Lubaduste võrdlus teemade kaupa
Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.
| Teema | Reform | Eesti 200 | EKRE | Isamaa | SDE | Kesk | Parempoolsed | Rohelised |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maksud ja eelarve | 9 | 25 | – | 28 | 3 | 26 | 13 | 21 |
| Energeetika ja kliima | 38 | 38 | – | 22 | 19 | – | – | 19 |
| Loodus ja põllumajandus | 38 | 45 | – | 50 | 13 | 73 | – | 56 |
| Tervishoid | 25 | 26 | 16 | 47 | 49 | 43 | – | 41 |
| Haridus ja teadus | 40 | 34 | – | 38 | 9 | 59 | 4 | 67 |
| Pered ja sotsiaalkaitse | 21 | 24 | 16 | 33 | 72 | 55 | 3 | 20 |
| Riik ja õigus | 19 | 54 | 33 | 34 | 44 | 28 | 18 | 36 |
| Kultuur, keel ja sport | 28 | 36 | – | 92 | 47 | 79 | – | 38 |
| Elamu ja regioonid | 38 | 32 | – | 25 | 39 | 33 | – | 6 |
| Transport | 22 | 24 | – | 22 | – | – | – | 22 |
| Kaitse ja julgeolek | 40 | 22 | 55 | 41 | 15 | 57 | 4 | 16 |
| Majandus ja tööturg | 24 | – | – | 34 | 114 | 109 | 5 | 23 |
| Välispoliitika ja ränne | 11 | 3 | 16 | 31 | 1 | 26 | – | 21 |
Majandus ja tööturg
Eesti 200
0 lubadust
Selle teema kohta lubadusi pole.
Eesti Reformierakond
24 lubadust
Kehtestame lihtsa ja ühetaolise maksusüsteemi, 700 eurot tulumaksuvabaks kõigile.
Loome majandus- ja maksukeskkonna, mis toob Eestisse uusi investeeringuid ja kõrgepalgalised töökohad.
Rajame säästlikke ja turvalisi ühendusi – toome Eestisse uued rongid ja ehitame lõpuni Rail Balticu.
Hoiame riigi rahanduse korras, püsikuludeks laenu ei võta!
Planeerime taastuvenergia võimsusi sõjaaja kiirusega, muutes Eesti energiasõltumatuks.
Vaatame üle järelevalvet teostavate ametite alluvuse, vältimaks võimalikku huvide konflikti.
Riik panustab ise teadus- ja arendust egevusse vähemalt 1% SKPst ja innustab ettevõtjaid panustama vähemalt 2% SKPst, et edendada globaalset koostööd teadlaste, teadusasutuste ja ettevõtjatega.
Riik seab riigi osalusega äriühingutele omanikuootustes tea dus- ja arendustegevuse investeeringute eesmärgi 2% käibest või vähemalt miljon eurot aastas.
Reformierakond loob tingimused, et Eestis areneks kõrge lisandväärtuse ja ekspordivõimega majandus, mis põhineb valdavalt teadmistel ja innovat sioonil. Selleks juhib ja arendab riik innovatsiooni ökosüsteemi süsteemselt ja teostab terviklikku talendipoliitikat.
Reformierakond seisab kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumise ning reeglipõhise maailmakaubanduse eest ja protektsionismi vastu. EL peab keskenduma konkurentsivõimele, ühtsele majandusruumile, ühendustele, teadusele ja innovatsioonile.
Programm
Seisame kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumise eest ja protektsionismi vastu. Reformierakond seisab Euroopa Liidu nelja põhivabaduse - inimeste, kau pade, teenuste ja kapitali vaba liikumine - täieliku rakendamise ja reeg litepõhise maailmakaubanduse eest. Euroopa Liit peab keskenduma oma konkurentsivõimele, majandusruumi ühtsusele, ühendustele, teadusele ja innovatsioonile. Stabiilne euro toetab Eesti ja Euroopa majanduse rahvusva helist konkurentsivõimet.
Me korrastame ärikeskkonna õigusruumi ja hoiame regulatsioone võimalikult vähe, tühistades ebavajalikud. Maksumuudatused jõustuvad minimaalselt 6-kuulise etteteatamisega ning riigiametid on inimeste ja ettevõtete nõustajad.
Programm
Korrastame ärikeskkonna õigusruumi, et tagada õiglane ning läbipaistev turukorraldus ning innovatsiooni soodustav keskkond. Regulatsioonide eesmärk on anda tarbijale turvalisus ning ettevõtjale selgus ja investeerimiskindlus. Reformierakond lähtub põhimõttest, et riiklikke reg ulatsioone peab olema võimalikult vähe, kuid nii palju kui majandus tõhusaks toimimiseks vajab. Regulatsioone tuleb pidevalt üle vaadata ja ebavajalikud tühistada. Tagame ärikeskkonna etteaimatavuse, ettevõtjate ja sidusrüh made sisulise kaasamise regulatsioonide muutmisse ning maksumuuda tuste jõustumise minimaalselt 6-kuulise etteteatamisega. Ettevõtluskesk konda enim mõjutavad regulatsioonid Eestis ja EL tasandil arutatakse läbi ettevõtlusorganisatsioonidega, et valida Eesti tuleviku jaoks parim lahendus ning vähemalt aastane jõustumistähtaeg. Kehtestame juhtimispõhimõtte, et riigiametid on eelkõige inimeste ja ettevõtete nõustajad ja abistajad.
Me tagame ausa ja vaba konkurentsi ning oleme sallimatud korruptsiooni ja konkurentsi moonutuste suhtes. Jätkame nullbürokraatia projekti ja vähendame ettevõtete halduskoormust, küsimata sama teavet mitu korda.
Programm
Tagame ausa ja vaba konkurentsi riigi kõigi võimalustega. Reformierakond on sallimatu korruptsiooni, mõjuvõimuga kauplemise, põhjendamatute subsiidiumite ja toetuste, soodusrežiimide ning konkurentsi moonutuste või turu manipuleerimise suhtes. Jätkame nullbürokraatia projekti tegevusi. Vähendame ettevõtete halduskoormust, kogudes neilt vaid ühiskonnale vajalikke andmeid võimalikult bürokraatiavabalt ning vältides ühe ja sama teabe mitmekordset küsimist.
Me jätkame riigi osalusega ettevõtete erastamist. Riik jääb ettevõtlusse vaid möödapääsmatu ühiskondliku või julgeolekuvajaduse või kõrvaldamatu turutõrke korral ning valitseb osalusi läbipaistvalt.
Programm
Jätkame riigi osalusega ettevõtete erastamist. Riik ei pea olema ettevõtja ega omama osalusi ettevõtetes. Reformier akond nõustub hoidma riigi osalust ettevõtluses vaid juhul, kui selleks on möödapääsmatu ühiskondlik või strateegiline julgeolekuvajadus või ek sisteerib objektiivne turutõrge, mida pole võimalik kõrvaldada. Ettevõtete osaluste valitsemisel tagame läbipaistvuse, kooskõla hea ühingujuhtimise tavaga ning volitatud isikute personaalse vastutuse.
Me loome Rakendusuuringute keskuse (RUK), mille fookus on digilahendused, tervisetehnoloogia, andmete ja kohalike ressursside väärindamine ning nutikad energialahendused. Teadus ja innovatsioon viivad tootlikuma majanduseni.
Programm
Teadus- ja arendustegevus on tootlikkuse kasvu alus. Kogu ühiskond peab panustama innovatsiooni - ehitame e-Eesti kõrvale i-Eesti. Teadus-, arendus- ning innovatsioonitegevus võimaldab liikumist too tlikuma majanduse ja kõrgelt tasustatud töökohtade suunas. Rakendusuu ringute programmi kogemuse pinnalt loome Rakendusuuringute keskuse (RUK). RUKi strateegiline fookus on digilahendustel, tervisetehnoloogiatel ja '-andmete väärindamisel, kohalike ressursside väärindamisel, sh biomassi rafineerimisel ning nutikatel energialahendustel, sh vesinikutehnoloogiatel.
Riiklikud regulatsioonid toetavad uute tehnoloogiate, nagu tehisintellekti ja isejuhtivate sõidukite, ning idusektori arengut. Riik soosib innovatsiooni finantsstiimulitega teadus-arenduskuludelt.
Programm
Eesti on avatud uutele tehnoloogiatele. Riiklikud regulatsioonid toetavad uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu (näiteks finantstehnoloogiad, tehisintellekt, isejuhtivad sõidukid ja uue põlvkonna internet Web3) ning idusektori arengut. Riik soosib innovatsiooni läbi finantsstiimulite teadus-arenduskuludelt, mis on seotud kohustusliku aastaaruande lisa esitamisega, ja kogutud andmete tagasisidestamisega läbi ettevõtjaportaali.
Riik toetab tehnoloogiate arendamist, mida saab kasutada nii kaitseks kui ka tsiviilotstarbel. Toetades Ukraina kaitsevõimet arendame oma tööstust ja kaasame Eesti ettevõtted Ukraina ülesehitusse.
Programm
Riik toetab kahese kasutusega tehnoloogia arendamist. Arvestades järsult muutunud julgeolekuolukorda soosib riik ettevõtete sel liste innovaatiliste tehnoloogiate arendamist, mis oleksid kasutatavad nii kaitse- kui ka tsiviilotstarbel. Ukraina kaitsevõime toetamisega arendame oma tööstust ja kaasame Eesti ettevõtted Ukraina ülesehitusse.
Me soosime riigi, ülikoolide ja ettevõtjate koostööd uue põlvkonna tööstuslahenduste juurutamiseks. Riik toetab kohalike loodusvarade väärindamist vähima keskkonnamõjuga ning me kaardistame strateegilised maavarad.
Programm
Kaasaegne tööstus võimendab majanduse innovatsioonimahukust ja vähendab keskkonnajalajälge. Eesti digivalmidus ja -kompetents loovad suurepärased eeldused tehnoloo giamahuka tööstuse ja innovatsiooni kasvuks. Soosime riigi, ülikoolide ja ettevõtjate koostööd uue põlvkonna tööstuslahenduste juurutamiseks. Riik toetab uutel tehnoloogiatel põhinevat kohalike loodusvarade väärindamist viisil, mis on vähima keskkonnamõjuga. Kaardistame strateegilised maavar ad ja maksimeerime neist saadava kasu Eesti rahvale.
Me reformime tööturu regulatsiooni ja uuendame töösuhete raamistikku nii, et see motiveeriks töötama, mitte toetustest sõltuma. Paindlikud töösuhted peavad olema võimalikud ilma maksu- või muu diskrimineerimiseta.
Programm
Reformime tööturu regulatsiooni. Kehtiv töösuhete õiguslik regulatsioon on ajale jalgu jäänud. Uuendame ke htivat raamistikku selliselt, et see motiveeriks töötamist, mitte sõltuvust toetustest. Mitmekülgsed ja muutuvate töösuhted (tööampsud, erinevat laadi lepingud, kaugtöö jne) peavad olema võimalikud, ilma et sellega kaas neks maksunduslik või muu diskrimineerimine. Samuti soosime võimaluste loomist erivajadustega ühiskonnaliikmete eneseteostuseks ja kaasamiseks tööturule.
Vajalik lisatööjõud kontrollitud rände abil. Eesti inimeste ja ettevõtete jõukuse kasvatamiseks vajame oskustööjõudu kontrollitud rände kaudu. Loome võimalused Ukraina sõjapõgenikele rakenduse leidmiseks neis tööturu valdkondades, mida meie ettevõtted vajavad.
Me tagame ettevõtlusõppe ja rahatarkuseõppe kõikides koolides, alustades üldhariduskoolidest, kõigile õpilastele. Kaasame ettevõtlusorganisatsioonid kutseõppe õppekavade koostamisse.
Programm
Tagame ettevõtlusõppe ja rahatarkuseõppe kõikides koolides. Ettevõtlusõppe ja rahatarkuse omandamisega tuleb alustada üldharidusko olis ja õpe peab olema kättesaadav kõigile õpilastele. Ettevõtlusõpe ja ra hatarkuse omandamine on elukestva õppe osa. Peame oluliseks toetada jätkusuutlikke eraalgatusel põhinevaid õppeprogramme. Kaasame ettevõt lusorganisatsioonid kutseõppe õppekavade koostamisse ning erialatead miste nõudluse kaardistamisse.
Me loome õigusliku ja tehnilise aluse, et avaliku võimu andmed (v.a riigisaladused) oleksid isikustamata kujul masinloetavalt ettevõtjatele kättesaadavad. Selleks täiendame õigusruumi ja teeme riigipoolseid arendustöid.
Programm
Loome õigusliku ja tehnilise aluse, et avaliku võimu kogutavad andmed (välja arvatud riigisaladused) oleksid isikustamata kujul masinloetavalt ettevõtjatele kättesaadavad. Tõestel andmetel põhinev otsustamine on ühiskonna konkurentsivõime sei sukohalt määrava tähtsusega. Avaandmed võimaldavad välja töötada uusi teenuseid ja tooteid. Avaandmete vaba kättesaadavus eeldab erinevate rii gi andmekogude ristkasutuse võimalusi ja kasutajasõbralikke juurdepääse. Selleks täiendame õigusruumi ja teeme riigipoolseid arendustegevusi.
Me teeme digiriigi kasutaja- ja keskkonnasõbralikuks, turvaliseks ja kaitstuks ning seame eesmärgid digitaalse jalajälje ja energiakulu vähendamiseks. Küberruumi kaitse on prioriteet ja küberturbe rahastus vastab ohupildile.
Programm
Digiriik on kasutaja- ja keskkonnasõbralik, turvaline ja kaitstud. Digitaalsed tehnoloogiad toodavad digiprügi ja tarbivad loodusressursse. Seepärast seame digitaalse jalajälje vähendamise ja energia kokkuhoiu eesmärgid. Eesti küberruumi (nii avaliku kui ka erasektori teenused ja taristu) kaitse ja turvalisus on prioriteet ja selle tagamiseks teeb avalik võim igapäevast koostööd erasektoriga. Tagame, et küberturbe rahastamine on kooskõlas tehnoloogia arengu ja ohupildiga.
Riigi e-teenused on kasutajakesksed ning e-teenuste arendamisel lähtume kasutajamugavusest nutiseadmes. Järgime andmete "vaid kord küsimise" põhimõtet. Viime lõpuni arendustegevused, et järgmistel valimistel saaks turvaliselt hääletada ka nutiseadmest.
Me suurendame Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kapitali, et see saaks rohkem käendada ettevõtete investeeringuid ja anda ekspordigarantiisid. Samuti loome EISi juurde elamuinvesteeringute fondi uusarenduste ja renoveerimise jaoks.
Programm
Rahvuslik kapital tõmbab ligi rahvusvahelist kapitali. Võimestame erakapitali kaasamist uutesse rohetehnoloogiatesse läbi riikliku riskikapitali pakkumise. Toetame Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurent sivõimet suurtehingute käendamise meetmetega. Selleks suurendame Et tevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kapitali, et kasvatada organisat siooni võimekust käendada Eesti ettevõtete investeeringute rahastamist ning anda ekspordigarantiisid. Euroopa Liidu rahastuse ja arengupankade võimendusega loome EISi juurde pikaajalist rahastust pakkuva elamuinvest eeringute fondi, mis võimaldab turutõrke piirkonnas ettevõtjatel tuua turule uusarendusi ja renoveerida elukondlikku kinnisvara.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
114 lubadust
Majandusareng põhineb targal, motiveeritud ja hoitud töötajal
Tõstame miinimumpalga 1200 euroni ja toetame üleriigilisi palgalepet. Riik maksab väikeettevõtetele, maaettevõtetele ja omavalitsustele palgatoetust: 2024. aastal 50% ja 2025. aastal 25% lisakulust.
Programm
Tõstame miinimumpalga 1200 euroni ja toetame üleriigiliste palgalepete sündi ka teistel palgatasemetel. Sihime euroopalikku 80% taset palgalepetega kaetuseks kõigist töötajatest. Riik maksab väikeettevõtetele, maapiirkonna ettevõtetele ja omavalitsustele palgatoetust -2024. aastal 50% ja 2025. aastal 25% tööandjatele tekkivast lisakulust ning investeerib aastas 230 miljonit eurot ettevõtete võimekuse tõstmisesse.
Muudame töönädala 4-päevaseks neile, kes ühe päeva nädalas õpivad. Suurendame 2035. aastaks õppepuhkuse mahtu 50 päevani, et iga töötaja saaks õiguse kasutada keskmiselt ühe päeva nädalas õppimiseks ja enese arendamiseks.
Anname töötajale lisapuhkepäeva nädalavahetusele langeva riigipüha korral ja topelttasustame pühapäeval töötamise.
Vabastame erisoodustusmaksust tööandja kulutused 800 euro ulatuses aastas töötaja tervise edendamiseks, spordiga tegelemiseks ning kultuurielamusteks.
Suurendame elukestvas õppes osalejate arvu 50%-ni ning võimaldame vähemalt ühe toetatud karjäärivahetuse tööelu jooksul.
Muudame kaugtööga seotud kulude hüvitamise töötaja õiguseks ning muudame selle tööandjale lihtsaks ja maksuvabaks.
Lihtsustame tööst põhjustatud haiguste, sh kutsehaiguste tuvastamise ja hüvitamist Töötukassa kaudu.
Kõrge tööhõive tagamiseks soodustame nii osaajaga tööd kui ka tööaja paindlikku kasutamist.
Soodustame vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi ja arendame selleks edasi toetatud töö keskusi.
Muudame õpilaste tööampsude ja praktika eest tasumise tööandja jaoks maksuvabaks.
Muudame töötuskindluse süsteemi, et õigus töötuskindlustushüvitisele tekiks ka töösuhte lõppemisel töötaja algatusel või poolte kokkuleppel.
Langetame tööjõumakse piiratud töövõimega inimestele, pensionäridele, õppivatele noortele ja omastehooldajatele.
Sõlmime kolmepoolse kokkuleppe tööandjate, töövõtjate ja riigiga vajaliku välistööjõu mahu ning palkade kohta.
Eesti vajab nutika ja kestliku majanduse arenguhüpet
Suuname 300 miljonit rakendusuuringute programmi, välisinvesteeringute toomiseks ja suurettevõtete käendamiseks, et teadmismahukates ettevõtetes ja targas tööstuses tekiks üle Eesti tasuvamaid töökohti.
Toetame tarka tööstust kõikjal Eestis, sh ettevõtete robotiseerimist, automatiseerimist ja digiteerimist.
Teeme riigi digitaristu, süsteemid ja avaandmed kasutatavaks ettevõtetele ja teadusasutustele. Jätkame sammudega tarkvaralahenduste taaskasutuse edendamiseks koodivaramu kaudu.?Loome tehisintellekti kompetentsikeskuse, et anda hoogu uute digitehnoloogia rakendamisele ettevõtluses.
Muudame Eesti majanduse ringmajanduseks. Loome suurte taastuvenergeetika ja ringmajanduse projektide rahastamise instrumendid, sh rohevõlakirjade süsteemi, vajaduse korral käendame investeeringuid.
Soodustame digi-ja kõrgtehnoloogia taristu investeeringuid ja töökohtade teket. Investeerime küberturbesse ja Eesti võimekusse olla küberturbe valdkonnas teerajaja.
Riigi energiasüsteemi reformimisel arvestame ettevõtete vajadustega, tagades energiasõltumatuse ja -hindade stabiilsuse ettevõtete jaoks.
Toetame Eestis alustanud ja kasvanud ettevõtteid rahvusvahelistele turgudele jõudmisel.
Rakendame riigivalitsemises sotsiaalset innovatsiooni soodustavaid finantsinstrumente, sh mõjuhankeid ning ühiskondliku mõju osakuid.
Soodustame riigi hankepoliitikaga innovatsiooni ettevõtetes.
Vähendame mikroettevõtete bürokraatiat aruandluses ja riigiga asjaajamises.
Muudame digitaalseks ja senisest kiiremaks menetluse planeerimisest ehitise kasutusloani. ?Hoiame riigi julgeoleku ja oluliste teenuse kättesaadavuse tagamiseks ning majanduse suunamiseks strateegilised ettevõtted riigi omandis.
Jätkame innovatiivsetele iduettevõtetele suunatud välistööjõu lahenduste nagu start-up-viisa kasutamist. Arendame edasi välistöötajate kohanemisele suunatud tugisüsteeme ja teenuseid.
Anname maailma tippülikoolide lõpetajatele võimaluse saada lihtsustatud korras Eesti viisa töötamiseks või ettevõtlusega alustamiseks.
Toetame välisinvesteeringute Eestisse toomist, nende jaotumist üle Eesti ja seeläbi tasuvamate töökohtade loomist. Selleks loome regionaalseid soodustusi.
Tagame Eesti ettevõtetelevõrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu siseturul ja liikmesriikides.
Eesti on hästi ühendatud seesmiselt ja rahvusvaheliselt
Katame Eesti aastaks 2027 ülikiire (5G) internetiga.
Suurendame teehoidu suunatavaid vahendeid ning viime mustkattele 200 kilomeetrit riigile kuuluvaid kruusateid aastas.
Tihendame reisirongiliiklust, sealjuures suurendame rongide ja väljumiste arvu praegustel põhiliinidel ning arendame rongiliiklust linna-eeslinna suundadel.
Tihendame maakondades ühistranspordi liinivõrku ning muudame nõudepõhise ühistranspordi kättesaadavaks üle Eesti.
Soodustame ühistranspordiliikide ühilduvust.
Toetame linnapiirkondades linna ja maa ühist ühistranspordi korraldamist (sh trammiliine lähivaldadega), eraldame investeeringuvahendeid liikuvuskeskuste ning rattateede ehitamiseks.
Koostöös Lätiga uuendame raudteetaristu ja loome head ühendused Tartu-Riia suunal.
Taastame Rohuküla raudtee.
Arendame välja kasutajasõbraliku üle-eestilise taristu elektritranspordi laialdasemaks kasutamiseks.
Kohustame arendajat uute asumite ja hoonete ehitamisel rajama nüüdisaegset IT-ja elektritaristut, sh elektriautode laadimispunkte.
Tagame tõrgeteta parvlaevaliikluse, arvestades kohalike elanike ja ettevõtete vajadusi.
Meretranspordi ja Eesti ekspordi toetamiseks jätkame riikliku veeteedetasu konkurentsivõimelise määraga.
Rekonstrueerime Rohuküla-Heltermaa laevateel asuvad kanalid.
Tõstame põhimaanteede liiklusohutust ning muudame raudteeülesõidud ohutumaks.
Suurendame liikluskorralduslike ja juhte abistavate innovaatiliste transpordilahenduste laialdasemat kasutuselevõttu Eestis.
Loome elektrijalgrataste soetuse ja taristurajamise toetusprogrammi sarnaselt elektriautodele.
Alandame jalg-ja tõukerataste käibemaksu 5%-le.
Rahandusministeeriumi arvamus: Otseselt tõukeratast kui toodet käibemaksudirektiivi vähendatud määra lubatud toodete listis ei ole, kuid need mahuvad tõlgenduse poolest jalgrataste alla
Vähendame lamellrehvide käibemaksu 5%-le.
Rahandusministeeriumi arvamus: Käibemaksu soodusmäära kehtestamine on vastuolus Euroopa Liidu käibemaksudirektiiviga
Soodustame alternatiivsete keskkonnasäästlike kütuste tootmist ja kasutamist transpordis.
Parandame rahvusvahelisi otselennuühendusi Tallinnast ja Tartust. Ühendame rahvusvaheliste lendudega ka Eesti teisi keskusi, tihendame sisemaiseid lennuühendusi.
Eesti maksusüsteem on õiglane ja jätkusuutlik
Kehtestame õiglase astmelise tulumaksu ja kaotame maksuküüru. Tulumaksuvaba summat ületav sissetuleku osa maksustatakse 20% tulumaksuga ning 3000 eurost suuremale sissetuleku osale rakendub 28% maksumäär.
Maksustame dividendid alates esimesest eurost 28% maksumääraga, tõstame regulaarselt makstavate dividendide maksumäära.
Kehtestame ajutise riigikaitsemaksu 5 aastaks 1% tuludelt, v.a pensionid.
Võimaldame kohalikel omavalitsusel kehtestada täiendavaid kohalikke makse (nt ummikumaks suuremates linnades, turismimaks).
Rakendame kõigi töötamise vormide puhul nii tulumaksu kui ka sotsiaalmaksu tasumise kohustust, laiendades sotsiaalseid garantiisid kõigile töötajatele ja ka üheinimeseettevõtetele.
Rahandusministeeriumi arvamus: Muudatus eeldab üsna suurt paradigma muutust, mis eeldab tugevat poliitilist tuge ning Maksuameti ressursside suurendamist.
Toetame Euroopa Liidu algatust, et suured hargmaised ettevõtted maksaksid tulumaksu riigis, kus nad oma kasumi teenivad.
Eesti haridussüsteem on maailmatasemel ja võrdseid võimalusi loov
Tagame õpetajate miinimumpalga vähemalt 130% eelneva aasta Eesti keskmisest palgast.
Tagame igale lapsele lasteaialapsest gümnaasiumiõpilaseni ühe tasuta huviringi.
Tagame tasuta lasteaiakoha igale lapsele, toetame riigi poolt lasteaialaste toiduraha kulusid analoogselt koolitoiduga ning pakume investeerimistoetust lasteaiahoonete ehitamisel ja renoveerimisel.
Seome lasteaiaõpetaja, huvihariduskoolide õpetajate ja noorsootöötajate palga õpetajate palgakasvu kokkuleppega ning maksame selleks omavalitsustele piisavat riigitoetust.
Varustame haridusasutused tugispetsialistidega, makstes tugispetsialistidele 150% ning erirühmade õpetajatele 130% õpetaja miinimumtöötasust.
Arendame välja õpetaja karjäärimudeli ja kujundame palgadünaamika õpetaja karjääri jooksul. Eraldame õpetajate karjäärimudeli toetamiseks täiendava palgavahendite puhvri 25% palgafondist.
Toetame alustavat õpetajat ning pakume talle lisatuge, mentorlust ja õppematerjale ning lisaressurssi koolidele, et ta saaks töötada mõistliku koormusega.
Väärtustatakse senisest enam klassijuhatajatööd. Õpetajatele on tagatud klassijuhataja töö eest vääriline töötasu.
Toetame õpetaja turvalisust koolis, tema vaimset tervist ning seame koostöös ametiühingutega piiri õpetaja töökoormusele.
Seame sisse õpetaja tasustatud vaba semestri enesetäiendamise eesmärgil.
Kahekordistame vastuvõttu õpetajate ja tugispetsialistide koolitamiseks ja loome õppijatele stipendiumid.
Toetame kõrgharidusega spetsialistide karjääripööret pedagoogi kutse omandamiseks.
Asume süsteemselt koolitama tugiisikuid ja abiõpetajaid, sealjuures tagame tugiisikutele abiõpetaja omadega sarnased sotsiaalsed garantiid.
Tagame kõikides koolides väikeklassid, kus erivajadustega lapsed saavad sobivat õpet.
Toetame lasteaedades muusika-ja liikumisõpetajate ametikohtade olemasolu.
Koostöös õpetajate esindusorganisatsioonide ja õpilasorganisatsioonidega vaatame üle ja nüüdisajastame riikliku õppekava. Laiendame õpilase võimalusi õppe isikupärastamiseks.
Toetame kvaliteetse gümnaasimihariduse kättesaadavust kõigis Eestimaa piirkondades.
Soodustame väikekoolide püsimist ja loomist paikades, kus kogukonnad seda vajavad.
Aitame kutseõppeasutustel kujuneda piirkondlikeks arengumootoriteks.
Arendame digitaalset haridusplatvormi, et eestikeelset üldharidust saaks omandada üle maailma. ?Soodustame üldhariduse ja kutseõppe lõimimist eelkutseõppe ja karjääriplaneerimise kaudu.
Kaasame rohkem spetsialiste, et ennetada ja vähendada kiusamist lasteaedades ja koolides.
Valmistame kõik õpetajad, tugispetsialistid ja abiõpetajad õpetajakoolituse ja täiendusõppe kaudu ette õpetamiseks mitmekesises ja -keelses klassiruumis.
Koostöös kohalike omavalitsustega teeme tasuta menstruatsioonitooted kättesaadavaks kõigis Eesti koolides.
Rahandusministeeriumi arvamus: Rahastamissüsteem ja toodete valik vajavad kokkuleppimist.
Soodustame formaal-ja mitteformaalõppe lõimimist.
Pikendame koolikohustust 18-aastaseks saamiseni või kutse omandamiseni.
Ühtne Eesti kool on koosõppiv kool
Toetame üleminekut eestikeelsele õppele arvestades seadusega võimaldatud erandeid.
Seame eesmärgiks koosõppiva kooli mudeli, kus erineva keele-ja kultuuritaustaga lapsed õpivad koos.
Valmistame kõrgkoolides ette piisavalt keele-ja aineõpetajaid, kelle abil saab toimuda sujuv ja aineteadmiste tasemel kvaliteetne üleminek eestikeelsele õppele seni vene-või mitmekeelse õppega koolides.
Tagame täieliku koolihõive sõjapõgenike perede lastele, seades nad varakult eestikeelsele õpperajale.
Toetame seoses üleminekuga eestikeelsele õppele muu kodukeelega lastele koolides ja lasteaedades oma kultuuri ja emakeele õppimist.
Tagame võimaluse kultuurilise erikallakuga koolidele praktiseerida mitmekeelset õpet, tagades hea eesti keele lõpetajatele.
Pakume koolidele ja õpetajatele piisavalt tuge õppe korraldamiseks mitmekeelses klassiruumis ja muu kodukeelega laste lõimimiseks.
Toetame rahvuskultuuriseltside ja pühapäevakoolide tegevust omakultuuri hoidmiseks.
Toetame välismaalt Eestisse naasnud rahvuskaaslaste pereliikmete (taas)lõimumist eestikeelsesse haridussüsteemi.
Kujundame üle-eestilised õpetajavahetus-ja mentorlusmudelid kümblus-ning lõimitud aine-ja keeleõppe metoodika kasutamiseks erinevates mitmekeelsetes koolikeskkondades.
Teadus-ja arendustegevus on Eesti edu võti
Suurendame teadus-ja arendustegevuse rahastust 5 aastaga 3%-ni SKP-st, millest riik panustab 1%.
Tagame tasuta kõrghariduse kättesaadavuse kõigil õppeastmetel.
Doktorikraadiga õppejõu miinimumpalk peab olema vähemalt kaks keskmist Eesti palka.
Tõstame vajaduspõhise õppetoetuse 500 euroni ning nüüdisajastame õppelaenu tingimusi.
Tagame õppejõudude piisava palgaraha riigi tellitud õppekavadel õpetamiseks, et ülikoolid ei peaks teadusrahastust kasutama õppetöö doteerimiseks.
Teeme kõrgkoolides tavapäraseks nüüdisaegsed tööõiguse põhimõtted, sealjuures tagame mõistliku palgakindluse ja vähendame sõltuvust projektipõhisest rahastusest.
Tõstame riikliku doktoranditoetuse võrdseks Eesti keskmise palgaga.
Loome koostöös ettevõtetega programmid väljaspool Eestit kõrghariduse ja teaduskraadi omandanud üliõpilaste naasmiseks Eesti teadusasutustesse ja tööturule.
Peame oluliseks baasteaduste piisavat rahastust ülikoolides, et luua tugev teoreetiline alus rakendusteadustele ja valmistada ette head õpetajad Eesti koolidele.
Toetame Eesti teadlaste võimekust osaleda rahvusvahelistes teadus-ja arendustegevuse programmides ning neid programme juhtida.
Loome eriprogrammeEesti kultuuri, ajaloo, ühiskonna, majanduse ja looduse uurimise rahastamiseks.
Suurendame nõudlust doktorikraadiga töötajate rakendamiseks avalikus sektoris.
Toetame eestikeelse teaduse ja teaduskeele arengut.
Suurendame rakendusuuringute ja arendusprojektide süsteemset rahastust, et teadustöö tulemused jõuaksid ettevõtlusesse ja poliitika kujundamine oleks teadmispõhine.
Toetame teadus-ja arendustegevuse (TA) kasvu ettevõtetes, sealjuures kehtestame teadus-ja arendustegevuse maksuerandid ettevõtetes TA-investeeringutele.
Kasutame ammendunud karjääride ja maardlate alasid tuule-, päikese ja hübriidparkide rajamiseks.
Seisame Euroopa Liidu poolt seoses Ukraina-vastase agressiooniga Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide karmistamise eest ning toetame Ukrainat nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt. Toetame Ukraina saamist Euroopa Liidu ja NATO liikmeks.
Arendame edasi e-residentsust ning hõlbustame e-residentide ja nende loodud ettevõtete panustamist Eesti majandus-ja poliitiliste huvide edendamisse.
Parempoolsed
5 lubadust · Ei kuulu Riigikokku
Parempoolsete eesmärk on Eesti majanduse pikaajaline ja Euroopa kiireim kasv. Selleks kujundame ettevõtluskeskkonna, mis soodustab teadmisi, teenuseid ja tehnoloogiat eksportivate ning innovaatiliste ettevõtete arvu kasvu.
Programm
Parempoolsete eesmärk on Eesti majanduse pikaajaline ja kiireim kasv Euroopas. Eesti majanduse järgmise kasvufaasi võiduvalem on teadmisi, teenuseid ja tehnoloogiat kõrge marginaaliga eksportivad ettevõtted. Selle saavutamiseks kujundame ettevõtluskeskkonda, mis soodustab innovatsioonil ja ekspordil põhinevate ettevõtete arvu massilist kasvu Eestis.
Globaalses konkurentsis läbilöömiseks peab Eesti valima eelisarendatavad valdkonnad, milles meil on eeldused saada maailma parimaks.
Majanduskasvu hokikepi kõvera käivitamiseks suurendame jõuliselt teaduse rahastamist ja investeeringuid teaduspõhisesse innovatsiooni.
Loome toetava keskkonna tehnoloogiaettevõtete peakontorite ja arenduskeskuste arvu kasvuks ja nende Eestis püsimiseks. Hoolitseme Eesti hea maine ja tuntuse eest.
Mitmekordistame tehnoloogiasektori töökohtade arvu. Aitame aktiivse ja avatud poliitikaga meelitada Eestisse kolima parimaid talente ja kõrgepalgalisi töökohti.
Eestimaa Rohelised
23 lubadust · Ei kuulu Riigikokku
Välistame või piirame arendused ja muu tegevuse, mis põhjavee varusid vähendavad või kvaliteeti ja kättesaadavust halvendavad. Peame iga majandusliku otsuse puhul määravaks kriteeriumiks joogiveevarude kaitstust.
Me pooldame kogu Euroopa Liidus „robotite sotsiaalmaksu“ ja kodanikupalga kehtestamist, et automatiseerimine ei suurendaks tulude ebavõrdsust. See on mõõdukas maks automatiseerimisele, mis pidurdab rikkuse koondumist ja annab raha kodanikupalgaks.
Programm
Vältimaks tulude jaotumise ebavõrdsuse suurenemist tootmise ja teeninduse automatiseerimise tõttu, pooldame üle Euroopa Liidu „robotite sotsiaalmaksu“ ja kodanikupalga sisseseadmist, selmet soosida inimtöötaja “võidujooksu” tootmis- ja teenindusrobotitega järjest madalama ühikupalga eest, mis tähendab pikemas perspektiivis kindlat kaotust ja vaesumist “Robotite sotsiaalmaks” on mõõdukas maks automatiseerimiselt, mille suurus ei muuda automatiseerimist mõttetuks, aga pidurdab rikkuse koondumist väheste kätte ja annab vajaliku ressursi kodanikupalga maksmiseks.
Me alustame ettevalmistusi kodanikupalga ehk tingimusteta põhisissetuleku kasutuselevõtuks Eestis. Parima mudeli leidmiseks teeme pilootprojekti, mis kestab vähemalt kaks aastat ja hõlmab vähemalt 2000 juhuslikult valitud katseisikut ja/või kindlat piirkonda, näiteks Hiiumaad ja Saaremaad.
Programm
Alustame ettevalmistusi kodanikupalga kui tingimusteta põhisissetuleku kasutuselevõtuks Eestis. Selleks: selgitamaks välja kodanikupalga rakendamise parima võimaliku mudeli viime läbi pilootprojekti kestvusega vähemalt kaks aastat ning vähemalt 2000 juhuslikult valitud katseisikuga (kõigist sotsiaalsetest rühmadest või üksnes madalama sissetulekuga perekondadest) ja/või hõlmates tervikuna mõnda kindlalt piiritletud territooriumi (näiteks Hiiumaa ja Saaremaa).
Pilootprogrammi ajal makstakse igale katseisikule vanusest sõltumata kodanikupalka vähemalt keskmise lapse kulutuste ulatuses, mis on kaks korda elatisraha baasmäär. Kuni aprillini 2023 on see 418,40 eurot kuus, pärast seda eeldatavasti umbes 500 eurot.
Programm
Igale katseisikule sõltumata tema vanusest makstakse pilootprogrammi jooksul kodanikupalka summas, mis võrdub vähemalt keskmiste standardkulutustega lapse kohta kuus (kahekordse hetkel kehtiva elatisraha baasmääraga, mida iga-aastaselt indekseeritakse). Kuni aprillini 2023 on see 418,40 eurot kuus, pärast seda eeldatavasti suurusjärgus 500 eurot.
Pärast pilootprogrammi põhjalikku analüüsi ning eeldusel, et programm osutus edukaks, näevad rohelised järgmise sammuna kodanikupalga järk-järgulist kehtestamist kõikidele Eesti Vabariigi kodanikele ning pikaajalise elamisloa omanikele aastast 2028.
Juhul, kui järjekordne kriis sunnib ühiskonna lukku panema, rakendame pilootprojekti erakorraliselt kogu elanikkonnale.
Kodanikupalga katteallikaks on valdavas osas senine sotsiaalkaitsesüsteem, mis paraku ei suuda pakkuda adekvaatset sotsiaalmajanduslikku kaitset, sealhulgas luua soodsaid tingimusi loomuliku iibe tõusuks taastetasemele.
Sõltumata pilootprogrammist alustame sotsiaalse kaitse reformi peretoetuste ja elatise süsteemi lihtsustamisest.
Suuname asendusteenistujad vanematele inimestele appi, seal hulgas internetiteenuseid õpetama.
Me suurendame koolipsühholoogide ja teiste tugispetsialistide arvu ning tagame kõigile lastele tasuta psühholoogi ja psühhiaatri abi. Toetame vaimse tervise teemade lisamist õppeprogrammidesse ja anname noortele psühholoogidele õpingute järel rahastatud kutseaasta.
Programm
Suurendame vaimse tervise abi esmatasandi kättesaadavust koolides koolipsühholoogide ja teiste tugispetsialistide arvu suurendamise läbi. Kõigile lastele peaks olema tagatud tasuta psühholoogi ning psühhiaatri abi. Toetame vaimsele tervisele keskenduvate teemade osakaalu suurendamist õppeprogrammides. Tagame värsketele psühholoogia eriala lõpetajatele õpingutejärgne rahastatud kutseaasta, toetamaks sisenemist tööturule.
Teeme koostööd omastehoolduskindlustuse loomiseks tingimusel, et selles osalevad kõik täisealised isikud solidaarselt. Sotsiaalhoolekande kvaliteedi tagamiseks reguleerime ja täpsustame seadustes kvalifikatsiooninõuded sotsiaaltöötajatele spetsiifiliste kutsealade ja -nimetuste lõikes.
Eakate probleem on üksildustunne ja sotsiaalne isoleeritus, mis tekitab palju terviseprobleeme. Soosime uut tüüpi, oma privaatset ja ühiste tegevuste ruumi pakkuvate seenior- ja hooldekodude rajamist, kuhu eakas saab kaasa võtta ka endale kõige olulisemad asjad (mööbli, raamatud, kodulooma).
Soosime ka põlvkondadevahelist suhtlust – ühiseid tegevusi lasteaia- või koolilastega; tudengikorterite ehitamist koos eakatekoduga jne.
Toetame koduhooldust ja eluruumide kohaldamist, mis võimaldab eakal või puudega inimesel võimalikult hästi ja kaua omas kodus hakkama saada ning vähendab lähedaste hoolduskoormust.
Inimesel, kes ei saa või ei taha oma kodus elada, peab olema võimalus valida oma soovide järgi erinevate eluasemevormide vahel. Kes tahab kodus elada, peab saama vajaduse järgi koduhooldusteenust, kus töötajatel on külastusteks piisavalt aega.
Programm
Inimesel, kes ei saa või ei taha oma kodus elada, peab olema võimalus vastavalt oma soovidele valida erinevate eluaseme vormide vahel. Nendel, kes tahavad oma kodus elada, peab olema, vastavalt oma vajadustele, ligipääs koduhooldusteenusele, kus töötavad kompetentsed inimesed kellel on külastusteks piisavalt aega.
Teenuste pakkumine peab olema vajaduspõhine ning abi maht peab olema piisav, et võimaldada nii puudega inimesel kui tema hooldajal osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus, omada vaba aega tegelemaks füüsilise ja vaimse tervise hoidmisega, samuti teiste pereliikmetega koosolemisega.
Abi tuleb disainida moel, kus tuge vajavat inimest ei painutata teenuste raamidesse, vaid inimesele pakutakse neid komponente, mida tema ja pere vajavad. Toetame tööst põhjustatud haiguse hüvitise loomist vastavalt sotsiaalpartnerite kokkuleppele sooduspensionite reformimiseks.
Toetame töövõime hindamise lihtsustamist.
Hoolekande ja erihoolekande valdkond peavad olema läbipaistvad ja kontrollitavad. Toetame kohamaksumuse kujunemise süsteemi muutmist õiglaseks ja läbipaistvaks. Kindlustame valdkonna finantseerimise riigieelarvest vähemalt 1% tasemel sisemajanduse koguproduktist.
Teeme koostööd omastehoolduskindlustuse loomiseks tingimusel, et selles osalevad kõik täisealised isikud solidaarselt. Sotsiaalhoolekande kvaliteedi tagamiseks reguleerime ja täpsustame seadustes kvalifikatsiooninõuded sotsiaaltöötajatele spetsiifiliste kutsealade ja -nimetuste lõikes.
Me tahame individuaalset lähenemist ümberõppes ja sotsiaaltöös, et igaühel oleks Eesti elu edendav töökoht. Loome koos ettevõtjatega paindlikud võimalused enesetäienduseks ja uute oskuste omandamiseks juba enne töötuks jäämist.
Programm
On aeg individuaalseks lähenemiseks nii ümberõppes kui sotsiaaltöös. Oleme ühiskonnana tugevad ja kindlad, kui igale inimesele – olgu ta vana või noor, puudega või mitte, on olemas Eesti elu edendav töökoht. Loome koos ettevõtjatega paindlikud võimalused enesetäienduseks ja uute oskuste omandamiseks juba enne töötuks jäämist, mitte pärast.
Parandame vangide ümberõpet. Rakendame kõik vangid tööle. Käsitleme vanglatööstust mitte kui kasumit taotlevat ettevõtet, vaid kui kasvatusasutust. Pakume vangidele laialdasi võimalusi (ümber)õppeks.
Toitlustuskohtades müümata jäänud söömiskõlbuliku toidu realiseerimine peab toimuma paindlikult. Selle üleandmine lepingupartneritele peab ettevõtete ja restoranide töötajate jaoks olema lihtne ja ilma liigse bürokraatiata.
Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.