Lubaduste võrdlus teemade kaupa
Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.
| Teema | Reform | Eesti 200 | EKRE | Isamaa | SDE | Kesk | Parempoolsed | Rohelised |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maksud ja eelarve | 9 | 25 | – | 28 | 3 | 26 | 13 | 21 |
| Energeetika ja kliima | 38 | 38 | – | 22 | 19 | – | – | 19 |
| Loodus ja põllumajandus | 38 | 45 | – | 50 | 13 | 73 | – | 56 |
| Tervishoid | 25 | 26 | 16 | 47 | 49 | 43 | – | 41 |
| Haridus ja teadus | 40 | 34 | – | 38 | 9 | 59 | 4 | 67 |
| Pered ja sotsiaalkaitse | 21 | 24 | 16 | 33 | 72 | 55 | 3 | 20 |
| Riik ja õigus | 19 | 54 | 33 | 34 | 44 | 28 | 18 | 36 |
| Kultuur, keel ja sport | 28 | 36 | – | 92 | 47 | 79 | – | 38 |
| Elamu ja regioonid | 38 | 32 | – | 25 | 39 | 33 | – | 6 |
| Transport | 22 | 24 | – | 22 | – | – | – | 22 |
| Kaitse ja julgeolek | 40 | 22 | 55 | 41 | 15 | 57 | 4 | 16 |
| Majandus ja tööturg | 24 | – | – | 34 | 114 | 109 | 5 | 23 |
| Välispoliitika ja ränne | 11 | 3 | 16 | 31 | 1 | 26 | – | 21 |
Kultuur, keel ja sport
Eesti 200
36 lubadust
Kasutame parimat varasemate põlvkondade pärandit, milleks on säästlik ja nutikalt tulevikku vaatav hoiak - uus tase KULTUURIS.
Erakonna seisukoht on, et kultuur on ühiskonna mõtete ja käitumise tervik ning aluseks avatusele ja sallivusele. Toetudes parimale pärandile tahame hoida eluterveid hoiakuid ja anda need edasi järgmistele põlvkondadele.
Programm
Iga rahva kultuur on ühiskonna mõtete, kohastumuslike hoiakute ja käitumisstrateegiate terviklik kogum, mis on aluseks nii lävimisel keskkonnaga kui ka ühiskonnasiseselt. Kuivõrd kultuur on kõik, mida ühiskonna liikmed teevad või tegemata jätavad, on kultuurikeskkonnas toimuv vältimatult põimunud kõigi teiste eluvaldkondadega. Kultuur on avatuse ja sallivuse aluseks, sest mõistes ennast, saame mõista ka teisi. Olles oma kultuuri teadlikud kandjad, ei pea me kartma võõra kultuuri pealetungi, keele väljasuremist või rahva hääbumist. Toetudes parimale pärandile vaimse, ühiskondliku ja füüsilise keskkonna hoidmisel, saame säilitada eluterved hoiakud ning anda need tulevikutingimustega kohandatud kujul oma järgmistele põlvkondadele.
Eesti 200 lähtub põhiseaduse preambulist, mille järgi eesti kultuuri ja keele kestmine on riigi mõte. Kultuuri kaudu tahab erakond võimendada väärtushoiakuid, mis aitavad luua head haridust, julgeolekut, riigivalitsemist, majandust ja elujõulist ühiskonda.
Programm
Eesti 200 lähtub oma programmis Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulist, mille järgi on eesti kultuuri ja keele kestmine läbi aegade Eesti riigi olemasolu mõte. Pika plaani osana on Eesti 200 kultuuri kaudu teostamise eesmärgiks selliste väärtushoiakute võimendamine, mis häälestavad ühiskonnaliikmeid erinevates rollides panustama parima hariduse, võimekaima julgeoleku, tõhusaima ja läbipaistvaima riigivalitsemise, innovatiivseima ja keskkonnasäästlikuima majanduse ning elujõuliseima ja vaimurikkaima toimeruumi loomisse. Eluterve Eesti kultuur on olulisim ja mõjusaim vaimne kaitse ning turvavõrk, igaühe meist ja kogu ühiskonna eneseväärikuse vundament ning rahvuse kestlikkuse kindlaim tagatis.
Erakonna eesmärk on, et Eesti kultuur säilitaks liigirikkuse: pärimuskultuurid ja murdekeeled, nagu seto, võru, mulgi, kihnu, saare, ingeri ja rannarootsi, ning siia lõimunud rahvaste kogukonnad, nagu eestiukraina, eestivene ja eestimari.
Programm
Eesti kultuur peab elujõu huvides säilitama oma liigirikkuse, kandes nii pärimuslikke kultuure ja murdekeeli, nagu seto, võru, mulgi, kihnu, saare, ingeri, rannarootsi jt pärandkultuuri lõimi kui ka sisse lõimides kodustatud välispäritolu kultuure, nagu eestiukraina, eestivene, eestimari jt soome-ugri ning muude rahvaste kohalikke kogukondi.
Erakonna seisukoht on, et loov rahvas on vaimselt terve ja lahendusi leidev ning kultuur on ka majandusharu. Anname ruumi ja vahendeid uutele ideedele ning rahastamisel seame kultuuritegijate toetamise uute objektide rajamisest ettepoole.
Programm
Loov rahvas on vaimselt terve, elujõuline ja lahendusi leida suutev rahvas. Loovtegevus harrastusena toidab isiksust ning professionaalse tegevusena ühiskonda ja majandust. On ju kultuurivaldkond lisaks eneseväljenduse ja -teostuse taimelavaks olemisele ka majandusharu, rahvusvaheline konkurentsieelis, tööandja, eksportija, noorte motiveerija, regionaalse elu elavdaja. Seejuures tuleb anda ruumi ja vahendeid ka värsketele, alt-üles tekkivatele ideedele. Kultuuri kannavad seejuures inimesed ja seepärast tuleb rahastusotsuste langetamisel seada alati kultuuritegijate võimestamine ettepoole uute objektide rajamisest.
Suuname loomemajanduse valdkonna käibemaksu 15% ulatuses valdkonda tagasi.
Seisame kultuuritöötajate väärilise töötasu eest. Lahendame loovisikute sotsiaalsete garantiide igipõlise probleemi.
Kaitseme seadusega laulu- ja tantsupidude traditsiooni, rahvuskultuuri ja pärimuskultuuri, kindlustades rahastuse.
Lõpetame kultuuri ja loomeettevõtluse lahutamise riigiametite silmis. Kaasame erasektori teadlikumalt kultuuripoliitikasse ja strateegiatesse ning usume, et loomemajandus ja kultuur saavad muusika-, film-, kirjandus-, kunsti- ja ürituste turul tulu teenida.
Programm
Lõpetame kultuuri ja loomeettevõtluse teineteisest lahutamise riigiametite ja agentuuride silmis, mis takistab kultuurivaldkonna arengut. Kultuur veab ettevõtlust ja vastupidi, loomemajandus on kultuurivaldkonna töövahend. Kaasame teadlikumalt erasektorit kultuuripoliitikasse ning strateegiatesse. Usume, et on olemas muusikaturg, filmiturg, kirjandusturg ja kunstiturg, kultuuriürituste turg, kus Eesti loomemajandus ja kultuur saavad tulu teenida.
Peame vajalikuks tõsta loomemajanduse ja kultuurivaldkonna projektipädevust, et pääseda juhtpartnerina paremini ligi Loov Euroopa ja Horisont Euroopa investeeringutele. Panustame valdkonna võimekusse jõuda Euroopa tugistruktuuride ja uute rahastusvahenditeni.
Muudame riiklike kultuuripreemiate seadust ja asendame preemiate omistamise otsustuskogudes ministeeriumi ametnikud valdkonna esindajatega. Ministeerium kindlustab riiklike kultuuripreemiate komisjoni töö haldustoe.
Depolitiseerime rahvusringhäälingu nõukogu. Selleks muudame nõukogu koosseisu moodustumise nii, et valdkonna tunnustatud asjatundjad nimetatakse?ex oficio?olulisemate avalike organisatsioonide poolt, Riigikogu fraktsioonide esindajatega võrdsel hulgal.
Seame ringhäälingu ülesandeks digitaliseerida ja teha kättesaadavaks väärtteoste esitamise muusika jt kunstivaldkondades, sh ühekordsete kontsertide ja loomesündmuste näol.
Arendame kultuurivahetust kogu maailmaga. Eesti kultuuri tutvustamisel välismaal kaasame kolmanda sektori ja vabakonna algatusi Eesti Instituudi kaudu ning anname neile üle rahaga need ülesanded, mida pole mõistlik ametkondlikult teha.
Programm
Arendame kultuurilist läbikäimist ja kultuurivahetust kogu maailmaga. Pehme välispoliitika meetmena kaasame Eesti kultuuri tutvustamisel välismaailmale kolmanda sektori ja vabakonna algatusi, toetatuna ja võimendatuna Lennart Meri loodud Eesti Instituudi kaudu, andes selleks üle koos rahaliste vahenditega need ülesanded ja tegevused, mida pole mõistlik tavapärasel ametkondlikul/administratiivsel viisil teostada.
Toetame kohalike identiteedikoosluste kultuuride, nagu seto, võru, rannarootsi, saare, kihnu ja peipsivene, arengut. Tugevdame nende esinduskogude ja institutsioonide, nt Võru instituudi ja Mulgi instituudi, haldus- ja projektivõimekust.
Programm
Toetame kohalike oludega seostunud identiteedikoosluste/kultuuride arengut. Seto, võru, rannarootsi, saare, kihnu, peipsivene jt, aga ka uuslõimuvate kogukondade kultuurilise arengu huvides võimendame nende esinduskogude ja/või institutsioonide (Võru instituut, Mulgi instituut jms) haldus- ja projektivõimekust.
Peame oluliseks, et maapiirkonna raamatukogust saaks olulisem rahva kooskäimise koht ja kogukonna keskus. Aitame omavalitsustel planeerida sarnaste funktsioonidega asutuste toomist ühe katuse alla ning hoonete rekonstrueerimist ja restaureerimist energiasäästlikuks.
Võimendame muuseume elavate mäluasutustena. Toetame üle-eestilise muuseumide kui huvihariduse ja õppeprogrammide pakkujate süsteemi.
Loome riigiarhitekti ametikoha. Aitame igati kaasa rohelise mõttelaadi juurdumisele arhitektuuris ja ehituses ning soodustame Eesti traditsioonilise puitarhitektuuri elusust.
Muinsuskaitse peab olema omaniku initsiatiivi toetav ja hariv. Arhitektuuriväärtused ei tohi hävida omanikule seatavate bürokraatlike takistuste ja ametnike põhjendamatute nõudmiste tõttu, ega ka omaniku teadmatuse, hoolimatuse või rahaliste raskuste tõttu.
Kaasajastame kirjanikele laekuvat raamatulaenutuse autorihüvitise määra.
Loome eestikeelse kirjanduse e-raamatustamise toetusmeetme, et Eesti kultuurist ja eesti keelest saaksid osa kõik: globaalsed eestlased, haridusliku erivajadusega inimesed ja puuetega inimesed.
Digiteeritud filmipärandi laiemaks kasutamiseks tagame enne 1991. aastat valminud filmipärandi vabakasutusse andmise ühes SA Autorihüvitusfondis vastava allfondi loomisega.
Tõstame oluliselt Eesti digikultuuri strateegia ambitsiooni, et Eesti kultuur oleks elujõuliselt olemas videomängudes, metaversumis ja kõigil platvormidel. Loome digikultuuri arenduskeskuse, mis toetab kultuurivaldkonda digipöördel.
Programm
Eesti kultuuri vormirikkus ja tähendusruum peavad üle kanduma ka digikultuuri ning kasutama ära selle kõiki võimalusi. See peab väljenduma nii videomängudes kui olema elujõulisena kohal nii metaversumis kui kõigil platvormidel. Selleks tõstame oluliselt Eesti digikultuuri strateegia ambitsiooni ja loome digikultuuri arenduskeskuse, mis hakkab toetama kogu kultuurivaldkonda digipöörde läbiviimisel.
Käivitame tugiprogrammi "Kunstiloome müügivõimekus", mis toetab loomegruppide majandamis- ja ekspordivõimekust, et taastada kunstivaldkonna loovorganisatsioonide majanduslikku võimekust. Samuti kehtestame riiklikud ekspordibrändide kvaliteedimärgised, nagu Estonian Jewelry, Estonian Art ja Estonian Music.
Programm
Peame vajalikuks taastada vabariigi algusaegade kunstivaldkonna loovorganisatsioonide majanduslikku võimekust. Selleks käivitame organiseerunud loomegruppide majandamis- ja ekspordivõimekuse toetamiseks "Kunstiloome müügivõimekuse" tugiprogrammi. Samuti rakendame riiklikud ekspordibrändide kvaliteedimärgised, nagu Estonian Jewelry, Estonian Art, Estonian Music jne.
Kutsume koos erasektoriga ellu vabakondliku riskikapitali "Hullud ideed maailma", mis toimib startupi seemneinvesteeringute programmide sarnaselt. Selle kajastamiseks tellime erasektorilt "Ajujahi" taolise saate, mis tutvustab loomemajandust ja turundab Eesti loometeevõtjaid ja brände.
Programm
Kutsume koostöös erasektoriga ellu vabakondlike "Hullud ideed maailma" riskikapitali, mille rakendamine on vaba institutsionaalsest tingimustest ning mis toimib startup seemneinvesteeringute programmide sarnastel põhimõtetel. Programmi kajastamiseks tellime erasektori tootmisüksustelt "Ajujahi" või rahvusvaheliselt levivate võistluspõhiste saadete sarnase formaadi, mille ülesandeks on samaaegselt populariseerida loomemajanduse võimalusi kui turundada rahvusvaheliselt Eesti loometeevõtjaid ja brände.
Toetame lastele ja noortele suunatud eestikeelsete saadete ja filmide tootmist ERR poolt.
Kutsume ellu noorte levimuusika toetamise programmi.
Eesti 200 peab olulisimaks, et tervena elatud aastad pikeneksid. Usume, et laste liikumisse ja spordi harrastamisse investeerimine säästab tulevikus tervishoiukulusid, ning treenereid tuleb väärtustada.
Programm
Liikumine mängib võtmerolli õnneliku ja terve inimese pikema elutee tagamisel. Eesti 200 peab olulisimaks näitajas Eesti arengus seda, kui pikenevad meie tervena elatud aastad. Tervisekäitumine ja liikumisharjumus tekib algkoolis ja me usume, et laste liikumise ja spordi harrastamisesse investeerimine annab tulevikus märgatava kokkuhoiu tervishoiu kuludes. Liikuv ja aktiivne eluviis on tuleviku rikkuse pant. Teame, et treenerid on edukas spordiriigis võtmetähtsusega ning neid tuleb hinnata ka vääriliselt.
Loome riikliku fondi rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamiseks, et Eesti saaks suurte võistluste korraldajaks. Raha taotlemine on läbipaistev ja kõigile spordialadele ühetaoline. Fondi orienteeruv aastamaht on 6 miljonit eurot.
Programm
Eesti peab saama ka suurte rahvusvaheliste spordivõistluste korraldajamaaks. See toob raha meie majandusse ja loob ambitsioonikad sihid meie võistlusspordi aladele. Selleks loome riikliku fondi rahvusvaheliste spordivõistluste läbiviimiseks. Fondist raha taotlemine toimub läbipaistval viisil ja ühetaoliste tingimuste järgi kõikidele spordialadele. Spordivõistluste rahastamise fondi orienteeruv iga-aastane maht on 6 miljonit eurot.
Alustame rahvuskoondiste sisehalli ehitamise projektiga, sest Eestil pole halli, mis mahutaks vähemalt 10 000+ pealtvaatajat. Seda on vaja rahvusvaheliste võistluste ning suurte meelelahutus- ja kultuurisündmuste jaoks.
Programm
Alustame rahvuskoondiste sisehalli ehitamise projektiga. Eestil puudub täna spordivõistluste hall, mis mahutaks vähemalt 10 000+ pealtvaatajat. Halli puudumise tõttu ei saa Eesti alaliidud taotleda õigust läbi viia rahvusvahelisi spordivõistlusi, nagu EM või MM finaalturniiride alagruppide mängud ja võistlused. Sellist halli on vaja ka suurte meelelahutuslike ja kultuurisündmuste läbiviimiseks (EXPO, tippartistide kontserdid).
Tõstame tööandja maksuvabalt hüvitatava tervise- ja sporditoetuse 1200 euroni aastas.
Loome seadustega võimaluse ettevõtetele annetada otse kuni 3% makstavast käibemaksust vabalt valitud tulumaksusoodustusega ühingule. See muudatus annab spordiklubidele ja kultuuriasutustele võimaluse rahaliste ressursside kaasamiseks ning vähendab lapsevanemate kulusid spordile ja kultuurile.
Rahandusministeeriumi arvamus: Nn otse annetamine on vastuolus käibemaksu direktiiviga
Viime senisest hoogsamalt ellu Sport Kooli programmi. Koolide juures tegutsevad spordiklubid ja -koolid, kes loovad võimalusi lastel minimaalselt 60 minutit sportlikku liikumist päevas.
Viime lõpule jalgpallihallide taristu projekti ja otsime võimalusi olemasolevate maakondlike spordikeskuste kaasajastamiseks. Töötame välja koolistaadionite kaasajastamise rahastusmehhanismi EL vahendite abil.
Programm
Peame oluliseks jalgpallihallide taristu projekti lõpule viimist ja otsime võimalusi kaasajastada olemasolevaid maakondlikke spordikeskusedi soodustamaks sportimise ja liikuvuse edendamist. Samaväärselt peame oluliseks koolistaadionite kaasajastamise rahastusmehhanismi väljatöötamist EL vahendite abil.
Kaasajastame EOK alaliitude treenerite kvalifikatsiooni omandamise tugiraamistikku ning loome treenerite järelkasvu ja professionaalse arengu toetamise süsteemi. Käivitame EOK alaliitude administreerimis- ja projektivõimekust tõstva koolitus- ja nõustamisprogrammi.
Tõstame vabatahtliku spordikohtuniku tasu miinimummäära kahekordseks, viies aastase maksimaalse tõendustevaba tasu määra 2080 euroni aastas (hetkel 1040 eurot aastas).
Isamaa
92 lubadust
1. viib ellu perepõhise tulumaksureformi:
sh iga alaealise lapse eest kehtestatakse tulumaksuvaba miinimum 5000 €
sh abikaasad saavad õiguse esitada ühine tuludeklaratsioon kogu tulumaksuvaba miinimumi ulatuses
2. parandab õnneliku paarisuhte loomise ja hoidmise ning vanemahariduse programmide kättesaadavust, suurendades nende rahastuse 2 000 000 euroni aastas, sh
3. võrdsustab lapsetoetused, suurendades esimese ja teise lapse toetuse 100 €-le
4. parandab eluruumide kättesaadavust nelja ja enama lapsega peredele; toetab neljanda või enama lapse sündimisel perre investeeringut eluasemesse kuni 75 000 euro ulatuses pere kohta
5. tagab vanemapuhkuselt tööle naasnud lapsevanemale lapse haigestumisel hoolduslehele jäämisel töövõimetushüvitise tema keskmise palga väärtuses
6. vabastab abielu sõlmimise riigilõivust
7. tõstab elatisabi ülempiiri 200-eurole kuus, mida riik maksab lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust
tagab lapsi soovivatele peredele piisava majandusliku toe, et ükski laps ei jääks Eestis sündimata majanduslikel põhjustel,
viib ellu perepõhise tulumaksureformi:
iga alaealise lapse eest kehtestatakse tulumaksuvaba miinumum 5000 eurot
annab abikaasadele õiguse esitada ühine tuludeklaratsioon,
parandab eluruumide kättesaadavust nelja ja enama lapsega peredele, arendades vastavaid riiklikke toetusmeetmeid ja suurendades nende mahtu; toetab neljanda või enama lapse sündimisel perre investeeringut eluasemesse kuni 75 000 euro ulatuses pere kohta,
parandab kodulaenu kättesaadavust lastega peredele, sh laenu taotlemisel vanemapuhkuse perioodil või kodu asumisel vähese aktiivsusega kinnisvaraturu piirkonnas,
edendab riigi, kohaliku omavalitsuse ja erakapitali koostöös elamuarendust noortele peredele maapiirkondades.
väärtustab abielu ja laste kasvatamist,
algatab põhiseaduse täiendamise naise ja mehe vahelise abielu kui rahvuse püsimajäämise tagatise õiguskaitse parandamiseks,
tagab vanemapuhkuselt tööle naasnud lapsevanemale lapse haigestumisel hoolduslehele jäämisel töövõimetushüvitise tema keskmise palga väärtuses (praeguarvestatakse töövõimetushüvitist miinimumpalgast lähtudes)
vabastab abielu sõlmimise riigilõivust,
kujundab haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna koostöös lasterikkust ja terveid peresuhteid väärtustavaid ühiskondlikke hoiakuid,
seisab vastu perevaenuliku propaganda levikule,
tunnustab peresõbralikke tööandjaid ja ühiskondlikke algatusi.
kaitseb lapse huve abielulahutuse korral, et lapsel säiliks lähedussuhe mõlema lahutatud vanemaga ning mõlemad vanemad hoolitseksid lapse eest nii olmeliselt kui ka emotsionaalselt,
kaitseb vanema kaotanud lapse huve,
kaitseb üksikvanema perre sündinud lapse huve,
tagab vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsele turvalise, püsiva ja terapeutiliselt kompetentse hoolitsuse perekondliku turvatunde ja kiindumussuhte hoidmiseks ning lapse tulevikupotentsiaali parimal viisil avamiseks,
tagab kasuperedele, hooldusperedele ja asenduskodude vanematele supervisiooni, koolitused ja majandusliku toe,
tõstab elatisabi ülempiiri, mida riik maksab lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust, 200 eurole kuus; elatise maksmata jätnud lapsevanemalt nõuab riik tagatise välja
pöörab erilist tähelepanu laste väärkohtlemise ja perevägivalla ennetamisele ning vägivallaohvrite toetamisele,
kaitseb last agressiivse seksuaalpropaganda ja sooärevuse tekitamise eest, väärtustades seeläbi lapse vaimset tervist,
kaitseb lapsevanemate õigust kaasa rääkida lastele antava seksuaalhariduse kohasuse osas nii lasteaias kui ka koolis,
toetab lähisuhtevägivalla teadvustamist, ennetamist ja avastamist, vägivaldse suhte katkestamist, süüdlase vastutuselevõtmist, ohvriabi ja vägivallast loobujate tugiprogramme,
toetab lähisuhtevägivalla ja alaealiste vastu suunatud vägivalla eest määratavate karistuste karmistamist ning pedofiilide registri loomist
viib lõpule ülemineku eesti õppekeelele kõigis lasteaedades ja koolides
tõstab õpetaja töötasu alammäära 125 %-ni Eesti keskmisest palgast
eraldab vahendid alushariduse ja huvikoolide õpetajate palgatõusuks,
tagab Eesti kultuuri elujõu hoidmiseks ja majanduses lisaväärtuse loomiseks teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise 1% SKT-st
võimaldab tõsta ülikooli professori palgamäära Eesti keskmisest 4-kordseks, kaasprofessoril 3-kordseks ja doktorikraadiga lektoril 2-kordseks
sätestab keeleseaduses täiendavad eesti keele nõuded teenuste osutamisel, avalikus ruumis ja kohalike omavalitsuste volikogudes
parandab kultuuri kogemise võimalusi üle Eesti, toetab Eesti tippkultuuri elujõulisust ning tagab professionaalsetele autoritele loomevõimalused, jätkab loovisikute sotsiaalsete tagatiste süsteemi arendamist
teostab Eesti kultuuritaristu auditi, eesmärgiga olemasolev taristu kaasajastada,
korraldab Laulu- ja tantsupeo seaduse vastuvõtmise
tagab korrektse eesti keele kasutamise ja arenemise kõikides riigi- ja omavalitsusasutustes ning avalikus ruumis, sh küberruumis ning toetab eesti keele masintõlke tarkvaraarendusi, et kõikjal tehiskeskkonnas oleks võimalik kasutada eesti keelt,
sätestab täiendavad eesti keele nõuded teenuste osutamisel, avalikus ruumis ja kohalike omavalitsuste volikogudes,
viib riigi, kohalike omavalitsuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja sihtasutuste dokumendihalduse tarkvara üle eesti keelele,
tunnustab rahvusvahelisi ettevõtteid ja kodanikuühendusi, kes oma organisatsiooni sees soodustavad muu päritolu töötajate eesti keele omandamist ja kasutamist; Isamaa otsib võimalusi parimate algatuste toetamiseks ja laiendamiseks,
tõstab keelenõuete rikkumisel tasumisele kuuluva sunniraha 9600 eurole,
panustab täiendavalt eesti keele õppe ja kasutamise võimalustesse internetis ja nutiseadmetes,
suurendab täiskasvanute eesti keele kursuste mahtu.
viib lõpule ülemineku eesti õppekeelele kõigis lasteaedades ja koolides, juhtides protsessi ning eraldades selleks vajalikud vahendid; üleminek algab 2024. aastal ning viiakse põhikoolis lõpule 2029/30. õppeaastaks.
toetab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks loovisikuid pikaajaliste stipendiumite kaudu, jätkab kunstniku- ja kirjanikupalga maksmist, kaasates ka teisi kunstivaldkondi,
jätkab loovisikute sotsiaalsete tagatiste süsteemi arendamist, et viia see vastavusse vabakutselise loovtöö iseloomuga,
toetab Eesti tippkultuuri elujõulisust tasakaalustamaks massikultuuri levikut ning tagab professionaalsetele autoritele loomevõimalused,
toetab pärimuskultuuri nii professionaalse kui ka harrastustegevuse vormis.
toetab eesti autoreid, eestikeelse kirjanduse levikut, raamatukogusid ja digilahendusi ning tagab eestikeelse kirjanduse ja meedia kättesaadavuse,
arendab loometööks ja loomingu eksponeerimiseks vajalikku tehnilist infrastruktuuri koostöös erialaliitude, arenduskeskuste ja kohalike omavalitsustega,
toetab kohalikel traditsioonidel põhinevate festivalide ja muude kultuurisündmuste läbiviimist kogukondade identiteedi ja ühtekuuluvuse edendamiseks,
aitab kaasa eesti kultuuri jõudmisele maailma, kaasates selleks rahvusvahelist turundus- ja produktsioonikompetentsi,
toetab filmide tootmist, filmiharidust ning väärtfilmide ja filmipärandi kättesaadavuse parandamist, peab oluliseks eestikeelsete ja eesti kultuuri kajastavate filmide ja muu audiovisuaalse loomingu turuosa ja ekspordi kasvu,
näeb audiovisuaalsektorit kui üht ekspordipotentsiaaliga valdkonda ja peab jätkuvalt oluliseks tagasimaksefondi kui meedet, mis toetab audiovisuaalsektori ekspordivõime, hõive ning palkade ja tasutud maksude kasvu,
toetab tingimuste loomist mitmekülgseks kultuuri- ja huvitegevuseks kõikjal Eestis ning täiendab vajadusel rahva- ja kultuurimaju ning huvitegevuse korraldust puudutavat õiguslikku raamistikku,
parandab erivajadusega inimeste kultuurist osasaamise võimalusi, sealhulgas kultuuriasutuste füüsilist ligipääsetavust ning jätkab eesti filmide varustamist kirjeldustõlkega nägemispuudega inimestele,
teeb koostööd erameediakanalitega, et ühiskonna jaoks oluline ja hädavajalik info oleks kättesaadav kõigis kanalites,
tagab eestikeelse avaliku meedia sisu kättesaadavuse interneti kaudu üle maailma,
soodustab erakapitali suuremat kaasamist kultuuri loomisesse ja edendamisse,
suurendab tulumaksusoodustusega kultuuri- ja spordivaldkonna vabaühendustele tehtavatetulumaksuvabade annetuste ülempiiri.
toetab laiapindse riigikaitse osana rahvusliku mälu hoidmist,
toetab rahvusteadusi ja nende uurimistulemuste levitamist ning suurendab vastavat erirahastust,
toetab kultuurimälu hoidmist, arendamist ja uurimist mäluasutustes ning parandab talletatud kultuuripärandi kättesaadavust muuseumikogude ja arhiivide digiteerimise teel,
aitab kaasa rahvuslike väärtuste kinnistumisele ühiskonnas läbi mitmekülgse haridusvõrgu, noorsootöö, kogukonnahariduse ning koostöö eraharidusasutuste ja strateegiliste partneritega,
parandab riigikaitsealaste laste- ja noorsooprogrammide kättesaadavust üle Eesti,
pöörab avaliku ruumi kujundamisel tähelepanu eestluse ja omariikluse loo edasikandmisele ja kinnistumisele rahvuslikus teadvuses,
kannab hoolt laulupidude ja tantsupidude elujõulisuse eest, algatab laulu- ja tantsupeo seaduse vastuvõtmise ning jätkab juhendajate tegevuse toetamist ettevalmistusperioodil.
teostab Eesti kultuuritaristu auditi eesmärgiga olemasolev taristu kaasajastada, kaalutletud juhtudel rajada uusi riiklikult olulisi kultuuriobjekte ning pöörata tähelepanu säästlikule majandamisele; audit hõlmab kultuuritaristut selle omandivormist ja muinsusväärtusest sõltumata,
viib läbi mälestiste revisjoni, analüüsides muuhulgas koormust omanikele ning sõlmib ehituspärandi omanikega ühiskondliku kokkuleppe, mille osaks on stabiilse reeglistiku loomine omandikitsendustekoheseks ja õiglaseks hüvitamiseks,
tagab riiklikult oluliste pärandiobjektide omanikele kulukamate erinõuete täitmiseks riigi finantstoe; pöörab tähelepanu, et riik jätkaks pühakodade toetamist vähemalt samas mahus,
toetab riigi tasandil ruumiloome kompetentsikeskuse moodustamist,
otsib võimalusi disaini- ja ruumihariduse alase teadlikkuse tõstmiseks ning elukeskkonda
väärtustavate ja säästvate hoiakute kujundamiseks,
kõrvaldab avalikust ruumist punamonumendid.
edendab rahva liikumisharrastust,
toetab harjutus- ja spordiväljakute rajamist üldhariduskoolide juurde ja elurajoonidesse,
toetab liikumisõpetust kohustusliku kooliprogrammi osana, et võimaldada õpilastele igas
koolipäevas vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist ja kujundada temas hiljemalt gümnaasiumiastme lõpuks iseseisev liikumisharjumus,
tagab noorsportlastele head tingimused, tõhusad tugiteenused ja perspektiivikamate talentide varajase märkamise,
loob lapssportlaste toetuskeskused piirkondlike spordiliitude juurde üle Eesti ja tagab nende kaudu talendikamate laste toitlustuse, spordimeditsiini teenused ja esimese treeneri lisatasu,
tagab tingimused tippspordi arenguks, seisab sportlaste tervise säilimise ja kaitsmise eest ning laiendab tugiteenuste saamise võimalusi,
toetab riigieelarvest rahvusvaheliste suurte spordiürituste korraldamist,
kaalub lahendusi e-spordi kasvava populaarsuse kasutamiseks Eesti riigi tutvustamiseks maailmas,
tunnustab treenerite rolli ja kohta üldises haridussüsteemis koos sellega kaasnevate nõuete ja kohustustega,
juurutab planeerimis- ja ehitustegevuses põhimõtte, et uute elurajoonide juurde kavandatakse alati ka sportimisvõimalused kõikidele eagruppidele.
Eesti Reformierakond
28 lubadust
Reformierakonna eesmärk on selline ühiskonnakorraldus, kus eesti keele ja kultuuri säilimine ja areng oleks tagatud läbi aegade. Leiame, et selle tagatiseks on demokraatlik rahvusriik kui ühiskondliku organisatsiooni kõrgeim vorm.
Eesti keel on kultuuri olulisim osa. Eesti keeles peab olema võimalik saada ja edastada teavet kõigil tehnoloogilistel platvormidel.
Kunstilisele väljendusvabadusele ei sea riik piire ega raame. Loomevabadust ei suunata ega raamistata riikliku poliitikaga ega selle rak endamisega. Eestis ei ole kohta riigikunstil.
Riik toetab kultuuriloomet läbipaistvalt ja süsteemselt, keskmes Eesti Kultuurkapital, mis tegutseb seaduse alusel iseseisvalt. Toetuse vajaduse tingib eelkõige väike keeleareaal.
Programm
Riik toetab kultuuriloomet. Loomevabadus tähendab ka võimalust kultuuriloomega tegeleda. Vajaduse riikliku toetuse järele tingib eelkõige keeleareaali väiksus. Kultuuriloomingu toetamine peab toimuma läbipaistval ja süsteemsel viisil, mille keskmes on Eesti Kultuurkapital, mis tegutseb seaduse alusel iseseisvalt.
Autoritel on õigus oma teostele ja nad peavad saama õiglast tasu nende kasutamise eest, ka digiteeritud teoste puhul. Autoritasud peavad olema õiglased ja piisavad ka siis, kui riik teeb teosed tasuta kättesaadavaks, nt raamatukogudes.
Programm
Teosed on intellektuaalne omand ja neid tuleb kohelda kui iga teist omandit. Autoritel on õigus oma teostele ja nad peavad saama õiglast tasu oma te oste kasutamise eest, seda ka digiteeritud teoste puhul. Autoritasud peavad olema õiglased ja piisavad ka juhul, kui riik peab vajalikuks teoste avalikku tasuta kättesaadavust (näiteks raamatukogude kaudu).
Kultuuri säilimiseks ja arendamiseks on vajalik optimaalne hulk institutsioone. Kultuuriinstitutsioonid peavad oma tegevuses olema vabad. Valdavalt peavad nad tegutsema eraõiguslike isikutena, mida riik vajadusel toetab.
Muinsuskaitse peab muutuma rahvuslikuks liikumiseks. Muinsuskaitseamet peab olema nõustav ja abistav, kuid ka piisava järelevalvega, ning kodanikuühendused saavad halduslepingutega suurema rolli ja vastutuse kultuuripärandi hoidmisel.
Programm
Muinsuskaitse peab muutuma rahvuslikuks väärtushinnanguks ja liikumiseks, mitte olema üksnes riigi institutsioon. Riigi Muinsuskaitseamet peab olema inimtegevust nõustav ja abistav amet kond, millel on ka piisav ja efektiivne riikliku järelevalve funktsioon. Kodani kuühendused peavad kultuuripärandi hoidmisel kandma senisest suuremat rolli ja võtma suuremat vastutust. Seda on võimalik saavutada riigi poolt sõlmitavate halduslepingutega.
Kultuuriväärtused peavad olema inimeste kasutuses. Ehitiste kaitse ei tohi tähendada nende kasutamise tõkestamist; mälestisi säilitab kõige paremini kasutamine, leides mõistliku tasakaalu säilitamise ja kaasaegsete vajaduste vahel.
Programm
Kultuuriväärtused peavad olema inimeste kasutuses. Ehitiste ja rajatiste kaitse ei saa seisneda nende sihipärase kasutamise tõkestamises. Mälestisi saab tulevastele põlvedele säilitada kõige paremini siis, kui nad on inimeste kasutuses, mis eeldab ka mõistliku tasakaalu leid mist nende säilitamise ja kaasaja vajadustele kohandamise vahel.
Riik toetab rahvusvähemuste kultuuriseltse ja piirkondlikke kultuuriruume ning vajadusel läbipaistvalt ka keelemurdeid. Toetust väärivad ka kodanikeühendused, kes püüavad rahvusvähemuste kultuuri ja keelt säilitada.
Programm
Riik toetab rahvusvähemuste kultuuriseltse ja piirkondlikke kultuuriruume. Eesti piirkondlikud kultuuriruumid ja keelemurded on lahutamatu eesti kul tuuri osa ning vajadusel tuleb neid läbipaistval moel toetada. Samuti väärivad toetust rahvusvähemuste kultuuri ja keelt säilitada ja arendada püüdvad kodanikeühendused.
Arendame loomemajandust. Pelgalt majanduslike võimaluste puudumine ei saa olla eneseväljenduse ainsaks takistuseks. Loomemajandus peab aitama luua uusi teoseid ja võimaldama loojatel kunstilise eneseväljenduse abil toime tulla.
Teosed peavad olema kättesaadavad ja ligipääsetavad, mis ei tähenda alati tasuta. Turutõrgete korral toetame kättesaadavust, kaitstes autorite õigusi. Tasuta ürituste puhul kaaluvad riik ja omavalitsused ettevõtjate huve ning ligipääs tagatakse erivajadustega inimestele.
Programm
Teosed peavad olema kättesaadavad ja ligipääsetavad. Kättesaadavus ei pea tähendama tasuta kasutusvõimalusi. Turutõrgete korral on teoste kättesaadavuse toetamine nii organisatsiooniliste kui ka rahalise toetusega igati õigustatud. Autorite õigused peavad sealjuures ole ma kaitstud. Tasuta kultuuri- ja spordiürituste puhul peavad riik ja omavalit sused alati kaaluma ettevõtjate õigustatud huve turgu sekkumisel. Juurde pääs peab olema tagatud ka erivajadustega inimestele.
Teoste digiteerimine on hädavajalik ja seda tuleb arendada. Nii säilimise kui ka kättesaadavuse seisukohast on teoste ja muude kul tuuriväärtuste digiteerimine hädavajalik. Samas tuleb hinnata selle tööga kaasnevaid kulusid ja nende suhet taotletava eesmärgiga.
Arendame Kultuuriranitsat. Kultuuriranits on toetusmeede põhikooli õpilastele, et tagada igale lapse le kultuurielamus. Kultuuriranitsa programm võimaldab lastel ja noortel külastada õppeprogrammi osana teatrietendusi, kinoseansse, muuseume või muud kultuurivaldkonnas pakutavat.
Riigi digitaalse taristu areng peab toetama kultuuriloomet. Ühenduste ja intellektuaalse tehnoloogia (sealhulgas tehisintellekti) arendamisel peavad riik ja ülikoolid arvestama kultuuriloome vajadustega.
Globaalsetel platvormidel levitatav sisu peab olema maksimaalselt kättesaadav ka eesti keeles. Eesti peab pingutama, et platvormide väärtuslik sisu oleks eesti keeles kättesaadav.
Programm
Globaalsetel platvormidel levitatav sisu peab olema maksimaalselt kättesaadav ka eesti keeles. Ülemaailmse leviga platvormid (näiteks Apple, Netflix jt) on valdavalt ingliskeelsed, kuid võimaldavad järjest enam ka sisutõlkeid kasutaja keeleruumi vajadusi silmas pidades. Eesti peab tegema pingutusi platvormide väärtusliku sisu kättesaadaks tegemiseks ka eesti keeles.
Riik kaitseb jõulisemalt kodanike võrdset ligipääsu piiriüleselt levitatavatele digitaalsetele teostele ning vaidlustab Eesti loata võõrandatud levitusõigused. Eesti ja Soome avalik-õiguslike ringhäälingute saated peavad olema vabalt kättesaadavad mõlemas riigis.
Programm
Eestis elamine ei tohi olla takistuseks ligipääsule digitaalsele kultuurisisule. Riik peab senisest jõulisemalt kaitsma oma kodanike õigust võrdsele li gipääsule teostele, mida piiriüleselt digitaalselt levitatakse. Juhtumid, kus teoste levitamise territoriaalsed õigused Eesti osas on Eesti loata võõran datud kolmandate riikide asutustele või äriühingutele, peavad olema välis suhtluse tähelepanu all ja vaidlustatud. Eesti ja Soome avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide saated ja programmid peavad olema vabalt kättesaadavad nii Eesti kui ka Soome territooriumil.
Tuleb paremini kasutada rahvusvahelisi rahastamisvõimalusi, sh Euroopa Liidu digitaalse kultuuri allikaid. Kultuuriloome rahastusvõimalusi tuleb oluliselt paremini tutvustada, selleks saab luua eraldi digitaalse keskkonna.
Programm
Paremini tuleb kasutada rahvusvahelisi rahastamisvõimalusi. Euroopa Liidul on mitmeid digitaalse kultuuri arendamiseks mõeldud rahastamisallikaid, mida Eestis kasutatakse tagasihoidlikult, kuna teave nende võimaluste kohta puudub või ei levi. Kultuuriloome rahastusvõimalusi tuleb senisest oluliselt paremini tutvustada ja selleks saab luua eraldi digitaalse keskkonna.
Muuseumid peavad olema nii teadusasutused, pärandi hoidjad, haridusasutused kui ka elamuskeskused. Riik peab muuseumide arendamisel lähtuma mõistlikust kogumispoliitikast ning toetama eramuuseume mõtestatult ja läbipaistvalt.
Programm
Muuseumid peavad olema nii teadusasutused, kultuuripärandi säilitajad, haridusasutused kui ka elamuskeskused. Eesti muuseumid on teinud viimase kümne aasta jooksul arenguhüppe. Muuseumide arendamisel peab riik lähtuma mõistlikust kogumispoliitikast. Riik peab toetama eramuuseume mõtestatud ja läbipaistval moel.
Me toetame eestikeelsete ja Eesti kultuuri peegeldavate filmide tootmist ning muudame filmide tagasimaksefondi eelarve kasutamise paindlikumaks. Soovime suurendada eestikeelsete filmide rahastamist, kaasates Euroopa Nõukogu pakutavat finantseerimist.
Programm
Toetame eestikeelsete ja Eesti kultuuri peegeldavate filmide tootmist ning muudame filmide tagasimaksefondi reeglid paindlikumaks. Kehtiv rahastuse mudel ei arvesta filmitootmise pikka protsessi, seetõttu muudame tagasimaksefondi eelarve kasutamise paindlikumaks. Samuti soovime suurendada eestikeelsete filmide tootmise rahastamist, kaasates Euroopa Nõukogu pakutavat finantseerimist.
Lahendame Rahvusooper Estonia teatri töötingimused. Tuleb jõuda kokkuleppele, kuidas lahendatakse rahvusooperi ja rahvusballeti kaasaegseks tegevuseks vajalike tingimuste küsimus.
Kultuurkapitali nõukogu peab saama iseseisvalt otsustada rahaeraldiste üle ega pea muutuvates oludes jäigalt järgima Riigikogu otsustatud objektide järjekorda. Riigikogu peab vajaduse korral oma nimekirja korrigeerima.
Programm
Kultuurkapitali poolt riiklikult tähtsate kultuuriobjektide rahastamine peab olema paindlik ja mõistlik. Kultuurkapitali nõukogu peab olema vaba iseseisvalt otsustama rahaeraldiste üle. Muutuvates tingimustes ei pea kultuurkapital jäigalt kinni pidama Riigikogus otsustatud objektide rajamise järjekorrast. Riigikogu peab enda poolt kehtestatud nimekirjas tegema korrektiive, kui muutunud keskkond seda tingib.
Me toetame Tartu Ülikooli Liikumislabori programmi "Liikuma Kutsuv Kool" laienemist kõikidesse koolidesse, et lapsed liiguksid koolipäeva jooksul piisavalt, ning võtame kasutusele uue liikumisõpetuse ainekava.
Programm
Toetame laste liikumisharjumuse kujunemist koolis. Toetame Tartu Ülikooli Liikumislabori "Liikuma Kutsuva Kooli programmi" laienemist kõikidesse koolidesse, et lapsed saaksid koolipäeva sees piisav alt liikuda, mis toetab nii laste vaimset tervist kui ka õppimisvõimet. Lisaks võtame kasutusele uue liikumisõpetuse ainekava.
Omavalitsused peaksid toetama spordiühinguid infrastruktuuri ja tegevustoetusega, eriti laste- ja noortespordiks; vajadusel toetab riik omavalitsusi. Kultuurkapitalis luuakse üleriigiliste spordirajatiste toetussüsteem alkoholi-, tubaka- ja hasartmängumaksu tuludest.
Programm
Spordielu korraldavad inimeste endi poolt moodustatatud ühingud ja organisatsioonid. Omavalitsused peaksid toetama spordiühinguid nende harrastustegevus es nii vajaliku infrastruktuuri rajamisega kui ka tegevustoetusega eelkõige laste- ja noortespordi arendamiseks. Vajadusel saab riik omavalitsusi selles osas toetada. Kultuurkapitalis luuakse üleriigiliselt oluliste spordirajatise arendamise toetussüs teem, mille vahendid saadakse alkoholi- ja tubakaaktsiisidest ning hasartmängumak sust laekuvatest summadest.
Me suurendame Eesti Olümpiakomitee (EOK) riigieelarvelist rahastamist 2024. aastast vähemalt 2 miljoni euro võrra. Saavutussporti tuleks toetada ainult EOK kaudu, mitte Kultuurkapitalist, ja EOK jaotab raha vabalt.
Programm
EOK riigieelarvelist rahastamist suurendatakse 2024. aastast vähemalt 2 miljoni euro võrra. Saavutus- ja võistlussporti toetatakse Eesti Olümpiakomitee (EOK) rahastamisega riigieelarvest, neile eraldatud vahendite jaotamisel on EOK vaba. Saavutussporti ei peaks rahastatama Kultuurkapitalist, vaid see peaks toi muma üksnes EOK vahendusel. EOK rahastamise suurendamisel vabanevaid
Kultuurkapitali vahendeid saab kasutada spordisündmuste, liikumisharrastuse ja muu spordielu edendamiseks. Alkoholi-, tubaka- ja hasartmängumaksu tuludega rahastamine on end kultuuriobjektide puhul õigustanud ning sama süsteemi saab kasutada üleriigilise tähtsusega spordirajatiste rajamiseks.
Programm
Kultuurkapitali vahendeid saab kasutada spordisündmuste rahastamiseks ja liikumisharrastuse ning muu spordielu edendamiseks. Riiklikult oluliste kultuuriobjektide rahastamine selleks otstarbeks eraldi alkoholi- ja tubaaktsiisist ja hasartmängumaksust Kultuurkapitali vastavasse rahastusse laekuvate vahenditega on end õigustanud ja samalaadset süsteemi saab kasutada ka üleriigilist tähtsust omavate spordirajatiste rajamiseks.
Treenerite töö tasustamise põhimõtted peavad olema samasugused kultuuritöötajate tasustamisega. Treenerite palgatingimused peavad olema vastavuses kultuuritöötajatega. Riik ja omavalitsused arvestavad sellega toetuste määramisel.
Me peame oluliseks ausat konkurentsi spordis. Riiklik spordipoliitika ei lepi dopingu ega kokkuleppemängudega ning riik toetab rahaliselt vajalike järelevalvesüsteemide loomist.
Programm
Spordis peab kehtima aus konkurents ja riik toetab selle tagamist. Leppimatus keelatud ainete kasutamisega sportlike saavutuste parandamiseks, kokkuleppemängudega ja muude ebaausate võtetega on riikliku spordipoliitika prioriteet. Riik abistab rahaliselt spordiüldsust selleks vajalike järelevalvesüsteemide loomisel ja tegutsemisel.
Me toetame rahvusvahelisi suurüritusi. Töötame välja selged ja läbipaistvad suurürituste rahastamise reeglid, selleks kaardistame Eestile olulised võistlused ja määratleme kriteeriumid.
Programm
Toetame rahvusvahelisi suurüritusi. Üksikute suurürituste erakorralise rahastamise asemel vajab Eesti süsteemsemat, läbipaistvamat ja strateegilisemat lähenemist suurvõistluste rahastamiseks. Selleks töötame välja selged ja läbipaistvad suurürituste rahastamise reeglid, mille eelduseks on Eestile huvipakkuvate suurvõistluste kaardistamine ning selleks vajalike kriteeriumite (erasektori panus, ala populaarsus, eestlaste osalus jne) defineerimine.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
47 lubadust
Kultuur püsib inimestel –loojatel ja kultuuris osalejatel
Suurendame kultuuriranitsa summat 150 eurole lapse kohta, mis võimaldab igal lapsel lasteaiast gümnaasiumini käia teatris, kontserdil, muuseumis, kinos või näitusel.
Kolmekordistame kohalikele omavalitsustele suunatud huvihariduse fondi, suurendades seeläbi regulaarse ja mitmekesise huvihariduse kättesaadavust.
Tagame kõrgharidusega riigi kultuuritöötajatele vähemalt Eesti keskmise palga ning koostöös omavalitsuste ja ametiühingutega kaotame riigi ja omavalitsuse kultuuritöötajate palgavahe.
Rakendame ravikindlustuse, töötuskindlustuse, vanemahüvitise ja pensionistaaži süsteemi vabakutselistele loovisikutele. Võimaldame töösuhtes olemist loometoetuste saamise ajal.
Jätkame palgatoetuse maksmist kooride, rahvatantsurühmade, orkestrite ja rahvamuusika kollektiivide juhtidele, et hoida nende palk kultuuritöötajatega võrdsel tasemel.
Tagame kunstniku-ja kirjanikupalga jätkumise, suurendame palgasaajate ringi ning rakendame filmirežissööri-ja heliloojapalga süsteemi.
Muudame ettevõtete ja eraisikute kultuurile ja spordile tehtavad annetused maksuvabaks.
Tõstame laenutushüvitisi ning indekseerime autorihüvitisfondi, et loetavatele kirjanikele ja illustraatoritele maksta õiglast hüvitist nende töö eest.
Toetame eesti keele ja kultuuri õpet sõjapõgenikele ning toetame kõigi sisserännanute kohanemist kultuuris osalemise kaudu.
Muudame erivajadusega inimestega arvestamise kultuurisektoris enesestmõistetavaks, nii et kultuur on kättesaadav nii füüsiliselt kui ka digitaalselt.
Hoiame ja arendame Eesti näitekunsti ja teatreid. Seadustame mitmeaastased toetuslepingud, suurendame rahastamist ja loome meetmed näitekunsti vormide ja muude loometegevuste põimimiseks, sh teatriresidentuurideks.
Väärtustame digikultuuri arengut ning aitame kaasa digipöördele ja digipädevuste omandamisele kultuurivaldkonnas. Toetame mängutööstust eestikeelsete hariduslike mängude loomisel.
Peame oluliseks kultuuriharidust, et kultuur oleks lõimitud koolitundidesse.
Tagame meedia sõltumatuse ja vabaduse, muudame Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosseisu mitmekesisemaks ja suurendame kompetentsust.
Kohustame rahvusvahelisi voogedastusplatvorme panustama kohalikku filmitootmisse ning töötame globaalsete digihiidude õiglase maksustamise nimel.
Vähendame kultuurisündmuste, perioodika ja raamatute käibemaksu.
Rikkalik kultuuripärand on hästi hoitud ja väärtustatud
Tagame iga kuu esimesel pühapäeval kõigile tasuta sissepääsu riigile kuuluvatesse muuseumidesse ning töötame selle nimel, et kohalikud muuseumid järgiksid sama põhimõtet.
Jätkame rahvaraamatukogude kiirendiga, et toetada raamatukogude arengut kogukonnakeskusteks.
Toetame piirkondlike keelte, murrete, kohaliku kultuuri ja kommete õpetust lasteaedades ja koolides.
Tagame õpetajatele ja õppejõududele igal ajal tasuta sissepääsu riigile kuuluvatesse muuseumidesse.
Säilitame nüüdisaegsete meetoditega kultuuripärandit nii füüsiliselt kui ka digitaalselt, toetades mäluasutuste säilitamisvõimekust ning arendades edasi riiklikku säilitamissüsteemi.
Toetame pärandihoidlate ehitust Põhja-Eestisse, Lõuna-Eestisse ja Hiiumaale.
Töötame üldhariduskoolidele välja uue omakultuuri tutvustava õppeaine, et suurendada teadmisi Eesti kultuuripärandi kohta ning eestlaste etniliste rühmade keelte, kommete ja religiooni kohta.
Tagame laulu-ja tantsupidude programmide stabiilse rahastamise ning jätkame suurpidude toimumispaikade korrastamist.
Loome laulu-ja tantsurühmadele rahvarõivaste soetamiseks toetusmeetme.
Teeme koostööd usuorganisatsioonidega ja toetame nende kultuurilise rikkuse avamist võimalikult paljudele huvilistele. Oleme kogudustele toeks ajalooliste ja kaitsealuste pühakodade restaureerimisel.
Toetame ka keerulistes geopoliitilistes oludes hõimuliikumist ja soome-ugri rahvaste koostööd.
Eesti kultuur on maailmas tuntud ja tunnustatud
Suurendame tagasimaksefondi Film Estonia mahtu 32 miljonile 4 aasta jooksul.
Loome täiendavaid inkubatsioonivõimalusi alustavatele loomeettevõtetele ning toetame loomevaldkonna eksporti ja rahvusvahelistumist.
Toetame rahvusvahelise osalusega ning Eestit rahvusvaheliselt tutvustavate sündmuste korraldamist.
Loome Kultuuriministeeriumi ööelu juhtrühma, kelle ülesanne on välja töötada terviklik lähenemine ja põhimõtted ööelumajandusele.
Arendame Eesti kultuurivaldkonna rahvusvahelist võrgustikku, suurendame meie kultuurivaldkonna esindajate võimalusi osaleda rahvusvahelises kultuurielus ning teeme Eestis toimuvad sündmused nähtavaks välisajakirjanikele ja valdkonna professionaalidele.
Toetame Eesti osalemist rahvusvahelistes koostööprojektides ning meie loovisikute osalemist residentuurides.
Võimaldame ligipääsu Eesti kultuurile väliskülalistele, erineva keele-ja kultuuritaustaga elanikele, mujal elavatele eestlastele ning e-residentidele.
Teeme koostööd teiste ministeeriumide, e-residentsuse ning saatkondadega, et kaasata riiklikele välisvisiitidele ka kultuuridelegatsioonid.
Hoiame Eesti pärandmaastikke (nt loopealsed karjamaad, rannaniidud, puisniidud) ning tagame pärandkoosluste ja -maastike inventeerimiseks, hoidmiseks ja taastamiseks vajalikud vahendid.
Keelame majanduslikel kaalutlustel tehtavad lageraied kaitsealadel.
Teeme koostööd Põhjamaade ja Balti riikidega regiooni kaitsetööstuste ühisel arendamisel ning meie piirkonna kaitsetööstuse huvide esindamisel rahvusvaheliselt.
Eesti rahvushuvid on maailmas hästi esindatud
Tugevdame Eesti võimekust ja rolli rahvusvahelise küberjulgeoleku eestkõnelejana ja seadusloomesse panustajana.
Toetame ekspordile orienteeritud innovaatilisi ettevõtteid rahvusvaheliste kontaktide leidmisel ja hoidmisel.
Leiame võimalused eksportivate tööstusettevõtete krediidivõimekuse toetamiseks.
Jätkame osalemist rahvusvahelises arengukoostöös Eesti jõukuse kasvu mööda.
Arendame koostööd USA kui strateegilise partneriga riigikaitses, majanduses ja kultuuris.
Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.