Lubaduste võrdlus teemade kaupa
Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.
| Teema | Reform | Eesti 200 | EKRE | Isamaa | SDE | Kesk | Parempoolsed | Rohelised |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maksud ja eelarve | 9 | 25 | – | 28 | 3 | 26 | 13 | 21 |
| Energeetika ja kliima | 38 | 38 | – | 22 | 19 | – | – | 19 |
| Loodus ja põllumajandus | 38 | 45 | – | 50 | 13 | 73 | – | 56 |
| Tervishoid | 25 | 26 | 16 | 47 | 49 | 43 | – | 41 |
| Haridus ja teadus | 40 | 34 | – | 38 | 9 | 59 | 4 | 67 |
| Pered ja sotsiaalkaitse | 21 | 24 | 16 | 33 | 72 | 55 | 3 | 20 |
| Riik ja õigus | 19 | 54 | 33 | 34 | 44 | 28 | 18 | 36 |
| Kultuur, keel ja sport | 28 | 36 | – | 92 | 47 | 79 | – | 38 |
| Elamu ja regioonid | 38 | 32 | – | 25 | 39 | 33 | – | 6 |
| Transport | 22 | 24 | – | 22 | – | – | – | 22 |
| Kaitse ja julgeolek | 40 | 22 | 55 | 41 | 15 | 57 | 4 | 16 |
| Majandus ja tööturg | 24 | – | – | 34 | 114 | 109 | 5 | 23 |
| Välispoliitika ja ränne | 11 | 3 | 16 | 31 | 1 | 26 | – | 21 |
Haridus ja teadus
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
0 lubadust
Selle teema kohta lubadusi pole.
Eesti 200
34 lubadust
Investeerime oma inimestesse - toome uue taseme HARIDUSES.
Erakonna veendumus on, et haridusse investeerimine on parim pikaajaline poliitika ning parem haridus toob tervemad, jõukamad inimesed, targa majanduse ja eesti keele ning kultuuri püsimise.
Programm
Parim pika plaani poliitika on investeerimine haridusse. Oleme veendunud, et parem haridus kasvatab tervemad, õnnelikumad ja jõukamad järgmised eestlaste põlvkonnad. Praegusest keskmise sissetulekuga riigi staatusest jõukate riikide klubisse viib meid ainult see, kui võtame fookusesse oma inimeste hariduse. Kui juhime targalt, tõuseb Eesti inimeste hariduse tase, pikenevad tervena elatud aastad ja eluiga - inimesed on kauem tööturul, kasvab hõivatute hulk, areneb tark majandus, väheneb tervishoiukulu, suurenevad sissetulekud ja riigi maksutulu, tõuseb inimeste õnnetunne ning kestab elujõulisena eesti keel ja kultuur.
Erakonna eesmärk on, et Eesti haridussüsteem oleks kestvalt maailma parim. Toetume teadmistele ja andmetele ning tugevatele õpetajatele. Haridusvõrgus otsime tasakaalu koduläheduse ja efektiivsuse vahel.
Programm
Meil on vaja rohkem haridust, rohkem koole, rohkem õpetajaid. Eesti 200 tahab, et meie haridussüsteem oleks kestvalt maailma parim. Lähtume parimast võimalikust teaduslikust teadmisest, uuringutest ja andmetest. Teame, et tugev haridus toetub tarkadele ja iseseisvatele õpetajatele ning haridusjuhtidele. Seetõttu on meie hariduspoliitika keskmes inimesed. Haridusvõrku kujundades leiame tasakaalu koduläheduse ja efektiivsuse vahel. Igal Eesti lapsel ja noorel peavad olema väga head õpetajad.
Viime ellu eestimeelse ja eestikeelse ühtse Eesti kooli. Otsustes lähtume haridusteadlaste soovitustest ja iga piirkonna eripäradest.
Toetame nüüdisaegse õpikäsitluse rakendamist. Hea hariduse osaks peavad olema ka õpioskused, sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused, enesejuhtimise võime, kriitiline mõtlemine, kohanemisvõime ja ettevõtlik hoiak. Soosime kogukondlikku haridusmudelit ja paindlikke individuaalseid õpiradu.
Investeerime alus- ja üldharidusse igal aastal 250 miljonit eurot lisaraha. Selle eest kindlustame õpetajate palgatõusu, suurendame õpetajate ja tugispetsialistide koolitustellimust, viime ellu ühtse Eesti kooli reformi ja tagame väga hea hariduse igas Eesti piirkonnas.
Juba järgmisel aastal peab hea kooliõpetaja saama 3000 eurot palka. Suurendame koolide palgafondi ning hoolitseme, et lasteaiaõpetajate ja huvihariduse õpetajate palgad kasvaksid samas suurusjärgus.
Programm
Juba järgmisel aastal peab hea kooliõpetaja saama 3000 eurot palka. Selleks suurendame koolide palgafondi mahtu, mis võimaldab maksta kõrgemat tasu väga hea professionaalse tasemega õpetajatele. Hoolitseme selle eest, et lasteaiaõpetajate ja huvihariduse õpetajate palgad suureneks samas suurusjärgus.
Loome haridustöötajate karjäärimudelid koos asjakohase koormusarvestuse ja palgamudeliga.
Loome 20 aastat õpetajaametis töötanutele õpetajapensioni.
Loome haridusjuhtide värbamis- ja hindamiskomisjoni, mis on haridusasutuse pidajatele toeks kvaliteetsete juhtide värbamisel ning juhtide kvaliteedi hindamisel.
Töötame välja ja rakendame Eesti hariduse kvaliteedikokkuleppe ning nõrkade tulemustega koolide toetusmeetmed.
Töötame välja rahastusmudeli hajaasustusega omavalitsustele ja tagame igale lapsele eestikeelse 1.-6. klassi hariduse kuni 20 minuti kaugusel kodust. Täiendame omavalitsuse kohustust tagada kodulähedane eestikeelne lasteaiakoht.
Programm
Töötame välja rahastusmudeli hajaasustusega omavalitsustele, mis soodustab kodulähedaste lasteaed-algkoolide ja suuremates asulates asuvate progümnaasiumide ja gümnaasiumide võrgu arendamist. Kindlustame igale lapsele eestikeelse 1.-6. klassi hariduse kuni 20 minuti kaugusel kodust. Täiendame omavalitsuse kohustust tagada kodulähedane eestikeelne lasteaiakoht.
Loome toetusmeetmed omavalitsustele, kus luuakse hariduskonsortsiume, st koondatakse koole koostöisteks ja kvaliteetse juhtimisega lasteaed-algkoolide ja progümnaasiumide võrgustikeks.
Ehitame üles Ida-Virumaa Koolipöörde programmi, mis on erirahastusprogramm Ida-Virumaa hariduse kvaliteedi tõstmiseks. Viime hariduse taseme Eesti keskmisest kõrgemale ja arendades ühtset Eesti kooli alates lasteaiast, rajame uued kaasaaegsed hariduskompleksid.
Kehtestame ka lastehoiutasule tulumaksuvabastuse sarnaselt lasteaiakoha ja huviharidusega.
Viime 2027. aastaks kogu Eesti alushariduse eestikeelseks ja lapsed, sõltumata nende kodusest keelest, käivad ühises lasteaias. 2024. aasta sügisest on igale lasteaialapsele tagatud eestikeelne või keelekümblusõpe vastavalt tema oskustele ja võimetele.
Viime 2030. aastaks kogu Eesti üldhariduse eestikeelseks ja lapsed, sõltumata nende kodusest keelest, käivad ühes koolis. 2024. aasta sügisest on igale 1. klassi alustavale muukeelsele õpilasele tagatud eestikeelne või keelekümblusõpe vastavalt tema oskustele ja võimetele.
Ühtse Eesti kooli loomisel lähtume regionaalsetest eripäradest ja teadlaste esitatud soovitustest.
Tõstame kohustusliku kooliea 18. eluaastani ja loome täiendavad paindlikud põhikoolijärgsed õppimisvõimalused igale noorele.
Kasutame digitaalseid õppemeetodeid nutikalt, et võimaldada individuaalseid õpiteid. Loome kogu õppekava katva kvaliteetse eestikeelse digiõppevara ja teeme selle kättesaadavaks igale õpilasele.
Programm
Usume, et tehnoloogia loob paremad õpetamise võimalused. Kasutame digitaalseid õppemeetodeid ja vahendeid nutikalt, võimaldades selle kaudu individuaalseid õpiteid ja ligipääsu eestikeelsele õppele. Loome kogu õppekava katva kvaliteetse eestikeelse digiõppevara ja teeme selle kättesaadavaks igale õpilasele.
Toetame teadlaste seisukohta, et koolipäeva algus peaks olema kõige varem kl 8.45.
Soodustame eraraha kaasamist kutseharidusse, võimaldame kutseõppe andmist ettevõtete poolt ja töökohapõhist kutse- ning eelkutseõpet. Usume, et kutseõppe tulevik on ka eraettevõtluse käes kood/Jõhvi eeskujul.
Töötame välja riikliku kiusuennetuse ja vaimse tervise strateegia, toetades tõenduspõhiseid praktikaid.
Toome teaduspõhise õpioskuste ja sotsiaalsete ning emotsionaalsete oskuste õppe igasse Eesti kooli ja lasteaeda.
Kutsume ellu loodusteadus- ja tehnikahuvihariduse sihttoetused. Loome ja rakendame huvihariduse kvaliteedistandardi. Toome huviharidusse lisaraha.
Investeerime koolimajade tänapäevaseks ja energiasäästlikuks renoveerimisse.
Kõrgharidus ja teadus on targa majanduse arendamise garant
Teeme erakondadeülese pikaajalise kokkuleppe kõrghariduse ja teaduse rahastamiseks. Toetame tasuta eestikeelse kõrghariduse jätkumist praeguses mahus ning lubame ülikoolidel määratud juhtudel kehtestada õppekoha tasu ka eestikeelses õppes.
Programm
Ülikoolide rahastamine ei tohi olla iga-aastase riigieelarve kauplemise koht. Teeme erakondadeülese pikaajalise poliitilise kokkuleppe kõrghariduse ja teaduse terviklikuks rahastamiseks. Toetame tasuta eestikeelse kõrghariduse andmise jätkumist praeguses mahus. Anname ülikoolidele võimaluse kehtestada määratud juhtudel õppekoha tasu ka eestikeelses õppes.
Reformime õppelaenu süsteemi. Suurendame õppelaenu mahtu 6000 euroni õppeaastas. Alandame õppelaenu intressi ja pikendame tagasimakse perioodi kuni 25 aastani. Õppelaen peab katma täiskohaga õppimiseks vajalikud kulud, sest tudengil peab olema võimalik õppida samaaegselt tööl käimata.
Kõiki erialasid ei saa Eestis õppida. Meie ühiskonda rikastavad erinevad kogemused ja vaatenurgad. Täiendame toetusi ja loeme laenuskeemi maailma tippülikoolides õppijatele. Pakume igal aastal stipendiumi 100 tudengi kraadiõpinguteks välismaal, teistele töötame välja laenuskeemi.
Välisüliõpilased on Eestile olulised, sest kasvatavad ülikoolide konkurentsivõimet ja võimaldavad kasvatada andekate ja haritud inimeste hulka tööturul. Suurendame välistudengite võimalust panustada riigi majandusse, muutes eesti keele õppe siin viimise õppe osaks.
Käivitame kõiki Eesti kõrgkoole hõlmava e-Ülikooli, et toetada digiõppe arenguhüpet ja võimestada kõrgkoole looma kvaliteetseid digikursusi nii eesti kui inglise keeles. Kõik huvilised nii Eestis kui mujal maailmas peavad pääsema hõlpsalt ligi Eestis loodud kõrgetasemelistele e-kursustele.
Vähem teadust tähendab vähem riiklikke ülesandeid ja ettevõtteid toetavaid ideid. Kui erasektori teadus- ja arendustegevuse kulud tõusevad 1,5%-ni SKT-st, tõstab riik riigieelarvelise eraldise 1,5%-ni SKT-st. Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulutustele loome maksusoodustuse.
Ühiskonna ja ettevõtete teadusmahukamaks muutumiseks on vaja senisest enam doktorikraadiga inimesi. Leiame raha vähemalt 500 doktorandi vastuvõtmiseks igal aastal.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
9 lubadust
Lõpetame Narva soojuselektrijaamades puidu põletamise.
Hoiame ära puidu Eestist väljaveo toorainena ning suurendame Eesti puidutööstuse võimekust väärindada puitu mööblitööstuses, ehituses ja muus pikaajaliselt süsinikku siduvas ja suuremat tulu toovas tootmises. Toetame puidu väärindamisega seotud teadustööd ja rakendusuuringuid.
Koolitame 4 aastaga poole Eesti elanikkonnast elanikkonnakaitse koolitustel.
Käivitame koostöös Kaitseliiduga arutelu noorteorganisatsioonide töö tõhustamiseks ja võimalikuks ühendamiseks.
Rakendame üldhariduskoolides laiapindse riigikaitse õpetuse ja käivitame regulaarsed elanikkonnakaitse harjutused.
Toome tagasi noorsoopolitseinikud.
Võtame Ukraina sõja õppetunnid arvesse Kaitseväe kõigi tasandite juhtide ettevalmistusel ja koolituste korraldamisel.
Parendame riigikaitselist haridust, tagame heal tasemel riigikaitseõppe kõigis koolides. Kasutame paremini Balti Kaitsekolledži rahvusvahelist potentsiaali.
Toetame Eesti rahvusliku kaitsetööstuse arendamist, kaitsealast teadus-ning arendustegevust ning kaitsetööstusettevõtete koostööd rahvusvaheliste kaitsetööstusettevõtetega.
Eesti Reformierakond
40 lubadust
Üleminek ühtsele eestikeelsele haridusele algab 2024. aastast.
Tõstame õpetaja palga 120% keskmisest palgast.
Kasvatame kõrghariduse rahastamist 15% igal aastal.
Suurendame teadus- ja arendustegevuse rahastust 1,5% SKPst.
Muudame vaimse tervise abi kättesaadavamaks.
Kaotame lasteaia kohatasu.
Alusharidus on alates 2024. aastast eestikeelne.Eestikeelne lasteaed loob kõigile lastele hoolimata kodukeelest valmisoleku eestikeelses üldhariduskoolis õppimiseks. Riik ja omavalitsused ei korralda ega rahasta muukeelset lastehoidu ega alusharidust.
Alates 2030. aastast on üldharidus eestikeelne: riik rahastab ainult eestikeelset põhi- ja gümnaasiumiharidust. Võõrkeelsetes erakoolides tuleb õpetada eesti keelt, ajalugu ja kultuuri riigi määratud mahus.
Programm
Üldharidus on alates 2030. aastast eestikeelne ja eestimeelne. Alates 2030. aastast rahastab riik üksnes eestikeelset põhi- ja gümnaasiu miharidust, et tagada kõigile noortele ühtlaselt hea kvaliteediga haridus ning luua võrdsed võimalused nii haridustee jätkamiseks kui ka tööjõuturul. Sam uti on oluline ühise info- ja väärtusruumi loomine. Kõigis erakoolides, kus õppetöö toimub võõrkeeles, tuleb koolipidajal tagada eesti keele, ajaloo ja kultuuri õpetamine riigi poolt määratud ulatuses.
Eestikeelsele haridusele üleminekul toetab riik teaduslikke õppemeetodeid ja õpetajate piirkondlikult erinevat tasustamist. Õpetajapuudust leevendame piirkondliku palgadiferentseerimise ja lähtetoetustega.
Programm
Üleminekul eestikeelsele haridusele toetab riik teaduslike õppekorraldusviiside kasutamist ja õpetajate piirkondlikku diferentseeritud tasustamist. Õpetajate puudust omavalitsustes, kus üleminek eestikeelsele haridusele on töömahukas, leevendame piirkondliku palga diferentseerimise ja lähtetoetustega. Riik saab toetada ülikoolide tegevusi teaduslike õppemetoodikate juurutamisel eesti keelele üleminekul koolides.
Õpetaja keskmine palk peab olema vähemalt 120% riigi keskmisest palgast. Õpetajate karjäärimudel peab tagama vähemalt 25% palgaerinevuse samas õppeasutuses.
Programm
Õpetaja keskmine palk peab olema vähemalt 120% riigi keskmisest palgast. Õpetajad kui magistrikraadiga spetsialistid peavad saama konkurent sivõimelist palka. Selleks, et tõsta õpetajaameti prestiiži, peavad haridus valdkonna osapooled leppima kokku hariduseelarvete kujundamise ning õpetajate tasustamise põhialustes. Õpetajate karjäärimudel peab tagama vähemalt 25% palgaerinevuse sama õppeasutuse sees.
Koolijuhtidele tuleb maksta tippjuhtidele väärilist palka. Koolijuhtide kohtadele peab olema avatud ja aus konkurss, kus kandidaate hindab objektiivne ja pädev komisjon.
Programm
Koolid vajavad tippjuhtidest eestvedajaid. Koolijuhi kvalifikatsioonist ja motivatsioonist sõltub õppeasutuse tegevus ja tulemuslikkus. Selleks, et tagada koolidele professionaalsed juhid, tuleb maksta neile kui tippjuhtidele väärilist palka. Koolijuhtide ametikohtadele peab olema avatud ja aus konkurss, kus koolijuhi kandidaate hindab objektiivne ja kompetentne valimiskomisjon.
Teeme ülikoolidega kokkulepped õpetajate, tugispetsialistide ja koolijuhtide kraadiõppe ja täiendkoolituse korraldamiseks
Õpetajakoolituse kohta sõlmime ülikoolidega eraldi kokkulepped, sest senised halduslepingud ei ole tagänud õpetajate, tugispetsialistide ja koolijuhtide järelkasvu. Eesmärk on paindlikum ja õppijakesksem haridussüsteem.
Programm
Riigi sõlmitavad halduslepingud ülikoolidega ei ole seni taganud õpetajate, tugispetsialistide ja koolijuhtide vajalikku järelkasvu. Arvestades õpeta jakoolituse prioriteetset tähtsust ühiskonnale, tuleb õpetajakoolituse tee mal sõlmida ülikoolidega eraldi kokkulepped. Eesmärk on muuta haridussüsteem paindlikumaks ja õppijakesksemaks kõigis haridusastmetes.
Me toetame riiklike õppekavade kaasajastamist, ühendades üldhariduse noorsootöö, huvi- ja kutseharidusega. Kõrghariduses võimaldame rohkem osakoormusega õppimist, et õppurid saaksid õppida ja töötada.
Programm
Toetame riiklike õppekavade kaasajastamist, lõimides üldhariduse noorsootöö, huvi- ja kutseharidusega. Kõrghariduses püüab enamus õppureid ühildada täiskoormusel õppimist ja töötamist. Kuna töökogemus on oluline ja aitab rahuldada ka tööturu vajadusi, peaks võimal dama rohkem osakoormusega õppimist, et säästa õppureid ülekoormuse ja vaimse tervise probleemide eest ning tagada, et ülikoolid ei peaks tegema järeleandmisi õppekvaliteedis.
Me arendame süsteemselt õpilaste annete märkamist ja arendamist, et iga lapse ande saaks välja selgitada ja toetada. Selles on oluline roll huviharidusel.
Programm
Õpilaste annete süsteemne arendamine. Iga laps on andekas. Avatud ja paindlik haridussüsteem peab olema suuteline märkama ja pakkuma toetust iga lapse ande väljaselgitamisel ja arendamisel. Selleks on vaja rakendada annete märkamise ja arendamise süsteemi. Annete arendamisel on oluline roll huviharidusel.
Riigikaitseõpetus on osa üldharidusest. Muutunud julgeolekuolukorraga on teadmised riigikaitsest hädavajalikud igale inimesele.
Me seame lävendid järgmisse kooliastmesse sisenemisel, mitte kooliastme lõppu, nagu Põhjamaades. Arendame põhikooli lõpueksameid nii, et neid saaks kasutada järgmisele astmele sisenemisel ega takistaks põhikooli lõpetamist.
Programm
Sarnaselt Põhjamaadele seame lävendid järgmisesse kooliastmesse sisenemisel, mitte kooliastme lõppu. Hindamine ja eksamid peaksid senisest enam toetama motiveeritud õppi mist. Õpitulemuste tagasisidestamine ja mõõtmine on õppe loomulik osa. Lisaks ainealaste teadmiste omandamisele on oluline tagasisidestada ka üldpädevuste arengut, näiteks õpioskuste ja enesejuhtimise oskuste aren gut. Arendame põhikooli lõpueksameid nii, et neid saaks kasutada järgmisele haridusastmele sisenemisel ja nad poleks takistuseks põhikooli lõpetamisel.
Me toetame videoõppematerjalide arendamist reaal- ja loodusainetes 7.–9. klassile. Materjalid katavad kogu õppekava ja on seotud enesekontrolli testidega, et noored saaksid emakeeles iseseisvalt õppida.
Programm
Toetame süsteemset videoõppematerjalide arendamist eelkõige reaal- ja loodusainetes. Selleks, et noortel inimestel oleks võimalus õppida iseseisvalt emakeeles, toetame eelkõige põhikooli kolmanda astme ehk 7.-9. klassi reaal- ja loodus ainetessüsteemset videoõppematerjalide arendamist, mis kataksid kogu õppekava ning oleksid seotud temaatiliste enesekontrolli testidega.
Koolid peavad pakkuma B-võõrkeele valikul vähemalt kahte keelt. Vene keele õpetajatele, kes kaotavad koormuse, pakume ümberõpet, näiteks vene emakeelega laste eesti keele õpetajaks.
Programm
B-võõrkeele valikul peavad koolid pakkuma õpilastele valikut vähemalt kahe võõrkeele vahel. Kehtiv seadus kohustab kooli pakkuma õpilasele võimalusel teise võõr keele õppimise valikut. Valdavalt on selleks valikuks kujunenud vene keel. Venemaa agressioon on ahendanud järsult vene keele kasutusala ja see tingib vajaduse kohustada koole suurendama valikuvõimalusi teise võõrkeele osas. Vene keele õpetajatele, kes kaotavad koormuse, pakume võimalust ümberõppeks näiteks eesti keele õpetajaks vene emakeelega lastele.
Loome abiõpetajate ettevalmistamise süsteemi. Õpetajate suurt töökoormust saab vähendada, kui klassis on ka abiõpetaja. Vaja on luua abiõpetajate kvalifikatsioon, võimalused selle omandamiseks ning tasustamise kokkulepped.
Hoiame elus murdekeeli. Toetame murdekeelte piirkondades murdekeelsete lasteaiarühmade avam ist, kui kogukond soovib anda lapsevanematele valiku õpetada lapsi murde keeles.
Ühtlaselt hea ettevalmistus kooliks on oluline. Alustame kooliharidust kuuendast eluaastast ettevalmistusaastaga, mis ühtlustab laste valmisolekut kooliks. Selleks kujundatakse ümber lasteaia viimane rühm, kus õpetatakse sotsiaalseid oskusi, lugemist, kirjutamist ja esimest võõrkeelt.
Me toetame koostöist koolikultuuri ning loome õpetajatele ja koolijuhtidele regulaarse supervisiooni ja alustajatele mentorlussüsteemi.
Programm
Toetame koostöise koolikultuuri, õpetajate ja koolijuhtide supervisiooni ja mentorsüsteemi arendamist. Õpetajate püsimine koolis sõltub mitte ainult palgast, vaid sellest, kuidas nad end koolis tunnevad. Õpetajate omavaheline koostöö ja koostöö tugispetsialistide ning lapsevanematega aitab raskustega toime tulla. Toetame koostöise koolikultuuri arendamist. Loome õpetajatele ja koolijuhtidele regulaarse supervisiooni võimaluse sarnaselt sotsiaalvaldkonnas töötavate spetsialistidega ning mentorlussüsteemi alustavatele koolijuhtidele ja õpetajatele.
Me toetame õpetajate ja õpilaste vaimset heaolu: laiendame vaimse tervise esmaabi koolituste kättesaadavust noortega töötajatele ja teismelistele ning soodustame loovterapeutide, näiteks kunstiteraapia, kasutamist koolides.
Programm
Õpetajate ja õpilaste vaimse heaolu toetamine on oluline. Vaimse tervise probleemide ennetamine, õigeaegne märkamine ja oskuslik sekkumine tagavad arenevatele noortele vaimset tervist toetava keskkon na. Selleks laiendame vaimse tervise esmaabi koolituste kättesaadavust nii noorte inimestega töötajatele kui ka teismelistele. Lisaks soodustame loovterapeutide laialdasemat kasutamist haridusasutustes. Näiteks kunsti teraapia aitab ennetada laste vaimse tervise probleeme ning teadusuurin gute põhjal sobib kunstiteraapia hästi koolidesse.
Me toetame koolides tõenduspõhiseid programme ja väärtusarendust, mis ennetavad vaimse tervise häireid ja riskikäitumist ning arendavad laste sotsiaal-emotsionaalseid oskusi ja koostöist koolikultuuri.
Programm
Peame oluliseks turvalist ja mõnusat koolikeskkonda. Rahvusvahelised võrdlused näitavad, et Eesti lapsed kogevad jätkuvalt ro hkem kiusamist kui paljudes teistes riikides. Toetame koolide tõendus- ja te aduspõhiseid vaimse tervise häireid ja riskikäitumist ennetavaid programme ja väärtusarendust, et arendada laste sotsiaal-emotsionaalseid oskusi ning koostöist koolikultuuri.
Me toetame Tartu Ülikooli Liikumislabori programmi "Liikuma Kutsuv Kool" laienemist kõikidesse koolidesse, et lapsed liiguksid koolipäeva jooksul piisavalt, ning võtame kasutusele uue liikumisõpetuse ainekava.
Programm
Toetame koolis laste liikumisharjumuse kujunemist. Toetame Tartu Ülikooli Liikumislabori "Liikuma Kutsuva Kooli programmi" laienemist kõikidesse koolidesse, et lapsed saaksid koolipäeva sees piisav alt liikuda, mis toetab nii laste vaimset tervist kui ka õppimisvõimet. Lisaks võtame kasutusele uue liikumisõpetuse ainekava.
Rakendame kutsehariduses tulemusrahastuse, arendame kutsekeskhariduse õppekavu ning soodustame kutsekoolide ja üldhariduskoolide koostööd, sh võib kutsekoolide juurde luua progümnaasiume.
Programm
Kutsehariduses rakendame tulemusrahastuse põhimõtet, et kutsekoolid teeksid tihedamat koostööd tööandjate ja üldhariduskoolidega. Kutsekeskhariduse õppekavasid tuleb arendada, et need oleksid kaasaegsed, vastaksid tööturu ootustele ja tagaksid ka tugeva keskhariduse. Kutsekeskhariduse lõpetanu peab olema konkurentsivõimeline jätkamaks õpinguid järgmises haridusastmes. Selleks, et põhiharidust omandavad lapsed õpiksid tundma kutsekoolides õpetatavaid erialasid, soodustame koostööd üldhariduskoolide ja kutsekoolide vahel. Muuhulgas on võimalik kutsekoolide juurde luua progümnaasiume.
Rakendame kutseharidust täiskasvanute täiend- ja ümberõppeks, mis vastaks tööjõu turu vajadustele. Kutsekoolides on head võimalused pakkuda koostöös Töötukassaga inimestele vajalikku täiend- või ümberõpet erialadel, mida tööturg vajab.
Ülikoolid, ettevõtjad ja avalik võim peavad leidma koostöömudeli teadmistepõhise majanduse jaoks. Toetame riigi osalemist teadus- ja arendustegevuses, alusteadusi ning rahvusteadusi, mis aitavad eesti keelt ja kultuuri.
Programm
Ülikoolid, ettevõtjad ja avalik võim peavad leidma koostöömudeli konkurentsivõimelise ja teadmistel põhineva majanduse arendamiseks. Riigi osalemine ja tugi teadus-arendustegevusele, innovatsiooni motiveeriv õiguskord, hariduse väärtustamine ning koostöö avaliku ja erasektori vahel on kõrge lisaväärtusega toodete ja teenuste maailmaturule toomiseks ja töö tootlikkuse tõstmiseks hädavajalik. Samuti peame oluliseks toetada alusteadusi, milleta pole ka rakendused võimalikud ja rahvusteadusi, mis aitavad kaasa eesti keele, kultuuri ja identiteedi tugevnemisele.
Eestis peab saama kõrgharidust ja teaduskraade omandada eesti keeles. Ilma eesti teadus- ja õiguskeeleta ning erialaterminoloogiata ning nende kõrghariduse kaudu edasiandmiseta ei ole võimalik eesti kultuuri säilimine ja areng.
Kõrghariduse toetus riigieelarvest suureneb aastatel 2023-2027 vähemalt 15%.
Samal ajal tuleb soodustada eraraha kaasamist kõrgharidusse, et kõrghariduse ra hastamine kasvaks 1,5%ni SKPst.
Me tagame esimese kõrghariduse kõigile õppijatele maksumaksja toel ehk tasuta. Riik saab halduslepingutega määrata ühiskonnale olulistes valdkondades tasuta õppe ka ümberõppel.
Programm
Eesti riigi jaoks vajaliku haritlaskonna tagamine, eesti keele ja kultuuri säil imine ning areng nõuavad ühiskonnalt solidaarset panust ülikoolide ülalpid amisse. Peame oluliseks kvaliteetse kõrghariduse kättesaadavust, seetõt tu tagame esimese kõrghariduse kõigile õppijatele maksumaksja toel ehk õppijale tasuta. Riik saab halduslepingutega määrata ühiskonnale olulistes valdkondades tasuta õppimise ka ümberõppel.
Me soodustame eraraha ja ettevõtjate panust kõrgharidusse ning reformime õppelaenude, stipendiumide ja vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi, et üliõpilased saaksid pühenduda õppimisele.
Programm
Soodustame eraraha kaasamist, sealhulgas ettevõtjate panust kõrgharidusse tõstmaks õppekvaliteeti, parandamaks üliõpilaste õpikeskkonda ja tõstmaks üliõpilaste õpimotivatsiooni. Samal ajal peame vajalikuks reformida õppelaenude, stipendiumide ja vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi nii, et üliõpilased saaksid pühenduda õppimisele.
Kõrgharidus peab olema rahvusvaheline. Riigi poliitika peab soosima Eestisse õppi ma tulemist ja Eesti inimeste õppimist mainekates välismaa ülikoolides, soodustades pärast õpingute lõpetamist naasmist kodumaale.
Reformierakond loob tingimused, et Eestis areneks teadmiste ja innovatsiooni põhine majandus, mille lisandväärtus ja ekspordivõime on kõrge. Riik juhib innovatsiooni ökosüsteemi ja teeb terviklikku talendipoliitikat.
Programm
Soosime avatud, teadmistepõhise ja innovatiivse Eesti arengut. Reformierakond loob tingimused, et Eestis areneks kõrge lisandväärtuse ja ekspordivõimega majandus, mis põhineb valdavalt teadmistel ja innovat sioonil. Selleks juhib ja arendab riik süsteemselt innovatsiooni ökosüsteemi ja teostab terviklikku talendipoliitikat.
Riik panustab ise teadus- ja arendust egevusse vähemalt 1% SKP-st ja innustab ettevõtjaid panustama vähemalt 2% SKP-st, et edendada globaalset koostööd teadlaste, teadusasutuste ja ettevõtjatega.
Riik seab riigi osalusega äriühingutele omanikuootustes teadus- ja arendustegevuse investeeringute eesmärgi 2% käibest või vähemalt miljon eurot aastas.
Ilma rahvusvahelise koostöö ja võrgustumiseta ei ole eesti kõrgharidusel tulevikku. Eesti huvides on ka siin loodud teadmuse levitamine maailmas.
Tuleb üle vaadata, kas Eesti vajab ja suudab pidada üleval kõiki ülikoolide erialasid; vahel võib spetsialiste koolitada välismaal. Soovime Eestisse maailma juhtivate ülikoolide filiaale ja julgustame Eesti ülikoole avama filiaale välismaal.
Programm
Tuleb üle vaadata, kas Eesti vajab ja suudab üleval pidada kõiki ülikoolides õpetatavaid erialasid. Teatud juhtudel võib olla mõttekam koolitada vajalik ke spetsialiste välismaa ülikoolides. Soovime näha Eestis juhtivate maailma ülikoolide filiaale ja julgustame Eesti ülikoole avama filiaale välisriikides.
Parempoolsed
4 lubadust · Ei kuulu Riigikokku
Innovatsiooni võimendamiseks paneme Eesti ülikoolide õppe ja teaduse kvaliteedi ambitsioonikalt kasvama, et tõsta üks Eesti ülikool maailmas saja parima sekka.
Kõrghariduse kvaliteedi tõstmiseks tagame selleks vajaliku riikliku rahastamise ja anname ülikoolide suuremad võimalused eraraha kaasamiseks.
Koolivõrgu planeerimisel võtame aluseks, et kooli ainus eesmärk on anda meie lastele maailma parim haridus.
Parima eestikeelse koolihariduse viimiseks igasse Eesti nurka loome kaasaegsed õppeplatvormid ja muudame õpetajaameti atraktiivseks.
Eestimaa Rohelised
67 lubadust · Ei kuulu Riigikokku
Me toetame keskkonnahariduse programme ja lasteaiaõpetajate keskkonnahariduse koolitusi, et laps õpiks lasteaias loodusega tasakaalus elama.
Programm
Keskkonnaharidus alushariduse osana peab andma lapsele eluteeks kaasa loodusega tasakaalus elamise tunnetuse. Lasteaias peab õppima hoidma ning väärtustama elu, kaitsma elusolendeid ning õppima liigiülest empaatiat. Looduse hoid kui sisemine vajadus saab alguse lapsepõlvest. Toetame keskkonnahariduse programme ja lasteaiaõpetajate keskkonnahariduse koolitusi.
Aitame kohalikel omavalitsusüksustel rajada tasuta mängutoad ja laiendada õues tegutsemise võimalusi, et oleks kohti, kus kodus kasvavad lapsed saaksid omavahel mängida. Nii arenevad laste sotsiaalsed oskused ja kodused vanemad saavad omavahel suhelda.
Peame vajalikuks logopeedide, psühholoogide, eripedagoogide ja sotsiaaltöötajate suuremat koostööd lasteaedadega. Samuti on oluline nende tegevuse suurem finantseerimine.
Parandame teoreetilise õppe seostamist igapäevaeluga. Toetame interdistsiplinaarset ja õppeainete omavahelist sünkroonõpet koolis.
Toetame kooliaedade taastamist ja laiendamist.
Me leiame, et kool peab arendama infoleidmise ja kriitilise hindamise, analüüsi ja loovuse oskust ning last sotsiaalselt. Selleks aitab kaasa lastega filosofeerimine.
Programm
Leiame, et kool peab arendama oskust leida vajalikku informatsiooni ja seda kriitiliselt hinnata, analüüsi- ja sünteesioskust ning loovust õpitut igapäevaelus ja maailma mõtestamisel rakendada. Sellele aitab kaasa lastega filosofeerimine. Kool peab arendama last sotsiaalselt, andma võimekuse teisi kuulata ja ühiselt toimida.
Varustame koolid kaasaegsete vahenditega käeliseks ja füüsiliseks tegevuseks ning praktilisteks õppeks tehnoloogia, -, bioloogia-, füüsika- ja keemiatundides.
Loome võrdväärsed võimalused kõigi tasemete hariduse omandamiseks. Pooldame tervikliku õppevideotega loengute keskkonna loomist kõigis üldhariduse õppeainetes. Me ei poolda põhi- ja keskhariduse koondamist keskustesse.
Väikesed algkoolid peavad säilima ja need tuleb piisava arvu õpilaste olemasolul taastada, et võimaldada õpilastel koolis käimist elukoha lähedal, mis on maapiirkondade arendamiseks ja noorte maale asumiseks ja elama jäämiseks ülioluline.
Pooldame õppeainete omavahelist suuremat lõimimist, et lapsel kujuneks välja võimalikult seostatud ja terviklik maailmapilt.
Põimime loodusväärtused, keskkonnahoiu põhimõtted ja austuse looduse vastu igasse õppekavasse, haridusastmesse, õppeainesse ning haridusasutusse.
Suurendame gümnaasiumis valikainete osakaalu ja võimalust valida valikaine mõnest teisest gümnaasiumist, kutsekoolist või kõrgkoolist.
Suurendame valikainete osakaalu põhikoolis, andes koolidele võimaluse ise leida tee õpiväljundite omandamiseks ja õpilastele individuaalsete õppekavade alusel õppimiseks.
Soodustame paikkondliku keele, murde ja kultuuri õpetamist üldhariduskoolis ning osalist õpet paikkondlikus keeles (näiteks seto või võru keeles).
Viime kehalise kasvatuse ja vahetundides sisse mediteerimise ja jooga. Need saavad olema koolide jaoks vabatahtlikud.
Võimaldame kõigil õpilastel valikainena õppida usundiõpetust, mis annab ülevaate maailma usunditest ja religioossete uskumuste suurest varieeruvusest, sh põlisrahvaste loomislood.
Toetame laste ja noorte loodusainete ja leiutamisringe üle riigi.
Toetame eestikeelsete õppimisvõimaluste asutamist ja laiendamist välismaal asuvates koolides, kui seal on piisavalt suur eesti kogukond. Toetame üleilmse eestikeelse veebikooli loomist neile, kes peavad elama Eestist eemal.
Laiendame e-õppe võimalusi neile õpilastele, kellele see paremini sobib ja kes elavad koolimajadest kaugel ning koolides, kus pole vastava aine õpetajat.
Me vähendame kohustuslikku õppekoormust ja õpetajate töökoormust. Selle asemel loome võimalused vabatahtlikuks juurdeõppimiseks, nii et õppepäevade arv aastas jääb samaks.
Programm
Vähendame kohustuslikku õppekoormust, millega väheneb ka õpetajate töökoormus. Selle asemel loome võimalused vabatahtlikult õppida juurde üldaineid, valmistuda riigieksamiteks ja olümpiaadideks, õppida teaduskoolis või ülikoolis, omandada praktilisi oskuseid huvikoolis, kutsekoolis või töökohal, mille tulemusena õppepäevade arv aastas jääb samaks.
Võtame prioriteediks võitluse koolikiusamise vastu ja töötame välja vastavad meetmed, kuidas muuta kool turvaliseks õpikeskkonnaks. Koolide edetabeli moodustamisel peame oluliseks ka koolikiusamise indeksi arvestamist.
Reformime merehariduse, muudame selle ülesehituse läänepärasemaks, vähendame õppekavade killustatust ja dubleerimist.
Loome akadeemilise puhkuse võtmise võimaluse üldhariduskooli õpilastele, et vähendada koolist välja langemist.
Rahastamisel arvestame ka andekust lisavajadusena. Andeka lapse õpetaja oluline roll on lapse võimete mõistmisel, arendamisel ja tunnustamisel.
Anname igale lapsele ja noorele võimaluse tasuta osaleda vähemalt ühe huvikooli või -ringi tegevuses.
Soodustame kogupäevakoolide levikut.
Lõimime koolid, raamatukogud ja kogukonnakeskused huvihariduse/mitteformaalhariduse võrgustikuks.
Keskendume tervist toovale kehakultuurile ja igapäevase liikumiskultuuri arendamisele, et liikumine värskes õhus ja looduses oleks meie lastele kättesaadav.
Töötame välja nii tänaseid kui lähituleviku vajadusi arvestava kutsekoolitustellimuse, kaasates kõiki asjassepuutuvaid osapooli. Parandame kutsekoolide õppekeskkonda ja praktikabaasi.
Anname töötajatest huvitatud osapooltele paindlikud võimalused nii otseselt koolituses osaleda, õpipoisiõpet ja töökohapõhist õpet võimaldada, praktikakohti pakkuda kui ka koolitust rahaliselt maksuvabalt toetada.
Anname üldhariduskoolis õppijale võimaluse võtta kutsekoolist koolitusi mingi arv tundide ulatuses, et nad saaksid mingi kursuse või koolituse tunnistuse kooli lõpetamisel. Kaasame kutsekoole täiskasvanute elukestvas õppes.
Kutsekoolide õppekavad peaks teaduspõhiselt välja töötama vastavat eriala õpetavad kõrgkoolid koostöös ettevõtjatega, kus Ideaalis võiks kutsekoolidel olla võimalik valida eri õppekavade vahel.
Võimaldada kutsekoolide õpilastel osaleda vastava eriala projektides kõrgkoolides.
Tagame kutsehariduse omandamise võimalused kõigile soovijatele.
Tervitame 2022. aasta valitsuskoalitsiooni leppes ette nähtud kõghariduse rahastuse tõusu 15% aastas ja hoolitseme selle jätkumise eest, kompenseerimaks teravat alarahastust eelnenud aastatel.
Toetame eestikeelsete bakalaureuseastme õppekavade arengut paralleelselt ingliskeelsetega.
Toetame loodushoiu, ökoloogia ja jätkusuutlikkuse teemade lisamist kõigisse õppekavadesse, kus neid seni veel ei ole.
Toetame teaduskondade ülest interdistsiplinaarset koostööd.
Peame vajalikuks õppejõudude ja teadustöötajate eraldi tunnustamist ja erinevaid atesteerimise kriteeriume. Sõltuvalt erialast ja õppeastmest võib õpetamisoskus olla õppejõule vajalikum kui artiklid rahvusvahelise levikuga ajakirjades ja oskus projektidele rahastust taotleda.
Võimaldame töötavatele üliõpilastele tasuta õppimist osakoormusega, soosides sellega erialase töö või praktikakohtade leidmist. Kutse- ja kõrghariduse õppekavade koostamisel tuleb kaasata ettevõtteid, kus õppurid hiljem tööle asuvad.
Võimaldame tasuta kõrgharidust ainepunkti põhiselt praeguse ajapõhise õppekava täitmise asemel, et anda üliõpilastele võimalus ise valida õppimise tempo ja ühitada õppimine tööga.
Õppelaen peab olema sotsiaalse õigluse tagamise meede, mitte panganduslik äriprojekt. Arvestame õppelaenu intressi määramisel tegelikku elukalliduse tõusuga ja pikendame õppelaenu tagasimakse tähtaega. Kustutame osa õppelaenust lapse sünni korral.
Me pöörame tähelepanu välisüliõpilaste, -õppejõudude ja -teadlaste lõimimisele ülikooli ja Eesti ühiskonda. Meie prioriteet on, et võimalikult paljud rahvusvahelised kraadiõppurid jääksid Eestisse tööle.
Programm
Pöörame tähelepanu välisüliõpilaste, -õppejõudude ja -teadustöötajate integreerimisele ülikooliellu ja Eesti ühiskonda, arvestades nende erinevat kultuuritausta ja mittetäielikku eesti keele oskust. Meie prioriteet on, et võimalikult paljud rahvusvahelised kraadiõppurid jääksid Eestisse ja siseneksid siinsele tööjõuturule.
Kehtestame ülikooli õppejõududele baastöötasu.
Tagame tasuta eestikeelse kõrghariduse jätkumise, et igal Eesti inimesel oleks hoolimata oma ühiskondlikust ja majanduslikust positsioonist võimalik riigikeeles jõuda hariduses nii kaugele kui ta soovib.
Toetame erivajadustega inimeste tugispetsialistide kättesaadavust lastele, õppijatele, lapsevanematele ja õpetajatele, loome rahalisi stiimuleid ning toetusmehhanisme teenuse pakkumisel ja tulemuslikkuse tagamisel.
Parandame lisavajadusega inimestele suunatud kutsehariduse võimalusi.
Muudame õppe elukestvaks ja elukeskseks. Tagame inimestele võimaluse end täiendada ja ümber õppida arvestades muudatustega tehnoloogias ja ühiskonnas ning nende rolliga ühiskonnas.
Muudame täiskasvanute hariduse haridussüsteemi loomulikuks osaks.
Võimaldame täiskasvanutele õppeks ja ümberõppeks õppelaenu.
Võimaldame täiskasvanud õppijale omandada põhi- ja gümnaasiumiharidust paindlikumalt, näiteks eksternina ja õppides videoloengute põhjal.
Toetame lapse ja lapsevanema koosõpet ja koos koolitamist, näiteks võimalust osaleda mõõduka raha eest õpetajate poolt pakutavatel kursustel – toetame põlvkondadevahelist sidusõpet, kus erinevad põlvkonnad õpivad üksteiselt.
Töötame välja erineva emakeelega inimestele ühised haridusprogrammid, soodustamaks integratsiooni.
Edendame süsteemmõistelist mõtlemist toetavaid haridusprogramme.
Toetame elanikkonna teadlikkust tõstvaid ja vastutuse võtmisele suunatud haridusprojekte.
Me parandame pedagoogide ja andragoogide väljaõpet ja metoodikat, et õpetaja pakuks õpilasele tema eripärale sobivaid ülesandeid ning toetaks teda iseseisvaks õppijaks kasvama.
Programm
Parandame pedagoogide ja andragoogide väljaõpet ja metoodikat – efektiivne õpetaja koos teiste õpetajatega ilmutab tahet ja kohandab oma õpetamismeetodeid, pakkudes õpilasele individuaalsust arvestavaid õppeülesandeid, kaasab õpilasi eesmärkide püstitamisele ja toetab nende arenemist autonoomseks ennast reguleerivaks õppijaks.
Algajat õpetajat toetavad mentor ja kolleegid ning nende koormus on alguses väiksem.
Toetame õpetajate enesetäiendamist ja loome võimalused õppepuhkuseks.
Viime teaduse rahastamise lähema 10 aasta jooksul kolme protsendini SKPst, millest poole moodustab riiklik teadusrahastus.
Toetame akadeemiliste teadustöötajate projektidest sõltumatut põhipalka. Teadustöö kvaliteedi peab tagama atesteerimine, mitte konkurents.
Kohustame riigiasutusi ja ettevõtteid tellima teadlastelt uuringuid ja ekspertarvamusi riiklikult tähtsates küsimustes ning arvestame nende tulemustega otsustusprotsessis.
Me kõrvaldame liigse bürokraatia teadustööks vajalike vahendite soetamisel, näiteks riigihanke kohustuse, et teadlased saaksid projektirahaga säästlikult ümber käia.
Programm
Kõrvaldame liigse bürokraatia teadustööks vajalike vahendite soetamisel, nagu riigihanke kohustus, et teadlased saaksid projektirahadega võimalikult säästlikult ümber käia. Juhtiv teadlane toimib sisuliselt ettevõtjana projektide turul – et saada järgmise projekti rahastus, tuleb ressursse säästlikult kasutada. Seetõttu puudub vajadus hankesüsteemiks, mille üks eesmärke on tagada säästlik ressursikasutus.
Toetame doktorikraadiga spetsialistide ja teadlaste juurdekasvu ja rakendamist Eestis. Selleks kujundame eesmärgipärased stipendiumid, võimaldame järeldoktori kohti Eestis nii siin kui mujal doktorikraadi kaitsnutele.
Me suurendame riigipoolset rahastusfondi, et Eesti teadlased saaksid täisväärtuslikult osaleda välisprojektides. Toetame rahaliselt ka Euroopa teadusgrantide taotluste koostamist ja välismaise teaduskoostöö arendamist.
Programm
Tõstmaks Eesti teaduse nähtavust maailmas, suurendame välisprojektides täisväärtuslikult osalemiseks riigipoolse rahastuse fondi. Võimaldame teadustöötajatele rahalist toetust mahukate Euroopa teadusgrantide taotluste koostamiseks ja sellesuunaliseks koostööks välismaa teadusasutustega ja teaduskoostöövõrkudes osalemiseks.
Teeme maksusoodustusi erainvesteeringutele teadusesse. Vabastame ettevõtete makstavad teadustöö stipendiumid üksikisiku maksudest samadel alustel riiklike stipendiumitega.
Roheliste juhtimisel saab Eestist üks maailma tehisintellekti väljatöötamis- ja rakendamiskeskus.
Tunnustame võru ja setu keelt Eestis omaette põliskeeltena, lõpetades nende kohtlemine murdekeele või piirkondliku erikujuna.
Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.