Kogulugu

Lubaduste võrdlus teemade kaupa

Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.

TeemaReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised
Maksud ja eelarve925–283261321
Energeetika ja kliima3838–2219––19
Loodus ja põllumajandus3845–501373–56
Tervishoid252616474943–41
Haridus ja teadus4034–38959467
Pered ja sotsiaalkaitse212416337255320
Riik ja õigus1954333444281836
Kultuur, keel ja sport2836–924779–38
Elamu ja regioonid3832–253933–6
Transport2224–22–––22
Kaitse ja julgeolek402255411557416
Majandus ja tööturg24––34114109523
Välispoliitika ja ränne1131631126–21

Riik ja õigus

ReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised

Isamaa

34 lubadust

  • 1. suurendab kaitsekulutusi eesmärgiga viia riigi kaitsevõimekus vastavusse julgeolekukeskkonnaga

  • 2. suurendab kulutused elanikkonnakaitsele ja laiapindsele riigikaitsele

  • 3. kehtestab Eestis elavatele või siia elama asuvatele agressorriik Venemaa kodanikele lojaalsusdeklaratsiooni kohustuse, millega isik kinnitab oma hukkamõistu Venemaa agressioonisõjale; lojaalsusdeklaratsiooniga mitte ühinenud isikute elamisload kuuluvad tühistamisele,

  • 4. piirab Eestis kinnisvara omamist terroristlike riikide, sh Venemaa, kodanikel ja ettevõtetel

  • 5. tühistab Eesti suhtes vaenulike riikide kodanike õiguse hääletada Eesti kohalike omavalitsuste volikogude valimistel

  • vähendab kohtute töökoormust, vabastades kohtunikud õigusemõistmisega mitteseotud ülesannete täitmisest, lihtsustab menetlusnorme ja viib kohtusüsteemist välja nende ülesannete täitmise, mis oma olemuselt kujutavad sotsiaalteenuseid ja mitte õigusemõistmist,

  • toetab ühiskonna turvalisust suurendavaid kodanikuühendusi ja vabatahtlikke, sh abipolitseinikke ja päästjaid,

  • pöörab erilist tähelepanu korruptsiooni tõkestamisele, tagades seadusloome ajakohastamise ja õiguskaitseorganite tööks vajalikud eelarvevahendid,

  • tõstab päästjate ja politseinike palka,

  • toetab alaealiste õigusrikkumiste ennetamiseks nende suuremat kaasamist huvitegevusse ja õigusrikkujatele mõjusate meetmete kohaldamist.

  • 1. viib lõpule metsanduse arengukava koostamise ja kinnitamise, lähtudes loodusteadlaste, metsateadlaste ja valdkonnaga seotud erinevate osapoolte arvamustest ning säästliku majandamise põhimõtetest

  • 2. algatab väärtusliku põllumajandusmaa kaitse seaduse vastuvõtmise

  • 3. tagab digiriigi toimimiseks, arendamiseks ja turvariskide ennetamiseks iga-aastase baasrahastuse olemasolu

  • 4. reformib kohalike omavalitsuste finantsvabaduse ja -võimekuse suurendamiseks omavalitsuste tulubaasi moodustamise põhimõtteid

  • 5. tagab omavalitsustele keskkonnakaitseliste piirangute korral maamaksu vabastuse hüvitamise

  • Erakond toetab aktiivsete, iseseisvate, eraannetustel ja -initsiatiivil toimivate kodanikuühenduste arengut, eriti neid, mis toetavad eestlust, lasterikkust, kaitsetahet, tervislikke eluviise, arengut, loodushoidu ja kristlikku kultuuripärandit.

    Programm

    toetab aktiivsete, iseseisvate, eraannetustel ja -initsiatiivil toimivate kodanikuühenduste arengut, pöörates erilist tähelepanu eestluse elujõulisust, lasterikkust, kaitsetahet, tervislikke eluviise, majanduslikku, hariduslikku ja kultuurilist arengut, loodushoidu ja kristlikku kultuuripärandit toetavatele kodanikualgatustele,

  • kaasab kolmanda sektori organisatsioone poliitika kujundamisse, otsuste väljatöötamisse ja elluviimisesse,

  • tagab poliitikas osalevate huvirühmi esindavate organisatsioonide rahastamise läbipaistvuse (suuremate annetajate ja rahastajate avalikustamise).

  • näeb riigireformi pideva protsessina demokraatlike institutsioonide tugevdamisel ning riigihalduse kaasajastamisel ja optimeerimisel,

  • piirab bürokraatiat, ülereguleerimist ja ametnike arvu kasvu, toetab kokkuhoidu ning aitab kaasa inimeste vabale eneseteostusele, turumajandusele, omandivabadusele ja ausale konkurentsile,

  • suurendab läbipaistvust ning vähendab teabe asutusesiseseks kasutamiseks määramise praktikat, juurutab mõõdikud ja kontrolli,

  • hindab suurprojektide avalikele huvidele vastavust, kaasates sõltumatuid asjatundjaid, väliseksperte ja kodanikuühiskonna esindajaid,

  • vähendab dubleeritavaid tegevusi, jätkates sarnaste funktsioonide ja asutuste konsolideerimist ning kujundades riigipoolse klienditeeninduse põhimõttel “kõik ühest kohast”,

  • kasvatab Riigikogu ja kodanike rolli poliitika kujundamisel ja valitsuse tegevuse kontrollimisel,

  • toetab suurandmetel põhinevate lahenduste testimist ja kasutuselevõttu avalikus sektoris ning teeb võimalikult palju suurandmeid avalikkusele masinloetavalt kättesaadavaks,

  • vaatab lähtudes Riigikontrolli soovitustest üle kehtiva riigieelarve seaduse, vähendab eelarveprotsessis mittevajalike andmete kogumist ja aruandlust ning keskendub Riigikogule ja avalikkusele otsustamiseks tegelikult vajaliku informatsiooni esitamisele ja monitoorimisele,

  • seisab vastu avaliku teenistuse politiseerimisele ning peab ametnike valikul esmatähtsaks nende erialast kompetentsust.

  • seab e-riigi fookuse kasutajasõbralike teenuste arendamisele,

  • tagab digiriigi toimimiseks, arendamiseks ja turvariskide ennetamiseks iga-aastase baasrahastuse olemasolu, et digiriik oleks lihtsasti kohandatav, efektiivne, paindlikult arendatav ja erinevates olukordades toimepidev

  • toetab riigile loodud IT-lahenduste eksporti, viies riigi IT-lahenduste tellimise ühe mõõdikuna sisse ekspordipotentsiaali hindamise,

  • vähendab riigile andmete esitamisel koormust, juurutades andmetöötluses andmete ühekordse sisestamise põhimõtet,

  • tõstab elanike teadlikkust küberhügieenist ja -turvalisusest,

  • tagab avalikule sektorile esitatud delikaatsete isikuandmete kaitse ja inimeste võimaluse kontrollida oma andmete kasutamist,

  • arendab e-majandust (loe lähemalt valdkonnast MAJANDUS).

Eesti 200

54 lubadust

  • Tegeleme oma nõrkustega, milleks on kohmakas, kallis ja bürokraatlik riigihaldus ja nõrgenev demokraatia - uus tase RIIGIVALITSEMISES.

  • Erakonna eesmärk on valitsus, mis on kriisidest kaks sammu ees, tõstab ressursse paindlikult ümber ning on nutikas, paindlik ja kiirelt reageeriv, kasutades parimat teadmist ja digitehnoloogiat.

    Programm

    Suurte muutuste ajastul on kriitilise tähtsusega valitsuse võime olla kriisidest kaks sammu ees ja tõsta riigi ressursse paindlikult ümber. Eesti peab taas saama riigiks, mis suudab mitte pelgalt kriise seljatada, vaid väljuda neist ka võitjana. Meie valitsemine peab olema nutikas, riskialtis, äärmiselt paindlik ja kiirelt reageeriv, rakendama maailma parimat teadmist ning kasutama ära kõik võimalused, mida pakub digitehnoloogia.

  • Reformime riigivalitsemist ning teeme riigiteenuste reformi ja mastaapse digipöörde, et Eestist saaks personaalne riik, kus iga inimene ja ettevõtja saab infot ja tuge vajaduse järgi. Kokkuhoitud raha suuname haridusse, julgeolekusse ja rohepöördesse.

    Programm

    Me peame oluliselt reformima oma bürokraatlikku riigivalitsemise süsteemi. Digiajastul on võimalik riigil olla kodanikule kättesaadav ja toeks kiiresti ja vajaduspõhiselt ilma suuri kulutusi ning suurt riigiaparaati selleks välja ehitamata. Eesti 200 usub, et Eesti saab muutuda esimeseks personaalseks riigiks maailmas - riigiks, kus iga kodanik ja ettevõtja saab riigilt informatsiooni ja tuge just sellisel moel, nagu temale seda vaja on. Personaalses riigis on personaalsed vajaduspõhised teenused ja toetused ning riik suhtleb iga inimese ja ettevõtjaga personaalselt. Selleks viime läbi riigiteenuste ja riigivalitsemise reformi ja mastaapse digipöörde riigivalitsemises. Raha, mida hoiame kokku personaalse riigisüsteemi tulemusena, suuname valdkondadesse, mis toovad Eestile jõukuse ja heaolu - haridusse, julgeolekusse ja rohepöördesse.

  • Erakonna eesmärk on, et Riigikogu oleks taas riigivalitsemise keskpunkt, kus opositsioon ja koalitsioon arutavad võrdselt. Usalduse taastamiseks loome korruptsiooni ennetavad meetmed ja reformime erakondade rahastamist.

    Programm

    Riigikogust peab taas saama Eesti riigivalitsemise gravitatsioonikese. Parlamendis peavad toimuma tõsised diskussioonid Eesti elu olulistes küsimustes, kuhu panustavad võrdselt nii opositsioon kui koalitsioon. Peab taastuma kodanike usaldus Riigikogu vastu ning kasvama rahva esindaja võimekus algatada suuri muutusi. Usaldus peab taastuma ka erakondade suhtes ja selleks on vaja luua korruptsiooni ennetavad meetmed ning reformida erakondade rahastamist.

  • Eesti 200 viib läbi ulatusliku riigijuhtimise reformi, mis loob personaalse inimesekeskse riigihalduse, reformib riigi toetuste ja teenuste osutamise süsteemi, tõstab Riigikogu ja valitsuse töö kvaliteeti ning vähendab erakondade korruptsiooni.

  • Teeme Eestist maailma esimese personaalse riigi, mis viib igale abivajajale just talle vajalikud tugiteenused ja info ettevõtte juhtimiseks, pere ja tervise eest hoolitsemiseks ning sotsiaalkaitseks. Selleks teeme digipöörde.

    Programm

    Teeme Eestist maailma esimese personaalse riigi, mis kõnetab iga oma abivajajat personaalselt, viies temani just vaid temale vajalikud tugiteenused ja info oma ettevõtte juhtimiseks, oma pere ja tervise eest hoolitsemiseks ja sotsiaalkaitseks. Personaalse riigi loomiseks viime läbi digipöörde lähtudes järgmistest põhimõtetest:

  • Isikustatud seadusandlus: eesmärk on teavitada kõiki puudutatud inimesi ja ettevõtteid enne iga uut seadusemuudatust selle otsesest mõjust nende õigustele, kohustustele ja tegevustele.

    Programm

    Isikustatud seadusandlus. Võtame eesmärgiks selle, et iga uue kavandatava seadusemuudatuse puhul suudaksime kõiki puudutatud isikuid eelnevalt teavitada seaduse otsesest mõjust nende õigustele, kohustustele ja tegevustele, edendades nii osalusdemokraatiat. Meil on täna võimekus viia seaduse paragrahv või selle muudatus kokku nende inimeste ja ettevõtetega, keda see konkreetne paragrahv puudutab.

  • Tekitame avatud e-riigi kui platvormi, millele startupid, ettevõtted, kodanikeühendused jt saavad luua uusi lahendusi. Kogume kõik avaliku halduse äriprotsessid ühte kesksesse avalikku hoidlasse.

  • Loome e-riigi äpi, mille kaudu riik jõuab informatsiooni ja teenustega personaalselt iga eestimaalaseni.

  • Vaid üks kord. Viime seaduste tasemel sisse nii eraisikute kui ettevõtete jaoks andmete ühekordse esitamise printsiibi. Riik ja kohalikud omavalitsused ei tohi inimeste ja ettevõtete käest küsida andmeid, mis neil on juba olemas.

  • Avalduste kaotamine. Kaotame ära avalduse esitamise kohustuse teenuste puhul, kus riigil on selgelt ning üheselt teada kodaniku õigus vastavat teenust saada.

  • Riikliku suhtluse kiirendamine. Lühendame kaks korda kõiki riigipoolse vastamise maksimaalseid tähtaegu ja viime haldusmenetlustes kõikjale kuhu võimalik sisse printsiibi, et tähtajaks saatmata vastust loetakse positiivseks vastuseks.

  • Läheme täielikult üle e-arveldamisele. Viime lõpuni e-arvete planeeritud rakendamise avalikus sektoris ja toetame digitaalse arveldamise täielikku rakendamist ka erasektoris.

    Programm

    Täielik üleminek e-arveldamisele. Eestis peaks ettevõtete ja inimeste vahelised tehingud olema odavad, kiired ja rohelised. Viime lõpuni e-arvete juba planeeritud rakendamise avalikus sektoris ja toetame kõigiti digitaalse arveldamise täielikku rakendamist ka erasektoris. E-arve ei ole PDF-dokument, vaid elektrooniline suhtlus masinate vahel.

  • Usaldame ja kasutame masinaid. Digitaliseerime meie riiki põhimõttel "kõike, mida suudab teha masin, peab tegema masin". Selle tulemusel vabanevad spetsialistid suuname kõrgema lisaväärtusega tegevustesse riigisektoris või erasektoris.

  • Vähendame lolli tööd. Vaatame üle kogu juhtimise ministeeriumites, ametites ja sihtasutustes, ja selle raames ka ametnikkonna hulga. Personaalne riik toetab menetlemiseks kuluva aja ja töötajate arvu vähendamist.

  • Teeme e-valimised võimalikuks ka mobiiltelefonis.

  • Digiriik aitab kõikidel rääkida eesti keelt.

  • Loome ühtse riigivalitsuse, kuhu koonduvad riigikantselei, ministrite reformimeeskonnad, Riigikogu Arenguseire keskus ja Eesti Panga analüüsiüksused. Minister muutub riigivalitsuse liikmeks, mitte ministeeriumi juhiks ja ministril on valitsuse tasandil reformimeeskond.

  • Muudame asekantslerite samal ametikohal kuni kahekordseks ning osakonnajuhatajate lepingud tähtajaliseks.

  • Anname Riigikogule õiguse peaministri pakutud ministrikandidaadi parlamentaarsel kuulamisel maha hääletada. Riigikogu hääletus on peaministrile siduv. Selline ärakuulamine toimub ka juhul, kui valimisperioodi sees üks minister asendatakse teisega.

  • Täiendame parlamentaarse kuulamise menetlust ja loome Riigikogus võimalused poliitilisteks debattideks. Erakonna esimehed peavad regulaarselt avalikke väitlusi ning riigieelarve debatt on aasta suurim väitlus.

    Programm

    Täiendame parlamentaarse kuulamise menetlust ja oluliste küsimuste lahendamiseks mõeldud diskussioonid parlamendi ees. Riigikogus on loodud võimalused poliitilisteks debattideks, toimuvad regulaarsed erakondade esimeeste avalikud väitlused erinevate poliitikasuundade ja oluliste sündmuste teemadel. Aasta suurim väitlus on riigieelarve debatt Riigikogus erakonna esimeeste vahel.

  • Obstruktsiooni ohjamiseks kehtestame reegli, et seadusemuudatusi saab esitada vaid seaduse eseme kohta. Riigikogu fraktsioonide vahel sõlmitakse kokkulepe obstruktsiooni kasutamise osas, muuhulgas, et põhiseadusevastaseid seadusemuudatusi ei esitata.

  • Piirame oluliselt üleregulatsiooni. Kehtestame põhimõtte, mille järgi seatakse iga uue õigusnormi kehtestamisel eesmärgiks vähemalt kahe vana samaväärse õigusnormi tühistamine.

  • Teeme riigikontrolörile ülesandeks hakata iga-aastaselt mõõtma ja avalikustama kulutusi, mis kulub õigusloome rahastamiseks, ja hindama ülereguleerimise koormust ühiskonnale.

  • Seadustame kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste seadustes ühtse reegli, et iga järgmine mandaat tühistab eelmise. Peame jõudma olukorrani, kus kandideerijatele ei jää peale valimisi võimalust hiilida kõrvale poliitilisest vastutusest.

  • Seadustame nii Riigikogu kui ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel mandaatide saamise eelduseks 3%-lise valimiskünnise ületamise.

  • Muudame Riigikogu valimistel üleriigilised valimisnimekirjad avatuks nii, et kompensatsioonimandaate saaksid valimisringkondades vastava nimekirja kõige suurema häälte osakaaluga kandidaadid.

  • Muudame Vabariigi Presidendi valimiste süsteemi, kus president tuleb ära valida lihthäälteenamusega valimiskogus. Viimases suurendame kohalike omavalitsuste esindajate esindatust. Kandidaadid tuleb esitada hiljemalt 30 päeva enne esimest hääletusvooru Riigikogus.

  • Anname noortevolikogudele hääle volikogus. Noortevolikogudele anname õiguse esitada volikogu menetlusse eelnõusid ning volikogule kohustuse küsida noortevolikogu arvamust üldhariduse ja noorsootöö teemadel.

  • Alandame valimisõiguse vanuse piirmäära Riigikogu valimistel 16. eluaastani.

  • Lubame riigieelarvelist toetust erakondadel kasutada üksnes erakonna tegevuskulude katmiseks. Kõik valimiskampaaniatega seotud reklaami kulud peab erakond katma annetustest ja liikmemaksudest. Maksumaksja raha kasutamine tema hääle saamiseks on kõike muud kui moraalne.

  • Seame erakondade valimiskampaaniate kuludele ülempiiri ohjamaks erakondade aina kasvavaid kulutusi valimisreklaamile ning sellest tulenevalt pidevalt suurenevat vajadust annetuste ja rahastusskeemide järele.

  • Vähendame riigieelarvest erakondade rahastamise kogukulu vähemalt 1,2 miljoni euro võrra. Baasosa jagatakse võrdselt erakondade vahel, kes said Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest, tulemusosa jagatakse saadud kohtade arvu järgi.

    Programm

    Muudame riigieelarvelist erakondade rahastamist ja vähendame riigieelarvest erakondade rahastamise kogukulu vähemalt 1,2 miljoni euro võrra. Riigieelarvelise toetuse baasosa jaguneb võrdselt kõigi Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade vahel. Tulemusosast jagatav eraldise suurus on proportsionaalne Riigikogu valimistel saadud kohtade arvuga.

  • Muudame seadust kehtestades reegli, et kriminaalkorras karistatud erakond ei tohi saada riigieelarvelist toetust kuni karistuse kehtivuse lõpuni.

  • Lõpetame katuserahade jagamise.

  • Erakonna eesmärk on, et iga inimese elu Eestis oleks kaitstud ja väärikas, õigused ja kohustused selged ning kõigil võrdsed võimalused. Poliitika peab kaasama kõigi ühiskonnaliikmete võimekuse.

    Programm

    Iga inimese elu peab olema Eestis kaitstud - tema õigused ja vabadused peavad riigi poolt olema kindlustatud ja tema kohustused selged. Iga inimese elu peab olema väärikas, ta peab tundma ennast võrdväärse ühiskonna liikmena, omama võrdseid võimalusi teistega, et tema potentsiaal saaks maksimaalselt realiseeruda ja ta saaks elada õnneliku inimesena. Ainuõige poliitika on see, mis kaasab ja kasutab ära kõigi ühiskonnaliikmete võimekust igapäevaellu panustada.

  • Erakonna eesmärk on, et kedagi ei jäetaks kõrvale ja kõigil oleks võimalus Eestis end hästi ja turvaliselt tunda. Selleks tuleb teha muudatusi mõnel juhul seadustes, mõnel juhul ühiskondlikus suhtumises.

    Programm

    Me ei tohi jätta kedagi kõrvale ega jätta kellelegi andmata võimalust ennast Eestimaal hästi ja turvaliselt tunda ning kogu oma potentsiaal siin realiseerida. Inimeste kõrvale lükkamine kajastub lõpuks meie kõigi heaolu languses ja ka kuluna riigieelarve ridades. Turvalise ja õnnelike inimestega riigini jõudmiseks peame tegema muudatusi - mõnedel juhtudel seadusandluses, mõnedel ühiskondliku suhtumise muutmises.

  • Algatame perekonnaseaduse paragrahv 1 lg 1 muutmise, sõnastades selle ümber selliselt, et abielu sõlmitakse kahe täiskasvanud inimese vahel.

  • Soovime, et Riigikogus kui rahva esinduses oleks naiste osakaal lähedasem nende osakaalule ühiskonnas. Erakondade riikliku rahastuse eraldamises arvestame naiste osakaalu Riigikogu fraktsioonides.

  • Peame väga oluliseks inimõiguste, sealhulgas lapse õiguste ning üldise õigusteadlikkuse suurendamist ühiskonnas ja eelkõige koolilaste ja noorte seas. Enda õiguste ja ühiskonna kaitseks on oluline pöörata tähelepanu ka meedia ja info tarbimise oskuste arendamisele.

  • Algatame võrdse kohtlemise seaduse muutmise nii, et diskrimineerimine oleks keelatud kõigis eluvaldkondades mis tahes alustel. Pöörame tähelepanu võrdsetele õigustele tervishoius, hariduses, perekonnaõiguses ja identiteedi enesemääratluses.

    Programm

    Peame oluliseks pöörata eritähelepanu erinevate ühiskonnagruppide võrdsetele õigustele ja võimalustele tervishoius, hariduse kättesaadavuses, perekonnaõiguses ja inimese identiteedi enesemääratluses. Peame oluliseks seista ühiskondliku kiusu ja diskrimineerimise vastu põhiseaduse §-s 12 toodud avatud loetelu alusel. Algatame võrdse kohtlemise seaduse põhiseaduspäraseks muutmise nii, et diskrimineerimine oleks keelatud ühiskonnaelu kõigis valdkondades mistahes alustel.

  • Tugevdame erinevate kiusamise vormide vastu võitlemise meetmeid, sh parandame koolide töötajate ja õpilaste konfliktilahendamise oskusi. Parandame koolide võimalusi kiusamise ennetamise programmidega liitumisel.

  • Algatame perevägivalla vastase seaduse koostamise. Olemasolevad seadused (KarS, Tsiviilmenetluse seadustik) ei kaitse vägivalla ohvreid, sest võimaldavad vägivallatsejal jätkata vägivallatsemist ka aastaid peale suhte lõppemist, kasutades õigussüsteemi selle vahendina.

  • Parandame perevägivalla ja vägistamise ohvrite kaitset ning loome pikaajalised toetamisvõimalused ohvritele. Täpsustame nõudeid alaealiste ja eriti haavatavas olukorras olevate inimeste kaitsmiseks vägistamise eest viies sisse nõustumise põhimõtte.

  • Täiendame vaenukõne definitsiooni selliselt, et vaenukõne on ka avalik vägivallale õhutamine, mis on suunatud rühmade vastu ja mis seega tekitab ohtu avalikule korrale.

  • Võtame vastu inimõigusi arvestavad abistatud ehk assisteeritud enesetappu võimaldavad sätted.

  • Me kaasame avalikku huvi esindavaid vabaühendusi olulistesse otsustesse sisulisemalt ja juba varases etapis. Riigi suhtlemine huvigruppidega peab olema läbipaistev ja välistama varjatud erahuvid.

    Programm

    Tugev kodanikuühiskond on ühtse ja kõiki oma elanikke väärtustava riigi oluline alustala. Me peame enda jaoks oluliste otsuste tegemisel kaasama avalikku huvi esindavaid vabaühendusi senisest sisulisemalt ja läbimõeldumalt. Õigeaegne ja juba otsuste varases staadiumis kaasamine soosib hilisema seadusepraagi ennetamist ning kõigi seotud osapoolte ja huvigruppide kaasarääkimist. Riigipoolne erinevate osapooltega suhtlemine peab olema läbipaistev ja varjatud erahuvisid välistav.

  • Vabaühenduste toetamine riigi poolt peab olema eesmärgipärane ja läbimõeldud, mitte poliitikute isiklikest eelistustest ja tutvustest sõltuv. Samuti peame senisest enam soodustama ühendustele annetamist.

  • Otsuste kujundamisel ja seadusloomes kaasame avalikke huve esindavaid vabaühendusi senisest laiemalt.

  • Läbipaistvuse ja avatuse suurendamiseks koostame Riigikogule lobistidega suhtlemise hea tava sarnaselt juba eksisteerivale ametnike lobistidega suhtlemise heale tavale.

  • Lisame kaasamise hea tava järgimise ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse.

  • Kaotame Riigikogu ja valitsuse liikmete isiklikust suvast sõltuvate katuserahade jaotamise. Toetame vabaühendusi katusorganisatsioonide kaudu pikaajaliste strateegiate ja programmide järgi ning regionaalseid investeeringuid jagame võrdsetel alustel piirkondlike vajaduste järgi.

    Programm

    Kaotame Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmete isiklikust suvast lähtuvate katuserahade jaotamise. Toetame vabaühendusi läbi katusorganisatsioonide vastavalt pikaajalistele strateegiatele ning programmidele. Ka regionaalsed investeeringud saavad lähtuma mitte isiklikest tutvustest, vaid võrdsetel alustel lähtuvalt piirkondlikest vajadustest.

  • Tõstame füüsiliste isikute annetuste tulumaksutagastuse piirmäära tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste toetamisel senise 1200 € pealt 2400 €-ni aastas.

  • Parandame töökohal aset leidnud õigusrikkumistest teavitanud inimeste kaitset.

Eesti Reformierakond

19 lubadust

  • E-riigis ei tohi olla digiprügi. Töötame riigiasutustele ja omavalitsustele välja digiprügi vähendamise programmi. Loome lahendused, kus ebavajalikud failid ja e-kirjad kustuvad automaatselt teatud aja järel - nii vähendame avaliku sektori CO2 jalajälge.

  • Tugevdame parlamentarismi: Riigikogu keskendub rohkem avalikule debatile ja täitevvõimu järelevalvele. Uuendame Riigikogu tööd reguleerivat õigust ning Riigikogu otsustab põhiseaduslike institutsioonide eelarved.

    Programm

    Tugevdame parlamentarismi. Kehtiv Riigikogu töökorraldus ei vasta ühiskonna arengule ega vajadusele. Riigikogu peab oluliselt rohkem keskenduma avalikule poliitilise debatile ja täitevvõimu üle järelevalve teostamisele. Uuendame põhjalikult Riigikogu tööd reguleerivat õigust - uuendame tööprotsessid, parandame töö efektiivsust ja tõstame vastutust. Põhiseaduslike institutsioonide eelarved otsustab Riigikogu, tagamaks nende sõltumatuse valitsusest.

  • Muudame erakondade rahastamise läbipaistvamaks ja suuname riigieelarve toetuse poliitikate väljatöötamiseks. Poliitilisi ühendusi ja sihtasutusi puudutab sama läbipaistvus, turundus- ja kampaaniakulud ei pea tulema riigi toetusest ning järelevalvet tõhustame.

    Programm

    Muudame erakondade rahastamise läbipaistvamaks ning suuname riigieelarvest saadava toetuse poliitikate väljatöötamiseks. Aus poliitiline konkurents eeldab läbipaistvat poliitilise tegevuse rahastamist. Poliitilist tegevust edendavate ühingute (sealhulgas sihtasutuste) rahastamine peab olema analoogiliselt erakondadega läbipaistev. Erakondade toetamine riigieelarvest on õigustatud, kui seda toetust kasutatakse poliitiliste alternatiivide läbitöötamiseks ja maailmavaateliste seisukohtade põhistamiseks. Erakondade turundus- ja kampaaniakulud ei pea olema kaetud riigi toetusest. Erakondade rahastamise järelevalvet tuleb tõhustada.

  • Viime lõpuni omavalitsusreformi: töötame välja uue Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, mis selgitab riigi ja omavalitsuste ülesanded. Vajadusel muudame maksukorraldust omavalitsuste tulubaasi tagamiseks ja kaalume pealinna seadust.

    Programm

    Viime lõpuni omavalitsusreformi. Reformierakonna initsieeritud haldus-territoriaalne reform on andnud esimesi positiivseid tulemusi, kuid endiselt pole alati selge ülesannete jaotumine riigi ja omavalitsuse vahel. Lähtudes põhiseaduslikust printsiibist, et kohalikud omavalitsused korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi, mida riik ei ole seadusega võtnud enda korraldada, töötame välja uue Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS), mis välistab avaliku võimu teostamises dubleerimise ja vastutuse hajumise. Vajadusel muudame ka maksukorraldust, et tagada omavalitsustele stabiilne ja põhjendatud tulubaas. Kaalume pealinna seaduse vajalikkust.

  • Peatame kohalike volikogude valimistel valimisõiguse nende riikide kodanikel ja topeltkodakondsusega isikutel, kes toetavad terrorismi või kasutavad terroriakte, sealhulgas Venemaa kodanikel. Selleks muudame kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust.

    Programm

    Peatame terrorismi toetava ja terroriakte kasutava riigi kodanike (sealhulgas Venemaa) valimisõiguse kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Selleks, et tagada Eesti rahvusliku julgeoleku, põhiseadusliku korra ja Eesti riigi väärtuste kaitset, muudame kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust ning peatame terrorismi toetava ja terroriakte kasutavate riikide kodanike ja topeltkodakondsusega isikute valimisõiguse.

  • Loome lobistide registri ja jõustame lobi hea tava. Loome lobistide avaliku andmebaasi ja kehtestame neile tegevuse avalikustamise kohustuse.

    Programm

    Loome lobistide registri ja jõustame lobi hea tava. Demokraatias peab kõigil olema võimalus esitada ja selgitada oma huve ja seisukohti seadusandjale ja poliitikakujundajatele. See peab olema korraldatud kõigile läbipaistvalt ja võrdsete võimaluste alusel. Loome lobistide avaliku andmebaasi ja kehtestame neile tegevuse avalikustamise kohustuse.

  • Koondame õigusemõistmise kohtutesse ja uuendame kohtute seadust, et tagada sõltumatus ja asjade menetlemine mõistliku ajaga. Üldreeglina ei tohiks menetlus üheski kohtuastmes kesta üle 100 päeva. Algatame reformi kohtute bürokraatia vähendamiseks.

    Programm

    Koondame õigusemõistmise kohtutesse ja tagame kohtute enesekorralduse. Põhiseadusega ei ole kooskõlas õigusemõistmine väljaspool sõltumatut kohut. Uuendame kohtute seadust tagamaks kohtute sõltumatus ja ka vastutus kohtuasjade menetlemise eest mõistliku aja jooksul. Üldreeglina ei tohiks menetlus üheski kohtuastmes kesta rohkem kui 100 päeva. Algatame eraldi reformi, et muuta kohtute tegevus vähem bürokraatlikuks ning tõsta õigus keele ja õigusselguse kvaliteeti.

  • Tagame kõigile õigusabi kättesaadavuse. Arendame edasi Põhjamaade eeskujul loodud süsteemi, mis aitab inimestel saada kvaliteetset õigusabi ka juhul kui tal endal puuduvad selleks vahendid. Algatame eraldi programmi tõstmaks inimeste õigusteadlikkust, eriti võla, perekonna- ja töösuhetes.

  • Teeme seadusandluse revisjoni: valitsus teeb 2024. aastal Riigikogule ettepaneku aegunud seaduste tühistamiseks. Alates 2025. aastast hindab Riigikogu komisjon seadusi viie aasta möödudes ning Riigikogu otsustab, kas seadus jätkab, muutub või tühistatakse.

    Programm

    Viime läbi kehtiva seadusandluse revisjoni ja kehtestame seaduste järelhindamise. Piirame õigusloome vohamist. Valitsus teeb 2024. aastal ettepaneku Riigikogule aegunud ja mittevajalike seaduste tühistamiseks. Valitsus ja ministeeriumid tühistavad mittevajalikud valitsuse ja ministrite määrused. 2025. aastast kehtestame Riigikogu poolt vastu võetud seaduste järelhindamise süsteemi. Järelhindamise viib pärast seaduse viieaastast kehtimist läbi seaduse vastuvõtmist juhtinud Riigikogu komisjon. Hindamise tulemusena peab Riigikogu otsustama seaduse kehtivuse jätkamise, selle muutmise või tühistamise üle.

  • Tagame, et seaduseid rakendatakse ja võimu teostatakse mõistlikult ja õiglaselt. Seadustes näeme üldreeglina ette selgelt piiritletud kaalutlusõiguse, mida kasutatakse põhjendatult ja mõistliku aja jooksul.

    Programm

    Tagame, et seaduseid rakendatakse ja võimu teostatakse mõistlikul, teadmistepõhisel ja õiglasel moel. Seadusloomes näeme üldreeglina õiguse rakendajatele ette selgelt piiritle tud kaalutlusõiguse. Tagame, et seda kasutatakse põhjendatult ja mõistliku aja jooksul. Eestis on igaühel õigus heale haldusele ja isikute õigusi ja vajadusi arvestavale asjaajamisele.

  • Uuendame kriminaalmenetluse: kehtestame eeluurimistähtajad ja läheme üle võistlevale menetlusele, kus süüdistusel ja kaitsel on võrdsed võimalused. Läheme üle digitaalsele menetlusele ja tugevdame parlamentaarset kontrolli prokuratuuri üle.

    Programm

    Uuendame kriminaalmenetluse. Kehtiv kriminaalmenetlus on segu võistlevast ja inkvisitsioonilisest prot sessist, mis tekitab segadust ja asjade põhjendamatut venimist ega vas ta seetõttu ühiskonna ootustele. Kehtestame eeluurimistähtajad ja läheme üheselt üle võistlevale menetlusele, kus õigust mõistab sõltumatu kohus ja kus süüdistusel ja kaitsel on võrdsed võimalused kohtule tõendite kogumisel ja esitamisel. Läheme üle digitaalsele menetlusele. Tugevdame parlamenta arset kontrolli prokuratuuri tegevuse üle.

  • Muudame Karistusseadustikku nii, et vaenu õhutamine on karistatav ka siis, kui sellel pole tagajärge, nagu põhiseadus nõuab. Eesmärk on tagada kõigi inimeste väärikus ja turvatunne.

    Programm

    Oleme üheselt leppimatud igasuguse vägivallaga ja muudame vastavalt põhiseadusele vaenu õhutamise karistatavaks. Eestis ei ole kohta mistahes õigusvastasel vägivallal. Põhiseaduse kohaselt on vaenu õhutamine üheselt keelatud ja karistatav, kuid kehtiv karistusõi gus on vastutuse vaenu õhutamise eest sidunud tekitatud tagajärjega. Viime lõpule aastaid kestnud õigusteoreetilise debati ja muudame Karistusseadustikku selliselt, et oleks tagatud kõigi Eesti inimeste väärikus ja turvatunne.

  • Reformime tööturu regulatsiooni: uuendame raamistikku põhimõttel, et tööleping on võrdsete poolte leping. Töötamine kaugtööna, tööampsudena ja muudes vormides peab olema võimalik ilma maksundusliku või muu diskrimineerimiseta.

    Programm

    Reformime tööturu regulatsiooni. Kehtiv töösuhete õiguslik regulatsioon on ajale jalgu jäänud. Uuendame kehtivat raamistikku lähtuvalt põhimõttest, et tööleping on võrdsete poolte võlaõiguslik leping, millega lepingupooled saavad omavahelisi töösuhteid kokku leppida. Eesti võtab aktiivse hoiaku Euroopa Liidu kehtiva õiguse üle vaatamisel ja põhjendamatute töötamist takistavate piirangute leevendamisel. Töölepingu alusel töötamine peab olema võimalik kaugtööna, niinimetatud tööampsudena ja mitmes teises vormis, ilma et sellega kaasneks maksunduslik või muu diskrimineerimine.

  • Tagame vaba ja ausa konkurentsi. Konkurentsi- ja finantsjärelevalve ametitel peavad olema piisavad õigused ja ressursid ning kartellide, turumanipulatsioonide ja finantspettuste toimepanijad peavad saama karistuse ja kahjud hüvitama.

    Programm

    Turumajanduse toimimiseks on vaja vaba ja ausat konkurentsi. Vaba ja ausa konkurentsi eelduseks pole mitte üksnes kvaliteetne õiguskord, vaid ka selle tingimusteta rakendamine kõigi turuosaliste suhtes. Konkurent si- ja finantsjärelevalvel on oluline roll vaba turu toimimise tagamisel. Vastavatel riigiametitel peavad olema piisavad õigused ja ressursid oma ülesannete täitmiseks. Kartellide, turumanipulatsioonide, finantspettuste ja teiste kuritarvituste toimepanijad tuleb paljastada, nad peavad saama õiglase karistuse ning hüvitama tekitatud kahjud.

  • Loome alused, et andmekogude andmeid saaks kasutada teadmispõhiseks otsustamiseks. Rakendame andmete ühekordse küsimise ja ristkasutuse ning muudame andmeseadusandlust, kaasates huvigruppe ja teadlasi, kaitstes samas isikute õigust oma andmetele.

    Programm

    Loome alused, et andmekogudes sisalduvaid andmed saaks kasutada teadmispõhiste juhtimisotsuste tegemiseks. Jõustame tegelikkuses andmete ühekordse küsimise printsiibi ja andmete ristkasutamise. Tõestel andmetel põhinev otsustamine on ühiskonna konkurentsivõime seisukohalt määrava tähtsusega. Kõrvuti avaliku võimu teostamisega vajavad tõest teavet juhtimisotsusteks ka ettevõtjad oma ärimudelite loomiseks ja inimesed igapäevases elus. Avaandmed võimaldavad välja töötada uusi teenuseid ja tooteid. Eesti on paarikümne aastaga loonud andmekogud, mis sisaldavad unikaalseid andmeid juhtimisotsuste tegemiseks, kuid mida seaduste puudulikkuse tõttu ei saa kasutada piisavas mahus. Muudame ja täiendame kogu andmetega seonduvat seadusandlust, kaasates kõiki huvigruppe ja teadlasi, et andmepõhine otsustamine muutuks võimalikuks. Sealjuures peame oluliseks isikute õigust oma andmete kaitsele.

  • Seadus peab selgelt ütlema, milliseid andmeid isikute kohta avaliku võimu jaoks kogutakse ning kuidas neid hoitakse ja kasutatakse. Samu andmeid ei tohi korduvalt küsida; ettevõtete halduskoormust vähendame.

    Programm

    Seadus peab üheselt ja arusaadavalt sätestama, milliseid andmeid isikute (nii füüsiliste kui ka juriidiliste) kohta avaliku võimu teostamiseks kogutakse ning kuidas neid hoitakse ja kasutatakse. Erinevad avaliku võimu asutused küsivad täna isikutelt samu andmeid korduvalt, sisestades need isikute ütluse järgi oma andmebaasidesse. See toob kaasa andmekvaliteedi languse ja vajaduse andmeid korduvalt üle kontrollida. Tuleb kindlaks määrata, kes milliste andmete kogumise ja hoidmise eest vastutab ning kuidas neid and meid põhjendatud juurdepääsuvajadusega isikutele jagatakse. Vähendame ettevõtete halduskoormust, kogudes neilt vaid ühiskonnale vajalikke and meid võimalikult bürokraatiavabalt ning vältides ühe ja sama teabe mitmekordset küsimist.

  • Me tagame inimestele võimaluse oma andmeid turvaliselt hoida ja kasutada. Õiguskord peab võimaldama andmeid turvaliselt hoida ja teistele kasutada anda, loome andmemajanduse õigusliku aluse ja tõstame teadlikkust.

    Programm

    Tagame isikutele võimaluse neile kuuluvaid andmeid turvaliselt hoida ja kasutada. Andmetel, mis kuuluvad isikule, võib olla märkimisväärne väärtus. Õiguskord peab võimaldama selliste väärtuste turvalist hoidmist ja teistele isikutele kasutada andmist nii tulunduslikel kui ka mittetulunduslikel eesmärkidel. Andmemajanduse arenguks tuleb luua õiguslik alus. Inimeste teadlikkust isikuandmetest ja nende kasutamisest tuleb tõsta.

  • Loome õigusliku ja tehnilise aluse, et isikustamata kujul oleksid kõik avaliku võimu poolt kogutavad andmed (välja arvatud riigisaladused) masinloetavalt avalikult kättesaadavad.

  • Vaatame üle avalikule teabele juurdepääsupiirangute alused ja kõrvaldame põhjendamatud piirangud. Ligipääs avalikule teabele võib olla piiratud üksnes riigisaladuste ja tundlike isikuandmete puhul. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab juurdepääsupiiran guid rakendada ka tervet dokumenti salastamata.

Eestimaa Rohelised

36 lubadust · Ei kuulu Riigikokku

  • Anname õiguskantslerile juurde põhiseaduslikke õigusi ja vastutust seismaks riigis inimõiguste olukorra kontrolli ja parandamise eest.

  • Me toetame koostöövõimet, võrdõiguslikkust, sh soolist ja palgalist, ning tervet töösuhteid. Edendame positiivseid eluviise, demokraatlikku arutelukultuuri ning vähendame sallimatust ja tõrjutust. Loome võimalused saada abi halva kohtlemise korral ning taunime vaenukõnet.

    Programm

    Toetame sotsiaalset võimekust, koostöövõimet, võrdõiguslikkust, sh soolist ja palgalist võrdõiguslikkust ja terveid töösuhteid. Väärtuskultuuri arendame positiivsete eluviiside edendamisega, demokraatliku avalikkuse ja tasakaaluka poliitilise ja arutelukultuuri soodustamisega, samuti sallimatuse ja tõrjutuse vähendamisega. Loome head võimalused saada abi ja nõustamist halva kohtlemise korral. Arendame ühiskonna võimet mitmekesisust positiivses võtmes siduda, taunime konflikte õhutavaid avalikke väljaütlemisi ja vaenukõnet.

  • Kõikidel inimestel Eestis peab olema õigus elada just sellist elu, mida nad tahavad ning teha oma elu puudutavaid otsuseid. Toetame inimest õigust otsustada ise, kas ja missugust peret nad soovivad luua.

  • Kaitseme õigust abordile olenemata ravikindlustuse olemasolust. Samuti toetame inimeste õigust lasta end soovi korral steriliseerida, sidumata seda õigust laste arvu ja patsiendi vanusega.

  • Me muudame karistusseadustikku nii, et iga nõusolekuta seksuaalakt on kuritegu, nagu nõuab Istanbuli konventsioon. Vägivald, abitusseisundi ärakasutamine ja sõltuvus toimepanijast oleksid raskendavad asjaolud, mitte kohustuslikud tunnused.

    Programm

    Muudame karistusseadustikku selliselt, et igasugune nõusolekuta seksuaalakt on kuritegu, nagu see on sätestatud ka Eesti ratifitseeritud Istanbuli konventsioonis (Artikkel 36 lõige 2). Teisisõnu tuleks muuta karistusseadustiku vastavaid paragrahve (§141, §1411 ja §143) selliselt, et vägivald ja abitusseisundi ärakasutamine või sõltuvus toimepanijast oleksid edaspidi raskendavad asjaolud, mitte kohustuslikud kriteeriumid.

  • Lisaks oleks vaja suurendada politsei ja prokuratuuri ressursse seksuaalkuritegude uurimiseks ja koolitada seksuaalkuritegude spetsiifikas kõiki õigussüsteemi osapooli.

  • Me toetame soomarkeri muutmise lihtsustamist ja mittebinaarse soomarkeri lubamist dokumentides. Toetame soolist üleminekut inimlikult ja lugupidavalt ning tagame psühholoogidele ja psühhiaatritele parema ettevalmistuse hinnata inimese võimet operatsiooniks läbimõeldud otsust teha.

    Programm

    Toetame soomarkeri muutmise protsessi lihtsustamist ning mittebinaarse soomarkeri võimaldamist dokumentides. Toetame soolist üleminekut inimlikul ning austaval viisil, tagades psühholoogide ja psühhiaatrite parema ettevalmistuse hindamaks inimese võimet teha läbimõeldud otsus operatsiooni tegemiseks.

  • Pooldame sooneutraalset abielu ja selle sätestamist Perekonnaseaduses. Lähtuvalt usuvabadusest peab usuorganisatsioonidele jääma otsustusõigus seda pühitseda või mitte.

  • Nii nagu inimesel on õigus otsustada oma elu üle, peab tal olema õigus teha oma surma puudutavaid otsused. Toetame surma demedikaliseerimist ning eutanaasia seadustamist. Ükski inimene ei peaks surmale vastu minema üksi. Igal inimesel on õigus surra oma kodus.

  • Perevägivalla ohvrite toetamiseks jõustame tugikeskuste stabiilse rahastamise.

  • Tõstame ühiskonna ja tööandjate teadlikkust erivajadustega inimeste võimest tööturul osaleda ning toetustest, mis aitavad kaasa nende tööhõive suurenemisele. Seome erivajadustega inimeste hariduse paremini tööturu ootustega.

  • Me reformime pensionikindlustuse, et see hõlmaks kõiki töötamise vorme ja oleks solidaarne kõigi ühiskonnarühmade vahel. Eesmärk on tõsta keskmine pension sammaste koosmõjus vähemalt 55% tasemele keskmisest palgast.

    Programm

    Varem pensionile saavate töökohtade nimekiri on pidevas muutumises. Reformime pensionikindlustuse süsteemi viisil, et see haaraks kõiki töötamise vorme ja oleks solidaarne kõigi ühiskonnagruppide vahel ning täidaks eesmärki tõsta keskmine pension sammaste koosmõjus vähemalt 55% tasemele keskmisest palgast.

  • Me vähendame lastevastast vägivalda peredes, lasteasutustes ja tänaval. Vähendame piirkondlikke erinevusi, investeerime tervishoiu, sotsiaal- ja haridusvaldkonna koostöösse laste tugiteenuste tagamiseks, suurendame ennetust ja tugevdame kiusamisvastaseid meetmeid.

    Programm

    Kõigil lastel on õigus elada vägivallavaba elu. Seisame selle eest, et väheneks lastevastane vägivald, seda nii peredes, lasteasutustes kui ka tänaval. Selleks vähendame piirkondlikke erinevusi ning investeerime järepidevalt tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna omavahelise koostöö tõhustamisse, et tagada laste tugiteenuste kättesaadavus ja kvaliteet olenemata lapse elukohast ja nt hariduslike erivajaduste olemasolust. Suurendame lastevastase vägivalla ennetustegevuse ulatust, edendades positiivseid, vägivallatuid ja lapsi kaasavaid kasvatusmeetodeid. Tugevdame kiusamise eri vormide vastu võitlemise meetmeid, sh toetame koolitöötajate ja õpilaste mitmekesisusega toimetuleku ning konfliktilahendamise oskuste õpet.

  • Me toetame Lastemajade tööd igas Eesti piirkonnas, et ennetada laste seksuaalvägivalda ja toetada väärkoheldud lapsi. Muudame seksuaalkasvatuse kohustuslikuks igas kooliastmes ja koolieelses lasteasutuses, et lapsed oskaksid end kaitsta ja väärkohtlemise märke ära tunda.

    Programm

    Toetame Lastemajade tööd ja arendamist igas Eesti piirkonnas, et parendada laste vastase seksuaalvägivalla ennetustööd ning pakkuda lastele, kes on sattunud väärkohtlemise ohviks, parimat võimalikku tuge. Muudame kohustuslikuks seksuaalkasvatuse igas kooliastmes ning ka koolieelses lasteasutuses, et kasvaks pädevus end väärkohtlemise eest kaitsta ning ära tunda seksuaalsele väärkohtlemisele märke.

  • Me tagame igas kohalikus omavalitsuses piisavalt pädevad lastekaitsetöötajad ning arendame nende oskusi ja teaduspõhiste meetodite kasutamist. Suurendame inimõiguste, meediakirjaoskuse ja sotsiaalsete oskuste õpet, anname lastele suurema õiguse tulla ära kuulatud ja osaleda otsustes ning toetame kohtunike, juristide ja advokaatide pädevuse tõstmist.

    Programm

    Igas kohalikus omavalitsuses peab olema piisavalt kõrge kompetentsiga lastekaitsetöötajad. Panustame lastekaitsetöötajate pädevuse arendamisse ning teaduspõhiste meetodite kasutamisesse laste õiguste tagamiseks. Suurendame inimõiguste (sh lapse õiguste), meediakirjaoskuse ja sotsiaalsete oskuste õpetamise mahtu erinevatel haridusastmetel ning lastega seotud ameti baas- ja täiendõppes. Anname lastele suurema õiguse olla ärakuulatud ning osaleda ühiskonna kujundamisel, edendame laste ja noorte osalemist ning kaasamist erinevates otsustusprotsessides ja -keskkondades. Toetame kohtunike, juristide ja advokaatide pädevuse tõstmist laste õiguste paremaks tagamiseks.

  • Toetame kogu ühiskonna, eeskätt avalike teenuste ligipääsetavust kõigile, olenemata nende erivajadusest. Investeerime terviklahendustesse füüsilise ligipääsetavuse tagamiseks nii eluruumidesse kui ka avalikesse hoonetesse, kaasates sihtgruppi aruteludesse parimate lahenduste leidmiseks.

  • Me teeme olulise info kättesaadavaks ka erivajadusega inimestele, sh viipekeeles ja lihtsas keeles. Muudame veebikeskkonnad ligipääsetavaks ja taastame viipekeele tõlkide koolituse kõrghariduses.

    Programm

    Toetame inforuumi ligipääsetavust. Ligipääsetav peab olema ka sisuline ühiskonnas osalemine. Vabariigi Presidendi, peaministri ja Riigikogu esimehe kõned, pöördumised, erakorralised teated peavad olema kättesaadavad olenemata erivajadusest. Oluline teave peab olema saadav ka eesti viipekeeles, lihtsas keeles, kirjeldus- ja kirjutustõlgi abil ning loetav ekraanilugeriga. Muudame veebikeskkonnad ligipääsetavaks, mis aitab kaasa inimeste iseseisvusele ning toetab inimväärikust. Taastame viipekeele tõlkide koolitamise kõrghariduse tasemel. Kõik ERRi programmid ja kõik erakanalite vabalevis olevad programmid peavad olema varustatud erivajadusega inimeste tarbeks viipekeelega.

  • Me tagame rahvale otsustusõiguse rahvahääletuste kaudu. Riigikogu peab panema küsimuse hääletusele, kui seda nõuab vähemalt 25 000 kodanikku. Algatuslikud referendumid seadustame kõigepealt kohalikul, siis riiklikul tasandil.

    Programm

    Tagame rahvale otsustusõiguse läbi rahvahääletuste. Riigikogu peab seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse seadma rahvahääletusele vähemalt 25 000 hääleõigusliku kodaniku poolt allkirjastatud nõudmisel. Seadustame algul kohalikul ja seejärel riiklikul tasandil rahvaalgatuslikud referendumid, mille tulemuse täitmine on kohustuslik.

  • Me toetame ühistegevust kõigis eluvaldkondades, näiteks majanduses, hariduses, kultuuris ja hoolekandes. Inimesed peavad ise saama oma tegemisi korraldada.

    Programm

    Toetame ühistegevust kõigis eluvaldkondades: majanduses, hariduses, kultuuris, kehakultuuris, päästetegevuses, hoolekandes jne. Kodanikuühiskonna ja kogukondade arengu aluseks on see, kui inimesed ise saavad korraldada oma tegemisi võimalikult paljudes valdkondades. See loob usaldust ja kogukonnatunnet.

  • Me kaotame katuserahad ja rakendame kaasava riigieelarve. Riigi toetus jagatakse omavalitsuste vahel kaasava eelarve pilootprojektideks ning suurem osa suunatakse arengut vajavatele omavalitsustele.

    Programm

    Kaotame “katuserahad”. Nende asemel rakendame kaasavat riigieelarvet. See on õiglane ja otsedemokraatlik raha jaotus. Riigipoolne toetus jagatakse kohalike omavalitsuste vahel, et käivitada kaasava eelarve pilootprojekte. Arvesse peab võtma asukohta, elanike arvu, keskmist töötasu ja piirkondliku potentsiaali indeksit (inim- majandus ja sotsiaalkapital). Soovime suunata suurema osa rahastusest arengut vajavatele omavalitsustele.

  • Me kaasame õigusloomesse, järelevalvesse ja teenuste osutamisse kogemuste ja ekspertteadmistega inimesi, kes ei ole kaasatavate mittetulundusühingute liikmed.

    Programm

    Kaasame õigusloomesse, järelevalvesse ja teenuste osutamisse aktiivseid, pikaajaliste kogemuste ja spetsiifiliste ekspertteadmistega inimesi, kes ei ole kaasatavate mittetulundusühingute liikmed. Seni on reguleeritud avaliku sektori, ärisektori ja mittetulundussektori kaasamine. Paljudes riikides on vastav praktika juba kasutusel ja end tõestanud.

  • Jätkame tööd kodanikuportaali eesti.ee arendamisel. Seal tuleb luua igaühe dokumendihaldussüsteem - taastada võimalus edastada oma pöördumised ametiasutuste poole otse asutuste dokumendihaldussüsteemi ning luua võimalus jälgida oma eesti.ee keskkonnas dokumendi menetluskäiku.

  • Dokumendi digiallkirjastamine veebis peab saama avalikuks teenuseks, mille eest lisatasu ei nõuta, sõltumata sellest, kas kasutatakse mõnd keskset teenust või loob kasutaja digiallkirjastamise võimaluse omaenda veebikeskkonnas.

  • Kehtestame Eestis presidendi otsevalimised, et tuua president rahvale lähemale. Inimestel on õigus valida riigipea, kes on Eesti esindajaks maailmas.

  • Taastame olukorra, kus Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme staatus pole ühildatavad. See tagab suurema toetuspinna ja aitab vältida võimu koondumist.

  • Eesti peab üle minema isikuvalimistele üksiku ülekantava hääle meetodil. Me ei poolda valimisi ühemandaadilistes ringkondades. Üksiku ülekantava hääle meetodi puhul reastab valija kandidaadid vastavalt oma eelistusele.

  • Kompromissvõimalusena, säilitades nimekirjavalimised, kaotame valimiskünnise.

  • Lubame Riigikogu valimistel osaleda ka valimisliitudel.

  • Me tühistame Riigikogu valimiste kautsjoninõude, praegu 654€. Kandidaat saaks näidata tõsist soovi 50 toetusallkirja, kautsjoni või riigivalitsemise kursusega.

    Programm

    Tühistame Riigikogu valimiste kautsjoninõude – inimeste varanduslik seisund ei tohi takistada demokraatiat ja kandidaatide valimistel osalemist. Kautsjoni suurus on praegu ühe kuu miinimumpalk, 654€, mis on takistuseks paljudele üksikkandidaatidele ja väikestele erakondadele. Rahaline kautsjon lõhestab ühiskonda. Et kandidaat saaks näidata, et kandideerimissoov on tõsine, saab kandidaat koguda 50 toetusallkirja, maksta kautsjon või osaleda riigivalitsemise kursusel. Praegu toetatakse riigieelarvest rohkem neid erakondi, kes on niigi võimu juures, käsutavad riigieelarvet ja mille paljud liikmed saavad palka Riigikogu või valitsuse liikmena või muudes riigiametites.

  • Muudame erakondade toetuse riigieelarvest võrdeliseks valimistel kogutud häältega. Vältimaks väiksemate erakondade diskrimineerimist, kasutame minimaalset ja maksimaalset toetuse suurust.

  • Loome võimaluse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni töös osaleda kõigil erakondadel, kelle üle järelevalvet teostatakse.

  • Langetame Riigikogu valimisea 16 eluaastale. Sarnaselt võimalusega kaasa rääkida kohalikul tasemel, soovime kaasata noored ka Riigikogu valimistesse.

  • Langetame kandideerimisõigusliku ea nii Riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimistel 18 eluaastale.

  • Me piirame ametnike ja poliitikute arvu riigi- ja munitsipaalettevõtete ning sihtasutuste nõukogudes ning kaasame spetsialiste. Samast erakonnast võib nõukogus olla kuni üks liige.

    Programm

    Piirame riigi- ja munitsipaalettevõtete ning sihtasutuste nõukogudes ametnike ja poliitikute arvu ja kaasame spetsialiste. Nõukogudes ei tohi olla esindatud samast erakonnast rohkem kui üks liige. Nõukogudesse on vaja antud valdkonna oskuste ja teadmistega inimesi; valides sinna inimesi erakondliku kuuluvuse alusel, valitseb oht korruptsiooniks ja diletantismiks.

  • Kaotame Riigikogu liikmete kuluhüvitised.

  • Kaotame ära riigihalduse ministri ametikoha. Loome kliimaministri ametikoha.

Parempoolsed

18 lubadust · Ei kuulu Riigikokku

  • viia läbi riigi tegevus- ja kuluaudit, loobuda kulude automaatsest indekseerimisest ning minna üle vajaduspõhisele lähenemisele;

  • kasutada kriisi keskvalitsuse ametnikkonna kärpimiseks vähemalt 10% võrra ning üleminekuks andmepõhisele riigihaldusele;

  • likvideerida kattuvad funktsioonid ametite sees, näiteks ei pea iga riigiasutus üleval pidama eraldi tugiteenuste üksusi või autoparke. Enamikke teenuseid saab korraldada riigisektori üleselt või osta sisse erasektorist;

  • peatada õigusloome vohamisest põhjustatud halduskoormuse kasv ning kehtestada põhimõte, et uute õigusaktide rakendamine tuleb lahendada olemasoleva ametnike ressursiga.

  • koondada teenused inimeste tegelikest vajadustest lähtuvalt, liites kattuvate ülesannetega asutused ja ametid ning vähendades ühtlasi haldus- ja tööjõukulusid;

  • parandada teenuste kvaliteeti ja muuta asjaajamine lihtsamaks, andes võimalikult paljud teenused ja tegevused üle erasektorile, elavdades samal ajal majandust ning vältides riigisektori konkureerimist eraettevõtlusega;

  • käivitada haldusreformi järgmine etapp, lähtudes haldusjaotuse maakonnapõhisest struktuurist. Ühtlasi anda omavalitsustele suurem rahaline sõltumatus;

  • käivitada riigiettevõtete erastamine, alustades ettevõtetest, mille erastamine ei too kaasa täiendavat regulatsioonivajadust ega konkurentsiameti poolset sekkumist: AS Eesti Post, AS Operail, AS Nordic Aviation Group AS, AS Levira jt;

    Rahandusministeeriumi arvamus: Eesti Posti ja Levira erastamised vajavad regulatsioonide muutmist

  • kaasata seni avaliku sektori poolt domineeritud võtmeteenuste, nagu haridus ja meditsiin, pakkumisel rohkem eraraha ning suurendada teenusepakkujate vahelist konkurentsi.

  • Kehtestame ettevõtlusrahu. Selleks kärbime massilist õigusloomet ja reeglite pidevat muutmist, et vähendada kaasnevat halduskoormust ja lisakulu.

  • Muudame kohtumenetlused lihtsaks ja kiireks.

  • Piirame inimeste ja ettevõtjate solgutamist ametkondade poolt. Viime lõpuks ellu printsiibi, et andmeid esitatakse riigile vaid ühte kohta ja ühe korra.

  • Vähendame riigi osalust äritegevuses läbi ettevõtete erastamise ning börsile viimise.

  • Vaba ühiskonna ja majanduse konkurentsivõime kaitsmiseks viime Eesti korruptsioonivabaduse indeksis maailma esimeseks.

  • Lõpetame Riigikogu katuserahad ja valitsuserakondade ühiskassa ehk riigieelarve raha jagamise poliitilistele lähikondlastele.

  • Muudame avalikud teenused ja menetlused reaalajas jälgitavaks, nagu klient saab täna jälgida postipaki teekonda.

  • Seisame selle eest, et Eesti jääks kindlaks meile omastele läänelikele väärtustele - tugev kodanikuühiskond, aus ja läbipaistev riigijuhtimine, sõltumatud institutsioonid ja sõnavabadus.

  • Kaitseme Eesti esindusdemokraatia traditsiooni ning kindlustame parlamendi ja kohalike omavalitsuste sisulist rolli riigi ja kohaliku elu juhtimisel.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

33 lubadust

  • Tõstame peretoetusi ja vanemahüvitist.

    Rahandusministeeriumi arvamus: Vanemahüvitise puhul poleks arvutus adekvaatne, sest VH on seotud sissetulekuga ja muutub/suureneb seega automaatselt. Täiendav kulu on arvutatud ainult perehüvitiste puhul.

  • Vähendame lasteaia kohatasu.

  • Seome pensioni selgemalt laste arvuga.

  • Toetame noori peresid tulumaksusoodustusega, vähendades tulumaksu veerandi ehk 5 protsendipunkti võrra iga peres kasvava lapse pealt mõlemal tööl käival vanemal.

  • Loome soodsa kodulaenu ja kustutame sellest neljandiku iga uue lapse sünniga.

  • Kustutame õppelaenu pooles ulatuses, kui peres on üks laps ning täies ulatuses, kui peres on kaks või rohkem last.

  • Lõpetame odava välistööjõu impordi.

  • Aitame Eestisse naasta soovijaid tagasipöördumisel.

  • Jõustame sisserändekvoodi 0,1% Eesti püsielanikkonnast, kvoodivälise erandina lubame tööjõu sisserännet vaid kõrgepalgalistele töötajatele (kahekordne Eesti keskmine).

  • Maksame pere- ja muid sotsiaaltoetusi üksnes Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele ja nendele kolmandate riikide kodanikele, kes elavad Eestis pikaajalise elamisloa alusel.

  • Viime koolid üle eestikeelsele õppele, muudame Eesti ülikoolid taas eestikeelseks ning rahastus- ning hindamissüsteemi Eesti-keskseks.

  • Seisame vastu Euroopa Liidu õigusaktide valimatule rakendamisele ning lükkame tagasi need, mis riivavad meie põhiseaduse aluspõhimõtteid.

  • Muudame Eesti avaliku ruumi eestikeelseks ja tõstame eesti keele staatust.

  • Toetame senisest enam rahvusteadusi ning Eesti algupärase kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist. Viime sisse eesti kultuuriloo kursused ja taastame eesti kirjanduse kursuse nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis.

  • Kaitseme perekonda kui rahva püsimise, kasvamise ja ühiskonna alust; me ei luba perekonna - laste ema ja isa- tähenduse muutmist riigi õigusaktides.

  • Seisame Eesti põhiseaduse ülimuslikkuse eest ning tagame, et riigivõimu teostatakse eranditult kooskõlas põhiseadusega ja kodanikke käsitletakse seaduse ees võrdsetena.

  • Viime sisse sisulise parlamentaarse järelevalve õigus- ja julgeolekuasutuste tegevuse põhiseaduslikkuse üle.

  • Kiire ja õiglase eeluurimise ning kohtumenetluse huvides lühendame kohtumenetluse tähtaegu ning vähendame kokkuleppemenetluste arvu.

  • Tagame õigusabi kättesaadavuse ka vähemkindlustatud elanikkonnale, alandame vastavaid riigilõive.

  • Nõuame õiguskaitseasutuste poolt olulise prioriteedina laste vastu suunatud seksuaalkuritegude menetlemist; selliste kuritegude eest tuleb määrata tegelikud ja ranged karistused.

  • Tõhustame rahapesu uurimise võimekust ja sellealast rahvusvahelist koostööd; päästame Eesti maine rahapesu uurimise taasalgatamisega.

  • Taastame ametnike isikliku vastutuse põhimõtte; riigile kahju tekitanud ametnikel tuleb vastutada enda tegemiste ja tegematajätmiste eest.

  • Lõpetame riigiametites üha kasvava salastamise - isikuandmete kaitse sildi all toimuv massiline teabe kõrvaldamine avalikust käibest ei ole kooskõlas avaliku võimu läbipaistvuse põhimõttega.

  • Loome sõjaaja riigikaitsekohtud, et kohtusüsteem saaks kodanike huve tõhusalt kaitsta ka sõjaliste kriisiolukordade korral.

  • Välistame vaktsiinipasside kehtestamise ja keelame otsese ja kaudse sundvaktsineerimise. Taastame vaktsiinisunni tõttu vallandatute õigused ning kohustame riigiasutusi ja ettevõtteid maksma õiglast kahjutasu.

    Programm

    Austame vaktsineerimisevabaduse põhimõtet ning välistame ühemõtteliselt vaktsiinipasside süsteemi kehtestamise. Keelame otsese ja kaudse sundvaktsineerimise. Taastame kõik õigused neile, kes vallandati töökohalt vaktsiinisunni tõttu ning kohustame riigiasutusi ja ettevõtteid maksma õiglast kahjutasu.

  • Toome kohtu ette nii NSV Liidu kui ka tema õigusjärglase aegumatud kuritööd ja nende toimepanijad. Päästame Eesti demokraatia

  • Seisame riikliku suveräänsuse eest ja oleme vastu täiendava võimu loovutamisele Euroopa Liidu institutsioonidele; oleme vastu liikmesriikide vetoõiguse kaotamisele välispoliitikas jt valdkondades.

  • Seadustame kodanikele õiguse algatada rahvaalgatuse korras siduvaid seaduseelnõusid ja rahvahääletusi.

  • Muudame presidendi rahva poolt valitavaks.

  • Viime läbi sõltumatu e-valimiste auditi; e-valimiste jätkumist peame võimalikuks juhul, kui põhjaliku ja sõltumatu auditit kinnitab, et e-valimiste usaldusväärsus on väljaspool kahtlust.

  • Seisame vastu püüdlustele piirata sõna-, usu- ja südametunnistusvabadust. Me ei lepi püüdlustega laiendada nn vihakõne mõistet, kehtestada vabaduste mahasurumisele suunatud poliitikat ega tunnista nn poliitilise korrektsuse dogmat.

  • Korrastame kõrgete riigiametnike valimise süsteemi, tagades arusaadavad valikukriteeriumid ja tegeliku konkurentsi.

  • Tühistame kooseluseaduse kui ühiskonda lõhestava ja ühiskonna enamuse hoiakutele vastanduva õigusakti.Päästame Eesti!

Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.