Eestimaa Rohelised: Loodus ja põllumajandus
Lubadused · 56
Toetame püsimetsamajandust, mis hoiab veekogude loomuliku veerežiimi ja väldib toitainete liigset sissekannet. Lageraie on viimastel aastatel intensiivistunud ning see soodustab erosiooni, toitainete leostumist ja põhjavee languse.
Programm
Toetame püsimetsamajandust, mis säilitab veekogude loodusliku veerežiimi ning väldib toitainete liigset sissekannet. Viimastel aastatel intensiivistunud lageraie soodustab nii erosiooni kui toitainete pinnasest välja leostumist, sellega kaasnevat veekogude reostuskoormuse tõusu ning põhjavee taseme ning selle kvaliteedi langust.
Taaskehtestame veekogusid piirava looduslike haljastusribade nõude ning suurendame selle ulatust, et viia miinimumini maismaalt veekogudesse jõudva toitainete ja reoainete kogused.
Kaasajastame loomakaitseseaduse. Nõuame, et loom loetaks seaduses asja asemel elusolendiks. Praegu on kaebeõigus ainult omanikul, loomakaitseorganisatsioonidel ja veterinaaridel seda ei ole.
Programm
Kaasajastame loomakaitseseaduse. Rohelised nõuavad, et Eesti seadusandluses muudetaks loom asjast elusolendiks. Praegu käsitleb seadus loomi inimese omandina. Looma vastu suunatud julm tegu on seaduse silmis loomaomanikule kuuluva asja rikkumine, mida käsitletakse asjaõigusseaduse raames. Kaebeõigus on ainult omanikul ehk kui omanik piinab oma koera, saab ainult seesama omanik ennast politseile üles anda. Loomakaitse organisatsioonidel ega veterinaaridel kaebeõigust ei ole.
Reguleerime ilutulestiku laskmise reegleid. Leiame parimad praktikad ilutulestiku piiramiseks, et vähendada lindude, metsloomade, lemmikloomade, aga ka osade inimeste (sõjapõgenikud jt) häirimist. Tõstame teadlikkust alternatiividest (laseršõu, hääletu ilutulestik).
Keelustame koerte püsiva ketis pidamise. Ketis või lõastatult tohib koera hoida vaid ajutiselt, nt kuni 3 tundi ööpäevas, tagades liikumisala ja puhta joogivee. Kontrollib loomapolitsei.
Programm
Keelustame koerte püsiva ketis pidamise. Koer on inimese sõber. Suhtlemine inimesega on üks koera põhivajadusi. Koera ketis pidamine piirab oluliselt eelmainitud põhivajadust. Koerte ketis (või muul viisil püsivalt mõne objekti külge lõastatult) hoidmine tohiks olla lubatud vaid ajutiselt, nt maksimaalselt 3 tundi ööpäevas ning sel juhul peab olema loomale tagatud vähemalt minimaalne liikumisala ja puhas joogivesi. Kontrolli teostaks loomapolitsei.
Asutame loomapolitsei: igasse politseiprefektuuri tuleb spetsiaalse väljaõppega loomade väärkohtlemisega tegelev üksus, mis leevendaks vabatahtlike loomapäästjate koormust.
Programm
Asutame loomapolitsei. Igasse politseiprefektuuri lisanduks spetsiaalse väljaõppe saanud loomade väärkohtlemisega tegelev üksus.Senine praktika näitab, et loomade väärkohtlemisest teatajad võidakse saata politsei enda poolt vabatahtlike loomakaitseorganisatsioonide poole, kuigi politsei peaks siiski ka neid juhtumeid ise menetlema. Asjakohase koolituse saanud üksus leevendaks vabatahtlike loomapäästjate koormust.
Kohustame tapamajade pidajaid valvekaameraid kasutama. Tapaliinidele, loomade vastuvõtu kohtadesse ning uimastamise- ja pidamise boksidesse kaamerate paigaldamine ja toimuva jäädvustamise ning talletatud teabe säilitamise kohustus.
Loomakaitseseaduse järgi on kasside ja koerte vabapidamine keelatud ning me tõstame sellekohast teadlikkust.
Programm
Loomakaitseseaduse järgi on kasside ja koerte vabapidamine keelatud, tõstame sellekohast teadlikkust. Vabapidamise all mõistetakse looma viibimist ilma omanikuta väljaspool omaniku kinnistut. Vabalt hulkuvat looma ähvardavad mitmed ohud ja ta ise võib olla ohuks nii teistele loomadele kui ka inimestele.
Mitmekesisus ja mitmekihilisus kultuuris on suur rikkus, mis vajab hoidmist ja arendamist. Põlisrahvad on kohandunud kohaliku loodusega. Põlisrahvad hoiavad üle 80 protsendi maailma elurikkusest.
Söömiskõlbmatuks muutunud toit peab jõudma biojäätmete töötlusse - biogaasi tootmisesse ja kompostimisse ja seejärel väetisena tagasi toidutootmisesse.
Me edendame biojäätmete liigiti kogumist ja ringmajandust, et toitained jõuaksid tagasi mulda ja toidukasvatusse. Biojäätmed on 56% Eesti olmeprügist.
Programm
Toitained peavad jõudma tagasi toidukasvatusse! Edendame biojäätmete liigiti kogumist ja ringmajandust, et väärtuslik bioväetis ei läheks raisku ja reostuseks vaid tagasi mulda ja toitu. Põllumajandus vajab igal aastal väetiste ehk toitainete näol sisendit ja korralikus jäätmemajanduses jõuavad orgaanilised ained tagasi mulda ja toitu, mitte prügilasse. Toitainete taaskasutamine aitab ka jäätmekäitluse eesmärke saavutada - biojäätmed on 56% Eesti olmeprügist ning need ringlusesse võttes suudame olmeprügi hulka üle poole võrra vähendada.
Eesti peab minema üle keskkonnasõbralikele põllumajanduspraktikatele, nagu otsekülv, täppisväetamine ja mineraalväetiste asendamine orgaaniliste väetistega. Nii paraneb toidu- ja veejulgeolek ning inimeste tervis.
Programm
Eesti peab üle minema keskkonnasõbralikele põllumajanduspraktikatele - otsekülvile, täppisväetamisele, mineraalväetiste asendamisele orgaaniliste ja muude keskkonnasõbralike päritolu väetistega ning mulla elurikkust, toitainetesisaldust ja süsihappegaasi sidumise võimet oluliselt parandavatele tehnoloogiatele. Sellega parandame oma toidu- ja veejulgeolekut, ekspordivõimekust ja väliskaubandusbilanssi ning loomulikult ka inimeste tervist.
Me toetame mahepõllunduse teadus- ja arendustööd, pärandsortide kasvatamist ning uute ja põliste võtete kasutamist. Tahame vähendada mineraalväetiste vajadust, eelistada bioloogilist taimekaitset ja suurendada elurikkust.
Programm
Toetame teadus- ja arendustööd mahepõllunduse vallas, pärandsortide kasvatamist ja nii innovaatiliste kui ka põliste praktikate rakendamist, sh meristeempaljunduse taaselustamist, vanade sortide kultiveerimist ja säilitamist, seemnejulgeoleku tagamist ja seemnemonopolide vältimist, komposti kasutamist, mineraalväetiste vajaduse vähendamist, bioloogiliste- ja haljasväetiste kasutamist, taimehaiguste- ja kahjuritõrjes bioloogiliste meetodite eelistamist, elurikkuse suurendamist.
Toetame energiasäästlikku toidutootmist kinnistes süsteemides.
Vähendame mahetoidu käibemaksumäära 9 protsendini.
Vähendame mahepõllumajanduse ja -loomakasvatuse lõive ja bürokraatiat. Nõuame põllumajandustoetuste ühtlustamist Euroopa Liidu sees, õiglaseid otsetoetusi ja ühise põllumajanduspoliitika muutmist keskkonnasõbralikuks, mahe- ja väiketootjaid eelistavaks.
Seisame loomade heaolu ja õiguste eest. Loome loomade ja kalade heaolu kaitsvad seadused ning järelvalve.
Me toetame mahetoidu kohustuslikku osakaalu haridusasutustes. Võtame suuna sellele, et laste-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutustes pakutakse vaid mahetoitu.
Programm
Koolitoit peab olema mahe, taimsete valikutega ja võimalikult kohalik. Toit ja lapsed on elu alus, seega on vaja tagada, et õpilaste toidulaud oleks kaetud tervislikult ja keskkonnasõbralikult. Toetame haridusasutustes kohustusliku mahetoidu osakaalu rakendamist. Võtame suuna sellele, et kõigis laste- haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutustes pakutakse vaid mahetoitu.
Aitame kaasa väiksema jalajäljega taimse toidu osakaalu tõusule meie toidulaual. Toetame taimse toidu tootmist. Väldime tööstusliku loomapidamise mõju keskkonnale.
Teeme vegantoidu kättesaadavaks riigi- ja haridusasutustes (nt koolid, lasteaiad, haiglad, hooldeasutused) neile, kes seda vajavad/soovivad.
Me taastame kooliaiad ja seome need õppeprogrammiga. Nii õpivad lapsed aias mitut ainet ja kasvatama toitu ning kool saab värsket kohalikku toitu.
Programm
Taastame kooliaiad. Kooliaia pidamine loob palju lõimitud õppe võimalusi - aias on võimalik õpetada keemiat, füüsikat, inseneriteadusi, disaini, aiandusteadmisi, matemaatikat, kehalist kasvatust, kunsti ja palju muudki. Kooliaedade sidumisel õppeprogrammiga on võimalik kasvatada inimesi, kes oskavad edasises elus ise endale toitu kasvatada ning seejuures süsteemselt mõelda. Lisaks annab see koolile värske, kohaliku ja maheda toidu sisendi, mis aitab kulusid vähendada.
Toetame linnaaedu ja kogukondlikke toidusüsteeme. Toetame toidusalude loomist oskusteabe ja planeeringutega, et tagada toiduga varustatus ka linnades ja inimeste kodude ümbruses. Sel moel saab suurendada ka asulate toidulist mitmekesisust, atraktiivsust ja elurikkust.
Toetame riiklikke suviseid toidu kasvatamise õppeprogramme, et inimesed saaksid tutvuda toidu kasvatamisega. Inimesed peavad saama toidu kasvatamise võimalust ja õpet, kuna see on suur osa meie isiklikust iseseisvusest ja ellujäämisoskustest.
Lihtsustame väiketootjatele kehtivaid regulatsioone.
Loome ulatusliku investeerimisabi ühistutele väiketootmise, hoiustamise ja turustamise toetamiseks meetmetega, mis on suunatud tööviljakuse tõstmiseks väiketootmises ning ühistulise tegevuse arendamiseks.
Vabastame mahetootmiseks ja oma tarbeks toidu tootmiseks kasutatava maa maksust.