuse lahutamatu osa. See võimaldab eesti ettevõtetel laieneda välisturgudele ja loob Eesti jõukust. Eesti peab osalema EXPO-l ja teistel suurt rahvusvahelist tähtsust omavatel sündmustel. Regulaarsed kõrgemate võimukandjate välisvisiidid peavad olema korraldatud selliselt, et nendel saaksid osaleda ka ettevõtjate delegatsioonid. Tugev majandusdiplomaatia aitab kaasa meie konkurentsivõimele maailma majanduses.

  • Ühendame globaalse eestlaskonna. Eestlasi elab igas maailmanurgas ja nad on reeglina valmis panustama Eesti heasse käekäiku. Peame toetama ülemaailmse eesti võrgustiku teket, et soovijad saaksid teavet Eestist ning panustada Eesti arengusse.

  • Tugevdame aukonsulite võrgustikku, välisteenistust ja diplomaatilist võimekust. Suurem konsulaarvõimekus annab Eesti kodanikele laiemad võimalused reisida viisavabalt.

    Programm

    Tugevdame aukonsulite võrgustikku. Aukonsulite institutsioon on tõestanud oma vajalikkust Eesti kodanike ja nende ühenduste huvide eest seismisel ja kontaktide loomisel. Vastavalt võimalustele tuleb seda võrgustikku arendada. Tugevdame Eesti välisteenistust ja suurendame diplomaatilist võimekust. Eesti välisteenistus peab olema dünaamiline, avatud ja motiveeritud, et parimal viisil tagada Eesti julgeoleku, välismajanduslike huvide ja kodanike kaitse maailmas. Suurem konsulaarvõimekus annab Eesti kodanikele laiemad võimalused viisavabalt reisida.

  • Teeme koostööd kliimajulgeoleku tagamisel. Kliimamuutustega võitlemine on meie kõigi ühine vastutus. Kliimaprobleemid tekitavad rändeid ning rahvusvahelisi konflikte. Eesti huvides on tugev rahvusvaheline koostöö kliimajulgeoleku ja stabiilsuse tagamisel.

  • Me arendame ühtset Eesti Politseid, mis vastutab korrakaitse eest. Politseiülesanded ei tohi hajuda asutuste vahel, politseile antakse piisavad ressursid ja selge õiguslik alus kodanike ja ettevõtete kaasamiseks.

    Programm

    Arendame ühtset ja terviklikku Eesti Politseid. Korrakaitse eest vastutab üldkorrakaitseorganina Eesti Politsei. Tuleb vältida politseiliste ülesannete ja vastutuse hajumist erinevate asutuste, sealhulgas omavalitsuste, vahel. Politsei kasutusse tuleb anda piisavad ressursid tema ülesannete efektiivseks täitmiseks. Politsei kaasab oma tegevusse kodanik ke, nende ühendusi, ettevõtteid ja omavalitsusi. Selleks peab olema üheselt mõistetav õiguslik alus.

  • Me tugevdame päästevõimekust Ukraina õppetundide põhjal: arendame varingupääste võimet, parandame töö jätkumist sõjas ja täiendame isikukaitsevahendeid. Kasutame rohkem kaasaegset tehnoloogiat ja vabatahtlikke.

    Programm

    Tugevdame päästevõimekust. Tulenevalt Ukraina õppetundidest tuleb välja arendada varingupääste võime kus, parandada päästevõimekuse toimepidevust sõjaolukorras, täiendada isikukaitsevahendeid. Valmisoleku tõstmiseks tuleb senisest enam kasutusele võtta kaasaegset tehnoloogiat ja vabatahtlike kodanikeühenduste võimalusi.

  • Me anname elanikkonnakaitsele selge sisu ja ressursid. Ehitame vajalikku infrastruktuuri ja plaane, korraldame elanike koolitust, seadustame ülesannete jaotuse, anname Päästeametile põhivastutuse ja tugevdame omavalitsusi.

    Programm

    Elanikkonnakaitsele tuleb anda selge sisu ja vajalikud ressursid. Elanikkonnakaitse omab laiapindses riigikaitses kriitilist rolli. Inimeste kaitset ja hakkamasaamist kriiside puhul tuleb tugevdada. Selleks on vaja vastavat infrastruktuuri (rajatised, varud) ja toimivaid plaane ning nende läbiharjutamist. Oluline on elanikele suunatud koolitus ja nõustamine. Seadustada tuleb ülesannete jaotus ja vastutus. Elanikkonnakaitse põhivastutus lasub Päästeametil, kellele tuleb selleks eraldada piisavad ressursid. Samuti tuleb tõsta omavalitsuste rolli ning neid võimestada.

  • Me arendame kõrgetasemelise sisejulgeoleku koolitussüsteemi ja teeme Sisekaitseakadeemiast rahvusvahelise õppeasutuse. Siseturvalisuse rakenduskeskus koondatakse aastaks 2024 Väike-Maarjasse. Politsei ja päästjad keskenduvad ka ennetusele.

    Programm

    Arendame välja kõrgetasemelise sisejulgeoleku koolitussüsteemi. Sisekaitseakadeemial on olnud oluline roll Eesti sisejulgeoleku arendamisel ja see tuleb muuta rahvusvahelise tähtsusega õppeasutuseks. Siseturvalisuse rakenduskeskus koondatakse aastaks 2024 Väike-Maarjasse. Politsei ja päästjad peavad oma tegevuses lisaks efektiivsele reageerimisele toimunud õnnetustele ja korrarikkumistele keskenduma nende ennetamise le mõistlike teavitus- ja järelevalvetegevuste abil.

Isamaa

41 lubadust

  • suurendab kaitsekulutusi eesmärgiga viia riigi kaitsevõimekus vastavusse julgeolekukeskkonnaga,

  • jätkab täielikult mehitatud, välja õpetatud, relvastatud ja varudega kindlustatud kaitseväe arendamist vastavalt plaanidele ning loob vajalikud eeldused plaanide kaasajastamiseks, sealhulgas:

  • suurendab julgeolekuasutuste rahastamist tõhusa eelhoiatuse ja arendamiseks,

  • suurendab kaitseväe valmidust ohule reageerimiseks ning jätkab mobilisatsiooni süsteemi tõhustamist,

  • investeerib täiendavalt küberturvalisusesse,

  • töötab välja meetmed, et võidelda üheskoos liitlastega desinformatsiooni leviku vastu,

  • hoiab riigikaitseinvesteeringute tegemisel tähelepanu all üksikvõitleja ning väikeüksuste tasandit,

  • tähtsustab ühiskonna kaitsevalmidust ja parendab kodanikukaitset, sealhulgas:

  • suurendab kulutusi elanikonnakaitsele ja laiapindsele riigikaitsele,

  • suurendab Kaitseliidule riigikaitseliste ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid,

  • toetab Kaitseliidu kui laiapindset riiki katva organisatsiooni mittesõjalisi tegevusi, tagades Eesti riigi vastupidavuse ja kodanikukaitse vajadused,

  • kiirendab riigikaitselise sporditaristu, sh lasketiirude rajamist,

  • motiveerib ettevõtteid looma töötajatele võimalusi riigikaitsesse panustamiseks, luues selleks riigipoolsed soodustused ja tunnustussüsteemi,

  • viib gümnaasiumis ja kutsekoolis sisse kohustusliku riigikaitseõpetuse,

    Rahandusministeeriumi arvamus: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on kohustuslike kursuste arv kinnitatud. Seetõttu eeldab ettepanek põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist.

  • suurendab kodanike võimalusi iseseisvalt panustada riigikaitse võimekuse loomisesse, sh suurendab relvaseaduse alusel kodus hoitava laskemoona piirmäära ning lihtsustab tulirelvade soetamist laskmisharrastuse eesmärgil,

  • võimaldab ajateenistuse raames tsiviilrelvaloa eksami sooritamise,

  • loob koostöös Kaitseliidu ja kohaliku kogukonnaga maakondadesse noorte kaitsetahte keskused,

  • toetab Eesti kaitsetööstuse uurimis- ja arendustegevust ning ekspordivõime kasvu,

  • tugevdab elanikkonnakaitse seadusandlikku baasi,

  • väärtustab inimest riigikaitse alustalana, selleks:

  • taastab kaitseväekaplanaadi,

  • määratleb veteranidena ka Eesti vabadusvõitluse ja riigikaitse taastamise veteranid,

  • kaasajastab veteranipoliitika, lähtudes muutunud julgeolekukeskkonnast ning tuginedes veteranide esindusorganisatsiooni kogemustele ja ettepanekutele,

  • vaatab üle kaitseväelaste kui riigiteenistujate staatuse ja vajadusel seadustab muudatused,

  • toetab koostöös kaitseväe juhtkonnaga jalaväemiinide kasutuselevõttu võimaldavate otsuste ja muudatuse tegemist,

  • seisab Eesti toidujulgeoleku eest, tagades toiduvarude olemasolu ning hajutatud tootmise ja ladustamise, kaasates partneritena üle Eesti paiknevad mikrotootjad,

  • seisab Eesti energiajulgeoleku eest (lähemalt loe valdkonnast „MAJANDUS“).

  • peab vajalikuks kehtestada Schengeni piirikontroll seoses Ukraina sõjaga, arendada eraldi piirivalve võimekus, luues selleks iseseisva käsuliiniga piirivalve teenistuse, millel on ka riigikaitselised ülesanded,

  • tühistab Eesti suhtes vaenulike riikide kodanike õiguse hääletada Eesti kohalike omavalitsuste volikogude valimistel,

  • kehtestab Eestis elavatele agressorriik Venemaa kodanikele lojaalsusdeklaratsiooni kohustuse, millega isik kinnitab oma hukkamõistu Venemaa agressioonisõjale; tühistab lojaalsusdeklaratsiooniga mitte ühinenud isikute elamisload,

  • on vastu Venemaa kodanike riiki lubamisele, välja arvatud humanitaarerandid,

  • toetab Venemaa ja Valgevene kodanikelt relvade kiiret ärakorjamist,

  • viib sisse täiendavad kinnisvara omandamise piirangud Venemaa kodanikele,

  • kõrvaldab avalikust ruumist punamonumendid,

  • jätkab Eesti-Vene kontrolljoone füüsiliste kaitserajatiste kiiret väljaehitamist, et takistada ebaseadusliku migratsiooni kasutamist hübriidründena Eesti riigi vastu, tõhustab lõunapiiril järelevalvemeetmeid Eestisse saabujatest parema ülevaate tagamiseks,

  • arendab elanikkonna kaitsevõimet, strateegiliste varude soetamist ning varjumisvõimalusi,

  • ei piira seaduslikult relva omavate Eesti kodanike relvakandmise võimalusi.

  • otsib võimalusi kriisiaja energiatoetuste laiendamiseks kõikidele kodutarbijatele,

  • tagab riigi finantsilise valmisoleku ja finantspuhvrid võimalikeks suuremahulisteks kriisideks (julgeolekukriis, tervishoiukriis, energiakriis jms),

  • toetab energiale (elekter, gaas, toasoe jms) rakendatavate maksude ajutist vähendamist kriisiajaks.

    Rahandusministeeriumi arvamus: Elektriaktsiis on praegu EL miimumtasemel ehk 1 eurot MWh kohta ja maagaasi aktsiisimäär on 40 1000m3 kohta. Mõlemaid määrasid langetati seoses koroonakriisiga (1.05.2020) ning on pikendatud kehtivust seoses ebakindla ja halvenenud majandusliku olukorra jätkumise tõttu

  • tagab kaitse alla võetud maade omanikele õiglase hüvitise ning töötab välja meetmed, millega luuakse omanikele maade range kaitse alla võtmisel või sundvõõrandamistel võimalus nii rahalise väärtuse kui ka kasutusvõimaluse poolest samaväärse asendusmaa soetamiseks,

Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.