Kogulugu

Lubaduste võrdlus teemade kaupa

Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.

TeemaReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised
Maksud ja eelarve925–283261321
Energeetika ja kliima3838–2219––19
Loodus ja põllumajandus3845–501373–56
Tervishoid252616474943–41
Haridus ja teadus4034–38959467
Pered ja sotsiaalkaitse212416337255320
Riik ja õigus1954333444281836
Kultuur, keel ja sport2836–924779–38
Elamu ja regioonid3832–253933–6
Transport2224–22–––22
Kaitse ja julgeolek402255411557416
Majandus ja tööturg24––34114109523
Välispoliitika ja ränne1131631126–21

Elamu ja regioonid

ReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised

Parempoolsed

0 lubadust · Ei kuulu Riigikokku

Selle teema kohta lubadusi pole.

Isamaa

25 lubadust

  • soodustab hajaasustuses kodumajapidamiste reoveekäitluse üleviimist keskkonda säästvamatele lahendustele,

  • juurutab põhimõtte, et maavarade kaevandamisel kaevandusloa väljastamine, samuti kaitseala rajamine toimub ainult omavalitsusüksuse üldplaneeringuga selleks ette nähtud maal, välja arvatud riikliku tähtsusega maardla-alad,

  • loob täiendavaid võimalusi ääremaastumise vältimiseks rannikupiirkondades ning toetab unikaalse rannakultuuri ja elulaadi hoidmist Eestis,

  • toetab harrastuskalapüügiõiguse andmisel põhimõtet, et randlased saavad lube taotleda enne teisi taotlejaid ning lubade andjaks on kohalik omavalitsus,

  • võtab tähelepanu alla siseveekogude ja vooluveekogude tervisliku seisundi ning koostab riikliku haldusmudeli nende seisundi parandamiseks,

  • soodustab kalapüügiga tegelevate ettevõtjate tegevuse mitmekesistamist, mis stabiliseeriks ettevõtjate sissetulekuid, kuna looduslikel põhjustel ei ole rannakalanduses aastaringselt võimalik püügiga tegeleda,

  • arendab rannakalandust, sealhulgas siseveekogude kalandust ja toetab kalanduspiirkondade tegevust,

  • toetab kalanduspiirkondadele iseotsustamisõiguse allesjätmist Euroopa Liidu toetuste kohalike prioriteetide määratlemisel ja taotluste menetlemisel.

  • reformib kohalike omavalitsuste finantsvabaduse ja -võimekuse suurendamiseks omavalitsuste tulubaasi moodustamise põhimõtteid, otsides võimalusi sihtotstarbeliste eraldiste üleandmiseks tulubaasi ja võtta tulubaasi kujunemisel aluseks ka pensionitulu ning töökohtade ja elukohtade paiknemine,

  • tagab omavalitsustele keskkonnakaitseliste piirangute korral maamaksu vabastuse hüvitamise,

  • toetab kohalikke omavalitsusi nende funktsioonide paremaks täitmiseks vajalike standardsete tarkvaralahenduste ja platvormide väljatöötamisega,

  • suurendab kohalike omavalitsuste rolli ja vastutust ettevõtluskeskkonna arendamisel, tagades selleks asjakohased instrumendid ja finantseerimise,

  • toetab omavalitsuste innovatsiooni, omavalitsusmudeli uuendamist ja regionaalseid arenguleppeid omavalitsuskorralduse ja pakutavate teenuste parandamiseks.

  • toetab regionaalse arengu aluse ja maaelu jätkusuutlikkuse tagatisena tugevaid, asulatega hästi ühendatud maakonnakeskuseid, mis suudavad pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid,

  • suurendab maakondliku tasandi arenduskeskuste osalust maakonna arengut toetavate Euroopa Liidu ja riigieelarveliste toetusmehhanismide disainimisel ja kasutamisel,

  • toetab kõigi regioonide tasakaalustatud arengut ja kohalike huvidega arvestamist,

  • jätkab riigiasutuste väljaviimist Tallinnast ja Harjumaalt, pidades silmas regioonide tasakaalustatud arengut ning loob ja laiendab riigisektoris kaugtöövõimalusi üle Eesti,

  • kujundab Tartust Eesti haridus-, innovatsiooni- ja teaduspealinna,

  • peab oluliseks erisuste tasandamist erineva arengukiirusega piirkondade vahel ning kohalike eripärade arvestamist arengu toetamisel,

  • peab oluliseks investeeringuid infrastruktuuri, väikeettevõtete ja alustavate ettevõtete toetamist ning algatusi uute ettevõtete, töökohtade ja elanike ligimeelitamiseks maapiirkondadesse ja äärealadele,

  • parandab kultuuri kogemise võimalusi üle Eesti (loe lähemalt valdkonnast „EESTLUS“),

  • peab oluliseks valglinnastumise mõjudega kaasnevatele probleemidele lahenduse leidmist omavalitsuste rahastamisel ning piiride ülesel teenuste pakkumisel,

  • toetab omavalitsuste koostööd avalike teenuste pakkumisel,

  • kasvatab inimeste liikumisvabadust ning seisab selle eest, et kodud ja ettevõtted üle Eesti oleksid heade transpordiühenduste ja kiire internetiga ühendatud iga ilmaga,

  • loob ja viib ellu taristuehituse pikaajalise kava (loe lähemalt valdkonnast „MAJANDUS“).

Eesti Reformierakond

38 lubadust

  • Me toetame mõlemat vanemat töö- ja pereelu ühildamisel. Töösuhted ja lastehoid peavad olema paindlikud ning kaotame õiguslikud takistused.

    Programm

    Toetame mõlemat vanemat paindliku töö- ja pereeelu ühildamisel. Töösuhteid peab saama korraldada paindlikult nii, et töötajal oleks võimalik vajalikul määral pühenduda laste eest hoolitsemisele. Lastehoiuteenused peavad vastama tööturu vajadustele ja olema paindlikud. Kaotame õigusli kud takistused pere- ja tööelu ühildamisel.

  • Me tagame lastele ja lastega peredele täiendava riigi toe eelkõige vajaduspõhiselt. Koolitame spetsialiste abivajaduse väljaselgitamiseks ja kasutame rohkem teadusel põhinevaid ennetusprogramme.

    Programm

    Tagame riigi täiendava toe lastele ja lastega peredele eelkõige vajaduspõhiselt. Universaalsed lastetoetused väärtustavad iga sündinud last, kuid ei lahenda kõiki laste täisväärtusliku kasvamise probleeme. Last üksi kasvatavate vanemate ja lasterikaste perede ning vajaliku hooleta ja erivajadustega laste vajadused on erinevad. Ühiskond peab neid aitama vajaduspõhiselt. Selleks peavad arenenud ühiskonnas olema välja õpetatud spetsialistid, kes suudavad välja selgitada abi vajaduse ning neil on olemas ressursid, et abi osutada. Laste ja perede abistamisel tuleb senisest rohkem rakendada ka teadus põhiseid ennetusprogramme.

  • Me väärtustame iga last ja toetame peresid vajaduspõhiselt. Kolme ja enama lapsega peredes kasvavatele lastele suuremat toetust ei pea maksma, kui pere saab lasterikka pere toetust.

    Programm

    Väärtustame iga last sõltumata peres kasvavate laste arvust ning toetame peresid vajaduspõhiselt. Lasterikka pere toetuse suurenemine on jätnud ühe ja kahe lapsega pered kehvemasse majanduslikku olukorda. Kolme ja enama lapsega peredes kas vavatele lastele suuremas summas toetuse maksmine ei ole põhjendatud, kui need pered on helde lasterikka pere toetuse saajad.

  • Kaasajastame üksikvanemate riikliku toetamise põhimõtted. Suurimas vaesusriskis on pered, kus lapsi kasvatab vaid üks vanem. Senine toetussüsteem ei ole selliste perede vaesusriski oluliselt vähendanud.

  • Tagame vanemapuhkuselt naasnud vanematele haigus- ja hooldushüvitise, mis lähtub vanema tegelikust sissetulekust. Perepoliitiliselt on oluline toetada lastega perede heaolu ning tagada paindlikud töötamise võimalused.

  • Me lihtsustame erivajadustega laste abivajaduse tuvastamist ja muudame abi korraldust: tugiteenused ühest kohast ja individuaalse vajaduse järgi. Tagame vaimse tervise teenused ning koolipsühholoogid kõigile.

    Programm

    Teeme erivajadustega laste abivajaduse tuvastamise lihtsamaks ja muudame abi osutamise korraldust. Puude raskusastet ja abivajadust saab kindlaks määrata rohkem erinevaid registreid ja vähem ametkondlikku hindamist kasutades. Tugi- ja rehabilitatsiooniteenused peavad põhinema individuaalsel abivajadusel ja olema kätte saadavad võimalikult ühest kohast. Arendame laste eneseabioskusi ja tagame vaimse tervise abiteenuste kogukonnapõhise kättesaadavuse. Vaimne tervis ei ole vähem oluline kui füüsiline tervis. Koolipsühholoogid ning psühholoogide ja nõustajate teenused esmatasandi tervishoius peavad muutuma kõigile kättesaadavaks.

  • Arendame ohvriabi teenuseid ja toetusi. Vägivallaohvrite (sealhulgas pealtnägijate) abistamine on eriti oluline just laste puhul. Lähisuhtevägivalla ohvritele tuleb tagada vajalik tugi ja turvaline keskkond kuni ohu lõppemiseni.

  • Meie eesmärk on 15-minuti linn ja 1-tunni Eesti. Selleks algame linnadest: kohalikud kliimakavad, parem ruumiplaneerimine, uued transpordiviisid ja ühistranspordikeskne kinnisvaraarendus.

    Programm

    Linnalised piirkonnad, kus elab 80% Eesti elanikest, on võti rohereformi edukaks elluviimiseks. Uutmoodi ruumiline planeerimine ja transpordikorraldus loovad võimaluse majanduskasvuks. Linnadest tuleb ÜRO andmetel 70% planeedi süsinikuheitest. Seega peavad muutused algama eelkõige linnakeskkonnast. Kohalikud kliimakavad ja senisest professionaalsem ruumiplaneerimine aitab kohaneda kliimamuutustega, valmistuda tulevikuks ja hoida keskkonda. Uued transpordiviisid (kergliiklusvahendid ja -teed, nõudetransport, rööbastransport jms) ja ühistranspordikeskne kinnisvaraarendus pea vad tekitama alternatiivi autostumisele. Eesmärgiks peab saama 15-minuti linn ja 1-tunni Eesti.

  • Me koostame kvaliteetse elukeskkonna arengukava, mis hõlmab ka kliimamuutustega kohanemist. Selle alusel koostavad omavalitsused pikaajalised kliima- ja elukeskkonnakavad, mis arvestavad ilmastikunähtusi ja loodusressursside säästmist.

    Programm

    Koostame kvaliteetse elukeskkonna arengukava, mis käsitleb ka kliimamuutustega kohanemist. Eesti linnade suurimaid probleeme on halvast planeerimisest tingitud valglinnastumine - asulate laialivalgumine tihedamate keskuste asemel. See tingib elamiskulude pideva kasvu inimestele ja üle jõu käivad investeeringuvajadused omavalitsustele. Riigi elukeskkonna arengukava alusel saavad omavalitsused koostada oma pikajalised kliima- ja elukeskkonnakavad. Need kavad peavad tagama ka valmisoleku toimetulekuks kliimamuutustest põhjustatud erakorraliste ilmastikunähtustega ja loodusressursside (näiteks joogivee) säästmise.

  • Me ühendame Maa-ameti ja teiste ametite ruumiplaneerimise üksused ühtseks Maa- ja ruumiametiks. Amet nõustab omavalitsusi ja arendajaid, arendab digiteenuseid ning hindab planeeringute vastavust rohepoliitikale.

    Programm

    Reorganiseerime senise Maa-ameti ja ruumilise planeerimisega tegelevad teiste ametkondade struktuuriüksused ühtseks Maa- ja ruumiametiks. Amet järgib riigi ruumilisi huve, nõustab kohalikke omavalitsusi ja arendajaid planeeringute, kliima- ja elukeskkonnakavade küsimustes, arendab kestlikuks planeerimiseks vajalikke digiteenuseid ning hindab planeeringute vastavust rohepoliitika põhimõtetele.

  • Me lisame Ehitus- ja planeerimisseadusesse kohustuse järgida kvaliteetse ruumi põhimõtteid. Suuname omavalitsusi ja arendajaid rajama maju raudteejaamade lähedusse, et linnu tihedamaks ehitada.

    Programm

    Lisame Ehitus- ja Planeerimisseadusesse "kvaliteetse ruumi põhimõtete" järgimise kohustuse. Kvaliteetne elukeskkond täidab lisaks funktsionaalsetele, tehnilistele, ökoloogilistele ja majanduslikele nõuetele esteetilisi, sotsiaalseid ja psühholoogilisi aspekte ning kultuurilisi vajadusi, nagu koha- ja kuuluvustunne. Ühistranspordikeskne arendus (Transit oriented development) annab inimestele võimaluse elada raudteejaamade läheduses ja loobuda soovi korral eraautost või kahest. Suunates kohalikke omavalitsusi ja arendajaid planeerimispõhimõtete abil rajama maju raudteejaamade vahetusse lähedusse, saab linnu ehitada tihedamaks ja arendada asustust nii, et maal elamiseks ei ole ilmtingimata autot vaja.

  • Me toetame ühistranspordikeskset kinnisvaraarendust. Suuname omavalitsusi ja arendajaid rajama maju raudteejaamade lähedusse, et inimesed saaksid loobuda eraautost ja linnu saaks ehitada tihedamaks.

    Programm

    Toetame ühistranspordikeskset kinnisvaraarendust. Ühistranspordikeskne arendus (Transit oriented development) annab ini mestele võimaluse elada raudteejaamade läheduses ja loobuda soovi korral eraautost või kahest. Suunates kohalikke omavalitsusi ja arendajaid planeer imispõhimõtete abil rajama maju raudteejaamade vahetusse lähedusse, saab linnu ehitada tihedamaks ja arendada asustust nii, et maal elamiseks ei ole ilmtingimata autot vaja.

  • Me asutame Kestliku ehituse preemia süsinikneutraalse arhitektuuri, ehitamise ja avaliku ruumi arendamise tunnustamiseks. Igal aastal premeerime ühe avaliku hoone ja avaliku ala uuskasutust, renoveerimist või rajamist.

    Programm

    Asutame Kestliku ehituse preemia, et tunnustada süsinikneutraalset arhitektuuri ja ehitamist ning avaliku ruumi arendamist inimeste heaolu tõstval moel. Väärtustamaks kohalikku elukeskkonda premeerime igal aastal ühe avaliku hoone ja avaliku ala uuskasutust, renoveerimist või rajamist. Soositud on võimalikult väikese keskkonnajalajäljega projektid, mis oma eluea jooksul võimalikult vähe loodust koormavad või hoopis positiivset mõju omavad, näiteks süsinikku siduvad või vanu ruume nutikalt taaskasutavad projektid.

  • Me võtame projekteerimises ja ehituses kasutusele hoonete elukaarepõhise CO2 hindamise metoodika. Lisame avalikesse hangetesse hoone elukaare süsiniku sidumise kriteeriumi.

    Programm

    Rakendame projekteerimises ja ehituses hoonete elukaarepõhise CO2 hindamise metoodika. Lisame avalikesse renoveerimis-, projekteerimis- ja ehitushangetesse hoone elukaare süsiniku sidumise kriteeriumi, näiteks puidu kasutamine ehituses seob süsinikku pikaajaliselt ja vähendab ehitussektori jalajälge.

  • Me kehtestame avalikele hoonetele kohustuse jälgida energiaklassi nutikalt ja reaalajas. Projekteeritud energiaklassi täitmine muutub kohustuslikuks, et säästa energiat ja vähendada CO2.

    Programm

    Kehtestame avalikele hoonetele energiaklassi targa jälgimise kohustuse. Hetkel määratakse hoone energiaklass selle projekteerimisel. Hoone kasutusele võtmisel ja hilisemas kasutuses reaalset energiaklassi ei jälgita. Energiaklassi jälgimine tuleb nutikate süsteemidega teha reaalajas võimalikuks ning projekteeritud klassi täitmine kohustuslikuks. See aitab hoida kokku energiat ning vähendada CO2.

  • Hoonete renoveerimise maht peab kasvama tänasega võrreldes viis korda, et kogu hoonefond oleks renoveeritud aastaks 2050. Riik toetab omanikke läbipaistvalt ja soosib tervikrenoveerimist.

    Programm

    Renoveerimismahud hoonete energitõhusamaks muutmiseks peavad tänasega võrreldes kasvama viis korda, et renoveerida aastaks 2050 kogu hoonefond. Aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni jõudmiseks tuleb hoonete renoveerimist hüppeliselt kiirendada. Riik toetab omanikke selles tegevuses läbipaistval viisil ja tervikrenoveerimist soosides.

  • Me kasutame nutikaid meetmeid ja finantsinstrumente, et kõrvaldada elamuturu regionaalsed tõrked. Loome võimalused kaasaegse elamufondi arenguks turutõrke piirkondades ning jätkame "maale elama" programmiga.

    Programm

    Elamuasemeturult regionaalsete tõrgete kõrvaldamiseks rakendame nutikaid meetmeid ja finantsinstrumente. Sissetulekute erinevusest tingitud segregatsioon ei ole ühiskonna huvides. Seda on võimalik vältida muuhulgas elukeskkonna parema planeerimisega ja eluasemelaenude soodustingimustel väljastamisega. Loome nutikad võimalused kaasaegse elamufondi arenguks turutõrke piirkondades ning jätkame "maale elama" programmiga.

  • Me loome regionaalprogrammid, mis toetavad piirkondlikku eripära ja nutikat spetsialiseerumist. Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu-Ikla ja Tallinn-Narva neljarealiste maanteede arendamine on riigi teedeehituse prioriteet.

    Programm

    Loome piirkondliku eripära ja nutikat spetsialiseerumist toetavad regionaalprogrammid. Eesti piirkonnad on väga omanäolised, ning erinevate tugevuste ja nõrkustega - sellega peab toetusmeetmete väljatöötamisel arvestama, et saavutada parimaid tulemusi (näiteks põlevkivitööstus Ida-Virumaal või puit ja mahetoit Kagu-Eestis). Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu-Ikla ja Tallinn-Narva neljarealiste maanteede arendamine on riigi teedeehituse prioriteet.

  • Suurendame kohalike teede rahastamist.

  • Suurendame omavalitsuste finantsautonoomiat ja tasakaalustame valglinnastunud piirkondade keskuste tulubaasi. Anname omavalitsustele suurema paindlikkuse kohalike maksude kehtestamisel.

    Programm

    Suurendame kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Tasakaalustame valglinnastunud piirkondade keskuste tulubaasi, et tulla toime üha kasvavate sotsiaalvaldkonna- ning halduskuludega. Selleks, et omavalitsus saaks pakkuda paremaid teenuseid, võimaldame kohalikele omavalitsustele suuremat paindlikkust kohalike maksude kehtestamisel.

  • Loome koostöös erasektoriga üürielamud piirkondadesse, kus turg ei toimi. Jätkame KredExi üürielamute rajamise toetamise programmiga sarnase programmiga.

    Programm

    Loome erasektoriga koostöös üürieluruumid turutõrke piirkondadesse. Puudulik üüriturg pärsib ettevõtluse edendamist ja avalike teenuste pakku mist maapiirkondades. Erasektor ei soovi neis piirkondades kinnisvara arendada, kuna ehitusmaksumus on kõrgem kui turuväärtus ja pangad ei soovi ettevõtmist rahastada. Samas on vajadus pindade järgi väga suur. Selles valdkonnas on häid tulemusi näidanud senine KredExi üürielamute rajamise toetamise programm, mistõttu jätkame analoogse programmiga.

  • Laiendame hajaasustuse programmi tegevusi ning panustame sinna lisavahendeid. Võimaldame läbi hajaasustusprogrammi luua juurdepääsu kiirele internet ile. Ühes omavalitsuses kasutamata jäänud ressurss läheb kasutamiseks teistele samas maakonnas asuvatele omavalitsusüksusele.

  • Tagame maapiirkonnas puhta elukeskkonna. Jätkame vee- ja kanalisatsioonisüsteemide investeeringute toetamist ning toetame omanikke kasutuseta nõukogudeaegsete tootmishoonete ja kortermajade lammutamisel ning reostuse likvideerimisel.

    Programm

    Tagame maapiirkonnas puhta ja kvaliteetse elukeskkonna. Puhas vesi ja kaasaegne reoveekäitlus parandab oluliselt inimeste elukval iteeti, toetab ettevõtlust ja keskkonnahoidu. Jätkame vee- ja kanalisatsioon isüsteemidesse investeerimise toetamist. Ohutu elukeskkonna ja kvaliteet se ruumi tagamiseks toetame omanikke kasutuseta nõukogudeaegsete tootmishoonete ja kortermajade lammutamisel ning sellega seotud reostuse likvideerimisel.

  • Laiendame Maaelu Edendamise Sihtasutuse eluaseme kaaslaenu pilootprogrammi kõigisse Eesti piirkondadesse. Pakume maapiirkonda kodu rajavatele peredele kaaslaenu ja käendusi Maaelu Edendamise Sihtasutuse ning KredExi kaudu.

    Programm

    Inimesed on valmis maale kolima, kuid keskustest kaugemal asuva kinnis vara madal turuväärtus ja sellest tingitud lisatagatiste nõuded laenu taotle misel teevad selle paljude jaoks keeruliseks või võimatuks. Laiendame Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu käivitatud eluaseme kaaslaenu pilootprogrammi kõigisse Eesti piirkondadesse, pakkudes maapiirkonda kodu rajavatele peredele läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse ning KredExi kaaslaenu ja käendusi.

  • Loome regioonid ning regionaalsed nõukogud, et luua meetmeid täpsemalt ning vajaduspõhisemalt.

  • Soodustame toetuste jagamisel omavalitsusteülest koostööd. Motiveerime toetusmeetmete omavastutusmäärade ning mahtudega kohalikke omavalitsusi tegema koostööd ning leidma ühiseid investeeringuobjekte. Seeläbi muutuvad avalikku taristusse tehtud investeeringud strateegiliselt paremini planeerituks.

  • Tagame koostöös erasektoriga maapiirkondade ettevõtjatele kapitali kättesaadavuse. Motiveerime finantsasutusi pakkuma mõistliku hinnaga teenuseid ja loome põllumajanduses, toiduaines, metsanduses ja kalanduses roheülemineku toetamiseks uusi finantsinstrumente.

    Programm

    Tagame koostöös erasektoriga maapiirkondade ettevõtjatele kapitali kättesaadavuse. Ettevõtjate maapiirkonda meelitamisel on üks suurimaid probleeme mõist liku hinnaga kapitali kättesaadavus. Motiveerime finantsasutusi pakkuma mõistliku hinnaga teenuseid maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele. Loome põllumajandus-, toiduaine-, metsandus- ja kalandussektorites roheülemineku toetamiseks uusi finantsinstrumente uutel ärimudelitel ja tehnoloogiatel põhinevate ettevõtete rahastamiseks.

  • Suurendame kohaliku omavalitsuse autonoomiat riigile kuuluva maa kasutuselevõtmisel. Kaardistame linnades ning asulates kasutuses mitteoleva riigimaa ning võõrandame selle kohalikele omavalitsusele eesmärgiga edendada ettevõtlust ning elamuarendust.

  • Kehtestame talumistasu juhuks, kui elukeskkond halveneb, näiteks reostuse tõttu. Tasu laekub omavalitsustele ja kohalikele elanikele.

    Programm

    Kehtestame talumistasu elukeskkonna halvenemisel. Talumistasu erinevad variandid on kasutusel paljudes Euroopa riikides, et hüvitada kohalike võimalik ebamugavus. Talumistasu rakendub reostamisel ja teistel puhkudel, mis halvendavad elanike elukeskkonda. Tasu laekub omavalitsustele ning kohalikele elanikele.

  • Taastame ühinemistoetused ja motiveerime omavalitsusi ühinema, soodustades ka maakonna suurust omavalitsust. Toetame kogukondi, kasutame digitehnoloogiat, suuname riiklikke investeeringuid maapiirkondadesse ning toetame Leaderit (59 miljonit) ja Kodukanti.

    Programm

    Motiveerime omavalitsusi liituma ja taastame ühinemistoetused. Motiveerime ühinemistoetustega looma suuremaid omavalitsusüksusi, täiendavalt soodustame liituma maakonna suuruseks omavalitsusüksuseks. Avalikud teenused peavad olema kättesaadavad sõltumata elukohast. Maapiirkonnas tuleb tagada kvaliteetsete ja vajaduspõhiste teenuste kätte saadavus nii ettevõtjatele kui ka elanikele. Selleks võimestame kohalikke kogukondi, pakume kogukondadele vajalikke teadmisi ja investeeringuid ning võtame teenuste osutamisel kasutusele uusi digitaalseid tehnoloogiaid. Suuname riiklikud investeeringud maapiirkondade mahajäämuse järeleaitamisele ning piirkondlike eripärade ja traditsioonide kasutamiseks kohaliku majanduse ning haridus- ja kultuurielu edendamiseks. Toetame erinevaid algatusprogramme nagu Leader, kuhu on ette nähtud 59 miljonit, ja külaliikumist Kodukant.

  • Tagame kõigile elanikele ligipääsu esmatasandi tervishoiule. Loome suuremates linnades valvekeskused, suurendame õdede ja arstide koolitustellimust ning kutsume tagasi lahkunud tervishoiutöötajad, pakkudes neile vajadusel ümberõpet.

    Programm

    Tagame igale Eesti elanikule esmatasandi tervishoiu. Tagame nii linnalises kui ka maapiirkonnas olevatele Eesti elanikele ligipääsu esmatasandi tervishoiule. Loome suuremates linnades esmatasandi tervisekeskuste baasil valvekeskused, kuhu saavad pöörduda mitte-erakorraliste probleemidega patsiendid, kellel on võimalus saada konsultatsiooni tervishoiutöötajalt ka töövälisel ajal. Tegeleme tervishoiutöötajate vähesusega. Suurendame märkimisväärselt õdede ja puudu olevate arstide koolitustellimust. Kutsume tagasi meditsiinisüsteemist juba lahkunud tervishoiutöötajad, võimaldades neile vajadusel ümberõpet ühelt erialalt teisele.

  • Kaotame lasteaia kohatasud. Lasteaia kohatasu kaotamine on oluline samm ühtse eestikeelse hariduse suunas. Rakendame järkjärgulisi meetmeid lasteaia kohatasu kaotamise suunas, et ühelgi lapsel ei jääks majanduslikel põhjustel lasteaias käimata.

  • Õpetaja keskmine palk peab olema vähemalt 120% riigi keskmisest palgast. Õpetajate karjäärimudel peab tagama vähemalt 25% palgaerinevuse sama õppeasutuse sees.

    Programm

    Õpetaja keskmine palk peab olema vähemalt 120% riigi keskmisest palgast. Õpetajad kui magistrikraadiga spetsialistid peavad saama konkurent sivõimelist palka. Selleks, et tõsta õpetajaameti prestiiži, peavad haridusvaldkonna osapooled leppima kokku hariduseelarvete kujundamise ning õpetajate tasustamise põhialustes. Õpetajate karjäärimudel peab tagama vähemalt 25% palgaerinevuse sama õppeasutuse sees.

  • Võrdsustame lasteaiaõpetajate tasud õpetajate omadega. Motiveerime kohalikke omavalitsusi järk-järgult tõstma lasteaiaõpetaja tasu õpetajatega võrdväärsele tasemele.

  • Aitame omavalitsustel luua kriisi- ja sõjaajaplaanid ning toetame varjumiskohtade loomist. Riigil, omavalitsustel ja inimestel endil peavad olema piisavad varud ning igaühele tuleb selgitada vajadust valmistuda.

    Programm

    Võimestame kohalikke omavalitsusi elanikkonna kaitsel. Aitame kohalikel omavalitsustel luua nii kriisi- kui ka sõjaajaplaanid. Toetame varjumiskohtade loomist. Inimeste toimetulekuks erakorralistes olukordadeks peavad nii inimestel endal kui ka riigil ja omavalitsustel olema piisavad varud. Lisaks riigi varude soetamisele ja õigele hoidmisele tuleb selgitada igaühele vajadust valmistuda ootamatusteks.

  • Motiveerime omavalitsusi koonduma ühisasutustesse, et avalikud teenused paraneksid. Näiteks võiks igas maakonnas olla planeerimisamet.

    Programm

    Motiveerime omavalitsusi koonduma ühisasutustesse, et tagada paremaid avalikke teenuseid. Väiksematel omavalitsustel ei ole piisavalt võimekust tagada igale erialaspetsialistile piisavalt valdkondlikku tööd. Tagajärjeks on spetsialisti kvalifikatsiooni langus, väiksem töötasu ning halvenev töökvaliteet. Ühisasutuste abil tekib võimekus uute innovaatiliste lahenduste rakendamiseks. Näiteks võiks igas maakonnas olla planeerimisamet.

  • Tagame turutõrkepiirkonnas pakiautomaatide teenuse. Rakendame riiklikke mehhanisme, et tagada pakiautomaaditeenus ka seal, kuhu erasektor ei ole valmis investeerima. Rakendatav pakiautomaatide võrk oleks vabavõrk ehk kasutamiseks avatud kõigile soovijatele.

  • Reformierakonna eesmärk on ühiskond, kus kõigi põhiõigused on tagatud, õiguskaitse kättesaadav ja riik reageerib õigusrikkumistele kiirelt ja õiglaselt. Riik peab inimsuhteid reguleerima nii vähe kui võimalik.

    Programm

    Kindlates kätes demokraatia. Eesti on esindusdemokraatiale rajatud õigusriik, kus rahvas teeb kõrgeima riigivõimu kandjana teeb poliitilised. Reformierakonna eesmärgiks on ühiskonnakorraldus, kus kõigi inimeste põhiõigused on tagatud, õiguskaitse kättesaadav ja riik reageerib õigusrikkumistele kiirelt, efektiivselt ja ühiskonna õiglustundele vastavalt. Riik peab inimestevahelisi suhteid reguleerima nii vähe kui võimalik ja seal, kus see on vältimatult vajalik.

Eesti 200

32 lubadust

  • Eesti 200 eesmärk on Eesti, kus elukoht ei määra elukvaliteeti ja kõik olulised teenused on inimestele kättesaadavad seal, kus neid vajatakse. Riigi tugi peab olema üle Eesti võrdselt kättesaadav.

    Programm

    Eesti 200 näeb Eestit, kus inimeste elukoht ei määra nende elukvaliteeti. Nutikas ja personaalses riigis on kõik olulised teenused inimestele kättesaadavad just seal, kus neid vajatakse. Personaalne riik lahendab Eesti regionaalse arengu probleemi. Kõikjal Eestis peab inimestel olema vabadus ja võimalus töötada või tegeleda ettevõtlusega, elada loodussõbralikult puhtas elukeskkonnas tervislikult ja turvaliselt, luua pere ja tagada lastele hea haridus, liikuda ja olla ühendatud, osaleda kogukonna elus. Selleks peab olema riigi tugi üle Eesti võrdselt kättesaadav.

  • Aitame hajaasustusega omavalitsustes ühistranspordi liigina sisse viia nõudetranspordi - inimese personaalselt tellitud ühistranspordi. Sellega tagame üle-eestilised liikumisvõimalused kõikidele lastele, vanemaealistele ja erivajadustega inimestele.

  • Pakume maale ning väikeasulatesse kolivatele noortele ja peredele elukoha soetamisel toetust ja täiendavaid laenugarantiisid.

  • Tagame pealinnaga võrdsed internetiühendused. Toetame lõppkasutajapõhiselt üleriigilise ülikiire internetivõrgu "viimase miili" väljaehitamist, et andmeside jõuaks 2025. aastaks igasse ettevõttesse, kodusse, kooli ja raamatukogusse.

  • Teeme kohaliku ettevõtluse toetamise omavalitsuste kohustuseks ja üheks nende peamiseks ülesandeks. Muudame omavalitsuste rahastamist nii, et neile laekub osa ettevõtete käibemaksust.

    Programm

    Teeme kohaliku ettevõtluse arengu toetamise omavalitsustele kohustuseks ja sätestame selle ühena iga omavalitsuse peamistest ülesannetest, mitte vabatahtliku tegevusena. Muudame kohalike omavalitsuste rahastamismudelit nii, et neil tekiks otsene motivatsioon tegeleda ettevõtluse arengu toetamisega. Selleks peab tulevikus kohalikele omavalitsustele laekuma osa ettevõtete käibemaksust.

  • Muudame omavalitsuste juhtimise professionaalsemaks, täiendades kohalike omavalitsuste korraldamise seadust nii, et volikogude komisjonide liikmetest on 50% poliitilised ning 50% ekspertide ja kohalike huvirühmade esindajad.

  • Sätestame kohalike omavalitsuste korraldamise seaduses selged nõuded hea tava järgimise, huvide konflikti vältimise ja eetilise käitumise osas ning viime sisse vastavate koolituste regulaarse läbiviimise tava kõikidele volikogu liikmetele ja vallavalitsuse töötajatele.

  • Lihtsustame riigimaa munitsipaliseerimist ettevõtlusele tootmismaa väljaarendamiseks, elamumaa arendamiseks ja omavalitsustele nende ülesannete täitmiseks.

  • Rakendame ettevõtluse elavdamiseks ja töökohtade loomiseks maapiirkondades dividendidelt makstava tulumaksu 5% soodustuse ettevõtetele, kes on teinud üle 10 miljoni euro suuruseid investeeringuid põhivahenditesse väljaspool Tallinna ja Harjumaad.

  • Viime pealinnast maakonnakeskustesse riigieelarvelisi töökohti (sh riigiettevõtted), vastavalt nende regionaalsete kompetentsikeskuste koosluse olemasolevale iseloomule.

  • Suuname vähemalt 2/3 Euroopa Liidu toetustest kohaliku ettevõtluse arendamisse väljaspool Tallinna ja Harjumaad. Selleks jaotame Eesti kaheks NUTS-piirkonnaks: Tallinn ja Harjumaa ning ülejäänud territoorium, et toetuste erinevusega kujunenud ebakõla kahe piirkonna vahel tasandada.

  • Tagame hajaasustusega piirkondades kodulähedase kvaliteetse hariduse võimaldamise algkool-lasteaedade (põhikooli II aste, kuni 6. kl) koolivõrgu puhul maksimaalselt 20 minuti kaugusel, progümnaasiumi ja gümnaasiumiastme puhul 40-50 min kaugusel.

  • Toetame kohalike omavalitsuste regionaalsete kompetentsikeskuste programmi raames keskhariduse baasil kutse- ja rakenduskõrgharidusõppe arendamist, toetamaks maakonnale sobivate majandussektorite arengut.

  • Arendame personaalse riigi põhimõtteid ka kohaliku omavalitsuse tasandil, kujundades digilahendusi kasutajasõbralikumaks ja suuname vabaneva ressursi kohapealset kontakti nõudvate avalike teenuste tugevdamisse.

  • Tagame mugava ligipääsu igale avalikule hoonele ja transpordivahendile ka liikumispiirangutega inimestele.

  • Kõrvaldame takistuse kohalike omavalitsuste asutuste ja elanike koduste elektripaneelide/-jaamade ühendamiseks ülekandevõrku, kohustades elektrilevi riigiettevõtteid välja ehitama vajalikke võimsusi.

  • Kiirendame omavalitsuste alustatud detailplaneeringute menetlemist vähemalt kolm korda, kusjuures arendajale saab ettekirjutusi teha ainult ühe korra tervikpaketina.

  • Algatame kohaliku omavalitsuste finantsvõimekuse lahendusteks vajaliku arutelu.

  • Anname inimestele õiguse suunata osa oma tulumaksust oma teise elukoha omavalitsusse, et saada sealt vastu kohalikul tasandil vajalikke teenuseid, kaotamata võimalust teenustele peamise elukoha omavalitsuses.

  • Ida-Virumaa vajab muutust: majanduses uuele tasemele jõudmist ja hariduses suurt pööret kõrgema kvaliteedi poole. Eesti 200 peab Ida-Virumaa arengu toetamist osaks Eesti julgeolekupoliitikast.

    Programm

    Ida-Virumaa vajab muutust ja uut arenguhüpet. Ida-Virumaa majanduses on vaja jõuda uuele tasemele ja hariduses teha suur pööre kõrgema kvaliteedi poole. Ida-Virumaa väärib tulevikku, kus igaüks tunneb end mugavalt ja turvaliselt. Eesti 200 peab Ida-Virumaa arengu toetamist osaks Eesti julgeolekupoliitikast.

  • Toetame energeetikat nii, et piirkonnas säilib praegune töökohtade arv. Jätame praegused võimsused reservvõimsusteks ja loome põlevkivi kasutamisele uusi võimalusi.

    Programm

    Eesti ja Euroopa tulevik on taastuvates energiaallikates ning sama oluline on Eesti enda energiasõltumatus ja energiajulgeolek. Toetame energeetika valdkonda säilitades piirkonnas olemasoleva töökohtade arvu, jätame praegused võimsused reservvõimsustena ja loome põlevkivi kasutamisele uusi võimalusi.

  • Suuname suurema osa Ida-Virumaalt laekuvast põlevkivi ressursitasust tagasi Ida-Virumaale ning kasutame tulu Ida-Virumaa arendamiseks, kaasates uusi investeeringuid ning luues uusi töökohti.

  • Ehitame välja Sillamäe reisiterminali, Toila sadama, Olgina lennujaama ja rekonstrueerime Narva jõe suudmes asuva muuli. Toetame Aa randa kaasaegse supelranna rajamist.

  • Loome Riikliku investeerimisfondi Ida-Virumaa programmi. Selle toel loome soodsad tingimused taristu, tootmise ja elamute ehituse suurinvesteeringute arendamiseks, kasutades riigipoolset käendust üle 5 mln suuruste investeeringute puhul.

  • Viime ellu uute üürielamute ehitamise kava, mis soodustab uute elanike regiooni elama ja tööle asumist ning rahvaarvu tõusule pööramist. Peame oluliseks ehitada vähemalt üks üürielamu igasse omavalitsusse 2027. aastaks!

  • Muudame KredExi poolt rahastatavate toetusmeetmete tingimusi soodustades regioonis asuvate korteriühistute renoveerimistööde teostamist. KredExi toetus 70% ja korteriühistute omafinantseering 30%.

  • Äratame Kreenholmi taas ellu! Suurendame riigipoolseid investeeringuid Kreenholmi kvartali projekti realiseerimiseks ja selle juurde kuuluva infrastruktuuri väljaehitamiseks. Murrame Tallinna ja Pärnu monopoli turismis ja toome Ida-Virumaa turismis maailmakaardile.

  • Toetame VKG biotoodete tehase ja Auvere Agropargi ehitamist Ida-Virumaale.

  • Ehitame üles Ida-Virumaa Koolipöörde programmi, mis on erirahastusprogramm Ida-Virumaa hariduse kvaliteedi tõstmiseks. Viime hariduse taseme üle Eesti keskmise, ehitame uued kaasaaegsed hariduskompleksid ning arendame ühtset Eesti kooli alates lasteaiast.

  • Viime sisse Ida-Virumaa kultuuriasutuste püsiva rahastuse - Vaba Lava Narva, Ida-Viru Filmifond, Turismiklaster ja KinOff programm.

  • Loome võimalusi uute vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks hajaasustusega aladel ning kohtades, kus antud teenused ei ole veel jätkuvalt tagatud. Muudame ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitamise tingimusi, mis sobivad hajaasustusega piirkondadele. Kasutame selleks ressursitasusid.

  • Toetame omavalitsusi Sillamäe-Narva-Jõesuu-Narva ning Toila-Jõhvi-Kohtla-Järve kergliiklusteede ehitamisel.

Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.