Lubaduste võrdlus teemade kaupa
Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.
| Teema | Reform | Eesti 200 | EKRE | Isamaa | SDE | Kesk | Parempoolsed | Rohelised |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maksud ja eelarve | 9 | 25 | – | 28 | 3 | 26 | 13 | 21 |
| Energeetika ja kliima | 38 | 38 | – | 22 | 19 | – | – | 19 |
| Loodus ja põllumajandus | 38 | 45 | – | 50 | 13 | 73 | – | 56 |
| Tervishoid | 25 | 26 | 16 | 47 | 49 | 43 | – | 41 |
| Haridus ja teadus | 40 | 34 | – | 38 | 9 | 59 | 4 | 67 |
| Pered ja sotsiaalkaitse | 21 | 24 | 16 | 33 | 72 | 55 | 3 | 20 |
| Riik ja õigus | 19 | 54 | 33 | 34 | 44 | 28 | 18 | 36 |
| Kultuur, keel ja sport | 28 | 36 | – | 92 | 47 | 79 | – | 38 |
| Elamu ja regioonid | 38 | 32 | – | 25 | 39 | 33 | – | 6 |
| Transport | 22 | 24 | – | 22 | – | – | – | 22 |
| Kaitse ja julgeolek | 40 | 22 | 55 | 41 | 15 | 57 | 4 | 16 |
| Majandus ja tööturg | 24 | – | – | 34 | 114 | 109 | 5 | 23 |
| Välispoliitika ja ränne | 11 | 3 | 16 | 31 | 1 | 26 | – | 21 |
Pered ja sotsiaalkaitse
Parempoolsed
3 lubadust · Ei kuulu Riigikokku
Tõmbame pidurit uutele lausalistele toetustele. Töötamine ja ettevõtlusega tegelemine peab olema alati tasuvam kui toetustest elatumine.
Suuname toetusrahad tegelikele abivajajatele. Kasutame Eesti e-riigi võimalusi abivajajate väljaselgitamisel ning muudame toetuste süsteemi maksimaalselt andmepõhiseks.
Vaatame üle ebaõiglust suurendavad toetussüsteemid, sealhulgas peretoetused.
Eesti Reformierakond
21 lubadust
Keskmine vanaduspension 1000 eurot!
Tõstame pensioni nelja aastaga 400 eurot.
Hoiame keskmise pensioni tulumaksuvaba.
Rakendame hooldereformi ja toetame koduteenuse suurendamist.
Hooldekodukoht pensioni eest!
Hoiame keskmise pensioni tulumaksuvaba ja tõstame kesmist pensioni nelja aastaga 400 eurot. Seisuga 1. jaanuar 2022 on Eesti keskmine pension 596 eurot. 1. jaanuariks 2027 peab keskmine pension olema vähemalt 1000 eurot kuus.
Tõstame rahvapensioni Sotsiaalharta miinimumpensioni tasemeni. Rahvapensioni saajate vaesusriskist väljatoomine aitab vähendada teiste sotsiaaltoetuste kulutusi ning tagab kindlustunde suurenemise vanaduspõlves. Selleks tuleb uuendada Statistikaameti arvestuslikku elatusmiinimumi.
Muudame üksi elava pensionäri toetuse igakuuliseks pensionilisaks 80-aastastele ja vanematele inimestele. Suurim abivajadus tekib 80-aastastel ja vanematel üksi elavatel pen sionäridel. Ühekordne kord aastas makstav toetus ei lahenda nende prob leemi. Toetus tuleb muuta igakuiseks.
Kasvatame inimeste teadlikkust oma võimalustest ja arendame oskusi vanaduspõlveks valmistumisel ning loome iseteenindusportaali pensionikogumise jooksvaks jälgimiseks kõigis kolmes sambas.
Pensionitarkuse omandamist tuleb alustada tööelu esimesest aastast.
Riigiasutused peavad pakkuma asjakohast ja erapooletut individuaalset nõustamist.
Kogumist vabatahtlikesse pensionisammastesse soodustatakse. Igaühel peab olema ülevaade reaalajas oma pensionisammaste olukor rast. Ligipääs sellistele andmetele peab olema personaalne ja lihtne.
Muudame raha kogumise pensionisammastesse paindlikumaks. Tööandja võimalused töötaja teise ja kolmandasse pensionisambasse panustamisel tuleb muuta atraktiivsemaks. Arendada tuleb paindlikke kogumispensioni skeeme, mis käiksid kaasas tööturu muutumisega.
Me toetame eakatele taskukohaste teenusmajade loomist. Seni kuni võimalik toetame iseseisvat toimetulekut koduhoolduse ja abiteenustega, soovijatele pakume eluruume teenusmajades.
Programm
Toetame eakatele taskukohaste teenusmajade loomist. Väärtustada ja soosida tuleb inimeste iseseisvat toimetulekut. Kuni vähegi võimalik, saab ühiskond seda toetada koduhooldus- ja teiste abiteenustega. Neile, kes seda soovivad, saab pakkuda eluruume teenusmajades, kus iseseisev elu on toetatud vajaliku abiga.
Me tagame taskukohase üldhooldusteenuse ja arendame kodus elamist toetavaid tervishoiu- ja hoolekandeteenuseid. Rakendame hooldereformi ja toetame koduteenuste laiendamist.
Programm
Tagame taskukohase üldhooldusteenuse ja soodustame kodus elamist toetavate inte greeritud tervishoiu- ja hoolekandeteenuste arendamist. Rakendame hooldereformi ja toetame koduteenuste pakkumise suuren damisega kodus elamist, et pikaajaline hooldusvajadus oleks kaetud. See vastab vanemaealiste ootustele ning ennetab ja lükkab edasi vajadust üldhooldusteenuse järele.
Võtame vastu kooseluseaduse rakendusaktid. Eesti ei saa jääda diskrimineerima peresid, mis põhinevad kahe samast soost inimese kooselul. Kõik avalikud teenused ja hüved, mida osutatakse avalikest vahenditest, peavad olema samamoodi kättesaadavad samast soost paaridele kui eri soost abikaasadele.
Vähendame soolist palgalõhet. Riik aitab tööandjatel soolist palgalõhet vältida. Muuhulgas loome tööand jatele vastava digitaalse instrumendi.
Taastame abikaasade ja kooselupartnerite ühisdeklaratsiooni. Ühise tuludeklaratsiooni esitamine peab lisaks abikaasadele olema ka registreeritud kooselus olevatele paaridele.
Soodustame töötajate- ja peresõbralike ning mitmekesisust toetavate töökohtade arendamist ettevõtetes. Eesti ettevõtjad on kohandanud oma töötajate töötingimusi viimastel aastatel töötajate- ja peresõbralikumaks. Maksusüsteem peaks sellist tegevust senisest enam toetama.
Me tagame universaalse disaini kaudu kõigile ligipääsetava keskkonna, teabe lihtsas keeles ja teenused. Suurendame viipekeele koolitust ja tõlget ning pimekirja kasutamist ametlikus suhtluses.
Programm
Tagame universaalse disaini kaudu ligipääsetava keskkonna ning arvestame rohkem vaegkuuljate ja -nägijate ning teiste erivajadustega inimestega. Ligipääs asjakohasele teabele lihtsas keeles ning ligipääs (sealhulgas füüsiline ligipääs) teenustele tuleb kujundada universaalse disaini kaudu kättesaadavaks igaühele, et aktiivselt ühiskonnaelus osaleda. Vajame senis est enam viipekeele koolitust ja viipekeele tõlke. Samuti pimekirja suuremat kasutuselevõttu ametlikus suhtluses.
Rahandusministeeriumi arvamus: Täna on SHS § 15 lg 3 alusel kohalikul omavalitsusel üldine kohustus korraldada tõlketeenust isikule tema abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks. Seaduse tasandil on reguleerimata viipekeeletõlgi ja kirjutustõlgi mõisted ja neile rakendatavad nõuded. Tagamaks kuulmislangusega inimestele võimalust saada ühiskonnaelust täisväärtuslikuks osavõtmiseks piisav ligipääs igapäevaeluks vajalikule asjaajamisele ja avalike teenuste tarbimisele tuleb täiendada SHS riigi korraldatav abi peatükki uue jaotisega kuulmislangusega inimeste tõlketeenus, mille juurde tuleb reguleerida ka viipekeeletõlgi ja kirjutustõlgi mõisted ja neile rakendatavad nõuded. SOM on ettevalmistatud VTK, millest lähtuvalt.
Me kaasajastame tööealiste puudega inimeste toetamise. Toetused ei tohi tulla mitmest allikast eri alustel ning töövõimekaotusega inimeste toetamine ja tööle motiveerimine tuleb mõistlikult korraldada.
Programm
Kaasajastame tööealiste puudega inimeste toetamise. Olukord, kus tööealine puudega inimene saab toimetulekuks vajalikud toetused mitmest eri allikast ja erinevatel alustel, ei ole jätkusuutlik. Vähenenud töövõimega inimesed moodustavad kasvava osa elanikkonnast ja nende toetamine ja tööelus osalema motiveerimine peab olema mõistlikult korral datud.
Eesti 200
24 lubadust
Tekst kirjeldab, et Eesti sotsiaalkindlustussüsteem ei ole jätkusuutlik: teenuseid on vähe, raha läheb kallitele järelteenustele, mitte ennetusele, ametkonnad pole integreeritud ning vastutus, rahastus ja standardid on ebaselged.
Programm
Eesti sotsiaalkindlustussüsteem ei ole jätkusuutlik - sotsiaalteenuseid on vähe, need ei arvesta muutuvate oludega, on piiratud nii ulatuselt kui ka rahaliste vahendite poolest, on seotud projektipõhise eurorahaga, ei arvesta vähenevat maksumaksjate osakaalu, suurenevat vanemaealiste ja halva tervisega inimeste osakaalu. Rohkelt läheb vahendeid kallitele järelteenustele, mitte ennetusele ja kiirele rehabiliteerimisele. Ametkonnad ei ole integreeritud ja dubleerivaid kihte on palju. Puudub selge arusaam vastutusest, puudulik on rahastus ja universaalsed standardid, kvaliteedi hindamine ning infosüsteem andmete vahetuseks ja analüüsiks.
Meie eesmärk on integreeritud ja ühtne tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteem, mis põhineb personaalsel lähenemisel ja suurandmete kasutamisel. Abi peab saama inimene sõltumata sellest, kas tal on toetav perekond või toimekas omavalitsus.
Programm
Eesti 200 seab eesmärgiks integreeritud ja ühtse tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemi loomise, mis põhineb personaalsel lähenemisel, proaktiivsel teenuste pakkumisel, inimese terviklikul hindamisel ning suurandmete nutikal kasutamisel heaolu nimel. Meie sotsiaalpoliitika aluspõhimõte on, et abi peab saama inimene sõltumata sellest, kas tal on toetav perekond või toimekas omavalitsus. Me peame õigeks, et aastakümneid riigile makse maksnud inimesed omavad õigust saada riigilt tuge haiguste raviks ning väärikaks vanaduspõlveks ning me ei pea õigeks perekonna koormamist hoolduskohustusega ulatuses, nagu see on tänases Eestis. Väärikas vananemine tähendab ka üksikisiku õigust otsustada oma elu üle ise. Sotsiaalpoliitikas peab olema individuaalne lähenemine ja samal ajal rangus üksikisiku kohustuste ja vastutuse osas.
Loome inimese vaatest ühtse abivajaduse hindamise süsteemi ja sealt lähtuva miinimumtasemel lahenduse - integreeritud sotsiaal-, tervishoiu- ja tööturuteenuste paketi, nii vahetu- kui teleteenuse. Garanteerime selle ühtlase riigiülese kättesaadavuse läbi personaalse lahenduse.
Personaliseerime toetused ning paneme need toimima iga eestimaalase personaalsest vajadusest lähtuvalt.
Loome koordineeritud kompetentsi ja rahastust omavad regionaalsed heaolukeskused koos kohalike omavalitsustega ja otsustusõigusega, kes võtavad juhtumikorraldaja ja integreeritud teenustele määraja ehk olukorra lahendaja rolli.
Arendame paindlikke hooldusteenuseid, vähendades sealhulgas laste ja puuetega täiskasvanute pereliikmete hoolduskoormust ning võimaldades erivajadustega inimeste aktiivset osalemist tööturul ja ühiskonnaelus.
Parandame erihoolekande teenuste kvaliteeti kooskõlas ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste konventsiooniga.
Tagame kuulmispuudega isikutele piisava juurdepääs viipekeeletõlkele.
Loome erivajadustega lastele ja noortele turvalise ja arendava õpikeskkonna kõigil haridusastmetel alates lasteaiast. Tagame tugiteenused igas haridusasutuses ning arendame õpetajate koolitust ja õppematerjale.
Programm
Pöörame erilist tähelepanu erivajadustega laste ja noorte turvalise ning arendava õpikeskkonna loomisele kõigil haridusastmetel alates lasteaiast. Tagame laste vajadustele vastavate tugiteenuste kättesaadavuse igas haridusasutuses. Arendame erivajadustega laste õpetajate koolitamist ja õppematerjale (sh digitaalseid).
Töötame välja puudega inimeste ja patsientide esindusorganisatsioonide rahastusmudeli.
Alustame eakatele ja puudega inimestele tudengite seltsis sotsiaalsete kodude loomist, millega vähendame sihtrühmade sotsiaalabi vajadust.
Seame reegliks, et avaliku ruumi ja hoonete kujundamisel rakendame kaasava disaini põhimõtteid, millega tagame kõigile Eesti inimestele sõltumata nende erivajadusest võrdsed võimalused ja ligipääsu infole ning füüsilisele keskkonnale.
Ühiskond peab toetama võrdselt esimese, teise, kolmanda ja järgmiste laste sündi. Tahame luua personaalse laste ja perede toetamise poliitika, mis toetab seal ja siis, kus seda kõige rohkem vajatakse.
Programm
Eesti jaoks on väärtuslik iga laps ja ühiskond peab võrdselt toetama nii esimeste, teiste kui kolmandate ja enamate laste sündimist. Eesti saab luua personaalse laste ja perede toetamise poliitika - toetada lähtuvalt vajadusest, viisil ja moel ja ajas ja kohas, kus seda toetust kõige rohkem vajatakse. Iga laps ja iga pere on oluline ning vajab toetust just neile vajalikul moel.
Loome puuetega laste peredele nende vajadusi arvestava toetussüsteemi ning lõpetame menetlemised, hindamised ja taotluste esitamise. Kasutame selleks riigi olemasolevaid andmeid.
Programm
Erilist hoolt ja tuge vajavad puuetega lastega pered. Peame looma iga puudega lapse pere vajadusi arvestava toetussüsteemi ja lõpetama menetlemised, hindamised, taotluste esitamised. Riik teab täna iga lapse olukorda ja tema toetuse vajadust - kasutame nutikalt olemasolevaid andmeid inimeste toetamiseks ja lõpetame niigi meie kõige haavatavamate ühiskonnaliikmete kiusamise bürokraatiaga.
Perepoliitika eesmärk peab olema laste arengut toetav keskkond, mitte ainult raha jagamine. Valitsus ja omavalitsused seavad eesmärgiks laste arenguks vajalike teenuste ja taristu kättesaadavuse, nt lasteaiakohad, psühholoogid ning mänguplatsid.
Programm
Perepoliitika ei tohi olla vaid rahajagamise poliitika, vaid eesmärgiks peab olema laste arengut toetava keskkonna loomine. Valitsus ja KOV peavad seadma eesmärgiks laste arenguks vajalike teenuste kättesaadavuse - lasteaiakohad, tugiteenused, psühholoogid, logopeedid, huviharidus, turvaline linnaruum - ja lapse arenguks vajaliku taristu (mänguplatsid, spordiväljakud).
Eesti 200 eesmärk on kujundada Eestist lasteriik, kus lastel on hea sündida ja kasvada. Selleks peavad lasteaiad, koolid, transport, taristu ja avalik ruum lähtuma lapsest ja olema lapsele turvalised.
Programm
Eesti 200 eesmärgiks on kujundada Eestist lasteriik - see tähendab, et lastel on Eestisse hea sündida ja siinne elukeskkond on parim võimalikest maailmas, kus suureks kasvada. Eesti pered soovivad oma lapsi kasvatada just Eestis, sest ühiskond väärtustab lapsi, nende kasvamiseks on loodud turvaline ja kõrgekvaliteediline elukeskkond. Eesti peredel on ühiskonnas olemas tugi - kodulähedane lasteaed ja kool, kus laps tunneb ennast turvaliselt ja õnnelikult, maailma tipptasemel kutse-, gümnaasiumi- ja kõrgharidus, kus omandatakse teadmised, aga ka oskused ja enesekindlus. Eesti transpordisüsteem on ehitatud üles laste ja lastega liikumise vajadusest lähtuvalt. Eesti riigi taristu lähtub lapsest - et temal oleks turvaline liikuda ja õues mängida. Avalik ruum lähtub lapsest - see on ruum, mille keskmes on laps ja tema võimed, soovid ja vajadused. Eestis ei ole ühiskondlikku ruumi või üritust, kuhu ei tohiks lapsega siseneda või mis ei oleks lapsele turvaline.
Väärtustame iga last! Alates 2024. aastast on toetus esimese ja teise lapse kohta 150 eurot kuus, üksikvanema toetus 150 eurot kuus. Indekseerime kõik lastetoetused ning arendame vajaduspõhiseid peretoetuseid kõikidele peredele.
Jõuame iga lapse vajadustele vastavate teenuste pakkumiseni. Eesti on väike ja Eesti jõuab personaalselt igaüheni.
Lõpetame keeruka paberimajanduse, kui perre sünnib puudega laps või tekib puue eluaja jooksul. Usaldame arste ja diagnoose.
Suurendame tugiisikute ja tugiprogammide võrgustikku, et tagada igale puudega lapse vanemale vajalik tugi. Anname riigipoolse sotsiaalse garantii tugiisikutele.
Seame sisse riigipoolse dotatsiooni kõikidele abivahenditele, mida puuetega lapsed vajavad. Loome abivahendite keskuse, mis võimaldab hoida kokku väga suure rahalise ressursi.
Me tagame puuetega lastele täisväärtusliku elu võimalused: mänguväljakud, spordikeskused, vaba aja kohad ning avalikud hooned ja kohad peavad olema ligipääsetavad. Mänguväljakutel ja välijõusaalidel peavad olema ka erivajadustega inimestele sobivad atraktsioonid.
Programm
Pakume puuetega lastele täisväärtusliku elu kõiki võimalusi. Mänguväljakud, spordikeskused ja kõik vaba aja veetmise kohad peavad olema puuetega lastele ligipääsetavad ja pakkuma valikut atraktsioone. Lisaks kõikidele avalikele hoonetele peavad olema ka avalikud kohad erivajadustega inimestele ligipääsetavad. Mänguväljakud ja välijõusaalid peavad sisaldama erivajadustega inimestele mõeldud atraktsioone. Ligipääsetavus aitab kõiki ühiskonna liikmeid.
Tõstame haige lapse hooldushüvitise määra 80%-lt 100%-ni sissetulekust. Leiame õiglasema lahenduse ka neile, kes jäävad haiget last hooldama vahetult pärast vanemapuhkust.
Programm
Kui laps on haige ja tema eest hoolitsemiseks tuleb võtta töövõimetusleht, siis see ei tohi jätta peret majanduslikku kitsikusse. Seetõttu tõstame hooldushüvitise määra seniselt 80%-lt 100%-ni sissetulekust ja leiame õiglasema lahenduse ka neile, kes jäävad haiget last hooldama vahetult peale vanemapuhkust.
Mõlemal lapse vanemal on võrdsed õigused ja kohustused lapse kasvatamisel sünnist saati ning laps vajab lähedast suhet mõlema vanemaga. Seetõttu ühtlustame lapsevanemate vanemahüvitisega tasustatud jagamatu aja pikkused võrdselt kuue kuuni mõlemale lapsevanemale.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
72 lubadust
Lapsed ja pered on kaitstud
Seisame kõigi perede väärtustamise eest ja muudame perehüvitised õiglasemaks. Tõstame lapsetoetuse 150 euroni ja indekseerime selle. Kahekordistame üksikvanema toetuse.
Kahekordistame rahastust laste nõustamis-ja teraapiateenusele ning muudame teenuse kättesaadavaks.
Laiendame vanemahariduse kättesaadavust ning toetame kogukondlikke ennetus-ja peretöökeskusi ning loome vähemalt 10 uut keskust üle Eesti.
Toetame mittetöötavaid ja -õppivaid noori nende jõudmisel tööturule või kooli. Loome igasse kohalikku omavalitsusse juhtumikorraldaja ametikohad.
Tõstame vaesusega võitlemiseks toimetulekupiiri ja toimetulekutoetust.
Suurendame töötutoetust inimesele kriisis paremale toimetuleku tagamiseks.
Parandame ebaõigluse vanemahüvitise lõppemise järel hooldus-ja haigushüvitiste arvestamisel.
Teeme korda vanemahüvitise süsteemi lisades järjestikuste laste sündimise puhul vanemahüvitise arvestamise juurde elukalliduse koefitsiendi.
Toetame perepuhkuselt tööturule naasmist karjäärinõustamise ja koolitusega.
Laiendame koduteenuse ja teiste teenuste osutamisterivajadusega laste peredele, et vähendada vanemate hoolduskoormust ja soodustavad nende osalemist tööturul.
Lähtume lisavajaduste lastele teenuste ja toetuste määramisel laste erilistest vajadustest. Lisavajadusega laps peab teenuseid saama ka erivajaduse diagnoosi eel ja diagnoosita.
Tagame vajalike õppevahendite ja tugiteenuste olemasolu tavalasteaedades ja -koolides õppivatele erivajadustega lastele.
Tõstame seksuaalhariduse taset koolides ja suurendame rahastust spetsialistide kaasamiseks.
Võtame erilise tähelepanu alla pere-ja soopõhise vägivalla vähendamise, peame oluliseks ohvrite toetamist, tugikeskuste stabiilset rahastamist ning spetsialistide koolitamist.
Töötame välja programmi lähisuhtevägivalla vähendamiseks ning selle põhjustajate käitumismustrite murdmiseks.
Toetame ühtsetele kvaliteedinõuetele vastava perelepitusteenuse väljaarendamist.
Ennetame inimeste sattumist ebaõiglastesse võlaskeemidesse ning tagame kvaliteetse võlanõustamisteenuse.
Keelustame veebiennustusmängude reklaamid.
Kodu on kättesaadav igaühele kõikjal Eestis
Ehitame 5000 uut korterit üle Eesti, suurendades üürielamute programmi rahastust. ?Rekonstrueerime riikliku investeerimistoetuse toel 30 aastaga kogu elamufondi ja avaliku sektori hooned nüüdisaegsete energiatõhususe põhimõtete järgi.
Vähendame omaosaluse protsenti maapiirkondades rekonstrueerimistoetuse taotlemisel. Teeme rekonstrueerimistoetuse kättesaadavaks ka väiksematele kortermajadele ja eramutele.
Töötame välja laenutagatiste süsteemi suurkeskustest eemal kodu loovatele peredele ning suurendame rahastust hajaasustusprogrammile.
Kortermajade rekonstrueerimisel lähtume kaasava disaini põhimõtetest, et kõik uuendatud eluhooned oleksid ligipääsetavad ka eakatele ja erivajadusega inimestele.
Laiendame elamuinvesteeringuid hoonete ümbrusele ning soodustame omavalitsuste investeeringuid kortermajapiirkondades hea avaliku ruumi loomiseks.
Nüüdisajastame ja muudame keskkonnasäästlikuks olemasolevad kaugküttesüsteemid ning soosime kodumajapidamiste ja ettevõtete liitumist uuendatud ja uute energia-ja ressursitõhusate kaugküttesüsteemidega tiheasustusaladel.
Töötame välja toetusmeetme miljööväärtusega ja muinsuskaitsealuste hoonete renoveerimiseks energiatõhusaks. Leevendame energianõudeid käsitöövõtetel põhinevate hoonete ehitamisel.
Nüüdisajastame omanike ja üürnike suhete regulatsioonid, soodustame üürnike õiguste eest seisvate organisatsioonide tugevnemist.
Kehtestame kodu üürihinna kasvule mõistlikud piirmäärad.
Toome tagasi kodulaenude intressimaksete maksuvabastuse.
Loome Ukraina kodanikele eraldi programmi, millega nad saavad tasuta e-residentideks ning kaalume ka muid toetusmeetmeid äri ajamiseks Ukraina kodanikele.
Parandame riiklike ettevõtluse toetusmeetmete ja riigi välismajandusalaste tegevuste sidustamist ja loome hästi toimiva platvormi, et kõik riigi tegevused ettevõtete toetamiseks eksporditurgudel oleks koordineeritud.
Demokraatia algab inimese põhiõigustest
Keelustame vaenukõne ja taunime vaenu õhutamist, kuriteo toimepanemine vaenu õhutamise eesmärgil peab kuuluma karistust raskendavate asjaolude hulka.
Võrdväärse töö eest tuleb maksta inimestele võrdset tasu nii avalikus kui ka erasektoris.
Kehtestame abieluvõrdsuse perekonnaseaduses.
Taunime soolist ebavõrdsust mistahes ühiskonnaelu valdkonnas. Peame oluliseks soolist tasakaalu ettevõtete juhtorganites. Järgime soolist tasakaalu valimisnimekirjade koostamisel.
Arvestame vananeva ühiskonnaga ja teeme eakad ühiskonnas nähtavaks ja mõjukamaks.
Tagame igaühele kaitse diskrimineerimise eest ning laiendame võrdõiguslikkuse voliniku võimekust tegelda kõigi diskrimineerimise valdkondadega.
Väärtustame mõlema vanema rolli lapse kasvatamisel, sealjuures toetame vanemapuhkuse paindlikku jagamist lapsevanemate vahel. Tagame seadustega pereelu ja töö ühendamist soosivaid töösuhteid.
Soodustame organisatsioonide liitumist mitmekesisuse kokkuleppega, sealjuures näitame avaliku sektoriga eeskuju mitmekesisusleppe rakendamisel.
Näeme igas avaliku sektori asutuses ette tegevused soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks, anname soolise võrdõiguslikkuse kavadele sisu.
Muudame karistusseadustikku selliselt, et igasugune nõusolekuta seksuaalakt on kuritegu, nagu see on sätestatud ka Eesti ratifitseeritud Istanbuli konventsioonis.
Säilitame pikaajalise elamisloaga inimeste hääleõiguse kohalikel valimistel analoogselt praegu kehtiva korraga.
Võimaldame taotluse alusel naturalisatsiooni korras Eesti Vabariigi kodakondsust Eestis sündinud alla 15-aastastele lastele, kelle vanem elab Eestis pikaajalise elamisloa alusel. Täisealiseks saades peab laps kodakondsuse säilitamiseks loobumateise riigi kodakondsusest.
Seisame Eestis tööle asunud sõjapõgenike õiglase kohtlemise eest töösuhetes.
Eesti ja eestlus on ülemaailmne
Soodustame Eestist lahkunud inimeste tagasipöördumist, sh toetame naasmist Eesti eri piirkondadesse ning kohanemisteenuseid kõigile pereliikmetele.
Loome sihtprogrammid välismaal õppinud ja kraadi kaitsnud Eesti noorte sidumiseks Eesti teaduse ja ettevõtetega.
Hoiame Eesti regionaalseid kultuuri-ja keeletraditsioone ülemaailmse eestluse toetamise programmides.
Eelisarendame eesti keelega seonduvaid keeletehnoloogia uuringuid ja arendustööd.
Toetame eestikeelse trükisõna, oskussõnavara ja eesti teaduskeele arengut ning toetame uuringuid ja arendusprojekte eesti keele kasutamiseks digimaailmas.
Kaasame väljaspool Eestit elavaid eestlasi ja Eestist pärit teistest rahvustest inimesi Eesti ühiskonna arengusse, loome neile võimalused Eesti ühiskonna-ja kultuurielus osalemiseks ning eesti keele õppimiseks.
Toetame eesti keele hoidmist välismaal, sh laiendame laste-ja noorte ning pereliikmete keeleõppe võimalusi.
Hoiame välismaal tekkinud Eestiga seotud kultuuripärandit Eesti mäluasutustes.
Suurendame eesti kultuuri nähtavust rahvusvahelisel areenil, kultuuri kaudu Eesti tutvustamist ja kuvandi loomist.
Toetame diginomaadlust ja e-residendi programme ning soodustame Eestiga seotud inimeste keele-ja kultuuriõpet.
Teeme e-riigi teenused kättesaadavaks ja arusaadavaks eestlastele ja Eestiga seotud inimestele üle maailma.
Toetame riigita soome-ugri rahvaste keele ja kultuuri hoidmist.
Ühine Eesti riigiidentiteet
Toetame tasakaalustatud rändepoliitikat, mis soodustab kõrge kvalifikatsiooniga töötajate ja ettevõtjate saabumist Eestisse ning on vastutustundlik maailma konfliktikolletest põgenevate inimeste aitamisel.
Tagame eesti keele tasuta õppimise soovitud keeletasemele kõigile soovijatele igas vanuses ja keeleoskuses ja olenemata Eestis elamise ajast.
Loome ühise inforuumi Eestis elavatele erineva kodukeelega inimestele, teisi keeli kasutame sillana inimeste eestikeelsesse ja Eesti-meelsesse inforuumi toomiseks.
Toetame digiõppeplatvormide arendamist täiskasvanute keeleõppeks.
Tagame erirahastuse eestikeelsete õpetajate leidmiseks piirkondades, kus eestikeelne elanikkond on vähemuses. Eesti riik ja eesti keel peab olema neis piirkondades kohal.
Seome piirkonnad, milles eestikeelne elanikkond on vähemuses, teiste Eesti kohtadega eestikeelsete võrgustike kaudu, nt laste ja noorte üle-eestilise tegevuse ja õpilasvahetuste, erialase ühistegevuse ja avaliku sektori vahetusprogrammi abil.
Laiendame Eesti majade mudelit väljaspool Tallinna ja Narvat teistesse piirkondadesse ja linnades, kus on rohkem eesti keelest erineva kodukeelega elanikkonda.
Rakendame sisserändajatele kodanikuhariduse programmi, mis tutvustab igas vanuses inimestele Eesti riiki, kohalike omavalitsusi, võimu ning poliitilisiinstitutsioone.
Jätkame Eesti Vabariigi olulisemate seaduste tasuta elektroonilist levitamist vene ja inglise keeles ning laiendame juriidilise abi kättesaadavust eri emakeelega inimestele.
Võimestame rahvusvähemuste organisatsioone nende töös vähemuse kultuuri hoidmisel, lojaalse Eesti riigiidentiteedi arendamisel ning lõimumise soodustamisel.
Toetame eesti kultuuri tutvustamist Eestis elavatele vähemusrahvustele ning vähemusrahvuste kultuurilise tegevuse ja ajaloo tutvustamist eestlastele.
Toetame eesti keele õpet kutse-ja kõrgkoolides, et hoida kõrgharidus ja teadus eestikeelsena ning vähendada vähemusrahvuste hariduslikke barjääre.
Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.