Kogulugu

Lubaduste võrdlus teemade kaupa

Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.

TeemaReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised
Maksud ja eelarve925–283261321
Energeetika ja kliima3838–2219––19
Loodus ja põllumajandus3845–501373–56
Tervishoid252616474943–41
Haridus ja teadus4034–38959467
Pered ja sotsiaalkaitse212416337255320
Riik ja õigus1954333444281836
Kultuur, keel ja sport2836–924779–38
Elamu ja regioonid3832–253933–6
Transport2224–22–––22
Kaitse ja julgeolek402255411557416
Majandus ja tööturg24––34114109523
Välispoliitika ja ränne1131631126–21

Loodus ja põllumajandus

ReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised

Parempoolsed

0 lubadust · Ei kuulu Riigikokku

Selle teema kohta lubadusi pole.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

13 lubadust

  • Seirame Eesti looduse elurikkust ja ökosüsteemide elujõulisust ning võtame looduse seisundit arvesse ruumiplaneerimisel ja eri eluvaldkondade pikaajalistes plaanides.

  • VähendameVäikese väina tammi keskkonnamõju -rajame tammiavad ja asendame õhuliinid merekaabliga.

  • Nõuame väikese süsinikujäljega ja ringmajandusele orienteeritud lõpptulemust avaliku sektori hoonete renoveerimisel ja ehitamisel.

  • Eesti metsad on hoitud

  • Vähendame Eesti metsade raiemahtu. Viime raiemahu järk-järgult jätkusuutlikule elurikkust hoidvale tasemele -8 miljoni tihumeetrini aastas, suurendades puidusektori lisandväärtust ja säilitades töökohad.

  • Rakendame Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) dividendid metsakaitse tagamiseks ja puidusektori efektiivsuse tõstmiseks.

  • Anname omavalitsustele võimaluse määrata kõrgendatud avaliku huviga (KAH) elanikkonna poolt tihedas kasutuses olevad metsad, milles kogukond saab kaasa rääkida metsa majandamises. Läheme kaitsealade piiranguvööndites ja KAH-aladel üle püsimetsanduse võtetele.

  • Katsetame riigimetsa hoidmist ja majandamist kogukonnametsana.

  • Raiendame puhkemajanduse osakaalu RMK tegevustes ja tagame matkateede ja -radade, puhkekohtade ja metsamajade süsteemi arengu.

  • Arvestame puidutööstusest sõltuvate piirkondade vajadusi üleminekul säästvale metsamajandamisele, et säilitada töökohad ja ettevõtete ekspordivõimekus.

  • Töötame välja õiglase looduskaitse talumiskohustuse kompensatsiooni erametsaomanikele. Sõlmime erametsaomanikega lepinguid metsa vääriselupaikade kaitseks.

  • Loome täiendava süsteemi vabatahtliku looduskaitsetegevuse toetamiseks eramaadel ja -metsades.

  • Liigume metsa püsimetsana majandamise suunas nii riigi-kui ka erametsas, sh vähendame lageraiete osakaalu ja pindala ning väldime lageraiete omavahelist liitumist.

Eesti Reformierakond

38 lubadust

  • Elurikkuse taastamiseks kaardistame tervikliku rohevõrgustiku üle kogu Eesti, kaasates looduskaitsesse erametsaomanikke, kohalikke omavalitsusi ja kogukondi. Rohevõrgustikku kuuluvad, kuid kaitsealadest välja jäävad loodusalad on võtmetähtsusega võrgustiku sidususe tagamisel.

  • Me parandame jõgede ja ojade seisundit. Linnades tuleks maa-alustesse torudesse suletud ojad ja jõed taas maa peale tuua, mis parandaks linnaloodust.

    Programm

    Parandame Eesti vooluveekogude - jõgede ja ojade - seisundit. Vooluveekogud on oma väikese pindala kohta ebaproportsionaalselt liigirikkad ning omavad väga olulist rolli elupaikade sidususes. Paljud jõed on lisaks tammistamisele sirgeks aetud, nad on põllumajanduse mõjul liigtoitelised, kohati tööstusreostuse mõju all. Linnades on ojasid-jõgesid, mis on suletud maa-alustesse torudesse. Nende maa peale toomine oleks linnalooduse olukorra parandamisele väga tugeva positiivse mõjuga. suurt põllumassiivi liigendav kraav või metsariba, laiemad põlluservad, rohekoridorid linnades ja asulates, teeületuskohad maanteedel.

  • Kliimamuutustega kohanemiseks taastame ja loome linnades juurde looduskeskkonda. Linna rohealad ja rohekoridorid vähendavad elupaikade killustatust ja on osa rohevõrgustikust.

    Programm

    Kliimamuutusega kohanemiseks taastame ja loome linnades juurde looduskeskkonda. Linnade looduskeskkonna parandamine on oluline samm kliimamuutusega kohanemises. See on ka Euroopa Liidu eraldi rahastatav eesmärk. Heas korras linnaloodus eeldab ökosüsteemi teenuseid (vee-, mulla- ja õhupuhastus, kaitse üleujutuste eest, kuumasaare efekti vähendamine, rekreatsioon, liikuvuse parandamine jne). Linna rohealad ja rohekoridorid vähendavad elupaikade killustatust ja on osa rohevõrgustikust.

  • Me parandame Läänemere seisundit ja Väikese väina elukeskkonda. Analüüsime tankerite ja sadamate mõju, nõuame sadamatelt jäätmete vastuvõtu võimekust, avame Väikese väina tammi ja tõhustame merekaitsekoostööd.

    Programm

    Parandame Läänemere seisundit ja Väikese väina elukeskkonda. Analüüsime kütusetankeritega seotud ohtusid ja sadamate mõju Lääne merele. Väikesadamates peab olema toksiliste heitmete kogumiskoht ja kõi gis suurtes sadamates reovee vastuvõtmise võimekus. Väikese väina tamm tuleb avada. Tõhustada tuleb Eesti osalust rahvusvahelistes merekaitsevõr gustikes.

  • Me soodustame mahepõllumajandust, et vähendada toidutootmise kahju looduslikele liikidele. Pestitsiidide ja herbitsiidide kasutus peab olema reguleeritud ja kontrollitud ning me soodustame linna- ja kogukonnaaiandust.

    Programm

    Soodustame mahepõllumajandust, et vähendada toidutootmise negatiivset mõju looduslikele liikidele. Mahepõllumajanduse meetoditega on võimalik liigirikkuse langust pidurdada ja tagasi pöörata. Pestitsiidide ja herbitsiidide kasutamine põldudel peab olema reguleeritud ja kontrollitud. Soodustame linna- ja kogukonnaaiandust.

  • Kaardistame Eesti turbavarude kasutamise aastani 2050. Analüüsime väljastatud kae vanduslubade ja kaevanduste mõju loodusele. Üheskoos teadlaste ja erasektori esindajatega koostame Eesti turbapoliiti ka. Avatud ja korrastamata kaevandusalad ja jääksood on koormaks kesk konnale ja tuleb taastada.

  • Me suurendame keskkonnaministri nõustamise teaduspõhisust strateegilistes otsustes. Ministrit peaksid nõustama parima ettevalmistusega teadusnõunikud.

    Programm

    Suurendame keskkonnaministri nõustamise teaduspõhisust strateegilistes otsustes. Keskkonnateemad on tänapäeval paljude vastandlike huvide ristumiskohas ja seetõttu on oluline, et ministrit nõustaks parima erialase ettevalmistusega teadusnõunikud (sarnaselt Chief Scientific Advisor tüüpi ametipostidega mujal maailmas).

  • Me koostame Metsanduse arengukava aastani 2050 kestliku metsakasutuse põhimõtetega ning raiume metsa vähem kui on selle juurdekasv. Toetame ka põlevkivipiirkondade keskkonnaseisundi parandamist ja alade taastamist koostöös.

    Programm

    Koostame Metsanduse arengukava aastani 2050, mis raamistab kestliku metsakasutuse põhimõtted kooskõlas seatud kliimaeesmärkidega. Metsas toimuvad muutused aeglaselt ja on pikaajalise mõjuga, mistõttu vajab valdkond pika vaatega eesmärkide kokku leppimist. Kestlik metsandus eeldab, et mets tuleb toime kliimamuutustega ja metsa raiutakse vähem kui on selle juurdekasv. Eesti metsandus, nagu kõik teised eluvaldkonnad, peab lähtuma rohereformi vajadusest. Mets on meile oluline majandusharu, ent temast saadavad hüved ei saa tulla tulevaste põlvede arvelt. Toetame Eesti põlevkivipiirkondade keskkonnaseisundi parandamist. Põlevkivikaevanduste ja -karjääride ökoloogiline taastamine, tootmisjääkide kasutamine ja alade kasutamine uueks majanduseks peab toimuma riigi, omavalitsuste, kohalike kogukondade ja ettevõtjate koostöös.

  • RMK peab kujunema kestliku metsamajanduse, elurikkuse taastamise ja looduskaitse vedajaks. Raiesurvet riigimetsale tuleb tasakaalustada ja RMK tegevuses peavad majanduslikud, ökoloogilised, kultuurilised ja sotsiaalsed eesmärgid olema tasakaalus.

  • Metsatööstus peab muutuma teadmismahukamaks ja tootlikumaks ning me toetame seda Rohetrepi tööriista kaudu. Keskkonnalubade andmisel tuleb eelistada innovatiivseid, kõrget lisaväärtust loovaid ettevõtteid ja süsinikku siduvaid arendusi.

    Programm

    Metsatööstus peab muutuma teadmismahukamaks ja tootlikumaks. Rohetrepi tööriista kaudu toetame tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvu. Keskkonnalubade andmisel tuleb soosida innovatiivseid ja kõrget lisaväärtust loovaid ettevõtteid. Eelistada tuleb süsinikku pikaajaliselt siduvaid arendusi ja keskkonnasõbralikku puidukeemiat.

  • Koostöös teadlastega parandame metsandusega seotud statistika kvaliteeti. Saamaks tõest pilti Eesti metsade olukorrast ja muutustest tuleb kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid ning erinevaid andmekogusid. Ilma tõeste and meteta ei ole kestlik metsamajandamine võimalik.

  • Viime lõpuni vääriselupaikade inventeerimise nii riigi- kui ka erametsas. Väärtuslikud metsaalad ja viimased loodusmetsa killud tuleb säilitada. Selleks on vaja eelkõige tõest teavet nende paiknemisest.

  • Me lõpetame looduskaitseliselt väärtuslike maade väljaostmise eraomanikelt. Riik ostab omanike soovil välja maa, kus on majandustegevust välistavad piirangud, õiglase ja kohese tasu eest ning kompenseerib loodushoiu.

    Programm

    Viime lõpule looduskaitseliselt väärtuslike maade väljaostmise eraomanikelt ja maksame omanikule õiglast kompensatsiooni liigirikkuse säilitamise eest. Omanike soovil peab riik maad, millele on seatud majandustegevust välista vad piirangud, neilt välja ostma õiglase ja kohese tasu eest. Maaomanike avalikes huvides edendatud tegevus loodushoiuks ja liigirikkuse säilitamiseks peab olema riigi poolt kompenseeritud ning maaomaniku jaoks auasi.

  • Meie eesmärk on, et 2050. aastaks muutub kogu inimtegevuses tekkiv jäätmematerjal uueks toormeks, mis võetakse uuesti kasutusse. See nõuab innovaatilist lähenemist ja motivatsiooni eelkõige ettevõtjatele.

    Programm

    Eestis peab 2050. aastaks kogu inimtegevuses tekkiv jäätmematerjal muutuma uueks toormeks, mis võetakse uuesti kasutusse, tekitamata järgnevatele põlvkondadele jäätmetest tulenevat lisakoormust. Jäätmete täies mahus taaskasutamine on ambitsioonikas eesmärk, mis nõuab innovaatilist lähenemist ja motivatsiooni eelkõige ettevõtjatele.

    Rahandusministeeriumi arvamus: Täies mahus, st 100% ulatuses ei ole ilmselt võimalik. Oleneb ka, mida on silmas peetud termini"jäätmematerjal" all.

  • Me loome elukohale (tiheasustus, hajaasustus, kortermaja) vastavad jäätmete sorteerimislahendused. Jäätmevedu peab olema mugav ning üle Eesti ühtne; kaasajastame omavalitsuste hankejuhendi ja teeme selle järgimise kohustuslikuks.

    Programm

    Loome inimestest lähtuvad jäätmete sorteerimislahendused vastavalt elukohale - tiheasustus, hajaasustus, kortermaja. Jäätmevedu ja selle korraldus peab oleme inimese jaoks mugav ning üle Eesti ühtselt ja arusaadavalt korraldatud. Kaasajastame kohalikele omavalitsustele suunatud hankejuhendi ja muudame selle järgimise kohustuslikuks.

  • Me reformime pakendijäätmete kogumise süsteemi ja viime selle valdavalt tekkekoha põhiseks. Kohtkogumine on inimestele mugavam, tagab jäätmete parema kvaliteedi ja suurema ringlussevõtu.

    Programm

    Reformime pakendijäätmete kogumise süsteemi ning viime selle valdavalt tekkekoha põhiseks. Tänane avalike konteinerite süsteem ei ole tööle hakanud, jäätmed on kehva kvaliteediga ning inimestele "prügiringide" tegemine ebamugav. Kohtkogumine on inimestele mugavam, tagab jäätmete parema kvaliteedi ning seeläbi suurema ringlussevõtu.

  • Me vähendame ühekordse plasti kasutamist ja loome selleks toetusi, makse ja seadusi. Ühekordsete plastkarpide tasuta jagamise asemel soosime isiklikku karpi, pandikarpi või tasulist biolagunevat karpi.

    Programm

    Vähendame ühekordse plasti kasutamist. Plasti kasutamisel tuleb järgida põhimõtet "saastaja maksab" (täna tuleb plastimaks iga maksumaksja taskust ehk riigieelarvest). Loome selleks mo tiveerivad meetmed (toetused, maksud, seadusandlus). Soosime ühekordsete plastkarpide tasuta jagamise asemel alternatiivseid ja kestlikumaid pakendi kasutamise lahendusi (näiteks isiklik karp, pandikarp või biolagunev karp tasu eest).

  • Me loome paremad kogumislahendused kodus tekkivatele pakenditele ja laiendame pandipakendi süsteemi. Suurendame tootjate rolli ning seame müügipakendi ringlussevõtule eraldi sihtmäära.

    Programm

    Loome paremad kogumislahendused kodus tekkivatele pakenditele (niinimetatud müügipakenditele) ja laiendame pandipakendi süsteemi. Tõhustame pakendijäätmete tootjavastutuse süsteemi toimimist, selleks suurendame tootjate rolli süsteemis ja seame müügipakendi ringlussevõtule eraldi sihtmäära. Kõik turule lastud pakendid peavad saama kokku kogutud ja ringlusse võetud või muul viisil taaskasutatud.

    Rahandusministeeriumi arvamus: PP on ise keeldunud laienemast määrdunud pakenditele

  • Me soodustame biojäätmete kogumist ja nende kasutuselevõttu, näiteks biogaasina. Toetame inimesi, ettevõtteid ja omavalitsusi ning käivitame kampaaniad ja toetused biolagunevate kogumissüsteemide jaoks.

    Programm

    Soodustame biojäätmete kogumist ja loome võimalused biojäätmete kasutuselevõtuks. Sorteeritud biojäätmed on oluline ressurss, mis tuleb kasutusele võtta näiteks biogaasi või teise materjalidena. Ilma biojäätmeid eraldamata ei ole võimalik jäätmeid kvaliteetselt kokku koguda ja ressursina ringlusse suuna ta. Toetame inimesi, ettevõtteid ja KOVe biojäätmete kogumisel, käivitame erinevad kampaaniad ja toetused biolagunevate kogumissüsteemide tutvustamiseks ja kasutuselevõtuks (näiteks biolagunevad kotid, konteinerid ja kompostrid).

  • Me vähendame toidu raiskamist kolme aastaga kolmandiku võrra ning peatame toidu ja puhta vee raiskamise. Riik näitab eeskuju eelkõige koolides ja kaitseväes ning regulatsioonid ei tohi soodustada kasutatava toidu muutmist jäätmeteks.

    Programm

    Toidu raiskamist tuleb kolme aastaga vähendada kolmandiku võrra. Toidu ja puhta vee raiskamine tuleb peatada. Selleks on vaja eelkõige muuta ühiskonna väärtushinnanguid. Riik peab näitama eeskuju säästliku toidu- ja veekäitlusega eelkõige koolides ja kaitseväes. Riiklikud regulatsioonid ei tohi motiveerida kasutatava toidu ja vee muutmist jäätmeteks.

  • Me digiteerime jäätmemajanduse, et tagada kontroll jäätmevoogude üle. Riiklikud toetused ringmajanduses peavad olema mõistlikud ja läbipaistvad ning vahendite kasutamist hinnatakse kaasaegse tehnoloogiaga.

    Programm

    Jäätmemajandus tuleb digiteerida ja tagada sellega kontroll jäätmevoogude üle. Ringmajanduse korraldamisel on riiklike toetuste maksmine teatud tegevusteks aktsepteeritav, kui see toimub mõistlikul ja läbipaistval moel. Avalike vahendite kasutamisel ja kasutamise efektiivsuse hindamisel tuleb kasutada kaasaegset tehnoloogiat (digitaalne jälgimine, andmebaaside ristkasutus jne).

  • Võtame põlevkivi kaevandamisjäägid ja kõrvalsaadused kasutusse. Riik peab toetama põlevkivikaevandamise jääkide kasutuselevõtu uuringuid ja tehnoloogiate väljatöötamist koos ülikoolidega.

  • Reformierakonna eesmärk on kogu Eesti tasakaalustatud areng. Laiendame kodu rajamise toetust üle Eesti, toetame kodumaist toidutootmist ja eelistame keskkonnasäästlikult toodetud toitu lasteasutustes, koolides, hooldekodudes ja tervishoius.

    Programm

    Kindlates kätes maaelu. Reformierakonna eesmärgiks on kogu Eesti tasakaalustatud areng. Eesti on üks tervik. Toetame maaelupoliitikat, mis toob noori peresid maale ning arendab piirkondlikku heaolu, laiendades kodu rajamise toetust üle Eesti. Eesti julgeoleku üheks nurgakiviks on toidujulgeolek, mis põhineb kodumaisel tootmisel. Toetame põllumajanduspoliitikat, mis aitab hoida kõrgel Eesti toidu kvaliteeti ning toota Eesti toitu keskkonnasäästlikult. Loome tingimused, mis eelistavad keskkonnasäästlikult toodetud toitu ning aitavad tõsta toidu kvaliteeti koolieelsetes lasteasutustes, koolides, hooldekodudes ja tervishoius.

  • Me tagame kodumaise toidu varustuskindluse ja määratleme selle elutähtsa teenusena. Ühise põllumajanduspoliitika toetamiseks on aastatel 2023-2027 ette nähtud 1,6 miljardit eurot ning 2023. aastaks lisaks 10 mln eurot siseriiklikuks toetuseks.

    Programm

    Kohalik põllumajandus ja toidutootmine on osa Eesti julgeolekust. Tagame kodumaise toidu varustuskindluse ja määratleme toidu varus tuskindluse elutähtsa teenusena. Näeme toidu varustuskindluse tagamiseks vajalikeks strateegilisteks investeeringuteks ette piisavad ressursid - aastal 2023-2027 on ühise põllumajanduspoliitika toetamiseks 1,6 miljardit eurot. Toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks eraldatakse 2023. aastaks täiendavalt €10 mln vahendeid sihipäraselt suunatud siseriikliku toetuse maksmiseks.

  • Eesti suudab varustada oma elanikkonda põhitoiduga. Kriisiolukorras on tagatud turvavõrk põllumehele, tuleme sektorile appi sihipäraselt suunatud erakorraliste toetustega või üleminekutoetusega, mis aitavad tagada põllumajandussektori konkurentsivõime ning toimepidevuse säilimise.

  • Me suuname toetusi struktuursete muutuste esilekutsumiseks ja turujõu suurendamiseks, et suurem osa põllumehe sissetulekust tuleks turult. Toetame ühistegevust ja sektoriüleseid investeeringuid.

    Programm

    Toidu varustuskindlus on tagatud, kui põllumees teenib oma töö eest väärilist tasu. Senisest suurem osa põllumehe sissetulekutest peab tulema turult. Suuname toetused selle tagamiseks senisest enam struktuursete muutuste esilekutsumiseks ning turujõu suurendamiseks. Toetame ühistegevust ning sektoriüleseid investeeringuid.

  • Me tugevdame müügiedendust ja tagame tugeva toiduohutuse järelevalve. Rahastame piisavalt seiret, riskijuhtimist, laboreid ja uute turgude avamist.

    Programm

    Eduka kodumaise toidutootmise ja ekspordi eelduseks on kvaliteetne, tarbija ootustele vastav tootmine ning tugev ja toimiv järelevalvesüsteem. Kohaliku tooraine väärindamine Eestis kohapeal loob uusi töökohti ja täiendavat maksutulu. Tugevdame müügiedendustegevusi, tagame tugeva ja toimiva toiduohutuse järelevalvesüsteemi, seda toetava seirete, riski juhtimise, laborite ning uute turgude avamise administratiivse võimekuse piisava rahastamise.

  • Me motiveerime ülikoole ning haridus- ja teadusasutusi muutma toidutootmist teadmispõhisemaks ja koolitama ettevõtjatele vajalikku järelkasvu. Loome ülikoolide, ettevõtjate ja riigi koostöövõrgustiku.

    Programm

    Motiveerime Eesti ülikoole, haridus- ning teadus- ja arendusasutusi osalema toidu tootmise teadmispõhisemaks muutmises ja ettevõtjate vajadustele vastava järelkasvu koolitamises. Ülikoolide, ettevõtjate ja riigi koostöös loome võrgustiku, mis aitab kaasa Eesti toidutootjate kõrgele konkurentsivõimele ja usaldusele nende toodangu vastu.

  • Me aitame põllumeestel riske maandada. Arendame välja terviklik riskijuhtimissüsteem ja pakume riskijuhtimismeetmeid hindade kõikumise ja kliimamuutuste riskide vastu.

    Programm

    Aitame põllumehel maandada tema tegevusega kaasnevad riske. Põllumajandus on avatud maailmaturul toimuvale ja seeläbi erinevate kri isidega kaasnevatele mõjudele. Hindade volatiilsusega kaasnevate sissetulekute riskide ning kliimamuutustega kaasnevate tootmisriskide maandamiseks arendame välja tervikliku riskijuhtimissüsteemi ja pakume põllumeestele riskijuhtimismeetmeid.

  • Me töötame välja väärtusliku põllumajandusmaa kaitse regulatsiooni ja panustame maaparandussüsteemide korrashoidu. Vaatame üle riigi põllumajandusmaa omandamise ja kasutusele andmise põhimõtted ning kasutame seda maad põlvkondade vahetuseks.

    Programm

    Töötame välja Eesti põllumajandusmaa kui kohaliku toidu tootmiseks kõige olulisema ressursi kaitseregulatsiooni. Töötame välja väärtusliku põllumajandusmaa kaitse regulatsiooni, panustame maaparandussüsteemide korrashoidu ning vaatame üle riigi põllumajandus maa omandamise ja kasutusele andmise põhimõtted, et põllumajandusmaa jääks selle sihipärasele kasutajale. Kasutame riigi põllumajandusmaa ressurssi põlvkondade vahetusele kaasa aitamiseks põllumajandussektoris.

  • Me piirame terrorismi toetavate riikide, sh Venemaa, kodanike ja topeltkodakondsusega isikute võimalust osta ja rentida väärtuslikku põllumaad. Vaatame üle ka riigi põllumajandusmaa omandamise ja kasutusele andmise põhimõtted.

    Programm

    Piirame terrorismi toetavate ja terroriakte kasutavate riikide (sh Venemaa) kodanike le ligipääsu põllumaa ostmisele ja rentimisele. Eesti toidujulgeoleku tagamiseks piirame terrorismi toetavate ja terroriakte kasutavate riikide kodanikele ja topeltkodakondsusega isikutele väärtusliku põllumaa ostmist ja rentimist. Vaatame üle riigi põllumajandusmaa omandamise ja kasutusele andmise põhimõtted, et põllumajandusmaa kui oluline ja taastumatu loodusressurss ning põllumajandustootmiseks vajalik toot misvahend jääks selle sihipärasele kasutajale.

  • Säilitame põllumajanduses ja kalanduses kasutatavale diislikütusele aktsiisimäära Euroopa Liidu minimaalsel lubatud tasemel aastani 2027. Sellega aitame Eesti põllumajandusel kiiret tootmiskulude tõusu leevendada ja isevarustatuse taset tagada.

  • Parteil on eesmärk, et toidu tootmine toimuks keskkonda hoides. Puhas keskkond ja keskkonnasõbralik toidutootmine peavad saama senisest suuremaks müügiargumendiks kodu- ja välisturul.

    Programm

    Toidu tootmine peab toimuma keskkonda hoides. Muld, õhk, vesi ja elurikkus on põllumehe peamised tootmisressursid. Meie põllumajandusel on kõik eeldused keskkonnasõbralikuks tootmiseks ja meie keskkonnaseisund on meie konkurentsieelis. Tänane puhas keskkond ja keskkonnasõbralik toidutootmine peavad saama senisest suuremaks müügiargumendiks nii kodu- kui ka välisturul.

  • Me suuname põllumehi keskkonnatoetustega vabatahtlikele keskkonnasõbralikele tavadele ning hüvitame avaliku hüve pakkumise kulu ja saamata jäänud tulu. Motiveerime ettevõtjaid võtma oma ärimudelitesse kõrgemaid keskkonnanõudeid.

    Programm

    Põllumees pakub toidutootmise kõrval ühiskonnale erinevaid avalikke hüvesid. Suuname keskkonnatoetustega põllumehi erinevaid vabatahtlikke keskkonnasõbralikke praktikaid rakendama, hüvitame avaliku hüve pakkumisega kaasneva kulu ja saamata jäänud tulu. Motiveerime ettevõtjaid integreerima kõrgemaid keskkonnanõudeid ja -standardeid oma ärimudelitesse, mis pikas perspektiivis suurendab suutlikkust turult enam tulu teenida.

  • Me toetame põllumehi ja toiduainesektorit roheüleminekul ning soodustame keskkonnainvesteeringuid rohe- ja digitehnoloogiasse. Soodustame täppisseadmeid ja teeme põllumajandus- ja keskkonnaandmed kättesaadavaks põllumeestele ja erasektorile.

    Programm

    Toetame Eesti põllumehi ja toiduainesektorit roheüleminekul. Soodustame erinevaid keskkonnainvesteeringuid uute rohe- ja digitehnoloogiate kasutuselevõtuks. Täppisseadmete kasutamise soodustamisega aitame vähendada sõltuvust erinevatest sisenditest. Panustame sellesse, et erinevad põllumajanduse- ja keskkonnaalased andmed oleksid põllumehele kättesaadavad targemate tootmisotsuste tegemiseks ning erasektorile teenuste arendamiseks.

  • Me tagame biomajanduse teadus- ja arendustegevuse stabiilse baasrahastamise. Toetame bioressursside väärindamise investeeringuid ning juurdepääsu teadus- ja arendustegevusele.

    Programm

    Biomajandus on Eesti tulevik. Toidu ja puidu kõrval muude toodete pakkumine aitab kaasa keskkonna koormuse vähenemisele, pakkudes võimalusi majanduskasvuks, tööhõiveks ja sissetulekute mitmekesistamiseks. Tagame biomajanduse valdkonna teadus- ja arendustegevuse stabiilse baasrahastamise, toetame bioressursside väärindamiseks tehtavaid investeeringuid ning juurdepääsu teadus- ja arendustegevusele.

  • Me suurendame mahetoodangu eelistamist ja arendame turunõudlusel põhinevat mahepõllumajandust. Jätkame mahetooraine kasutamise kompenseerimist koolides ja lasteaedades, selleks eraldatakse vähemalt 1,2 miljonit eurot aastas.

    Programm

    Suurendame mahetoodangu eelistamist nügimismeetoditega. Selleks, et mahepõllumajanduse potentsiaal realiseerida ning mahepõllumajandus arvestatavaks tootmis- ning ekspordisektoriks kasvaks, arendame terviklikku ja turunõudlusel põhinevat mahepõllumajandust. Jätkame laste tervislike toitumisharjumuste kujundamise toetamiseks mahetooraine kasutamise kompenseerimist koolides ja lasteaedades. Ühildame keskkonnasõbraliku, kohaliku ja tervisliku toidu tootmismudeli ja aitame kaasa nõudluse kasvule selliselt toodetud toidu vastu. Otsime võimalusi kasutada avalikus toitlustamises senisest suuremas mahus kohalikku ja tervislikku toitu. Mahetooraine kasutamise kompenseerimise jätkamiseks mahetoitlustamise ökomärki kasutatavates koolides ja lasteaedades eraldatakse minimaalselt 1,2 miljonit eurot aastas. Seeläbi panustame laste tervisesse, toitumisharjumuste kujundamisesse, mahepõllumajandusse ja keskkonnaalastesse teadmistesse.

  • Me vähendame toiduraiskamist kolme aastaga kolmandiku võrra ja peatame toidu ja puhta vee raiskamise. Riik näitab eeskuju koolides ja kaitseväes. Parteil on eesmärk tasakaalustatud arengule kõigis piirkondades.

    Programm

    Toiduraiskamist tuleb vähendada kolme aastaga kolmandiku võrra. Toidu ja puhta vee raiskamine tuleb peatada. Selleks on vaja eelkõige muuta ühiskonna väärtushinnanguid. Riik peab näitama eeskuju säästliku toidu- ja veekäitlusega eelkõige koolides ja kaitseväes. Riiklikud regulatsioonid ei tohi motiveerida kasutatava toidu ja vee muutmist jäätmeteks. Eesti areng peab olema tasakaalustatud ja hõlmama kõiki piirkondi. Regionaalne areng sõltub töökohti loovatest ja edukatest ettevõtetest ning tugevatest hästi juhitud omavalitsustest. Seda on võimalik saavutada üksnes riigi, omavalitsuste, kogukondade, kohalike elanike ja vabaühenduste koostöös.

Eesti 200

45 lubadust

  • Party's aim on, et Eesti oleks ringmajanduse esirinnas: vähem raiskamist, väiksem tarbimine ja rohkem taaskasutust. Ringmajandus on uus majandusmudel, mitte ainult jäätmete taaskasutus.

    Programm

    Ringmajanduse põhimõtetele saab olema järgmise kümnendi suur väljakutse nii Euroopas kui kogu maailmas. See on Eestile suurepärane võimalus suurendada oma majanduslikku konkurentsivõimet ja säästa keskkonda. Vähem raiskamine, väiksem tarbimine ja suurem taaskasutamine on põhimõtted, mis on järgmise majandusrevolutsiooni aluseks. Ja Eesti peab olema selle esirinnas. Ringmajandus on uus majandusmudel, mitte üksnes jäätmete taaskasutus.

  • Ringmajandus on ka julgeolekuküsimus, sest suur osa ressurssidest, mida majanduses kasutatakse, saabub Euroopasse kas Venemaalt või Hiinast, ja selle sõltuvuse negatiivseid külgi näeme juba energiakriisi ajal.

  • Loome koos ekspertidega ringmajandusele ülemineku teekaardi, eesmärgiga vähendada 2030. aastaks esmase tooraine tarbimist poole võrra ja muuta Eesti majandus täielikult jäätmevabaks aastaks 2050.

  • Tõstame olmejäätmete kasutuselevõtu 70% tasemele aastaks 2030.

  • Loome üleriigilised standardid jäätmete käitlemiseks. Arendame koos omavalitsustega jäätmete liigiti kogumise taristut ja soetame vajaliku inventari, et segajäätmeid vähendada.

    Programm

    Loome üleriiklikud standardid jäätmete käitlemiseks. Tõhustame jäätmekorraldust koostöös KOVidega läbi jäätmete liigiti kogumise taristu arendamise ning vajaliku inventari (sh jäätmejaamad, sortimismajad, kodukompostrid, konteinerid, transpordivahendid, kaalud jpm) soetamisega segajäätmete vähendamiseks;

  • Digitaliseerime jäätmete kogumise, et inimesed oleksid motiveeritud jäätmeid eraldi sorteerima.

  • Vähendame parandamis- ja remontimisettevõtete maksukoormust 5%, et vähendada tarbimist ja soodustada taaskasutust.

    Rahandusministeeriumi arvamus: Antud lubadus pole selliselt teostatav (ettevõtete põhine maksukoormuse vähendamine), kuid välja on pakutud alternatiiv

  • Suurendame teadus- ja arendustegevuse ning ringmajanduse ekspordi edendamise rahastust läbi riikliku investeerimisfondi.

  • Ringsete lahenduste arendamisel seame fookuse suure mõjuga majandussektoritele ehk ressursimahukatele tööstussektoritele - loome sihitud meetmed ja programmid, et aidata neil suurendada tõhusust ja töötada välja materjalide kõrgemal tasemel väärindamise lahendusi.

  • Edendame ringmajanduse ärimudelite ja innovaatiliste ideede, näiteks jagamismajandus ja toode kui teenus, kontseptsiooni ka riigi poolt pakutavate teenuste osas lähtuvalt personaalse riigi põhimõtetest.

  • Kõrvaldame takistused ehitusmaterjalide ja lammutusjäätmete taaskasutamiselt, hõlbustame hoonete otstarbe muutmist.

  • Toetame kohalikke kogukondi olema olulised ringmajanduse võimaldajad.

  • Integreerime ringmajandusalast õpet, et meie lapsed oskaksid igapäevaelus olulisi jätkusuutlikkuse põhimõtteid paremini rakendada.

  • Anname hoogu keskkonnasäästliku, teaduspõhise ja targa põllumajanduse arengule. Prioriteet on Eesti tootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidus.

    Programm

    Kliima- ja keskkonnasõbralik põllumajandus on oluline osa Eesti regionaalarengust ja majandusest. Sellel on eriline roll Eesti hajaasustuse säilimisel, toidujulgeoleku tagamisel, rahvatervise toetamisel ja maapiirkondade elujõulisuse hoidmisel. Anname hoogu keskkonnasäästliku, teaduspõhise ja targa põllumajanduse arengule. Prioriteediks on saavutada Eesti tootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidus. Eesti põllumajandus on keskkonnasäästlik ning toetab selle kaudu Eesti kui maheriigi kuvandit.

  • Erakonna eesmärk on keskkonnasäästlik ja kaasaegne põllumajandus, mis hoiab hajaasustust, toidujulgeolekut ja maapiirkondade elujõudu. Prioriteediks seame suurema lisandväärtusega toidutootmise arengu.

    Programm

    Põllumajandus on ka pikas plaanis osa Eesti regionaalarengust ja majandusest. Sellel on eriline roll Eesti hajaasustuse säilimisel, toidujulgeoleku tagamisel, rahvatervise toetamisel ning maapiirkondade elujõulisuse hoidmisel. Eesti põllumajandus on keskkonnasäästlik ja kaasaegne. Seame prioriteediks suurema lisandväärtusega toidutootmise arengu.

  • Tagame Eesti toidujulgeoleku ja toetame kodumaist toidutootmist, toetame investeeringuid ja arendustegevust Eesti välissõltuvuse vähendamiseks loomasööda ja väetiste osas.

  • Arvame peamised põllumajandusettevõtjad ja toidutootjad riiklikult elutähtsa teenuse osutajate hulka ning tagame toidu ja toidu tootmiseks kriitiliselt tähtsate tootmissisendite riikliku varu.

  • Tagame Eesti põllumajandus- ja toidutootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu ühisturul, sealhulgas õiglased otsetoetused ELi ühise põllumajanduspoliitika raames.

  • Töötame välja tervikliku maapoliitika, mis hõlmab väärtusliku põllumaa kaitsmist toidujulgeoleku tagamiseks, vähem väärtusliku põllumajandusmaa ja metsa kasutamist biomajanduse arendamiseks, strateegilist ja vastutustundlikku lähenemist maa maksustamisel ning riigimaade müümisel ja rentimisel.

  • Usaldame rohkem maaettevõtjat. Personaalse riigi põhimõttest lähtuvalt kehtestame andmepõhise kontrolli ja järelevalve, et vähendada kohapealsete kontrollide läbiviimist ja ettevõtjate halduskoormust.

  • Seame avaliku sektori toitlustushangetes kohustuseks ka täisväärtusliku taimse toidumenüü pakkumise.

  • Arendame ja turundame Eestit kui maheriiki. Mahetootmise suurendamiseks seome toetused tootmiskohustuse ja toodangu mahuga.

  • Suurendame riiklikku tellimust kohalikule mahepõllumajandustoodangule ja strateegilise toiduvaru tootmisele ning säilitamisele.

  • Lepime kokku tootjale, töötlejale ja tarbijale üheselt mõistetavad mõõdikud toidu keskkonnamõju määramiseks ning rakendame nende näidikute põhjal 2026. aastaks lihtsa ja arusaadava kohustusliku tähistusmehhanismi.

  • Vähendame maaomaniku maa välja rentimise tulumaksumäära juhul, kui maad on renditud süsinikuneutraalsuse ja elurikkuse olukorra parandamise eesmärki täitvale ettevõttele. Sellisel moel on võimalik maaomanikul kas renti alandada või eelistada rendile andmisel vastutustundlikke ettevõtteid.

    Rahandusministeeriumi arvamus: Praktikas teostatamatu, väga bürokraatlik ning töömahukas

  • Erakonna seisukoht on, et metsade ja märgalade peamine roll on ökosüsteemi teenused: elurikkuse hoidmine ja süsiniku sidumine. Seda tuleb hakata majanduslikult väärtustama, et maa- ja metsaomanikud tahaksid metsade ökosüsteeme enam hoida.

    Programm

    Metsa ja märgalade olulisim roll on ökosüsteemi teenuste pakkumine, s.o peamiselt elurikkuse säilitamine ja süsiniku sidumine. Terved metsad on meie liitlased kliimasoojenemise vastu, märgalad on puhta magevee hoidlad ning rabad süsiniku sidujad.Siiani pole seda majanduslikult hinnatud ega väärtustatud, kuid lähitulevikus peab olukord muutuma ning sellest tulenevalt suurenema ka maa- ja metsaomanike motivatsioon metsade ökosüsteeme parandada ja säilitada.

  • Erakond näeb puidutööstust majandusharuna, mis asendab fossiilseid kütuseid. Seotud süsinik peab jõudma pikaajalistesse puittoodetesse nagu puitmajad ning mehhaaniliselt väärindamata puit tuleb väärindada Eestis biotehnoloogiliselt.

    Programm

    Mõistame, et mets seob just kasvades süsinikku ja on Eestis üks suuremaid kliimamuutuste pidurdajaid. Juba seotud süsinik peab edasi liikuma lattu milleks on pikaajalised puidust tooted, näiteks puitmajad. Puitu mida ei saa kasutada mehhaaniliselt väärindades peame väärindama Eestis biotehnoloogiliselt, sel moel asendab puit taastumatuid ressursse nagu nafta ja gaas. Tootmisettevõtetel peab olema selge arusaamine, millise ressursiga on võimalik loodust kahjustamata arvestada järgmise sajandi jooksul. Näeme puidutööstust majandusharuna, mis asendab fossiilsed kütused ja on ülioluline rohepöörde edukaks ja kasumlikuks läbiviimiseks Eestis.

  • Väärtustame metsa ja märgalasid kui liigirikast elukeskkonda loomadele ja taimedele, kuid ka kui olulist rekreatsiooni ja vaimse tervise taastamise ala inimestele, mis avab võimaluse ka vastava ettevõtluse arendamiseks, sh välisturismi kujul.

  • Korraldame meetmete väljatöötamise, et hinnata metsakasutuses CO2 sidumise, keskkonnakaitse, sotsiaalse ja emotsionaalse aspekti toetamine, kliimateenuste ja muu säärase majanduslikku mõju ning aidata majanduslike hoobadega kaasa looduslike koosluste ja elurikkuse säilimisele metsaomanike poolt.

  • Soodustame loodusmaastike rakendamist majandustegevuses, mis ei kahjusta keskkonna ja selle ökosüsteemide terviklikkust ning on kliimaneutraalsed, nt erinevad loodus- ja elamusturismi vormid, loomulikul teel uuenevad puukoolid, looduskaitse põhistel äriplaanidel toimivad ettevõtted jne.

  • Keskkonna ja majanduse parimal moel tasakaalus hoidmiseks algatame metsanduse strateegia väljatöötamise järgmise 100 aasta vaates. Sellest plaanist lähtuvalt saab ka tööstus planeerida oma pikaajalisi investeeringuid.

  • Metsamajanduse strateegias peame oluliseks kasvava metsa mahtude olulist suurendamist ja metsaraiet mahus, mis tagab samaväärse tulu tulevastele põlvedele, elurikkuse säilimise ja CO2 sidumise.

  • Metsanduse arengukava lühemaaegse planeerimise lõikes seame tingimuseks, et raiemahud peavad pikaajaliselt olema väiksemad kui majandusmetsade aastane juurdekasv. Andmed metsa juurdekasvu kohta peavad olema arusaadavad kõikidele asjaosalistele ja avalikud.

  • Meie eesmärk on uue metsa taastootmise suurendamine. Loome täiendavad võimalused metsataimede suuremahuliseks kasvatamiseks kohapeal.

  • Korraldame lageraielankide ja hukkunud metsaga alade taasmetsastamise kliimamuutusele vastupidavamate mitmekesise puistuga (sega)metsa kooslustega, toetades teatud tingimustes ka looduslikku uuenemist.

  • Metsamaa raadamine mis iganes eesmärkidel peab olema kõrgelt maksustatud. Toome juurde 60 000 ha metsamaad viies keskpinge elektriliinid maa alla, sellega loome täiendavat lisaväärtust, seome pikaajaliselt CO2 te ja tagame oluliselt parema energiakindluse kodanikele.

  • Maksustame metsa ja põllumaade raadamist ning suuname tasu looduskaitse ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks.

  • Viime kooliprogrammidesse jätkusuutliku loodusressursside majandamise põhimõtted - Eesti metsa lugu.

  • Toetame puidu maksimaalset väärindamist, sh biotehnoloogia abil. Puidu biotehnoloogilise väärindamise edendamiseks loome riiklikud meetmed, nt investeeringute aktsiakapitali suuremates ettevõtetes, kuivõrd investeeringud on suured ja tehnoloogiad uued.

  • Muudame metsavarude ja tegelike raiemahtude arvestuse efektiivsemaks ja lihtsalt jälgitavaks. Viime raiemahud tasakaalu metsa arengu, elurikkuse ja süsiniku salvestuse eesmärkidega, jälgime ühtlase kasutuse printsiipi.

  • Uued avalikud hooned peavad eelistatult olema puidust. Töötame välja ühtse metoodika süsinikujalajälje arvutamiseks, seame avalike hoonete keskkonnamõju nõuded ning puitehituse osa peab 2040. aastaks kasvama enam kui 3 korda.

    Programm

    Viime sisse põhimõtte, et uued avalikud hooned peavad eelistatult olema ehitatud puidust. See on kliimaneutraalne ehitus, mis loob süsinikulaod. Töötame välja ühtse metoodika süsinikujalajälje arvutamiseks ja seame nõuded avalike hoonete ehituse keskkonnamõjude minimeerimiseks. Puitehituse osa peab aastaks 2040 suurenema enam kui 3 korda.

  • Toetame puidujäätmete kasutamist energia saamiseks, kuni puidujäätmetele ei ole paremat kasutamise alternatiivi. Pikas plaanis on puidujäätmed liialt väärtuslik tooraine, et seda lihtsalt ahju ajada. Me ei toeta puidu põletamisele toetuste maksmist.

  • Kui riik seab looduskaitselisi piiranguid, peab ta maa omanikule tekitatavad ebamugavused kompenseerima õiglaselt ja koheselt. Seadustame vabatahtliku loodushoiu.

  • Seadustame vabatahtliku loodushoiu põhimõtted, maa omanik on oma vara parim kaitsja, riik toetab rahaliselt seda initsiatiivi.

  • Toetame püsimetsanduse võtete kasutamist seal kus see on Eesti tingimustes võimalik. Toetame raierahu lindude kevadise pesitsuse ajal, mõistes et samas majandusruumis peavad kehtima sarnased reeglid kõigile osapooltele.

Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.