Kogulugu

Lubaduste võrdlus teemade kaupa

Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.

TeemaReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised
Maksud ja eelarve925–283261321
Energeetika ja kliima3838–2219––19
Loodus ja põllumajandus3845–501373–56
Tervishoid252616474943–41
Haridus ja teadus4034–38959467
Pered ja sotsiaalkaitse212416337255320
Riik ja õigus1954333444281836
Kultuur, keel ja sport2836–924779–38
Elamu ja regioonid3832–253933–6
Transport2224–22–––22
Kaitse ja julgeolek402255411557416
Majandus ja tööturg24––34114109523
Välispoliitika ja ränne1131631126–21

Maksud ja eelarve

ReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

3 lubadust

  • Maksame toetust liiga kõrgete elektrihindade leevendamiseks, peame vajalikuks nii perede, ettevõtete kui ka omavalitsuste toimetulekut. Koostöös omavalitsustega rakendame toetust ka puiduga kütjatele küttehinna stabiliseerimiseks.

    Rahandusministeeriumi arvamus: 2023.a riigieelarves ei ole lubaduse täitmiseks katet kavandatud

  • Töötame välja meetmete paketi maksimeerimaks sisemaise biogaasi tootmise potentsiaali, et asendada imporditud ja fossiilset maagaasi. Riigipoolsete meetmetega kindlustame kohalikule biogaasile õiglase turu.

  • Maksame raiemahtude vähendamiseks, metsa ja elurikkuse säilitamiseks erametsaomanikele kompensatsiooni.

Isamaa

28 lubadust

  • seisab stabiilse euro eest, seab eesmärgiks, et tarbijahinna indeksi kasv ei ületaks keskpikas perspektiivis 2% aastas ja rakendab eelarvepoliitikat, mis toetab inflatsioonieesmärgi saavutamist ja hoidmist,

  • peab võimalikuks riigi võlakoormuse suurendamist eestluse elujõudu, majanduse konkurentsivõimet ja riigi kaitsevõimet kasvatavate investeeringute tegemiseks,

  • tagab kontrolli monopolide üle ja kaitseb tarbijat suhetes turgu valitsevat seisundit omavate ettevõtjatega.

  • on vastu uutele maksudele ja maksumäärade tõusule,

  • viib ellu perepõhise tulumaksureformi (loe lähemalt valdkonnast RAHVUS),

  • toetab ettevõtete maksukoormuse vähendamist ning otsib võimalusi tööjõumaksude vähendamiseks,

  • ajakohastab õigusaktidega fikseeritud tulumaksuvabastuse piirmäärad, sh välislähetuse päevaraha, isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis, vastuvõtukulud,

  • lihtsustab dividendide maksustamise korda ja muudab selleks regulaarsete dividendide soodusmäära (14/86) rakendamise vabatahtlikuks,

  • lõpetab dividendide topeltmaksustamise neil, kes omavad alla 10% osalust.

  • seab eesmärgiks hea kapitali kättesaadavuse ja võimalikult madalad laenuintressid nii ettevõtetele kui ka kodumajapidamistele. Selleks:

  • hoiab Eesti krediidireitingu vähemalt tänasel tasemel,

  • toetab suuremat konkurentsi kapitali- ja krediiditurul,

  • parandab kapitali kättesaadavust,

  • loob vastutustundliku laenamise edendamiseks ja konkurentsi parandamiseks riigi initsiatiivil positiivse krediidiregistri,

  • tagab seadusega reaalse ja toimiva järelevalve hoiu-laenuühistute üle,

  • vähendab rahapesu regulatsioonide järgimisega seonduvat bürokraatiat ning parandab rahapesu tõkestamiseks vajaliku info (sh PEP-ide nimekirja) kättesaadavust riiklikest registritest,

  • laiendab krediidiasutuste võimalusi tagada serverite ja andmebaaside maksimaalne kriisikindlus, kättesaadavus ja turvalisus ka pilveteenusena,

  • toetab prioriteetsena Eesti finantstehnoloogia ettevõtete kasvu ning parandab nende konkurentsikeskkonda ja konkurentsivõimet globaalselt regulatiivsete muudatuste, sihtprogrammide ja e-identiteedi arenduse kaudu

  • tõstab prospektimääruse lävendi maksimaalse võimaliku tasemeni,

  • jätkab riigile kuuluvate ettevõtete või nende osaluste börsile viimist,

  • laiendab mittepankadest krediidiandjate ja -vahendajate (KAV) võimalusi kaasata kapitali Eesti börsilt,

  • kasvatab oma- ja sarnase kapitali pakkumist väärtpaberiturul, kaasates selleks võimalusel riigi ja EL fondide vahendeid,

  • laiendab pensioni investeerimiskonto kasutamise võimalusi,

  • jagab majandusraskuste süvenedes rohkem riigipoolset kaitset võlgnikele kohtumenetluses, täitemenetluses ja suhetes inkassoteenuse osutajatega.

  • loob ja viib ellu programme kodude, avalike hoonete, tehnorajatiste ning transpordi energiasäästlikumaks muutmiseks,

  • suurendab Natura 2000 jt looduskaitsealuste alade omanikele suunatud toetuste mahu riigieelarves,

  • rakendab maavarade kaevandamisel sarnaselt tuuleenergia tootmisega taluvustasu, mida kaevandaja peab maksma paikkonna elanikele,

  • toetab ringmajanduse mudeli muutumist senisest regionaalsemaks, et tagada konkurentsivõime valdkonna ettevõtete toodetele ja ressursi kättesaadavusele.

Eesti 200

25 lubadust

  • Meie eesmärk on kasvatada Eesti inimeste jõukust ja heaolu nii kiiresti kui võimalik liberaalse ja ettevõtjasõbraliku poliitikaga. Pikas plaanis tahame Eestist teha innovaatilise ja rohelise "Põhjamaade tiigri".

    Programm

    Meie eesmärk on Eesti inimeste jõukust ja heaolu kasvatada nii kiiresti kui võimalik. Selleks on meil vaja liberaalset ja ettevõtjasõbralikku poliitikat. Pikas plaanis tahame Eestist kujundada "Põhjamaade tiigri" - väikese riigi, mis on innovaatiline ja roheline, ning kus elavad õnnelikud, jõukad ja hea haridustasemega inimesed. Ainult jõukas, tugeva majandusega Eesti saab kindlustada eesti keele ja eesti kultuuri säilimise.

  • Me tahame Eesti majanduse jaoks pikka valitsemisplaani, konkurentsivõimelist ettevõtluskeskkonda, atraktiivset maksusüsteemi, usaldusväärset õigusruumi ja mõistlikke energiahindu. Tahame ka väiksemat halduskoormust ettevõtjatele.

    Programm

    Eesti majandus vajab valitsemise pikka plaani, konkurentsivõimelist ettevõtluskeskkonda, atraktiivset maksusüsteemi, usaldusväärset õigusruumi, mõistlikke energiahindasid ja töökaid inimesi. Eesti peab olema riik, mis meelitab, mitte ei tõrju uusi investeeringuid ja tarkasid inimesi. Nutikas riik, mis kasutab tehnoloogia võimalusi ja loob väiksema halduskoormuse ettevõtjatele.

  • Eesti majandusel on ees kolm väljakutset: digipööre, üleminek roheenergiale ja ringmajandus. Tahame digivaldkonnas uuesti "tiigrihüpet" teha ning muutuda rohelist energiat eksportivaks maaks.

    Programm

    Eesti majandusel seisab ees kolm globaalset väljakutset: digipööre, roheenergiale üleminek ja ringmajandus. Need kolm muutust seavad riigid uuesti ühele stardijoonele ja võidavad need, kes on kiired, kohanevad ja targad. Paarkümmend aastat tagasi toimunud digirevolutsioonile reageerisime me õigeaegselt ja see tõi kaasa Eesti IKT sektori arengu. Kahjuks oleme selles valdkonnas oma konkurentsieelist minetamas, mistõttu peame uuesti "tiigrihüppele" elu sisse puhuma. Kümmekond aastat tagasi alanud roheenergia revolutsiooni oleme me maha maganud, kuid julgelt ja kiiresti tegutsedes ning oma unikaalseid ressursse kasutades saame muutuda rohelist energiat eksportivaks maaks ja atraktiivseks investeerimiskeskkonnaks energiamahukale ettevõtlusele. Järgmiste kümnendite peamine globaalne muutus saab olema majanduses ringmajanduse põhimõtete juurutamine. Kiire muutustega kaasaminek annab Eestile olulise konkurentsieelise.

  • Maksusüsteem peab olema ühetaoline ja stabiilne. Me ei toeta maksude tõstmist vaid eelarvetulude suurendamise eesmärgil. Kaotame maksuküüru, mille sisseviimine oli viga, mis tuleb kiiresti parandada.

  • Pikas plaanis on meie konkurentsivõimelisuse parandamiseks vaja muuta tööjõumakse, alandades madala ja keskmise sissetulekuga inimeste maksukoormust. Oma maksud peab tasuma füüsiline isik, mitte tema tööandja.

  • Riigieelarve peab olema tasakaalus üle majandustsükli. Jooksvate kulude finantseerimiseks me laenu võtmist ei poolda.

  • Viime läbi null-eelarve reformi ehk ehitame riigieelarve üles nullist. Vaatame üle iga kuluartikli, et välja praakida ebavajalikud kulud ja kasutada eelarve raha võimalikult targalt ja säästlikult.

  • Viime ellu riigireformi ja muudame läbi personaalse riigi kontseptsiooni Eesti vähem bürokraatlikuks, ja riigi poolt pakutavad teenused vajaduspõhiseks.

  • Me ehitame 8 aastaga üles roheelektri tootmisvõimsused, et Eesti saaks elektrit eksportida ja müüa teistele Läänemere piirkonna riikidele. Selleks kasutame avamere tuuleenergia võimalusi.

    Programm

    Eesti peab muutuma elektrit eksportivaks riigiks. Me peame ehitama 8 aastaga üles roheelektri tootmisvõimsused, mis ei kata pelgalt meie enda vajadusi, vaid kus me saame olla Läänemere piirkonnas ka elektrit teistele müüv riik. See on meie tulu ja rikkuse allikas, see kasvatab meie SKP-d. Me oleme suure avamere territooriumiga riik, kellel on, erinevalt oma naabritest, antud võimalused tuuleenergia võimsuste väljaehitamiseks.

  • Oleme tuumaenergia poolt. Kas Eesti vajab oma tuumajaama, on vabaturu otsustada.

  • Me loome riikliku investeerimisfondi, mis investeerib majanduse jaoks olulistesse suurprojektidesse ja kaasab võimalusel erasektorit. Fondi rahastame rahvusvahelistelt finantsturgudelt võetud laenuga.

    Programm

    Loome riikliku investeerimisfondi, et investeerida Eesti majanduse jaoks olulistesse suurprojektidesse, mida ilma riigi osaluseta on keeruline ellu viia. Nii palju kui võimalik kaasame erasektorit (näiteks PPP projektid) põhimõttel, et riigifond investeerib ainult varadesse, millel on turuväärtus ja mida fond saab tulevikus kasumiga erasektorile müüa, nt elektri salvestustehnoloogia, tark elektrivõrgustik ja ringmajanduse tehnoloogiate väljaehitamine. Riigifondi rahastame rahvusvahelistelt finantsturgudelt võetud laenuga.

  • Loome riiklike investeeringute pika plaani, mis annab elanikele ja ettevõtjatele selge perspektiivi.

  • Meie eesmärk on eelarve- ja majanduspoliitika, mis annab Eesti ekspordiettevõtetele välismaiste konkurentidega võrreldes võimalikult head konkurentsieelised. Kiiresti kasvav eksport tõstab inimeste keskmist sissetulekut.

    Programm

    Eesti majanduse pikaajaline kasvukiirus sõltub sellest, kui kiiresti meie kaupade ja teenuste eksport kasvab. Meie eesmärk on eelarve- ja majanduspoliitika, mis annab Eesti ekspordiettevõtetele võimalikult head konkurentsieelised, võrreldes nende välismaiste konkurentidega. Mida kiiremini kasvab Eesti eksport, eriti kõrge lisandväärtusega eksport, seda kiiremini tõuseb ka Eestis inimeste keskmine sissetulek.

  • Riik peab toetama ja edendama ettevõtlikkust ja majanduskeskkonda selliselt, et Eesti on ja püsib innovaatiliste iduettevõtete ja ükssarvikute maailma tipus. Pooldame ettevõtete teadus- ja arenduskuludele soodustuste kehtestamist.

  • Ülitähtis on tagada, et edukad startup ja teised ettevõtted saavad ja tahavad oma peakontorit Eestisse rajada. Eesti riik peab seisma selle eest, et Eesti kapitalil põhinevatel ettevõtetel on võimalikult palju motivatsiooni oma peakortereid Eestis hoida.

  • Hea haridussüsteem on eduka ja eksportiva majanduse alus. Investeerime haridussüsteemi, sest majanduses kehtib printsiip - enne targaks, siis jõukaks.

  • Maailmas käib äge võitlus tarkade hea haridusega inimeste üle. Ilma nendeta ei saa majandused rahvusvahelises konkurentsis hakkama. Eesti peab sellised inimesed siia meelitama, mitte neid kartma.

  • Töötame välja programmi, millega võtame eritähelepanu alla inseneride ja tehniliste tippspetsialistide palkamise Eestisse.

  • Anname reaalainetele, oskus- ja kutseharidusele, inseneeriale ja tehnoloogiaõppele eelistähelepanu. Vabastame insenerid ja teised ettevõtetele tähtsad spetsialistid sisserände piirarvust, nagu on tehtud IKT sektoris.

    Programm

    Teame nii Euroopa, Põhja-Ameerika kui ka Aasia edukate riikide näitel, et pikaajaliste konkurentsieeliste ja jõukuse kasvatamise eelduseks on selge üleriigiline kokkulepe, et reaalerialad, oskus- ja kutseharidus, inseneeria ja tehnoloogiaõpe saavad eelistähelepanu osaliseks. Vabastame insenerid ja teised meie ettevõtetele tähtsad spetsialistid sisserännu piirarvust, nagu seda on rakendatud juba IKT sektoris.

  • Seisame kasvuettevõtete viisasüsteemi väljatöötamise eest.

  • Toetame pensioniealiste vabatahtlikku tööturule jäämist maksusoodustuste kaudu. See tähendab, et tööjõus osalevate inimeste arv ei lange nii kiiresti, aidates leevendada tööjõupuudust. Lisaks on sellel märkimisväärne positiivne mõju riigi eelarvele.

  • Muudame tööõiguse regulatsioone paindlikumaks nii tööajas kui ka -kohas, et kaasas käia tööturu muutustega.

  • Seame välistööjõu palgakriteeriumiks vähemalt 1,5-kordse Eestis kehtestatud töötasu alammäära.

  • Loome lihtsustatud äriühingu vormi lihtsama raamatupidamise ja maksude tasumisega, kus osanik ei vastuta kogu oma varaga. Tõstame käibemaksukohuslaseks registreerimise piirmäära 100 000 euroni.

    Programm

    Eesti 200 peab oluliseks toetada ettevõtlike inimeste tegevust. Selleks loome lihtsustatud äriühingu vormi, mille raames kohaldatakse lihtsustatud raamatupidamise ja maksude tasumise korda ja äriühingu osanik ei vastuta antud äriühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Tõstame käibemaksukohuslaseks registreerimise piirmäära 100 000 euroni.

    Rahandusministeeriumi arvamus: Vastuolus direktiiviga. Käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära käesoleval momendil tõsta ei saa. 2025 aasta 1. jaanuarist alates on võimalik piirmäära tõsta 85 000 euroni. Hetkel kehtiv piirmäär on 40 000 eurot.

  • Taaskäivitame nullbürokraatia projekti, millega vaatame üle, tõhustame ja vähendame ettevõtjate aruandluskohustust.

Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.