Lubaduste võrdlus teemade kaupa
Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.
| Teema | Reform | Eesti 200 | EKRE | Isamaa | SDE | Kesk | Parempoolsed | Rohelised |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maksud ja eelarve | 9 | 25 | – | 28 | 3 | 26 | 13 | 21 |
| Energeetika ja kliima | 38 | 38 | – | 22 | 19 | – | – | 19 |
| Loodus ja põllumajandus | 38 | 45 | – | 50 | 13 | 73 | – | 56 |
| Tervishoid | 25 | 26 | 16 | 47 | 49 | 43 | – | 41 |
| Haridus ja teadus | 40 | 34 | – | 38 | 9 | 59 | 4 | 67 |
| Pered ja sotsiaalkaitse | 21 | 24 | 16 | 33 | 72 | 55 | 3 | 20 |
| Riik ja õigus | 19 | 54 | 33 | 34 | 44 | 28 | 18 | 36 |
| Kultuur, keel ja sport | 28 | 36 | – | 92 | 47 | 79 | – | 38 |
| Elamu ja regioonid | 38 | 32 | – | 25 | 39 | 33 | – | 6 |
| Transport | 22 | 24 | – | 22 | – | – | – | 22 |
| Kaitse ja julgeolek | 40 | 22 | 55 | 41 | 15 | 57 | 4 | 16 |
| Majandus ja tööturg | 24 | – | – | 34 | 114 | 109 | 5 | 23 |
| Välispoliitika ja ränne | 11 | 3 | 16 | 31 | 1 | 26 | – | 21 |
Loodus ja põllumajandus
Isamaa
50 lubadust
1. viib lõpule metsanduse arengukava koostamise ja kinnitamise, lähtudes loodusteadlaste, metsateadlaste ja valdkonnaga seotud erinevate osapoolte arvamustest ning säästliku majandamise põhimõtetest
2. algatab väärtusliku põllumajandusmaa kaitse seaduse vastuvõtmise
3. tagab õiglased hüvitised looduskaitseliste piirangute aluste maade omanikele
seab eesmärgiks hea keskkonnaseisundi saavutamise Eestis, arvestades, et keskkonna valdkonna tegevused toimuksid koostöös teiste eluvaldkondadega (tervis, majandus), aitaksid kaasa ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisele ning oleksid läbi viidud ressursitõhusalt ja kaasavalt,
jälgib ressursside kasutusel ringmajanduse põhimõtet ja kasvatab jäätmetekitaja motivatsiooni jäätmete mõistlikuks sorteerimiseks.
algatab kogukonnahariduslikke programme inimeste keskkonnateadlikkuse kasvatamiseks,
rakendab eramaade looduskaitse eesmärkidel riigistamisel või munitsipaliseerimisel samu
tagab õiglased hüvitised looduskaitseliste piirangute aluste maade omanikele:
analüüsib kõrgendatud avaliku huviga alade (KAH alad) efektiivsust ning kaalub uute kaitsealade loomisel hoolikalt maaelu jätkusuutlikkust ja kaasnevaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid.
viib lõpule metsanduse arengukava koostamise ja kinnitamise, lähtudes loodusteadlaste, metsateadlaste ja valdkonnaga seotud osapoolte arvamustest ning säästliku majandamise põhimõtetest,
lähtub põhimõttest, et metsanduse arengukava peab edaspidi hõlmama pikemat perioodi kui senine 10 aastat,
toetab taasmetsastamist, erametsade uuendamist ja metsataimede ettekasvatamist ning viib sisse põhimõtte, et raadamisele mineva metsamaa asemel tuleb metsastada samas mahus asendusmaa-ala,
otsib võimalusi väikeomanike motiveerimiseks metsamaad müümise asemel ise majandama.
jätkab loodusvarade uurimist ja teostab Eesti geoloogilise baaskaardistamise,
kujundab Eesti majanduse konkurentsivõimeliseks keskkonnasäästlikuks ja vähese süsinikuheitega majanduseks,
langetab otsused suure keskkonnamõjuga investeeringute võimalikkuse üle, lähtudes keskkonnamõjude igakülgse hindamise tulemustest,
soodustab puidu väärindamist kallimateks toodeteks, toetab märkimisväärselt enam puidu kasutamist avaliku sektori hoonete ehitamisel ning kaasaegse biorafineerimistehnoloogia kasutuselevõttu eeldusel, et see ei too kaasa keskkonnakoormuse ja raiesurve suurenemist,
toetab üleminekut kaalupõhisele jäätmekäitluse tasule koos tekkekohas jäätmete sorteerimist hõlbustavate tehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga,
peab oluliseks nii Eesti toidujulgeoleku tagamist kui ka Eesti toiduainete ekspordimahtude kasvatamist ning toetab kõiki põllumajandusettevõtteid, kes nendesse panustavad,
toetab talude kui Eesti traditsiooniliste põllumajandustootmisüksuste arengut, sh Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava teise samba toetuste senisest tõhusamat suunamist väikese ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tõstmiseks,
toetab noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks starditoetuse maksmist ja ka järgnevaid meetmeid, et edendada põlvkondade vahetust põllumajandussektoris,
toetab maaettevõtluse mitmekülgsust ja ÜPP strateegiakava toetuste senisest suuremat suunamist kohaliku ettevõtluse edendamisse eesmärgiga säilitada ja luua konkurentsivõimelise palgaga töökohti,
parandab põllumajandusettevõtetele arenguks vajaliku krediidi kättesaadavust, arendades nende riskijuhtmist ja otsides võimalusi alternatiivsete krediidivõimaluste loomiseks.
algatab väärtusliku põllumajandusmaa kaitse seaduse vastuvõtmise,
motiveerib põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist turukorralduse ning põllumajandustoetuste kaudu,
otsib võimalusi, et vältida põllumajandusmaa ja -tootmise kontsentreerumist sellisel määral, et see hakkaks ohustama traditsioonilist talutootmist ja looduskeskkonda, samuti põllumajandusmaa koondumist väliskapitali ja kinnisvarafirmade kätte, kelle eesmärk ei ole aktiivne toidutootmine.
toetab ÜPP arendamist ja võrdseid konkurentsitingimusi,
toetab ÜPP toetuste võrdsustamist üle Euroopa, et tagada Eesti põllumeestele võrdsed konkurentsitingimused,
toetab põllumajandustootmise otsetoetuste osakaalu vähendamist ning maaelu arengu, sealhulgas investeeringu- ning teadus- ja arendustegevuse toetuste osakaalu suurendamist,
toetab tagastamatu abi järkjärgulist asendamist tagastatava abiga (garantiid, soodustingimustel laenud, omakapitali investeeringud jm finantsinstrumendid).
viib lasteaiad, koolid ja kaitseväelised asutused üle mahetoitlustamisele, eelistades kohalikku toorainet,
toetab keskkonnasõbraliku mahetootmise arendamist koos töötlemise ja turustamise ning ekspordivõimaluste väljaarendamisega,
soodustab väärindatud mahetoodangu jõudmist kodumaisele turule ja eksporti,
vähendab mahemärgistuse saamiseks vajalikku bürokraatiat ja tasusid.
arendab välja maakondliku nõuandekeskuste võrgustiku, mis pakub talupidajate reaalsetest vajadustest lähtuvaid nõuandeteenuseid, sealhulgas noorpõllumeestele suunatud mentorlust,
toetab asendusteenistuse arendamist väikese ja keskmise suurusega taludele, et võimaldada talunikele asendust puhkuse ja haiguse puhuks,
edendab ühistulist koostööd põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja lisaväärtusega toodete turustamisel,
soodustab põllumajandustootjate ja töötlejate koostööd teadlaste ja teadusasutustega, toetamaks teadussaavutuste rakendamist praktilises majandustegevuses ja parandamaks konkurentsivõimet,
tõhustab ausate kauplemistavade rakendamist ja nende täitmise järelevalvet,
toetab kodulähedast väiketootmist, aiandust, mesindust, lühikesi tarneahelaid ningotseturustust.
toetab kogukondlikku, traditsioonidel ning vabatahtlikul tööl põhinevat jahindust,
toetab ulukite asurkonna hoidmist ning ei toeta jahipiirkonna minimaalse suuruselangetamist 5000 hektarist allapoole,
lähtub põhimõttest, et küttimislimiitide kehtestamisel on aluseks jahindusnõukogu konsensuslikud otsused,
toetab jahipidamisel öösihikute kasutamist võimaldava reeglistiku kehtestamist,
korraldab kasutusest kõrvale jäänud keskkonnaohtlikku pliid sisaldava laskemoona ümbertöötlemiseks kokkukogumise mõistliku hüvitise eest.
korraldab kalade populatsiooni hoidmise maksimaalse saagikuse tasemel ja tagab kalavarude loomuliku taastumise,
pooldab stabiilset püügiõiguste süsteemi, kvaliteetset ülevaadet kalavarude seisust ning efektiivset järelevalvet kalavarude kasutamise üle, mis võimaldab kaluritel planeerida oma majandustegevust võimalikult pikaajaliselt,
toetab kodumaise vesiviljeluse konkurentsivõime kasvu,
peab tarvilikuks kalalaevastiku uuendamist ja moderniseerimist, säilitades samas tasakaalu püügivõimsuste ja -ressursi vahel,
jätkab kalandussektori toetussõltuvuse vähendamist, kasutades tagastamatut abi eelkõige tegevustele, mis on eelduseks suurte struktuursete muudatuste elluviimisele (innovatsioon, teadus- ja arendustegevus, laiapõhjalise ühistulise koostöö arendamine jms).
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
0 lubadust
Selle teema kohta lubadusi pole.
Eesti Reformierakond
38 lubadust
Elurikkuse taastamiseks kaardistame tervikliku rohevõrgustiku üle kogu Eesti, kaasates looduskaitsesse erametsaomanikke, kohalikke omavalitsusi ja kogukondi. Rohevõrgustikku kuuluvad, kuid kaitsealadest välja jäävad loodusalad on võtmetähtsusega võrgustiku sidususe tagamisel.
Me parandame jõgede ja ojade seisundit. Linnades tuleks maa-alustesse torudesse suletud ojad ja jõed taas maa peale tuua, mis parandaks linnaloodust.
Programm
Parandame Eesti vooluveekogude - jõgede ja ojade - seisundit. Vooluveekogud on oma väikese pindala kohta ebaproportsionaalselt liigirikkad ning omavad väga olulist rolli elupaikade sidususes. Paljud jõed on lisaks tammistamisele sirgeks aetud, nad on põllumajanduse mõjul liigtoitelised, kohati tööstusreostuse mõju all. Linnades on ojasid-jõgesid, mis on suletud maa-alustesse torudesse. Nende maa peale toomine oleks linnalooduse olukorra parandamisele väga tugeva positiivse mõjuga. suurt põllumassiivi liigendav kraav või metsariba, laiemad põlluservad, rohekoridorid linnades ja asulates, teeületuskohad maanteedel.
Kliimamuutustega kohanemiseks taastame ja loome linnades juurde looduskeskkonda. Linna rohealad ja rohekoridorid vähendavad elupaikade killustatust ja on osa rohevõrgustikust.
Programm
Kliimamuutusega kohanemiseks taastame ja loome linnades juurde looduskeskkonda. Linnade looduskeskkonna parandamine on oluline samm kliimamuutusega kohanemises. See on ka Euroopa Liidu eraldi rahastatav eesmärk. Heas korras linnaloodus eeldab ökosüsteemi teenuseid (vee-, mulla- ja õhupuhastus, kaitse üleujutuste eest, kuumasaare efekti vähendamine, rekreatsioon, liikuvuse parandamine jne). Linna rohealad ja rohekoridorid vähendavad elupaikade killustatust ja on osa rohevõrgustikust.
Me parandame Läänemere seisundit ja Väikese väina elukeskkonda. Analüüsime tankerite ja sadamate mõju, nõuame sadamatelt jäätmete vastuvõtu võimekust, avame Väikese väina tammi ja tõhustame merekaitsekoostööd.
Programm
Parandame Läänemere seisundit ja Väikese väina elukeskkonda. Analüüsime kütusetankeritega seotud ohtusid ja sadamate mõju Lääne merele. Väikesadamates peab olema toksiliste heitmete kogumiskoht ja kõi gis suurtes sadamates reovee vastuvõtmise võimekus. Väikese väina tamm tuleb avada. Tõhustada tuleb Eesti osalust rahvusvahelistes merekaitsevõr gustikes.
Me soodustame mahepõllumajandust, et vähendada toidutootmise kahju looduslikele liikidele. Pestitsiidide ja herbitsiidide kasutus peab olema reguleeritud ja kontrollitud ning me soodustame linna- ja kogukonnaaiandust.
Programm
Soodustame mahepõllumajandust, et vähendada toidutootmise negatiivset mõju looduslikele liikidele. Mahepõllumajanduse meetoditega on võimalik liigirikkuse langust pidurdada ja tagasi pöörata. Pestitsiidide ja herbitsiidide kasutamine põldudel peab olema reguleeritud ja kontrollitud. Soodustame linna- ja kogukonnaaiandust.
Kaardistame Eesti turbavarude kasutamise aastani 2050. Analüüsime väljastatud kae vanduslubade ja kaevanduste mõju loodusele. Üheskoos teadlaste ja erasektori esindajatega koostame Eesti turbapoliiti ka. Avatud ja korrastamata kaevandusalad ja jääksood on koormaks kesk konnale ja tuleb taastada.
Me suurendame keskkonnaministri nõustamise teaduspõhisust strateegilistes otsustes. Ministrit peaksid nõustama parima ettevalmistusega teadusnõunikud.
Programm
Suurendame keskkonnaministri nõustamise teaduspõhisust strateegilistes otsustes. Keskkonnateemad on tänapäeval paljude vastandlike huvide ristumiskohas ja seetõttu on oluline, et ministrit nõustaks parima erialase ettevalmistusega teadusnõunikud (sarnaselt Chief Scientific Advisor tüüpi ametipostidega mujal maailmas).
Me koostame Metsanduse arengukava aastani 2050 kestliku metsakasutuse põhimõtetega ning raiume metsa vähem kui on selle juurdekasv. Toetame ka põlevkivipiirkondade keskkonnaseisundi parandamist ja alade taastamist koostöös.
Programm
Koostame Metsanduse arengukava aastani 2050, mis raamistab kestliku metsakasutuse põhimõtted kooskõlas seatud kliimaeesmärkidega. Metsas toimuvad muutused aeglaselt ja on pikaajalise mõjuga, mistõttu vajab valdkond pika vaatega eesmärkide kokku leppimist. Kestlik metsandus eeldab, et mets tuleb toime kliimamuutustega ja metsa raiutakse vähem kui on selle juurdekasv. Eesti metsandus, nagu kõik teised eluvaldkonnad, peab lähtuma rohereformi vajadusest. Mets on meile oluline majandusharu, ent temast saadavad hüved ei saa tulla tulevaste põlvede arvelt. Toetame Eesti põlevkivipiirkondade keskkonnaseisundi parandamist. Põlevkivikaevanduste ja -karjääride ökoloogiline taastamine, tootmisjääkide kasutamine ja alade kasutamine uueks majanduseks peab toimuma riigi, omavalitsuste, kohalike kogukondade ja ettevõtjate koostöös.
RMK peab kujunema kestliku metsamajanduse, elurikkuse taastamise ja looduskaitse vedajaks. Raiesurvet riigimetsale tuleb tasakaalustada ja RMK tegevuses peavad majanduslikud, ökoloogilised, kultuurilised ja sotsiaalsed eesmärgid olema tasakaalus.
Metsatööstus peab muutuma teadmismahukamaks ja tootlikumaks ning me toetame seda Rohetrepi tööriista kaudu. Keskkonnalubade andmisel tuleb eelistada innovatiivseid, kõrget lisaväärtust loovaid ettevõtteid ja süsinikku siduvaid arendusi.
Programm
Metsatööstus peab muutuma teadmismahukamaks ja tootlikumaks. Rohetrepi tööriista kaudu toetame tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvu. Keskkonnalubade andmisel tuleb soosida innovatiivseid ja kõrget lisaväärtust loovaid ettevõtteid. Eelistada tuleb süsinikku pikaajaliselt siduvaid arendusi ja keskkonnasõbralikku puidukeemiat.
Koostöös teadlastega parandame metsandusega seotud statistika kvaliteeti. Saamaks tõest pilti Eesti metsade olukorrast ja muutustest tuleb kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid ning erinevaid andmekogusid. Ilma tõeste and meteta ei ole kestlik metsamajandamine võimalik.
Viime lõpuni vääriselupaikade inventeerimise nii riigi- kui ka erametsas. Väärtuslikud metsaalad ja viimased loodusmetsa killud tuleb säilitada. Selleks on vaja eelkõige tõest teavet nende paiknemisest.
Me lõpetame looduskaitseliselt väärtuslike maade väljaostmise eraomanikelt. Riik ostab omanike soovil välja maa, kus on majandustegevust välistavad piirangud, õiglase ja kohese tasu eest ning kompenseerib loodushoiu.
Programm
Viime lõpule looduskaitseliselt väärtuslike maade väljaostmise eraomanikelt ja maksame omanikule õiglast kompensatsiooni liigirikkuse säilitamise eest. Omanike soovil peab riik maad, millele on seatud majandustegevust välista vad piirangud, neilt välja ostma õiglase ja kohese tasu eest. Maaomanike avalikes huvides edendatud tegevus loodushoiuks ja liigirikkuse säilitamiseks peab olema riigi poolt kompenseeritud ning maaomaniku jaoks auasi.
Meie eesmärk on, et 2050. aastaks muutub kogu inimtegevuses tekkiv jäätmematerjal uueks toormeks, mis võetakse uuesti kasutusse. See nõuab innovaatilist lähenemist ja motivatsiooni eelkõige ettevõtjatele.
Programm
Eestis peab 2050. aastaks kogu inimtegevuses tekkiv jäätmematerjal muutuma uueks toormeks, mis võetakse uuesti kasutusse, tekitamata järgnevatele põlvkondadele jäätmetest tulenevat lisakoormust. Jäätmete täies mahus taaskasutamine on ambitsioonikas eesmärk, mis nõuab innovaatilist lähenemist ja motivatsiooni eelkõige ettevõtjatele.
Rahandusministeeriumi arvamus: Täies mahus, st 100% ulatuses ei ole ilmselt võimalik. Oleneb ka, mida on silmas peetud termini"jäätmematerjal" all.
Me loome elukohale (tiheasustus, hajaasustus, kortermaja) vastavad jäätmete sorteerimislahendused. Jäätmevedu peab olema mugav ning üle Eesti ühtne; kaasajastame omavalitsuste hankejuhendi ja teeme selle järgimise kohustuslikuks.
Programm
Loome inimestest lähtuvad jäätmete sorteerimislahendused vastavalt elukohale - tiheasustus, hajaasustus, kortermaja. Jäätmevedu ja selle korraldus peab oleme inimese jaoks mugav ning üle Eesti ühtselt ja arusaadavalt korraldatud. Kaasajastame kohalikele omavalitsustele suunatud hankejuhendi ja muudame selle järgimise kohustuslikuks.
Me reformime pakendijäätmete kogumise süsteemi ja viime selle valdavalt tekkekoha põhiseks. Kohtkogumine on inimestele mugavam, tagab jäätmete parema kvaliteedi ja suurema ringlussevõtu.
Programm
Reformime pakendijäätmete kogumise süsteemi ning viime selle valdavalt tekkekoha põhiseks. Tänane avalike konteinerite süsteem ei ole tööle hakanud, jäätmed on kehva kvaliteediga ning inimestele "prügiringide" tegemine ebamugav. Kohtkogumine on inimestele mugavam, tagab jäätmete parema kvaliteedi ning seeläbi suurema ringlussevõtu.
Me vähendame ühekordse plasti kasutamist ja loome selleks toetusi, makse ja seadusi. Ühekordsete plastkarpide tasuta jagamise asemel soosime isiklikku karpi, pandikarpi või tasulist biolagunevat karpi.
Programm
Vähendame ühekordse plasti kasutamist. Plasti kasutamisel tuleb järgida põhimõtet "saastaja maksab" (täna tuleb plastimaks iga maksumaksja taskust ehk riigieelarvest). Loome selleks mo tiveerivad meetmed (toetused, maksud, seadusandlus). Soosime ühekordsete plastkarpide tasuta jagamise asemel alternatiivseid ja kestlikumaid pakendi kasutamise lahendusi (näiteks isiklik karp, pandikarp või biolagunev karp tasu eest).
Me loome paremad kogumislahendused kodus tekkivatele pakenditele ja laiendame pandipakendi süsteemi. Suurendame tootjate rolli ning seame müügipakendi ringlussevõtule eraldi sihtmäära.
Programm
Loome paremad kogumislahendused kodus tekkivatele pakenditele (niinimetatud müügipakenditele) ja laiendame pandipakendi süsteemi. Tõhustame pakendijäätmete tootjavastutuse süsteemi toimimist, selleks suurendame tootjate rolli süsteemis ja seame müügipakendi ringlussevõtule eraldi sihtmäära. Kõik turule lastud pakendid peavad saama kokku kogutud ja ringlusse võetud või muul viisil taaskasutatud.
Rahandusministeeriumi arvamus: PP on ise keeldunud laienemast määrdunud pakenditele
Me soodustame biojäätmete kogumist ja nende kasutuselevõttu, näiteks biogaasina. Toetame inimesi, ettevõtteid ja omavalitsusi ning käivitame kampaaniad ja toetused biolagunevate kogumissüsteemide jaoks.
Programm
Soodustame biojäätmete kogumist ja loome võimalused biojäätmete kasutuselevõtuks. Sorteeritud biojäätmed on oluline ressurss, mis tuleb kasutusele võtta näiteks biogaasi või teise materjalidena. Ilma biojäätmeid eraldamata ei ole võimalik jäätmeid kvaliteetselt kokku koguda ja ressursina ringlusse suuna ta. Toetame inimesi, ettevõtteid ja KOVe biojäätmete kogumisel, käivitame erinevad kampaaniad ja toetused biolagunevate kogumissüsteemide tutvustamiseks ja kasutuselevõtuks (näiteks biolagunevad kotid, konteinerid ja kompostrid).
Me vähendame toidu raiskamist kolme aastaga kolmandiku võrra ning peatame toidu ja puhta vee raiskamise. Riik näitab eeskuju eelkõige koolides ja kaitseväes ning regulatsioonid ei tohi soodustada kasutatava toidu muutmist jäätmeteks.
Programm
Toidu raiskamist tuleb kolme aastaga vähendada kolmandiku võrra. Toidu ja puhta vee raiskamine tuleb peatada. Selleks on vaja eelkõige muuta ühiskonna väärtushinnanguid. Riik peab näitama eeskuju säästliku toidu- ja veekäitlusega eelkõige koolides ja kaitseväes. Riiklikud regulatsioonid ei tohi motiveerida kasutatava toidu ja vee muutmist jäätmeteks.
Me digiteerime jäätmemajanduse, et tagada kontroll jäätmevoogude üle. Riiklikud toetused ringmajanduses peavad olema mõistlikud ja läbipaistvad ning vahendite kasutamist hinnatakse kaasaegse tehnoloogiaga.
Programm
Jäätmemajandus tuleb digiteerida ja tagada sellega kontroll jäätmevoogude üle. Ringmajanduse korraldamisel on riiklike toetuste maksmine teatud tegevusteks aktsepteeritav, kui see toimub mõistlikul ja läbipaistval moel. Avalike vahendite kasutamisel ja kasutamise efektiivsuse hindamisel tuleb kasutada kaasaegset tehnoloogiat (digitaalne jälgimine, andmebaaside ristkasutus jne).
Võtame põlevkivi kaevandamisjäägid ja kõrvalsaadused kasutusse. Riik peab toetama põlevkivikaevandamise jääkide kasutuselevõtu uuringuid ja tehnoloogiate väljatöötamist koos ülikoolidega.
Reformierakonna eesmärk on kogu Eesti tasakaalustatud areng. Laiendame kodu rajamise toetust üle Eesti, toetame kodumaist toidutootmist ja eelistame keskkonnasäästlikult toodetud toitu lasteasutustes, koolides, hooldekodudes ja tervishoius.
Programm
Kindlates kätes maaelu. Reformierakonna eesmärgiks on kogu Eesti tasakaalustatud areng. Eesti on üks tervik. Toetame maaelupoliitikat, mis toob noori peresid maale ning arendab piirkondlikku heaolu, laiendades kodu rajamise toetust üle Eesti. Eesti julgeoleku üheks nurgakiviks on toidujulgeolek, mis põhineb kodumaisel tootmisel. Toetame põllumajanduspoliitikat, mis aitab hoida kõrgel Eesti toidu kvaliteeti ning toota Eesti toitu keskkonnasäästlikult. Loome tingimused, mis eelistavad keskkonnasäästlikult toodetud toitu ning aitavad tõsta toidu kvaliteeti koolieelsetes lasteasutustes, koolides, hooldekodudes ja tervishoius.
Me tagame kodumaise toidu varustuskindluse ja määratleme selle elutähtsa teenusena. Ühise põllumajanduspoliitika toetamiseks on aastatel 2023-2027 ette nähtud 1,6 miljardit eurot ning 2023. aastaks lisaks 10 mln eurot siseriiklikuks toetuseks.
Programm
Kohalik põllumajandus ja toidutootmine on osa Eesti julgeolekust. Tagame kodumaise toidu varustuskindluse ja määratleme toidu varus tuskindluse elutähtsa teenusena. Näeme toidu varustuskindluse tagamiseks vajalikeks strateegilisteks investeeringuteks ette piisavad ressursid - aastal 2023-2027 on ühise põllumajanduspoliitika toetamiseks 1,6 miljardit eurot. Toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks eraldatakse 2023. aastaks täiendavalt €10 mln vahendeid sihipäraselt suunatud siseriikliku toetuse maksmiseks.
Eesti suudab varustada oma elanikkonda põhitoiduga. Kriisiolukorras on tagatud turvavõrk põllumehele, tuleme sektorile appi sihipäraselt suunatud erakorraliste toetustega või üleminekutoetusega, mis aitavad tagada põllumajandussektori konkurentsivõime ning toimepidevuse säilimise.
Me suuname toetusi struktuursete muutuste esilekutsumiseks ja turujõu suurendamiseks, et suurem osa põllumehe sissetulekust tuleks turult. Toetame ühistegevust ja sektoriüleseid investeeringuid.
Programm
Toidu varustuskindlus on tagatud, kui põllumees teenib oma töö eest väärilist tasu. Senisest suurem osa põllumehe sissetulekutest peab tulema turult. Suuname toetused selle tagamiseks senisest enam struktuursete muutuste esilekutsumiseks ning turujõu suurendamiseks. Toetame ühistegevust ning sektoriüleseid investeeringuid.
Me tugevdame müügiedendust ja tagame tugeva toiduohutuse järelevalve. Rahastame piisavalt seiret, riskijuhtimist, laboreid ja uute turgude avamist.
Programm
Eduka kodumaise toidutootmise ja ekspordi eelduseks on kvaliteetne, tarbija ootustele vastav tootmine ning tugev ja toimiv järelevalvesüsteem. Kohaliku tooraine väärindamine Eestis kohapeal loob uusi töökohti ja täiendavat maksutulu. Tugevdame müügiedendustegevusi, tagame tugeva ja toimiva toiduohutuse järelevalvesüsteemi, seda toetava seirete, riski juhtimise, laborite ning uute turgude avamise administratiivse võimekuse piisava rahastamise.
Me motiveerime ülikoole ning haridus- ja teadusasutusi muutma toidutootmist teadmispõhisemaks ja koolitama ettevõtjatele vajalikku järelkasvu. Loome ülikoolide, ettevõtjate ja riigi koostöövõrgustiku.
Programm
Motiveerime Eesti ülikoole, haridus- ning teadus- ja arendusasutusi osalema toidu tootmise teadmispõhisemaks muutmises ja ettevõtjate vajadustele vastava järelkasvu koolitamises. Ülikoolide, ettevõtjate ja riigi koostöös loome võrgustiku, mis aitab kaasa Eesti toidutootjate kõrgele konkurentsivõimele ja usaldusele nende toodangu vastu.
Me aitame põllumeestel riske maandada. Arendame välja terviklik riskijuhtimissüsteem ja pakume riskijuhtimismeetmeid hindade kõikumise ja kliimamuutuste riskide vastu.
Programm
Aitame põllumehel maandada tema tegevusega kaasnevad riske. Põllumajandus on avatud maailmaturul toimuvale ja seeläbi erinevate kri isidega kaasnevatele mõjudele. Hindade volatiilsusega kaasnevate sissetulekute riskide ning kliimamuutustega kaasnevate tootmisriskide maandamiseks arendame välja tervikliku riskijuhtimissüsteemi ja pakume põllumeestele riskijuhtimismeetmeid.
Me töötame välja väärtusliku põllumajandusmaa kaitse regulatsiooni ja panustame maaparandussüsteemide korrashoidu. Vaatame üle riigi põllumajandusmaa omandamise ja kasutusele andmise põhimõtted ning kasutame seda maad põlvkondade vahetuseks.
Programm
Töötame välja Eesti põllumajandusmaa kui kohaliku toidu tootmiseks kõige olulisema ressursi kaitseregulatsiooni. Töötame välja väärtusliku põllumajandusmaa kaitse regulatsiooni, panustame maaparandussüsteemide korrashoidu ning vaatame üle riigi põllumajandus maa omandamise ja kasutusele andmise põhimõtted, et põllumajandusmaa jääks selle sihipärasele kasutajale. Kasutame riigi põllumajandusmaa ressurssi põlvkondade vahetusele kaasa aitamiseks põllumajandussektoris.
Me piirame terrorismi toetavate riikide, sh Venemaa, kodanike ja topeltkodakondsusega isikute võimalust osta ja rentida väärtuslikku põllumaad. Vaatame üle ka riigi põllumajandusmaa omandamise ja kasutusele andmise põhimõtted.
Programm
Piirame terrorismi toetavate ja terroriakte kasutavate riikide (sh Venemaa) kodanike le ligipääsu põllumaa ostmisele ja rentimisele. Eesti toidujulgeoleku tagamiseks piirame terrorismi toetavate ja terroriakte kasutavate riikide kodanikele ja topeltkodakondsusega isikutele väärtusliku põllumaa ostmist ja rentimist. Vaatame üle riigi põllumajandusmaa omandamise ja kasutusele andmise põhimõtted, et põllumajandusmaa kui oluline ja taastumatu loodusressurss ning põllumajandustootmiseks vajalik toot misvahend jääks selle sihipärasele kasutajale.
Säilitame põllumajanduses ja kalanduses kasutatavale diislikütusele aktsiisimäära Euroopa Liidu minimaalsel lubatud tasemel aastani 2027. Sellega aitame Eesti põllumajandusel kiiret tootmiskulude tõusu leevendada ja isevarustatuse taset tagada.
Parteil on eesmärk, et toidu tootmine toimuks keskkonda hoides. Puhas keskkond ja keskkonnasõbralik toidutootmine peavad saama senisest suuremaks müügiargumendiks kodu- ja välisturul.
Programm
Toidu tootmine peab toimuma keskkonda hoides. Muld, õhk, vesi ja elurikkus on põllumehe peamised tootmisressursid. Meie põllumajandusel on kõik eeldused keskkonnasõbralikuks tootmiseks ja meie keskkonnaseisund on meie konkurentsieelis. Tänane puhas keskkond ja keskkonnasõbralik toidutootmine peavad saama senisest suuremaks müügiargumendiks nii kodu- kui ka välisturul.
Me suuname põllumehi keskkonnatoetustega vabatahtlikele keskkonnasõbralikele tavadele ning hüvitame avaliku hüve pakkumise kulu ja saamata jäänud tulu. Motiveerime ettevõtjaid võtma oma ärimudelitesse kõrgemaid keskkonnanõudeid.
Programm
Põllumees pakub toidutootmise kõrval ühiskonnale erinevaid avalikke hüvesid. Suuname keskkonnatoetustega põllumehi erinevaid vabatahtlikke keskkonnasõbralikke praktikaid rakendama, hüvitame avaliku hüve pakkumisega kaasneva kulu ja saamata jäänud tulu. Motiveerime ettevõtjaid integreerima kõrgemaid keskkonnanõudeid ja -standardeid oma ärimudelitesse, mis pikas perspektiivis suurendab suutlikkust turult enam tulu teenida.
Me toetame põllumehi ja toiduainesektorit roheüleminekul ning soodustame keskkonnainvesteeringuid rohe- ja digitehnoloogiasse. Soodustame täppisseadmeid ja teeme põllumajandus- ja keskkonnaandmed kättesaadavaks põllumeestele ja erasektorile.
Programm
Toetame Eesti põllumehi ja toiduainesektorit roheüleminekul. Soodustame erinevaid keskkonnainvesteeringuid uute rohe- ja digitehnoloogiate kasutuselevõtuks. Täppisseadmete kasutamise soodustamisega aitame vähendada sõltuvust erinevatest sisenditest. Panustame sellesse, et erinevad põllumajanduse- ja keskkonnaalased andmed oleksid põllumehele kättesaadavad targemate tootmisotsuste tegemiseks ning erasektorile teenuste arendamiseks.
Me tagame biomajanduse teadus- ja arendustegevuse stabiilse baasrahastamise. Toetame bioressursside väärindamise investeeringuid ning juurdepääsu teadus- ja arendustegevusele.
Programm
Biomajandus on Eesti tulevik. Toidu ja puidu kõrval muude toodete pakkumine aitab kaasa keskkonna koormuse vähenemisele, pakkudes võimalusi majanduskasvuks, tööhõiveks ja sissetulekute mitmekesistamiseks. Tagame biomajanduse valdkonna teadus- ja arendustegevuse stabiilse baasrahastamise, toetame bioressursside väärindamiseks tehtavaid investeeringuid ning juurdepääsu teadus- ja arendustegevusele.
Me suurendame mahetoodangu eelistamist ja arendame turunõudlusel põhinevat mahepõllumajandust. Jätkame mahetooraine kasutamise kompenseerimist koolides ja lasteaedades, selleks eraldatakse vähemalt 1,2 miljonit eurot aastas.
Programm
Suurendame mahetoodangu eelistamist nügimismeetoditega. Selleks, et mahepõllumajanduse potentsiaal realiseerida ning mahepõllumajandus arvestatavaks tootmis- ning ekspordisektoriks kasvaks, arendame terviklikku ja turunõudlusel põhinevat mahepõllumajandust. Jätkame laste tervislike toitumisharjumuste kujundamise toetamiseks mahetooraine kasutamise kompenseerimist koolides ja lasteaedades. Ühildame keskkonnasõbraliku, kohaliku ja tervisliku toidu tootmismudeli ja aitame kaasa nõudluse kasvule selliselt toodetud toidu vastu. Otsime võimalusi kasutada avalikus toitlustamises senisest suuremas mahus kohalikku ja tervislikku toitu. Mahetooraine kasutamise kompenseerimise jätkamiseks mahetoitlustamise ökomärki kasutatavates koolides ja lasteaedades eraldatakse minimaalselt 1,2 miljonit eurot aastas. Seeläbi panustame laste tervisesse, toitumisharjumuste kujundamisesse, mahepõllumajandusse ja keskkonnaalastesse teadmistesse.
Me vähendame toiduraiskamist kolme aastaga kolmandiku võrra ja peatame toidu ja puhta vee raiskamise. Riik näitab eeskuju koolides ja kaitseväes. Parteil on eesmärk tasakaalustatud arengule kõigis piirkondades.
Programm
Toiduraiskamist tuleb vähendada kolme aastaga kolmandiku võrra. Toidu ja puhta vee raiskamine tuleb peatada. Selleks on vaja eelkõige muuta ühiskonna väärtushinnanguid. Riik peab näitama eeskuju säästliku toidu- ja veekäitlusega eelkõige koolides ja kaitseväes. Riiklikud regulatsioonid ei tohi motiveerida kasutatava toidu ja vee muutmist jäätmeteks. Eesti areng peab olema tasakaalustatud ja hõlmama kõiki piirkondi. Regionaalne areng sõltub töökohti loovatest ja edukatest ettevõtetest ning tugevatest hästi juhitud omavalitsustest. Seda on võimalik saavutada üksnes riigi, omavalitsuste, kogukondade, kohalike elanike ja vabaühenduste koostöös.
Eesti 200
45 lubadust
Party's aim on, et Eesti oleks ringmajanduse esirinnas: vähem raiskamist, väiksem tarbimine ja rohkem taaskasutust. Ringmajandus on uus majandusmudel, mitte ainult jäätmete taaskasutus.
Programm
Ringmajanduse põhimõtetele saab olema järgmise kümnendi suur väljakutse nii Euroopas kui kogu maailmas. See on Eestile suurepärane võimalus suurendada oma majanduslikku konkurentsivõimet ja säästa keskkonda. Vähem raiskamine, väiksem tarbimine ja suurem taaskasutamine on põhimõtted, mis on järgmise majandusrevolutsiooni aluseks. Ja Eesti peab olema selle esirinnas. Ringmajandus on uus majandusmudel, mitte üksnes jäätmete taaskasutus.
Ringmajandus on ka julgeolekuküsimus, sest suur osa ressurssidest, mida majanduses kasutatakse, saabub Euroopasse kas Venemaalt või Hiinast, ja selle sõltuvuse negatiivseid külgi näeme juba energiakriisi ajal.
Loome koos ekspertidega ringmajandusele ülemineku teekaardi, eesmärgiga vähendada 2030. aastaks esmase tooraine tarbimist poole võrra ja muuta Eesti majandus täielikult jäätmevabaks aastaks 2050.
Tõstame olmejäätmete kasutuselevõtu 70% tasemele aastaks 2030.
Loome üleriigilised standardid jäätmete käitlemiseks. Arendame koos omavalitsustega jäätmete liigiti kogumise taristut ja soetame vajaliku inventari, et segajäätmeid vähendada.
Programm
Loome üleriiklikud standardid jäätmete käitlemiseks. Tõhustame jäätmekorraldust koostöös KOVidega läbi jäätmete liigiti kogumise taristu arendamise ning vajaliku inventari (sh jäätmejaamad, sortimismajad, kodukompostrid, konteinerid, transpordivahendid, kaalud jpm) soetamisega segajäätmete vähendamiseks;
Digitaliseerime jäätmete kogumise, et inimesed oleksid motiveeritud jäätmeid eraldi sorteerima.
Vähendame parandamis- ja remontimisettevõtete maksukoormust 5%, et vähendada tarbimist ja soodustada taaskasutust.
Rahandusministeeriumi arvamus: Antud lubadus pole selliselt teostatav (ettevõtete põhine maksukoormuse vähendamine), kuid välja on pakutud alternatiiv
Suurendame teadus- ja arendustegevuse ning ringmajanduse ekspordi edendamise rahastust läbi riikliku investeerimisfondi.
Ringsete lahenduste arendamisel seame fookuse suure mõjuga majandussektoritele ehk ressursimahukatele tööstussektoritele - loome sihitud meetmed ja programmid, et aidata neil suurendada tõhusust ja töötada välja materjalide kõrgemal tasemel väärindamise lahendusi.
Edendame ringmajanduse ärimudelite ja innovaatiliste ideede, näiteks jagamismajandus ja toode kui teenus, kontseptsiooni ka riigi poolt pakutavate teenuste osas lähtuvalt personaalse riigi põhimõtetest.
Kõrvaldame takistused ehitusmaterjalide ja lammutusjäätmete taaskasutamiselt, hõlbustame hoonete otstarbe muutmist.
Toetame kohalikke kogukondi olema olulised ringmajanduse võimaldajad.
Integreerime ringmajandusalast õpet, et meie lapsed oskaksid igapäevaelus olulisi jätkusuutlikkuse põhimõtteid paremini rakendada.
Anname hoogu keskkonnasäästliku, teaduspõhise ja targa põllumajanduse arengule. Prioriteet on Eesti tootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidus.
Programm
Kliima- ja keskkonnasõbralik põllumajandus on oluline osa Eesti regionaalarengust ja majandusest. Sellel on eriline roll Eesti hajaasustuse säilimisel, toidujulgeoleku tagamisel, rahvatervise toetamisel ja maapiirkondade elujõulisuse hoidmisel. Anname hoogu keskkonnasäästliku, teaduspõhise ja targa põllumajanduse arengule. Prioriteediks on saavutada Eesti tootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidus. Eesti põllumajandus on keskkonnasäästlik ning toetab selle kaudu Eesti kui maheriigi kuvandit.
Erakonna eesmärk on keskkonnasäästlik ja kaasaegne põllumajandus, mis hoiab hajaasustust, toidujulgeolekut ja maapiirkondade elujõudu. Prioriteediks seame suurema lisandväärtusega toidutootmise arengu.
Programm
Põllumajandus on ka pikas plaanis osa Eesti regionaalarengust ja majandusest. Sellel on eriline roll Eesti hajaasustuse säilimisel, toidujulgeoleku tagamisel, rahvatervise toetamisel ning maapiirkondade elujõulisuse hoidmisel. Eesti põllumajandus on keskkonnasäästlik ja kaasaegne. Seame prioriteediks suurema lisandväärtusega toidutootmise arengu.
Tagame Eesti toidujulgeoleku ja toetame kodumaist toidutootmist, toetame investeeringuid ja arendustegevust Eesti välissõltuvuse vähendamiseks loomasööda ja väetiste osas.
Arvame peamised põllumajandusettevõtjad ja toidutootjad riiklikult elutähtsa teenuse osutajate hulka ning tagame toidu ja toidu tootmiseks kriitiliselt tähtsate tootmissisendite riikliku varu.
Tagame Eesti põllumajandus- ja toidutootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu ühisturul, sealhulgas õiglased otsetoetused ELi ühise põllumajanduspoliitika raames.
Töötame välja tervikliku maapoliitika, mis hõlmab väärtusliku põllumaa kaitsmist toidujulgeoleku tagamiseks, vähem väärtusliku põllumajandusmaa ja metsa kasutamist biomajanduse arendamiseks, strateegilist ja vastutustundlikku lähenemist maa maksustamisel ning riigimaade müümisel ja rentimisel.
Usaldame rohkem maaettevõtjat. Personaalse riigi põhimõttest lähtuvalt kehtestame andmepõhise kontrolli ja järelevalve, et vähendada kohapealsete kontrollide läbiviimist ja ettevõtjate halduskoormust.
Seame avaliku sektori toitlustushangetes kohustuseks ka täisväärtusliku taimse toidumenüü pakkumise.
Arendame ja turundame Eestit kui maheriiki. Mahetootmise suurendamiseks seome toetused tootmiskohustuse ja toodangu mahuga.
Suurendame riiklikku tellimust kohalikule mahepõllumajandustoodangule ja strateegilise toiduvaru tootmisele ning säilitamisele.
Lepime kokku tootjale, töötlejale ja tarbijale üheselt mõistetavad mõõdikud toidu keskkonnamõju määramiseks ning rakendame nende näidikute põhjal 2026. aastaks lihtsa ja arusaadava kohustusliku tähistusmehhanismi.
Vähendame maaomaniku maa välja rentimise tulumaksumäära juhul, kui maad on renditud süsinikuneutraalsuse ja elurikkuse olukorra parandamise eesmärki täitvale ettevõttele. Sellisel moel on võimalik maaomanikul kas renti alandada või eelistada rendile andmisel vastutustundlikke ettevõtteid.
Rahandusministeeriumi arvamus: Praktikas teostatamatu, väga bürokraatlik ning töömahukas
Erakonna seisukoht on, et metsade ja märgalade peamine roll on ökosüsteemi teenused: elurikkuse hoidmine ja süsiniku sidumine. Seda tuleb hakata majanduslikult väärtustama, et maa- ja metsaomanikud tahaksid metsade ökosüsteeme enam hoida.
Programm
Metsa ja märgalade olulisim roll on ökosüsteemi teenuste pakkumine, s.o peamiselt elurikkuse säilitamine ja süsiniku sidumine. Terved metsad on meie liitlased kliimasoojenemise vastu, märgalad on puhta magevee hoidlad ning rabad süsiniku sidujad.Siiani pole seda majanduslikult hinnatud ega väärtustatud, kuid lähitulevikus peab olukord muutuma ning sellest tulenevalt suurenema ka maa- ja metsaomanike motivatsioon metsade ökosüsteeme parandada ja säilitada.
Erakond näeb puidutööstust majandusharuna, mis asendab fossiilseid kütuseid. Seotud süsinik peab jõudma pikaajalistesse puittoodetesse nagu puitmajad ning mehhaaniliselt väärindamata puit tuleb väärindada Eestis biotehnoloogiliselt.
Programm
Mõistame, et mets seob just kasvades süsinikku ja on Eestis üks suuremaid kliimamuutuste pidurdajaid. Juba seotud süsinik peab edasi liikuma lattu milleks on pikaajalised puidust tooted, näiteks puitmajad. Puitu mida ei saa kasutada mehhaaniliselt väärindades peame väärindama Eestis biotehnoloogiliselt, sel moel asendab puit taastumatuid ressursse nagu nafta ja gaas. Tootmisettevõtetel peab olema selge arusaamine, millise ressursiga on võimalik loodust kahjustamata arvestada järgmise sajandi jooksul. Näeme puidutööstust majandusharuna, mis asendab fossiilsed kütused ja on ülioluline rohepöörde edukaks ja kasumlikuks läbiviimiseks Eestis.
Väärtustame metsa ja märgalasid kui liigirikast elukeskkonda loomadele ja taimedele, kuid ka kui olulist rekreatsiooni ja vaimse tervise taastamise ala inimestele, mis avab võimaluse ka vastava ettevõtluse arendamiseks, sh välisturismi kujul.
Korraldame meetmete väljatöötamise, et hinnata metsakasutuses CO2 sidumise, keskkonnakaitse, sotsiaalse ja emotsionaalse aspekti toetamine, kliimateenuste ja muu säärase majanduslikku mõju ning aidata majanduslike hoobadega kaasa looduslike koosluste ja elurikkuse säilimisele metsaomanike poolt.
Soodustame loodusmaastike rakendamist majandustegevuses, mis ei kahjusta keskkonna ja selle ökosüsteemide terviklikkust ning on kliimaneutraalsed, nt erinevad loodus- ja elamusturismi vormid, loomulikul teel uuenevad puukoolid, looduskaitse põhistel äriplaanidel toimivad ettevõtted jne.
Keskkonna ja majanduse parimal moel tasakaalus hoidmiseks algatame metsanduse strateegia väljatöötamise järgmise 100 aasta vaates. Sellest plaanist lähtuvalt saab ka tööstus planeerida oma pikaajalisi investeeringuid.
Metsamajanduse strateegias peame oluliseks kasvava metsa mahtude olulist suurendamist ja metsaraiet mahus, mis tagab samaväärse tulu tulevastele põlvedele, elurikkuse säilimise ja CO2 sidumise.
Metsanduse arengukava lühemaaegse planeerimise lõikes seame tingimuseks, et raiemahud peavad pikaajaliselt olema väiksemad kui majandusmetsade aastane juurdekasv. Andmed metsa juurdekasvu kohta peavad olema arusaadavad kõikidele asjaosalistele ja avalikud.
Meie eesmärk on uue metsa taastootmise suurendamine. Loome täiendavad võimalused metsataimede suuremahuliseks kasvatamiseks kohapeal.
Korraldame lageraielankide ja hukkunud metsaga alade taasmetsastamise kliimamuutusele vastupidavamate mitmekesise puistuga (sega)metsa kooslustega, toetades teatud tingimustes ka looduslikku uuenemist.
Metsamaa raadamine mis iganes eesmärkidel peab olema kõrgelt maksustatud. Toome juurde 60 000 ha metsamaad viies keskpinge elektriliinid maa alla, sellega loome täiendavat lisaväärtust, seome pikaajaliselt CO2 te ja tagame oluliselt parema energiakindluse kodanikele.
Maksustame metsa ja põllumaade raadamist ning suuname tasu looduskaitse ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks.
Viime kooliprogrammidesse jätkusuutliku loodusressursside majandamise põhimõtted - Eesti metsa lugu.
Toetame puidu maksimaalset väärindamist, sh biotehnoloogia abil. Puidu biotehnoloogilise väärindamise edendamiseks loome riiklikud meetmed, nt investeeringute aktsiakapitali suuremates ettevõtetes, kuivõrd investeeringud on suured ja tehnoloogiad uued.
Muudame metsavarude ja tegelike raiemahtude arvestuse efektiivsemaks ja lihtsalt jälgitavaks. Viime raiemahud tasakaalu metsa arengu, elurikkuse ja süsiniku salvestuse eesmärkidega, jälgime ühtlase kasutuse printsiipi.
Uued avalikud hooned peavad eelistatult olema puidust. Töötame välja ühtse metoodika süsinikujalajälje arvutamiseks, seame avalike hoonete keskkonnamõju nõuded ning puitehituse osa peab 2040. aastaks kasvama enam kui 3 korda.
Programm
Viime sisse põhimõtte, et uued avalikud hooned peavad eelistatult olema ehitatud puidust. See on kliimaneutraalne ehitus, mis loob süsinikulaod. Töötame välja ühtse metoodika süsinikujalajälje arvutamiseks ja seame nõuded avalike hoonete ehituse keskkonnamõjude minimeerimiseks. Puitehituse osa peab aastaks 2040 suurenema enam kui 3 korda.
Toetame puidujäätmete kasutamist energia saamiseks, kuni puidujäätmetele ei ole paremat kasutamise alternatiivi. Pikas plaanis on puidujäätmed liialt väärtuslik tooraine, et seda lihtsalt ahju ajada. Me ei toeta puidu põletamisele toetuste maksmist.
Kui riik seab looduskaitselisi piiranguid, peab ta maa omanikule tekitatavad ebamugavused kompenseerima õiglaselt ja koheselt. Seadustame vabatahtliku loodushoiu.
Seadustame vabatahtliku loodushoiu põhimõtted, maa omanik on oma vara parim kaitsja, riik toetab rahaliselt seda initsiatiivi.
Toetame püsimetsanduse võtete kasutamist seal kus see on Eesti tingimustes võimalik. Toetame raierahu lindude kevadise pesitsuse ajal, mõistes et samas majandusruumis peavad kehtima sarnased reeglid kõigile osapooltele.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
13 lubadust
Seirame Eesti looduse elurikkust ja ökosüsteemide elujõulisust ning võtame looduse seisundit arvesse ruumiplaneerimisel ja eri eluvaldkondade pikaajalistes plaanides.
VähendameVäikese väina tammi keskkonnamõju -rajame tammiavad ja asendame õhuliinid merekaabliga.
Nõuame väikese süsinikujäljega ja ringmajandusele orienteeritud lõpptulemust avaliku sektori hoonete renoveerimisel ja ehitamisel.
Eesti metsad on hoitud
Vähendame Eesti metsade raiemahtu. Viime raiemahu järk-järgult jätkusuutlikule elurikkust hoidvale tasemele -8 miljoni tihumeetrini aastas, suurendades puidusektori lisandväärtust ja säilitades töökohad.
Rakendame Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) dividendid metsakaitse tagamiseks ja puidusektori efektiivsuse tõstmiseks.
Anname omavalitsustele võimaluse määrata kõrgendatud avaliku huviga (KAH) elanikkonna poolt tihedas kasutuses olevad metsad, milles kogukond saab kaasa rääkida metsa majandamises. Läheme kaitsealade piiranguvööndites ja KAH-aladel üle püsimetsanduse võtetele.
Katsetame riigimetsa hoidmist ja majandamist kogukonnametsana.
Raiendame puhkemajanduse osakaalu RMK tegevustes ja tagame matkateede ja -radade, puhkekohtade ja metsamajade süsteemi arengu.
Arvestame puidutööstusest sõltuvate piirkondade vajadusi üleminekul säästvale metsamajandamisele, et säilitada töökohad ja ettevõtete ekspordivõimekus.
Töötame välja õiglase looduskaitse talumiskohustuse kompensatsiooni erametsaomanikele. Sõlmime erametsaomanikega lepinguid metsa vääriselupaikade kaitseks.
Loome täiendava süsteemi vabatahtliku looduskaitsetegevuse toetamiseks eramaadel ja -metsades.
Liigume metsa püsimetsana majandamise suunas nii riigi-kui ka erametsas, sh vähendame lageraiete osakaalu ja pindala ning väldime lageraiete omavahelist liitumist.
Eestimaa Rohelised
56 lubadust · Ei kuulu Riigikokku
Piirame lähiaastatel summaarse raiemahu Eesti metsadest 5 miljoni tihumeetriga aastas, et kompenseerida viimasel kümnel aastal toimunud üleraiet.
Võtame suuna püsimetsamajandusele.
Nõuame metsade säästva majandamise nõuete täitmist nii era- kui riigimetsas. Metsade kasutus peab säilitama erinevad metsatüübid (sh vanad metsad), mis tagab elurikkuse.
Piirame lageraiete mahtu. Täiendame ja täpsustame lankide suurusi ja metsade uuendamise nõudeid, et välistada suured lageraiete alad.
Teeme metsaandmed avalikuks, sest igal kodanikul on õigus teada, kui suur on metsavaru ja mida metsaga tehakse. Keskkonnaministeerium on alusandmeid varjanud, mistõttu pole neid saanud kontrollida.
Programm
Teeme metsaandmed avalikuks, sest igal kodanikul on õigus teada, kui suur on metsavaru ja mida Eesti metsaga tehakse. Aastaid on Keskkonnaministeerium ja nende allasutused varjanud Eesti metsa kohta käivaid alusandmeid, mistõttu pole keskkonnaühendused ega teadlased saanud kontrollida andmete ja metoodika õigsust. Varjatud andmed seavad ohtu metsa jätkusuutlikkuse.
Taastame rohevõrgustikud ja tagame vääriselupaikade säilimise. Toetame vääriselupaikade inventeerimist kogu riigimetsas ning sõltumatute inventeerijate koolitamist ja sertifitseerimist. Riigimetsas üle 80-aastastele metsadele ei anna metsateatisi, kui sõltumatu hindaja pole vääriselupaika välistanud.
Programm
Taastame rohevõrgustikud ja tagame vääriselupaikade säilimise. Toetame vääriselupaikade inventeerimist kogu riigimetsas ning võimaldame täiendavat sõltumatute vääriselupaikade inventeerijate koolitamist ja sertifitseerimist. Lõpetame riigimetsas üle 80-aastastele metsadele metsateatiste väljaandmise, kui sõltumatu hindaja ei ole kontrollinud, ega tegemist ei ole vääriselupaigaga.
Lisame looduskaitseseadusesse pesitsusrahu: raied on keelatud 15. aprillist 15. juulini ning kaitsealadel 15. märtsist 31. augustini. Sel ajal ei tohi ka maharaiutud võsa ja oksi purustada.
Programm
Lisame looduskaitseseadusesse pesitsusrahu ja keelame raied kevadsuvisel ajal. Pesitsusrahu nii riigi- kui erametsas peab kehtima alates 15. aprillist kuni 15. juulini ja kaitsealadel alates 15. märtsist kuni 31. augustini. Lindude pesitsemise perioodil peab olema keelustatud ka maharaiutud võsa ja okste purustamine, et jätta ellu oksahunnikutes pesitsevate lindude pesakonnad.
Uuendame looduskaitsealuste liikide nimekirja, et kõik ohustatud liigid oleksid kaitse all. Ebasoodsas olukorras liigid (näiteks angerjas, nepp, metsis, kurvits) tuleb võtta looduskaitse alla.
Jahiseadus ja jahiulukite nimekiri tuleb viia kooskõlla EL direktiividega. Looduskaitsealused liigid tuleb jahinimekirjast välja arvata. Kaitsealuste loomaliikide, sh kalade, püük tuleb lõpetada.
Keelame jahiturismi, sest tegemist on loomade suhtes äärmiselt julma hobiga. Samuti tuleb keelustada jahiturismi trofeede import Eestisse.
Keelustame Eestis vibujahi, sest see meelelahutus on loomade suhtes julm ja neile kannatusterohke.
Keelustame infrapunasihikud, termosihikud ja hääletu jahi summutitega, mis muudavad jahi tapatalguteks.
Täiendame loomakaitseseadust. Hetkel pole reguleeritud see, et looma hukkamiseks tuleb valida viis, mis põhjustaks loomale võimalikult vähe füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Kui sellist viisi ei ole, siis peab looma hukkamine olema keelatud, nt silmude elusalt soolamine. (Loomus)
Algatame arutelu metsaülemate ja metsnike kui kindla piirkonna metsa eest vastutajate rolli taastamiseks.
Füüsilisest isikust püsimetsandust viljelevatel metsaomanikel tõstame aastase maksuvabastuse metsatulult 5000 euroni, mis annab neile lisasissetuleku kuni 416 eurot kuus.
Loome koos metsaühistute, põllumeeste ja looduskaitseorganisatsioonidega võimalused, et metsaomanikud saaksid kaitse all olevat maad mõistlikult majandada, nt püsimetsamajanduse, mahepõllunduse ja biogaasitooraine kogumisega.
Programm
Loome koostöös metsaühistute, põllumeeste organisatsioonide ja looduskaitseorganisatsioonidega võimalused, kuidas metsaomanikud saaksid mõistlikult ja kasumlikult majandada oma looduskaitse all olevaid maid, näiteks viljeledes püsimetsamajandust, tegeleda mahepõllunduse ja –loomakasvatusega ning koguda biogaasitooret.
Tõstame erametsaomanike kompensatsiooni täieliku kaitse all metsa eest 550 euroni ja osalise kaitse all metsa eest 300 euroni hektari kohta aastas. Omanik võib võtta kuni viie aasta kompensatsiooni ette; kasutame RMK tulu.
Programm
Tõstame erametsaomanikele täieliku kaitse all oleva metsa hektari eest makstava kompensatsiooni 550 eurole ja osalise kaitse all oleva metsa eest 300 eurole aastas. Võimaldame metsaomanikel võtta ette välja kuni viie aasta kompensatsioon. Metsa varasemal müümisel tuleb kompensatsioon järelejäänud aastate eest tagastada. Kompensatsiooni maksmiseks kasutame RMK-le laekunud ja akumuleerunud tulu.
Arendame keskkonnaharidust ja loodusturismi, kasvatades seeläbi ka austust looduse vastu. Loome kõigile võimalusi ja toetusi loodusega tutvumiseks ning elurikkuse tundmaõppimiseks.
Taastame keskkonnainspektsiooni.
Kõikides kohalikes keskkonnaküsimustes tuleb huvigrupid päriselt kaasata, tuleb korraldada avalikke arutelusid. Muudame seadusandluse kaasavamaks.
Jälgime, et Eesti keskkonnaseadused kaitseksid keskkonda tegelikult, mitte ainult bürokraatlikult. Seadus peab võimaldama ettevaatuspõhimõtet: tegevusi, mis võivad olla keskkonnaohtlikud, ei lubata enne, kui uuringud annavad ühese vastuse.
Programm
Jälgime, et Eesti keskkonnaseadusandlus oleks suunatud keskkonna tegelikule jätkusuutlikule kaitsele, ega lähtuks üksnes bürokraatlikest ettekirjutustest. Seadus peab võimaldama ettevaatuspõhimõtte sisulist rakendamist keskkonda puudutavate kaalutlusotsuste langetamisel - ei lubata tegevusi, mis olemasolevate teadmiste põhjal võivad olla keskkonnaohtlikud, kuni uuringud annavad ühese vastuse .
Muudame ohustatud liikide ja elupaikade kaitse alla võtmise ja kaitse ulatuse muutmise protsessi kiiremaks, et tagada kaitse rakendumine enne kui hilja. Uuendame looduskaitsealuste liikide nimekirja ning keelame looduskaitsealuste liikide küttimise/püügi.
Teeme aktiivset sisulist koostööd keskkonnavaldkonna kodanikuühendustega.
Toetame kodanikeühendusi nende tegevuste läbiviimiseks materiaalselt. Loome riikliku fondi, mis toetab kodanikuühenduste keskkonnajärelvalve kohtukulusid.
Muudame looduskaitsepiirangute kompenseerimise eramaadel sõltumatuks sellest, kas ala on Natura 2000 võrgustikus. Aitame maaomanikel ka rohkem ametkondi loodusväärtustest teavitada.
Programm
Muudame looduskaitseliste piirangute kompenseerimise süsteemi eramaadel sõltumatuks sellest, kas piirangud on kehtestatud Natura 2000 võrgustiku aladel või väljaspool seda. Kompensatsioonid tekitavad motivatsiooni majandada omandit looduskaitselistel eesmärkidel. Aitame tõsta maaomanike initsiatiivi ametkondi loodusväärtustest teavitada.
Loome sõltumatu vahetalitaja statuudi arendajate ja mõjutatud kogukondade või looduskaitseühingute vaheliste erimeelsuste lahendamiseks (näiteks kaevanduste, tööstusettevõtete rajamise planeerimine jms), mille ülesandeks on huvitatud osapoolte vahel kokkulepete sõlmimise hõlbustamine.
Enne suuremahulise tegevuse algust peavad loodus- ja keskkonnakaitse meetmed juba kehtima. Muudame keskkonnamõju hindamise seadust nii, et protsess on arendajast sõltumatu ja kulud kaetakse avalikust fondist, kuhu arendajad maksavad.
Programm
Suuremahulise tegevuse käivitamise hetkeks peavad vajalikud loodushoiu- ja keskkonnakaitse meetmed juba kehtima. Keskkonnamõju ja strateegilise keskkonnamõju hindamise seadust tuleb muuta selliselt, et protsess oleks arendajast sõltumatu ning kulud finantseeritaks avaliku fondi vahenditest, millesse teevad sissemakseid arendajad.
Ammendunud turba-, liiva-, kruusa- ja põlevkivimaardlad tuleb taastada või rekultiveerida ning kulu arvestada ressursi hinda; kohustus on kaevandajal. Turbaaladel kaevatakse jääkturvas välja ning taastatakse sookooslus. Parandame mullakaitset.
Programm
Ammendunud turba-, liiva-, kruusa- ja, põlevkivimaardlad tuleb elurikkust silmas pidades taastada või rekultiveerida. Vastavad vahendid peavad olema sisse kirjutatud ressursi kaevandamise, kasutamise ja turustamise maksumusse. Ammendunud ja rikutud turbaaladel tuleb lagunemisprotsessidest haaratud jääkturvas välja kaevata ja süsihappegaasi siduv sookooslus ning rabale omane niiskusrežiim taastada. Taastamise ja rekultiveerimise kohustus lasub kaevandajal. Parandame mullastiku kaitset ja hoolitseme mullastiku tervise eest.
Me ei poolda fosforiidikaevanduste avamist. Fosfori puudust saab leevendada, suunates ringlevat fosforit taaskasutusse ja kasutades mahepõllumajanduse võtteid, mis vähendavad lisafosfori vajadust kuni 90%.
Programm
Me ei poolda fosforiidikaevanduste avamist. Fosfori defitsiiti saab leevendada juba ringleva fosfori taaskasutusse suunamisega – fosforit leidub hulgaliselt reovees, setetes ja orgaanilistes jäätmetes – ning mahepõllumajanduslike võtetega, mis vähendavad lisafosfori vajadust kuni 90%. Fosfori kaevandamine ohustab meie joogiks tarbitava põhjavee varusid.
Panustame põllumajanduslikku mahetootmisesse, millega kaasneb mineraalväetiste ja pestitsiidide kasutamise vähendamine ning veekogude reostuskoormuse langus.
Toetame püsimetsamajandust, mis hoiab veekogude loomuliku veerežiimi ja väldib toitainete liigset sissekannet. Lageraie on viimastel aastatel intensiivistunud ning see soodustab erosiooni, toitainete leostumist ja põhjavee languse.
Programm
Toetame püsimetsamajandust, mis säilitab veekogude loodusliku veerežiimi ning väldib toitainete liigset sissekannet. Viimastel aastatel intensiivistunud lageraie soodustab nii erosiooni kui toitainete pinnasest välja leostumist, sellega kaasnevat veekogude reostuskoormuse tõusu ning põhjavee taseme ning selle kvaliteedi langust.
Taaskehtestame veekogusid piirava looduslike haljastusribade nõude ning suurendame selle ulatust, et viia miinimumini maismaalt veekogudesse jõudva toitainete ja reoainete kogused.
Kaasajastame loomakaitseseaduse. Nõuame, et loom loetaks seaduses asja asemel elusolendiks. Praegu on kaebeõigus ainult omanikul, loomakaitseorganisatsioonidel ja veterinaaridel seda ei ole.
Programm
Kaasajastame loomakaitseseaduse. Rohelised nõuavad, et Eesti seadusandluses muudetaks loom asjast elusolendiks. Praegu käsitleb seadus loomi inimese omandina. Looma vastu suunatud julm tegu on seaduse silmis loomaomanikule kuuluva asja rikkumine, mida käsitletakse asjaõigusseaduse raames. Kaebeõigus on ainult omanikul ehk kui omanik piinab oma koera, saab ainult seesama omanik ennast politseile üles anda. Loomakaitse organisatsioonidel ega veterinaaridel kaebeõigust ei ole.
Reguleerime ilutulestiku laskmise reegleid. Leiame parimad praktikad ilutulestiku piiramiseks, et vähendada lindude, metsloomade, lemmikloomade, aga ka osade inimeste (sõjapõgenikud jt) häirimist. Tõstame teadlikkust alternatiividest (laseršõu, hääletu ilutulestik).
Keelustame koerte püsiva ketis pidamise. Ketis või lõastatult tohib koera hoida vaid ajutiselt, nt kuni 3 tundi ööpäevas, tagades liikumisala ja puhta joogivee. Kontrollib loomapolitsei.
Programm
Keelustame koerte püsiva ketis pidamise. Koer on inimese sõber. Suhtlemine inimesega on üks koera põhivajadusi. Koera ketis pidamine piirab oluliselt eelmainitud põhivajadust. Koerte ketis (või muul viisil püsivalt mõne objekti külge lõastatult) hoidmine tohiks olla lubatud vaid ajutiselt, nt maksimaalselt 3 tundi ööpäevas ning sel juhul peab olema loomale tagatud vähemalt minimaalne liikumisala ja puhas joogivesi. Kontrolli teostaks loomapolitsei.
Asutame loomapolitsei: igasse politseiprefektuuri tuleb spetsiaalse väljaõppega loomade väärkohtlemisega tegelev üksus, mis leevendaks vabatahtlike loomapäästjate koormust.
Programm
Asutame loomapolitsei. Igasse politseiprefektuuri lisanduks spetsiaalse väljaõppe saanud loomade väärkohtlemisega tegelev üksus.Senine praktika näitab, et loomade väärkohtlemisest teatajad võidakse saata politsei enda poolt vabatahtlike loomakaitseorganisatsioonide poole, kuigi politsei peaks siiski ka neid juhtumeid ise menetlema. Asjakohase koolituse saanud üksus leevendaks vabatahtlike loomapäästjate koormust.
Kohustame tapamajade pidajaid valvekaameraid kasutama. Tapaliinidele, loomade vastuvõtu kohtadesse ning uimastamise- ja pidamise boksidesse kaamerate paigaldamine ja toimuva jäädvustamise ning talletatud teabe säilitamise kohustus.
Loomakaitseseaduse järgi on kasside ja koerte vabapidamine keelatud ning me tõstame sellekohast teadlikkust.
Programm
Loomakaitseseaduse järgi on kasside ja koerte vabapidamine keelatud, tõstame sellekohast teadlikkust. Vabapidamise all mõistetakse looma viibimist ilma omanikuta väljaspool omaniku kinnistut. Vabalt hulkuvat looma ähvardavad mitmed ohud ja ta ise võib olla ohuks nii teistele loomadele kui ka inimestele.
Mitmekesisus ja mitmekihilisus kultuuris on suur rikkus, mis vajab hoidmist ja arendamist. Põlisrahvad on kohandunud kohaliku loodusega. Põlisrahvad hoiavad üle 80 protsendi maailma elurikkusest.
Söömiskõlbmatuks muutunud toit peab jõudma biojäätmete töötlusse - biogaasi tootmisesse ja kompostimisse ja seejärel väetisena tagasi toidutootmisesse.
Me edendame biojäätmete liigiti kogumist ja ringmajandust, et toitained jõuaksid tagasi mulda ja toidukasvatusse. Biojäätmed on 56% Eesti olmeprügist.
Programm
Toitained peavad jõudma tagasi toidukasvatusse! Edendame biojäätmete liigiti kogumist ja ringmajandust, et väärtuslik bioväetis ei läheks raisku ja reostuseks vaid tagasi mulda ja toitu. Põllumajandus vajab igal aastal väetiste ehk toitainete näol sisendit ja korralikus jäätmemajanduses jõuavad orgaanilised ained tagasi mulda ja toitu, mitte prügilasse. Toitainete taaskasutamine aitab ka jäätmekäitluse eesmärke saavutada - biojäätmed on 56% Eesti olmeprügist ning need ringlusesse võttes suudame olmeprügi hulka üle poole võrra vähendada.
Eesti peab minema üle keskkonnasõbralikele põllumajanduspraktikatele, nagu otsekülv, täppisväetamine ja mineraalväetiste asendamine orgaaniliste väetistega. Nii paraneb toidu- ja veejulgeolek ning inimeste tervis.
Programm
Eesti peab üle minema keskkonnasõbralikele põllumajanduspraktikatele - otsekülvile, täppisväetamisele, mineraalväetiste asendamisele orgaaniliste ja muude keskkonnasõbralike päritolu väetistega ning mulla elurikkust, toitainetesisaldust ja süsihappegaasi sidumise võimet oluliselt parandavatele tehnoloogiatele. Sellega parandame oma toidu- ja veejulgeolekut, ekspordivõimekust ja väliskaubandusbilanssi ning loomulikult ka inimeste tervist.
Me toetame mahepõllunduse teadus- ja arendustööd, pärandsortide kasvatamist ning uute ja põliste võtete kasutamist. Tahame vähendada mineraalväetiste vajadust, eelistada bioloogilist taimekaitset ja suurendada elurikkust.
Programm
Toetame teadus- ja arendustööd mahepõllunduse vallas, pärandsortide kasvatamist ja nii innovaatiliste kui ka põliste praktikate rakendamist, sh meristeempaljunduse taaselustamist, vanade sortide kultiveerimist ja säilitamist, seemnejulgeoleku tagamist ja seemnemonopolide vältimist, komposti kasutamist, mineraalväetiste vajaduse vähendamist, bioloogiliste- ja haljasväetiste kasutamist, taimehaiguste- ja kahjuritõrjes bioloogiliste meetodite eelistamist, elurikkuse suurendamist.
Toetame energiasäästlikku toidutootmist kinnistes süsteemides.
Vähendame mahetoidu käibemaksumäära 9 protsendini.
Vähendame mahepõllumajanduse ja -loomakasvatuse lõive ja bürokraatiat. Nõuame põllumajandustoetuste ühtlustamist Euroopa Liidu sees, õiglaseid otsetoetusi ja ühise põllumajanduspoliitika muutmist keskkonnasõbralikuks, mahe- ja väiketootjaid eelistavaks.
Seisame loomade heaolu ja õiguste eest. Loome loomade ja kalade heaolu kaitsvad seadused ning järelvalve.
Me toetame mahetoidu kohustuslikku osakaalu haridusasutustes. Võtame suuna sellele, et laste-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutustes pakutakse vaid mahetoitu.
Programm
Koolitoit peab olema mahe, taimsete valikutega ja võimalikult kohalik. Toit ja lapsed on elu alus, seega on vaja tagada, et õpilaste toidulaud oleks kaetud tervislikult ja keskkonnasõbralikult. Toetame haridusasutustes kohustusliku mahetoidu osakaalu rakendamist. Võtame suuna sellele, et kõigis laste- haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutustes pakutakse vaid mahetoitu.
Aitame kaasa väiksema jalajäljega taimse toidu osakaalu tõusule meie toidulaual. Toetame taimse toidu tootmist. Väldime tööstusliku loomapidamise mõju keskkonnale.
Teeme vegantoidu kättesaadavaks riigi- ja haridusasutustes (nt koolid, lasteaiad, haiglad, hooldeasutused) neile, kes seda vajavad/soovivad.
Me taastame kooliaiad ja seome need õppeprogrammiga. Nii õpivad lapsed aias mitut ainet ja kasvatama toitu ning kool saab värsket kohalikku toitu.
Programm
Taastame kooliaiad. Kooliaia pidamine loob palju lõimitud õppe võimalusi - aias on võimalik õpetada keemiat, füüsikat, inseneriteadusi, disaini, aiandusteadmisi, matemaatikat, kehalist kasvatust, kunsti ja palju muudki. Kooliaedade sidumisel õppeprogrammiga on võimalik kasvatada inimesi, kes oskavad edasises elus ise endale toitu kasvatada ning seejuures süsteemselt mõelda. Lisaks annab see koolile värske, kohaliku ja maheda toidu sisendi, mis aitab kulusid vähendada.
Toetame linnaaedu ja kogukondlikke toidusüsteeme. Toetame toidusalude loomist oskusteabe ja planeeringutega, et tagada toiduga varustatus ka linnades ja inimeste kodude ümbruses. Sel moel saab suurendada ka asulate toidulist mitmekesisust, atraktiivsust ja elurikkust.
Toetame riiklikke suviseid toidu kasvatamise õppeprogramme, et inimesed saaksid tutvuda toidu kasvatamisega. Inimesed peavad saama toidu kasvatamise võimalust ja õpet, kuna see on suur osa meie isiklikust iseseisvusest ja ellujäämisoskustest.
Lihtsustame väiketootjatele kehtivaid regulatsioone.
Loome ulatusliku investeerimisabi ühistutele väiketootmise, hoiustamise ja turustamise toetamiseks meetmetega, mis on suunatud tööviljakuse tõstmiseks väiketootmises ning ühistulise tegevuse arendamiseks.
Vabastame mahetootmiseks ja oma tarbeks toidu tootmiseks kasutatava maa maksust.
Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.