Kogulugu

Lubaduste võrdlus teemade kaupa

Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.

TeemaReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised
Maksud ja eelarve925–283261321
Energeetika ja kliima3838–2219––19
Loodus ja põllumajandus3845–501373–56
Tervishoid252616474943–41
Haridus ja teadus4034–38959467
Pered ja sotsiaalkaitse212416337255320
Riik ja õigus1954333444281836
Kultuur, keel ja sport2836–924779–38
Elamu ja regioonid3832–253933–6
Transport2224–22–––22
Kaitse ja julgeolek402255411557416
Majandus ja tööturg24––34114109523
Välispoliitika ja ränne1131631126–21

Loodus ja põllumajandus

ReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

13 lubadust

  • Seirame Eesti looduse elurikkust ja ökosüsteemide elujõulisust ning võtame looduse seisundit arvesse ruumiplaneerimisel ja eri eluvaldkondade pikaajalistes plaanides.

  • VähendameVäikese väina tammi keskkonnamõju -rajame tammiavad ja asendame õhuliinid merekaabliga.

  • Nõuame väikese süsinikujäljega ja ringmajandusele orienteeritud lõpptulemust avaliku sektori hoonete renoveerimisel ja ehitamisel.

  • Eesti metsad on hoitud

  • Vähendame Eesti metsade raiemahtu. Viime raiemahu järk-järgult jätkusuutlikule elurikkust hoidvale tasemele -8 miljoni tihumeetrini aastas, suurendades puidusektori lisandväärtust ja säilitades töökohad.

  • Rakendame Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) dividendid metsakaitse tagamiseks ja puidusektori efektiivsuse tõstmiseks.

  • Anname omavalitsustele võimaluse määrata kõrgendatud avaliku huviga (KAH) elanikkonna poolt tihedas kasutuses olevad metsad, milles kogukond saab kaasa rääkida metsa majandamises. Läheme kaitsealade piiranguvööndites ja KAH-aladel üle püsimetsanduse võtetele.

  • Katsetame riigimetsa hoidmist ja majandamist kogukonnametsana.

  • Raiendame puhkemajanduse osakaalu RMK tegevustes ja tagame matkateede ja -radade, puhkekohtade ja metsamajade süsteemi arengu.

  • Arvestame puidutööstusest sõltuvate piirkondade vajadusi üleminekul säästvale metsamajandamisele, et säilitada töökohad ja ettevõtete ekspordivõimekus.

  • Töötame välja õiglase looduskaitse talumiskohustuse kompensatsiooni erametsaomanikele. Sõlmime erametsaomanikega lepinguid metsa vääriselupaikade kaitseks.

  • Loome täiendava süsteemi vabatahtliku looduskaitsetegevuse toetamiseks eramaadel ja -metsades.

  • Liigume metsa püsimetsana majandamise suunas nii riigi-kui ka erametsas, sh vähendame lageraiete osakaalu ja pindala ning väldime lageraiete omavahelist liitumist.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

0 lubadust

Selle teema kohta lubadusi pole.

Eesti 200

45 lubadust

  • Party's aim on, et Eesti oleks ringmajanduse esirinnas: vähem raiskamist, väiksem tarbimine ja rohkem taaskasutust. Ringmajandus on uus majandusmudel, mitte ainult jäätmete taaskasutus.

    Programm

    Ringmajanduse põhimõtetele saab olema järgmise kümnendi suur väljakutse nii Euroopas kui kogu maailmas. See on Eestile suurepärane võimalus suurendada oma majanduslikku konkurentsivõimet ja säästa keskkonda. Vähem raiskamine, väiksem tarbimine ja suurem taaskasutamine on põhimõtted, mis on järgmise majandusrevolutsiooni aluseks. Ja Eesti peab olema selle esirinnas. Ringmajandus on uus majandusmudel, mitte üksnes jäätmete taaskasutus.

  • Ringmajandus on ka julgeolekuküsimus, sest suur osa ressurssidest, mida majanduses kasutatakse, saabub Euroopasse kas Venemaalt või Hiinast, ja selle sõltuvuse negatiivseid külgi näeme juba energiakriisi ajal.

  • Loome koos ekspertidega ringmajandusele ülemineku teekaardi, eesmärgiga vähendada 2030. aastaks esmase tooraine tarbimist poole võrra ja muuta Eesti majandus täielikult jäätmevabaks aastaks 2050.

  • Tõstame olmejäätmete kasutuselevõtu 70% tasemele aastaks 2030.

  • Loome üleriigilised standardid jäätmete käitlemiseks. Arendame koos omavalitsustega jäätmete liigiti kogumise taristut ja soetame vajaliku inventari, et segajäätmeid vähendada.

    Programm

    Loome üleriiklikud standardid jäätmete käitlemiseks. Tõhustame jäätmekorraldust koostöös KOVidega läbi jäätmete liigiti kogumise taristu arendamise ning vajaliku inventari (sh jäätmejaamad, sortimismajad, kodukompostrid, konteinerid, transpordivahendid, kaalud jpm) soetamisega segajäätmete vähendamiseks;

  • Digitaliseerime jäätmete kogumise, et inimesed oleksid motiveeritud jäätmeid eraldi sorteerima.

  • Vähendame parandamis- ja remontimisettevõtete maksukoormust 5%, et vähendada tarbimist ja soodustada taaskasutust.

    Rahandusministeeriumi arvamus: Antud lubadus pole selliselt teostatav (ettevõtete põhine maksukoormuse vähendamine), kuid välja on pakutud alternatiiv

  • Suurendame teadus- ja arendustegevuse ning ringmajanduse ekspordi edendamise rahastust läbi riikliku investeerimisfondi.

  • Ringsete lahenduste arendamisel seame fookuse suure mõjuga majandussektoritele ehk ressursimahukatele tööstussektoritele - loome sihitud meetmed ja programmid, et aidata neil suurendada tõhusust ja töötada välja materjalide kõrgemal tasemel väärindamise lahendusi.

  • Edendame ringmajanduse ärimudelite ja innovaatiliste ideede, näiteks jagamismajandus ja toode kui teenus, kontseptsiooni ka riigi poolt pakutavate teenuste osas lähtuvalt personaalse riigi põhimõtetest.

  • Kõrvaldame takistused ehitusmaterjalide ja lammutusjäätmete taaskasutamiselt, hõlbustame hoonete otstarbe muutmist.

  • Toetame kohalikke kogukondi olema olulised ringmajanduse võimaldajad.

  • Integreerime ringmajandusalast õpet, et meie lapsed oskaksid igapäevaelus olulisi jätkusuutlikkuse põhimõtteid paremini rakendada.

  • Anname hoogu keskkonnasäästliku, teaduspõhise ja targa põllumajanduse arengule. Prioriteet on Eesti tootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidus.

    Programm

    Kliima- ja keskkonnasõbralik põllumajandus on oluline osa Eesti regionaalarengust ja majandusest. Sellel on eriline roll Eesti hajaasustuse säilimisel, toidujulgeoleku tagamisel, rahvatervise toetamisel ja maapiirkondade elujõulisuse hoidmisel. Anname hoogu keskkonnasäästliku, teaduspõhise ja targa põllumajanduse arengule. Prioriteediks on saavutada Eesti tootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidus. Eesti põllumajandus on keskkonnasäästlik ning toetab selle kaudu Eesti kui maheriigi kuvandit.

  • Erakonna eesmärk on keskkonnasäästlik ja kaasaegne põllumajandus, mis hoiab hajaasustust, toidujulgeolekut ja maapiirkondade elujõudu. Prioriteediks seame suurema lisandväärtusega toidutootmise arengu.

    Programm

    Põllumajandus on ka pikas plaanis osa Eesti regionaalarengust ja majandusest. Sellel on eriline roll Eesti hajaasustuse säilimisel, toidujulgeoleku tagamisel, rahvatervise toetamisel ning maapiirkondade elujõulisuse hoidmisel. Eesti põllumajandus on keskkonnasäästlik ja kaasaegne. Seame prioriteediks suurema lisandväärtusega toidutootmise arengu.

  • Tagame Eesti toidujulgeoleku ja toetame kodumaist toidutootmist, toetame investeeringuid ja arendustegevust Eesti välissõltuvuse vähendamiseks loomasööda ja väetiste osas.

  • Arvame peamised põllumajandusettevõtjad ja toidutootjad riiklikult elutähtsa teenuse osutajate hulka ning tagame toidu ja toidu tootmiseks kriitiliselt tähtsate tootmissisendite riikliku varu.

  • Tagame Eesti põllumajandus- ja toidutootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu ühisturul, sealhulgas õiglased otsetoetused ELi ühise põllumajanduspoliitika raames.

  • Töötame välja tervikliku maapoliitika, mis hõlmab väärtusliku põllumaa kaitsmist toidujulgeoleku tagamiseks, vähem väärtusliku põllumajandusmaa ja metsa kasutamist biomajanduse arendamiseks, strateegilist ja vastutustundlikku lähenemist maa maksustamisel ning riigimaade müümisel ja rentimisel.

  • Usaldame rohkem maaettevõtjat. Personaalse riigi põhimõttest lähtuvalt kehtestame andmepõhise kontrolli ja järelevalve, et vähendada kohapealsete kontrollide läbiviimist ja ettevõtjate halduskoormust.

  • Seame avaliku sektori toitlustushangetes kohustuseks ka täisväärtusliku taimse toidumenüü pakkumise.

  • Arendame ja turundame Eestit kui maheriiki. Mahetootmise suurendamiseks seome toetused tootmiskohustuse ja toodangu mahuga.

  • Suurendame riiklikku tellimust kohalikule mahepõllumajandustoodangule ja strateegilise toiduvaru tootmisele ning säilitamisele.

  • Lepime kokku tootjale, töötlejale ja tarbijale üheselt mõistetavad mõõdikud toidu keskkonnamõju määramiseks ning rakendame nende näidikute põhjal 2026. aastaks lihtsa ja arusaadava kohustusliku tähistusmehhanismi.

  • Vähendame maaomaniku maa välja rentimise tulumaksumäära juhul, kui maad on renditud süsinikuneutraalsuse ja elurikkuse olukorra parandamise eesmärki täitvale ettevõttele. Sellisel moel on võimalik maaomanikul kas renti alandada või eelistada rendile andmisel vastutustundlikke ettevõtteid.

    Rahandusministeeriumi arvamus: Praktikas teostatamatu, väga bürokraatlik ning töömahukas

  • Erakonna seisukoht on, et metsade ja märgalade peamine roll on ökosüsteemi teenused: elurikkuse hoidmine ja süsiniku sidumine. Seda tuleb hakata majanduslikult väärtustama, et maa- ja metsaomanikud tahaksid metsade ökosüsteeme enam hoida.

    Programm

    Metsa ja märgalade olulisim roll on ökosüsteemi teenuste pakkumine, s.o peamiselt elurikkuse säilitamine ja süsiniku sidumine. Terved metsad on meie liitlased kliimasoojenemise vastu, märgalad on puhta magevee hoidlad ning rabad süsiniku sidujad.Siiani pole seda majanduslikult hinnatud ega väärtustatud, kuid lähitulevikus peab olukord muutuma ning sellest tulenevalt suurenema ka maa- ja metsaomanike motivatsioon metsade ökosüsteeme parandada ja säilitada.

  • Erakond näeb puidutööstust majandusharuna, mis asendab fossiilseid kütuseid. Seotud süsinik peab jõudma pikaajalistesse puittoodetesse nagu puitmajad ning mehhaaniliselt väärindamata puit tuleb väärindada Eestis biotehnoloogiliselt.

    Programm

    Mõistame, et mets seob just kasvades süsinikku ja on Eestis üks suuremaid kliimamuutuste pidurdajaid. Juba seotud süsinik peab edasi liikuma lattu milleks on pikaajalised puidust tooted, näiteks puitmajad. Puitu mida ei saa kasutada mehhaaniliselt väärindades peame väärindama Eestis biotehnoloogiliselt, sel moel asendab puit taastumatuid ressursse nagu nafta ja gaas. Tootmisettevõtetel peab olema selge arusaamine, millise ressursiga on võimalik loodust kahjustamata arvestada järgmise sajandi jooksul. Näeme puidutööstust majandusharuna, mis asendab fossiilsed kütused ja on ülioluline rohepöörde edukaks ja kasumlikuks läbiviimiseks Eestis.

  • Väärtustame metsa ja märgalasid kui liigirikast elukeskkonda loomadele ja taimedele, kuid ka kui olulist rekreatsiooni ja vaimse tervise taastamise ala inimestele, mis avab võimaluse ka vastava ettevõtluse arendamiseks, sh välisturismi kujul.

  • Korraldame meetmete väljatöötamise, et hinnata metsakasutuses CO2 sidumise, keskkonnakaitse, sotsiaalse ja emotsionaalse aspekti toetamine, kliimateenuste ja muu säärase majanduslikku mõju ning aidata majanduslike hoobadega kaasa looduslike koosluste ja elurikkuse säilimisele metsaomanike poolt.

  • Soodustame loodusmaastike rakendamist majandustegevuses, mis ei kahjusta keskkonna ja selle ökosüsteemide terviklikkust ning on kliimaneutraalsed, nt erinevad loodus- ja elamusturismi vormid, loomulikul teel uuenevad puukoolid, looduskaitse põhistel äriplaanidel toimivad ettevõtted jne.

  • Keskkonna ja majanduse parimal moel tasakaalus hoidmiseks algatame metsanduse strateegia väljatöötamise järgmise 100 aasta vaates. Sellest plaanist lähtuvalt saab ka tööstus planeerida oma pikaajalisi investeeringuid.

  • Metsamajanduse strateegias peame oluliseks kasvava metsa mahtude olulist suurendamist ja metsaraiet mahus, mis tagab samaväärse tulu tulevastele põlvedele, elurikkuse säilimise ja CO2 sidumise.

  • Metsanduse arengukava lühemaaegse planeerimise lõikes seame tingimuseks, et raiemahud peavad pikaajaliselt olema väiksemad kui majandusmetsade aastane juurdekasv. Andmed metsa juurdekasvu kohta peavad olema arusaadavad kõikidele asjaosalistele ja avalikud.

  • Meie eesmärk on uue metsa taastootmise suurendamine. Loome täiendavad võimalused metsataimede suuremahuliseks kasvatamiseks kohapeal.

  • Korraldame lageraielankide ja hukkunud metsaga alade taasmetsastamise kliimamuutusele vastupidavamate mitmekesise puistuga (sega)metsa kooslustega, toetades teatud tingimustes ka looduslikku uuenemist.

  • Metsamaa raadamine mis iganes eesmärkidel peab olema kõrgelt maksustatud. Toome juurde 60 000 ha metsamaad viies keskpinge elektriliinid maa alla, sellega loome täiendavat lisaväärtust, seome pikaajaliselt CO2 te ja tagame oluliselt parema energiakindluse kodanikele.

  • Maksustame metsa ja põllumaade raadamist ning suuname tasu looduskaitse ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks.

  • Viime kooliprogrammidesse jätkusuutliku loodusressursside majandamise põhimõtted - Eesti metsa lugu.

  • Toetame puidu maksimaalset väärindamist, sh biotehnoloogia abil. Puidu biotehnoloogilise väärindamise edendamiseks loome riiklikud meetmed, nt investeeringute aktsiakapitali suuremates ettevõtetes, kuivõrd investeeringud on suured ja tehnoloogiad uued.

  • Muudame metsavarude ja tegelike raiemahtude arvestuse efektiivsemaks ja lihtsalt jälgitavaks. Viime raiemahud tasakaalu metsa arengu, elurikkuse ja süsiniku salvestuse eesmärkidega, jälgime ühtlase kasutuse printsiipi.

  • Uued avalikud hooned peavad eelistatult olema puidust. Töötame välja ühtse metoodika süsinikujalajälje arvutamiseks, seame avalike hoonete keskkonnamõju nõuded ning puitehituse osa peab 2040. aastaks kasvama enam kui 3 korda.

    Programm

    Viime sisse põhimõtte, et uued avalikud hooned peavad eelistatult olema ehitatud puidust. See on kliimaneutraalne ehitus, mis loob süsinikulaod. Töötame välja ühtse metoodika süsinikujalajälje arvutamiseks ja seame nõuded avalike hoonete ehituse keskkonnamõjude minimeerimiseks. Puitehituse osa peab aastaks 2040 suurenema enam kui 3 korda.

  • Toetame puidujäätmete kasutamist energia saamiseks, kuni puidujäätmetele ei ole paremat kasutamise alternatiivi. Pikas plaanis on puidujäätmed liialt väärtuslik tooraine, et seda lihtsalt ahju ajada. Me ei toeta puidu põletamisele toetuste maksmist.

  • Kui riik seab looduskaitselisi piiranguid, peab ta maa omanikule tekitatavad ebamugavused kompenseerima õiglaselt ja koheselt. Seadustame vabatahtliku loodushoiu.

  • Seadustame vabatahtliku loodushoiu põhimõtted, maa omanik on oma vara parim kaitsja, riik toetab rahaliselt seda initsiatiivi.

  • Toetame püsimetsanduse võtete kasutamist seal kus see on Eesti tingimustes võimalik. Toetame raierahu lindude kevadise pesitsuse ajal, mõistes et samas majandusruumis peavad kehtima sarnased reeglid kõigile osapooltele.

Parempoolsed

0 lubadust · Ei kuulu Riigikokku

Selle teema kohta lubadusi pole.

Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.