Eestimaa Rohelised: Loodus ja põllumajandus
Lubadused · 56
Piirame lähiaastatel summaarse raiemahu Eesti metsadest 5 miljoni tihumeetriga aastas, et kompenseerida viimasel kümnel aastal toimunud üleraiet.
Võtame suuna püsimetsamajandusele.
Nõuame metsade säästva majandamise nõuete täitmist nii era- kui riigimetsas. Metsade kasutus peab säilitama erinevad metsatüübid (sh vanad metsad), mis tagab elurikkuse.
Piirame lageraiete mahtu. Täiendame ja täpsustame lankide suurusi ja metsade uuendamise nõudeid, et välistada suured lageraiete alad.
Teeme metsaandmed avalikuks, sest igal kodanikul on õigus teada, kui suur on metsavaru ja mida metsaga tehakse. Keskkonnaministeerium on alusandmeid varjanud, mistõttu pole neid saanud kontrollida.
Programm
Teeme metsaandmed avalikuks, sest igal kodanikul on õigus teada, kui suur on metsavaru ja mida Eesti metsaga tehakse. Aastaid on Keskkonnaministeerium ja nende allasutused varjanud Eesti metsa kohta käivaid alusandmeid, mistõttu pole keskkonnaühendused ega teadlased saanud kontrollida andmete ja metoodika õigsust. Varjatud andmed seavad ohtu metsa jätkusuutlikkuse.
Taastame rohevõrgustikud ja tagame vääriselupaikade säilimise. Toetame vääriselupaikade inventeerimist kogu riigimetsas ning sõltumatute inventeerijate koolitamist ja sertifitseerimist. Riigimetsas üle 80-aastastele metsadele ei anna metsateatisi, kui sõltumatu hindaja pole vääriselupaika välistanud.
Programm
Taastame rohevõrgustikud ja tagame vääriselupaikade säilimise. Toetame vääriselupaikade inventeerimist kogu riigimetsas ning võimaldame täiendavat sõltumatute vääriselupaikade inventeerijate koolitamist ja sertifitseerimist. Lõpetame riigimetsas üle 80-aastastele metsadele metsateatiste väljaandmise, kui sõltumatu hindaja ei ole kontrollinud, ega tegemist ei ole vääriselupaigaga.
Lisame looduskaitseseadusesse pesitsusrahu: raied on keelatud 15. aprillist 15. juulini ning kaitsealadel 15. märtsist 31. augustini. Sel ajal ei tohi ka maharaiutud võsa ja oksi purustada.
Programm
Lisame looduskaitseseadusesse pesitsusrahu ja keelame raied kevadsuvisel ajal. Pesitsusrahu nii riigi- kui erametsas peab kehtima alates 15. aprillist kuni 15. juulini ja kaitsealadel alates 15. märtsist kuni 31. augustini. Lindude pesitsemise perioodil peab olema keelustatud ka maharaiutud võsa ja okste purustamine, et jätta ellu oksahunnikutes pesitsevate lindude pesakonnad.
Uuendame looduskaitsealuste liikide nimekirja, et kõik ohustatud liigid oleksid kaitse all. Ebasoodsas olukorras liigid (näiteks angerjas, nepp, metsis, kurvits) tuleb võtta looduskaitse alla.
Jahiseadus ja jahiulukite nimekiri tuleb viia kooskõlla EL direktiividega. Looduskaitsealused liigid tuleb jahinimekirjast välja arvata. Kaitsealuste loomaliikide, sh kalade, püük tuleb lõpetada.
Keelame jahiturismi, sest tegemist on loomade suhtes äärmiselt julma hobiga. Samuti tuleb keelustada jahiturismi trofeede import Eestisse.
Keelustame Eestis vibujahi, sest see meelelahutus on loomade suhtes julm ja neile kannatusterohke.
Keelustame infrapunasihikud, termosihikud ja hääletu jahi summutitega, mis muudavad jahi tapatalguteks.
Täiendame loomakaitseseadust. Hetkel pole reguleeritud see, et looma hukkamiseks tuleb valida viis, mis põhjustaks loomale võimalikult vähe füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Kui sellist viisi ei ole, siis peab looma hukkamine olema keelatud, nt silmude elusalt soolamine. (Loomus)
Algatame arutelu metsaülemate ja metsnike kui kindla piirkonna metsa eest vastutajate rolli taastamiseks.
Füüsilisest isikust püsimetsandust viljelevatel metsaomanikel tõstame aastase maksuvabastuse metsatulult 5000 euroni, mis annab neile lisasissetuleku kuni 416 eurot kuus.
Loome koos metsaühistute, põllumeeste ja looduskaitseorganisatsioonidega võimalused, et metsaomanikud saaksid kaitse all olevat maad mõistlikult majandada, nt püsimetsamajanduse, mahepõllunduse ja biogaasitooraine kogumisega.
Programm
Loome koostöös metsaühistute, põllumeeste organisatsioonide ja looduskaitseorganisatsioonidega võimalused, kuidas metsaomanikud saaksid mõistlikult ja kasumlikult majandada oma looduskaitse all olevaid maid, näiteks viljeledes püsimetsamajandust, tegeleda mahepõllunduse ja –loomakasvatusega ning koguda biogaasitooret.
Tõstame erametsaomanike kompensatsiooni täieliku kaitse all metsa eest 550 euroni ja osalise kaitse all metsa eest 300 euroni hektari kohta aastas. Omanik võib võtta kuni viie aasta kompensatsiooni ette; kasutame RMK tulu.
Programm
Tõstame erametsaomanikele täieliku kaitse all oleva metsa hektari eest makstava kompensatsiooni 550 eurole ja osalise kaitse all oleva metsa eest 300 eurole aastas. Võimaldame metsaomanikel võtta ette välja kuni viie aasta kompensatsioon. Metsa varasemal müümisel tuleb kompensatsioon järelejäänud aastate eest tagastada. Kompensatsiooni maksmiseks kasutame RMK-le laekunud ja akumuleerunud tulu.
Arendame keskkonnaharidust ja loodusturismi, kasvatades seeläbi ka austust looduse vastu. Loome kõigile võimalusi ja toetusi loodusega tutvumiseks ning elurikkuse tundmaõppimiseks.
Taastame keskkonnainspektsiooni.
Kõikides kohalikes keskkonnaküsimustes tuleb huvigrupid päriselt kaasata, tuleb korraldada avalikke arutelusid. Muudame seadusandluse kaasavamaks.
Jälgime, et Eesti keskkonnaseadused kaitseksid keskkonda tegelikult, mitte ainult bürokraatlikult. Seadus peab võimaldama ettevaatuspõhimõtet: tegevusi, mis võivad olla keskkonnaohtlikud, ei lubata enne, kui uuringud annavad ühese vastuse.
Programm
Jälgime, et Eesti keskkonnaseadusandlus oleks suunatud keskkonna tegelikule jätkusuutlikule kaitsele, ega lähtuks üksnes bürokraatlikest ettekirjutustest. Seadus peab võimaldama ettevaatuspõhimõtte sisulist rakendamist keskkonda puudutavate kaalutlusotsuste langetamisel - ei lubata tegevusi, mis olemasolevate teadmiste põhjal võivad olla keskkonnaohtlikud, kuni uuringud annavad ühese vastuse .
Muudame ohustatud liikide ja elupaikade kaitse alla võtmise ja kaitse ulatuse muutmise protsessi kiiremaks, et tagada kaitse rakendumine enne kui hilja. Uuendame looduskaitsealuste liikide nimekirja ning keelame looduskaitsealuste liikide küttimise/püügi.
Teeme aktiivset sisulist koostööd keskkonnavaldkonna kodanikuühendustega.
Toetame kodanikeühendusi nende tegevuste läbiviimiseks materiaalselt. Loome riikliku fondi, mis toetab kodanikuühenduste keskkonnajärelvalve kohtukulusid.
Muudame looduskaitsepiirangute kompenseerimise eramaadel sõltumatuks sellest, kas ala on Natura 2000 võrgustikus. Aitame maaomanikel ka rohkem ametkondi loodusväärtustest teavitada.
Programm
Muudame looduskaitseliste piirangute kompenseerimise süsteemi eramaadel sõltumatuks sellest, kas piirangud on kehtestatud Natura 2000 võrgustiku aladel või väljaspool seda. Kompensatsioonid tekitavad motivatsiooni majandada omandit looduskaitselistel eesmärkidel. Aitame tõsta maaomanike initsiatiivi ametkondi loodusväärtustest teavitada.
Loome sõltumatu vahetalitaja statuudi arendajate ja mõjutatud kogukondade või looduskaitseühingute vaheliste erimeelsuste lahendamiseks (näiteks kaevanduste, tööstusettevõtete rajamise planeerimine jms), mille ülesandeks on huvitatud osapoolte vahel kokkulepete sõlmimise hõlbustamine.
Enne suuremahulise tegevuse algust peavad loodus- ja keskkonnakaitse meetmed juba kehtima. Muudame keskkonnamõju hindamise seadust nii, et protsess on arendajast sõltumatu ja kulud kaetakse avalikust fondist, kuhu arendajad maksavad.
Programm
Suuremahulise tegevuse käivitamise hetkeks peavad vajalikud loodushoiu- ja keskkonnakaitse meetmed juba kehtima. Keskkonnamõju ja strateegilise keskkonnamõju hindamise seadust tuleb muuta selliselt, et protsess oleks arendajast sõltumatu ning kulud finantseeritaks avaliku fondi vahenditest, millesse teevad sissemakseid arendajad.
Ammendunud turba-, liiva-, kruusa- ja põlevkivimaardlad tuleb taastada või rekultiveerida ning kulu arvestada ressursi hinda; kohustus on kaevandajal. Turbaaladel kaevatakse jääkturvas välja ning taastatakse sookooslus. Parandame mullakaitset.
Programm
Ammendunud turba-, liiva-, kruusa- ja, põlevkivimaardlad tuleb elurikkust silmas pidades taastada või rekultiveerida. Vastavad vahendid peavad olema sisse kirjutatud ressursi kaevandamise, kasutamise ja turustamise maksumusse. Ammendunud ja rikutud turbaaladel tuleb lagunemisprotsessidest haaratud jääkturvas välja kaevata ja süsihappegaasi siduv sookooslus ning rabale omane niiskusrežiim taastada. Taastamise ja rekultiveerimise kohustus lasub kaevandajal. Parandame mullastiku kaitset ja hoolitseme mullastiku tervise eest.
Me ei poolda fosforiidikaevanduste avamist. Fosfori puudust saab leevendada, suunates ringlevat fosforit taaskasutusse ja kasutades mahepõllumajanduse võtteid, mis vähendavad lisafosfori vajadust kuni 90%.
Programm
Me ei poolda fosforiidikaevanduste avamist. Fosfori defitsiiti saab leevendada juba ringleva fosfori taaskasutusse suunamisega – fosforit leidub hulgaliselt reovees, setetes ja orgaanilistes jäätmetes – ning mahepõllumajanduslike võtetega, mis vähendavad lisafosfori vajadust kuni 90%. Fosfori kaevandamine ohustab meie joogiks tarbitava põhjavee varusid.
Panustame põllumajanduslikku mahetootmisesse, millega kaasneb mineraalväetiste ja pestitsiidide kasutamise vähendamine ning veekogude reostuskoormuse langus.