Kogulugu

Lubaduste võrdlus teemade kaupa

Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.

TeemaReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised
Maksud ja eelarve925–283261321
Energeetika ja kliima3838–2219––19
Loodus ja põllumajandus3845–501373–56
Tervishoid252616474943–41
Haridus ja teadus4034–38959467
Pered ja sotsiaalkaitse212416337255320
Riik ja õigus1954333444281836
Kultuur, keel ja sport2836–924779–38
Elamu ja regioonid3832–253933–6
Transport2224–22–––22
Kaitse ja julgeolek402255411557416
Majandus ja tööturg24––34114109523
Välispoliitika ja ränne1131631126–21

Pered ja sotsiaalkaitse

ReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised

Eesti Reformierakond

21 lubadust

  • Keskmine vanaduspension 1000 eurot!

  • Tõstame pensioni nelja aastaga 400 eurot.

  • Hoiame keskmise pensioni tulumaksuvaba.

  • Rakendame hooldereformi ja toetame koduteenuse suurendamist.

  • Hooldekodukoht pensioni eest!

  • Hoiame keskmise pensioni tulumaksuvaba ja tõstame kesmist pensioni nelja aastaga 400 eurot. Seisuga 1. jaanuar 2022 on Eesti keskmine pension 596 eurot. 1. jaanuariks 2027 peab keskmine pension olema vähemalt 1000 eurot kuus.

  • Tõstame rahvapensioni Sotsiaalharta miinimumpensioni tasemeni. Rahvapensioni saajate vaesusriskist väljatoomine aitab vähendada teiste sotsiaaltoetuste kulutusi ning tagab kindlustunde suurenemise vanaduspõlves. Selleks tuleb uuendada Statistikaameti arvestuslikku elatusmiinimumi.

  • Muudame üksi elava pensionäri toetuse igakuuliseks pensionilisaks 80-aastastele ja vanematele inimestele. Suurim abivajadus tekib 80-aastastel ja vanematel üksi elavatel pen sionäridel. Ühekordne kord aastas makstav toetus ei lahenda nende prob leemi. Toetus tuleb muuta igakuiseks.

  • Kasvatame inimeste teadlikkust oma võimalustest ja arendame oskusi vanaduspõlveks valmistumisel ning loome iseteenindusportaali pensionikogumise jooksvaks jälgimiseks kõigis kolmes sambas.

  • Pensionitarkuse omandamist tuleb alustada tööelu esimesest aastast.

  • Riigiasutused peavad pakkuma asjakohast ja erapooletut individuaalset nõustamist.

  • Kogumist vabatahtlikesse pensionisammastesse soodustatakse. Igaühel peab olema ülevaade reaalajas oma pensionisammaste olukor rast. Ligipääs sellistele andmetele peab olema personaalne ja lihtne.

  • Muudame raha kogumise pensionisammastesse paindlikumaks. Tööandja võimalused töötaja teise ja kolmandasse pensionisambasse panustamisel tuleb muuta atraktiivsemaks. Arendada tuleb paindlikke kogumispensioni skeeme, mis käiksid kaasas tööturu muutumisega.

  • Me toetame eakatele taskukohaste teenusmajade loomist. Seni kuni võimalik toetame iseseisvat toimetulekut koduhoolduse ja abiteenustega, soovijatele pakume eluruume teenusmajades.

    Programm

    Toetame eakatele taskukohaste teenusmajade loomist. Väärtustada ja soosida tuleb inimeste iseseisvat toimetulekut. Kuni vähegi võimalik, saab ühiskond seda toetada koduhooldus- ja teiste abiteenustega. Neile, kes seda soovivad, saab pakkuda eluruume teenusmajades, kus iseseisev elu on toetatud vajaliku abiga.

  • Me tagame taskukohase üldhooldusteenuse ja arendame kodus elamist toetavaid tervishoiu- ja hoolekandeteenuseid. Rakendame hooldereformi ja toetame koduteenuste laiendamist.

    Programm

    Tagame taskukohase üldhooldusteenuse ja soodustame kodus elamist toetavate inte greeritud tervishoiu- ja hoolekandeteenuste arendamist. Rakendame hooldereformi ja toetame koduteenuste pakkumise suuren damisega kodus elamist, et pikaajaline hooldusvajadus oleks kaetud. See vastab vanemaealiste ootustele ning ennetab ja lükkab edasi vajadust üldhooldusteenuse järele.

  • Võtame vastu kooseluseaduse rakendusaktid. Eesti ei saa jääda diskrimineerima peresid, mis põhinevad kahe samast soost inimese kooselul. Kõik avalikud teenused ja hüved, mida osutatakse avalikest vahenditest, peavad olema samamoodi kättesaadavad samast soost paaridele kui eri soost abikaasadele.

  • Vähendame soolist palgalõhet. Riik aitab tööandjatel soolist palgalõhet vältida. Muuhulgas loome tööand jatele vastava digitaalse instrumendi.

  • Taastame abikaasade ja kooselupartnerite ühisdeklaratsiooni. Ühise tuludeklaratsiooni esitamine peab lisaks abikaasadele olema ka registreeritud kooselus olevatele paaridele.

  • Soodustame töötajate- ja peresõbralike ning mitmekesisust toetavate töökohtade arendamist ettevõtetes. Eesti ettevõtjad on kohandanud oma töötajate töötingimusi viimastel aastatel töötajate- ja peresõbralikumaks. Maksusüsteem peaks sellist tegevust senisest enam toetama.

  • Me tagame universaalse disaini kaudu kõigile ligipääsetava keskkonna, teabe lihtsas keeles ja teenused. Suurendame viipekeele koolitust ja tõlget ning pimekirja kasutamist ametlikus suhtluses.

    Programm

    Tagame universaalse disaini kaudu ligipääsetava keskkonna ning arvestame rohkem vaegkuuljate ja -nägijate ning teiste erivajadustega inimestega. Ligipääs asjakohasele teabele lihtsas keeles ning ligipääs (sealhulgas füüsiline ligipääs) teenustele tuleb kujundada universaalse disaini kaudu kättesaadavaks igaühele, et aktiivselt ühiskonnaelus osaleda. Vajame senis est enam viipekeele koolitust ja viipekeele tõlke. Samuti pimekirja suuremat kasutuselevõttu ametlikus suhtluses.

    Rahandusministeeriumi arvamus: Täna on SHS § 15 lg 3 alusel kohalikul omavalitsusel üldine kohustus korraldada tõlketeenust isikule tema abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks. Seaduse tasandil on reguleerimata viipekeeletõlgi ja kirjutustõlgi mõisted ja neile rakendatavad nõuded. Tagamaks kuulmislangusega inimestele võimalust saada ühiskonnaelust täisväärtuslikuks osavõtmiseks piisav ligipääs igapäevaeluks vajalikule asjaajamisele ja avalike teenuste tarbimisele tuleb täiendada SHS riigi korraldatav abi peatükki uue jaotisega kuulmislangusega inimeste tõlketeenus, mille juurde tuleb reguleerida ka viipekeeletõlgi ja kirjutustõlgi mõisted ja neile rakendatavad nõuded. SOM on ettevalmistatud VTK, millest lähtuvalt.

  • Me kaasajastame tööealiste puudega inimeste toetamise. Toetused ei tohi tulla mitmest allikast eri alustel ning töövõimekaotusega inimeste toetamine ja tööle motiveerimine tuleb mõistlikult korraldada.

    Programm

    Kaasajastame tööealiste puudega inimeste toetamise. Olukord, kus tööealine puudega inimene saab toimetulekuks vajalikud toetused mitmest eri allikast ja erinevatel alustel, ei ole jätkusuutlik. Vähenenud töövõimega inimesed moodustavad kasvava osa elanikkonnast ja nende toetamine ja tööelus osalema motiveerimine peab olema mõistlikult korral datud.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

16 lubadust

  • tõstame peretoetusi ja vanemahüvitisi;

  • vähendame lasteaia kohatasu;

  • seome pensioni selgemalt laste arvuga;

  • vähendame iga alaealise lapse pealt last kasvatava vanema tulumaksu 5% võrra;

  • loome soodsa kodulaenu ja kustutame sellest neljandiku iga uue lapse sünniga;

  • viime läbi õppelaenu ja õppetoetuste reformi; kustutame õppelaenu pooles ulatuses, kui peres on üks laps ning täies ulatuses, kui peres on kaks või rohkem last.

  • Langetame diisli-, bensiini- ja gaasiaktsiisi Euroopa Liidu miinimumini.

  • Langetame ravimite käibemaksu soodusmäära üheksalt protsendilt viiele protsendile ja toiduainete käibemaksu kahekümnelt protsendilt viiele protsendile.

  • Langetame elektri hinna kriisieelsele tasemele, eemaldades elektri tootmiskulust CO2 kvoodi, langetades keskkonna- ja kaevandustasusid ning lõpetades taastuvenergiatasude maksmise. Nimetatud sammude astumise järel on elektri hind 3 senti kWh eest.

    Rahandusministeeriumi arvamus: MKM ja RM hinnangul ei ole CO2 kulu eraldamine elektrienergia tootmiskulust praeguse EL regulatsiooni valguses võimalik.

  • Käivitame Eesti Energia Narva jaamades kolm seisvat plokki, mis toovad turule juurde 500 MW tootmist ja tagavad Eesti tiputarbimise vajaduse. Muudame Eleringile kuuluva Kiisa gaasijaama eraldi tootmisettevõtteks ning toome toodangu turule.

    Rahandusministeeriumi arvamus: Tegu on plokkidega, mis ei vastanud alates 2016. aastast keskkonnanõuetele ja on tänaseks suletud. Plokid on täielikult amortiseerunud ja maha kantud. Neid plokke ei ole enam Enefit Poweri kompleksloa koossseisus. Nende käivitamine juriidiliselt võimatu ja tehniliselt ettearvamatute takistustega.

  • Alustame ettevalmistusi ohutu tuumaenergia kasutuselevõtuks.

  • Majanduse elavdamiseks ehitame välja neljarealised maanteed Tallinnast Tartusse, Pärnusse ja Narva.

  • Lõpetame majanduslikult kahjuliku ja ebamõistlikult kalli Rail Balticu projekti, arendades selle asemel senist raudteevõrku (Tallinn-Rohuküla, Tallinn-Pärnu, Tartu-Riia Eesti-poolne osa).

    Rahandusministeeriumi arvamus: Rail Balticu raudteeühenduse rajamine (valmimise ja toimimise tagamine) on lepitud kokku Riigikogus ratifitseeritud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppega (https://www.riigiteataja.ee/akt/204072017002 ). Samuti on RB rajamine Eesti jt Balti riikide ülesanne EL üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise määruse (nr 1315/2013, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1315&from=EN ) kohaselt ning Euroopa Komisjoni rakendusotsuse „Põhjamere-Läänemere põhivõrgukoridori piiriülese projekti Rail Baltica kohta“ (nr C(2018)6969) kohaselt (neist viimane otsus on Eesti, Läti ja Leedu kõrval suunatud ka Poolale ja Soomele).

  • Maksame hinnatõusu kompenseerimiseks alla keskmist pensionit saavatele pensionäridele aastas ühe lisapensioni ehk 13. pensioni.

  • Tõstame miinimumpalga 0,6 keskmise palgani, s.t 2023. aastal 1050 euroni.

    Rahandusministeeriumi arvamus: Alampalk lepitakse Eestis tava kohaselt kokku tööandjate ja töövõtjate esindajate poolt. Valitsus ainult kinnitab nende ettepaneku seaduses.

  • Tõstame keskmise pensioni järgmise nelja aasta jooksul 1200 euroni ehk 70 protsendini Soome keskmisest pensionist.

Isamaa

33 lubadust

  • 1. viib läbi perepõhise pensionireformi, suurendades lapse eest ettenähtud 3,5- aastakoefitsendilise pensionilisa 7 aastakoefitsendini,

  • 2. juurutab esmatasandi arstiabi osutamisel patsiendilepingu, mis motiveerib perearste ja inimesi koostama patsiendi tervise jälgimise juhendi ja isikliku terviseplaani

  • 3. parandab koduhoolduse kättesaadavust, suurendades võimalusi selle rahastamiseks ja koduste hooldusteenuste mitmekesistamiseks

  • 4. suurendab ja mitmekesistab inimeste ja tööandjate võimalusi tervisekulutuste korvamiseks ning omaosaluse koormuse vähendamiseks, sh suurendab maksuvaba “tervisekonto” 200 euroni kvartalis

  • viib läbi perepõhise pensionireformi:

  • suurendab lapse eest ettenähtud 3,5-aastakoefitsendilise pensionilisa 7 aastakoefitsendini; reformi tulemusena saab lapse üles kasvatanud ema või isa iga lapse eest aastas lisapensioni ca ühe keskmise kuupensioni ulatuses,

  • laiendab õiguse pensionilisale ka peale 31.12.2012 sündinud lapse vanemale, kes ei ole ühinenud teise pensionisambaga.

  • peab esmatähtsaks inimeste iseseisvat toimetulekut ning töiste sissetulekute ja pensionide vastavust sotsiaalsetele vajadustele, selleks:

  • käivitab koos teiste vastutusvaldkondadega töökohtade ja ettevõtete struktuuri ümberkujundamise sellisel moel, et igaühe töö tulemusena luuakse rohkem väärtust, tõstetakse tootlikkust ja seeläbi saab maksta kõrgemaid palkasid,

  • töötab välja motivatsioonipaketi töötavate inimeste elukestvaks kutsehariduslikuks õppeks ja ümberõppeks,

  • muudab kogumispensioniga liitunute ja mitteliitunute isikliku pensioniosa arvestuse õiglaseks,

  • analüüsib sotsiaalmaksu kohustuse töötaja ja tööandja vahel jagamise võimalust ja põhjendatust,

  • peab vajalikuks toetada noorte võimalusi eluaseme soetamiseks.

  • peab vajalikuks suurendada sotsiaalteenuste mahtu, selleks:

  • laiendab kohalike tervisekeskuste võimalusi kodus elavate abivajajate teenindamiseks,

  • loob arusaadavad reeglid sotsiaalteenuste eest tasumisel maksimaalse omaosaluse määramiseks nii, et koduteenused on soodsamad kui hooldekodusse paigutamine,

  • jätkab tugiteenustega sotsiaaleluruumide rajamise toetamist,

  • jätkab kohalike omavalitsuste toetamist sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel ning toetab valdkonna töötajate pädevuse tõstmist ja palgakasvu,

  • kujundab mitmekesise ja mitmeallikalise hooldusteenuste rahastamise, sh töötab väljavõimaluse olemasoleva kinnisvara alusel hooldusteenuste ja eluaegse hoolduskindlustuse saamiseks,

  • parandab sotsiaaltoetuste sihipärast ja vajaduspõhist määramist, rakendades pilootprojektina isikliku sotsiaalteenuste eelarve süsteemi, kus inimene saab ise raha kasutada lähtuvalt kõige tõhusamatest ja ökonoomsematest lahendustest,

  • kujundab sotsiaalabi süsteemi kriisiolukordade puhul, sh kaasajastab vältimatu sotsiaalabi tingimused ning seob kriisiolukordade abi korraldamise juhendid ja põhimõtted otseselt

  • elanikkonnakaitse programmidega (tsiviilkaitse),

  • toetab erivajadustega inimeste toimetulekut:

  • kaasajastab erivajadustega inimeste elukaareülese teenuste ja toetuste korralduse ning rahastuse,

  • tagab tööealistele erivajadustega inimestele sobivad võimalused tööelusosalemiseks,

  • muudab teenuste korralduse paindlikumaks ja inimesekesksemaks, tagades ka võimaluse tihedamaks suhtluseks lähedastega,

  • käivitab innovaatilisi lahendusi koduse toimetuleku ja hoolduse toetamiseks, arendab erivajadustega inimestega töötavate spetsialistide erialaseid oskusi ja teadmisi ning toetab uute hooldusmeetodite ja -viiside kasutuselevõtmist,

  • töötab välja psüühiliste haigustega erihooldusvajadusega inimeste toetamise teenuse.

  • ajakohastab puudega laste toetuste suurused ning tugiteenuste korralduse,

  • tagab abivajadusega lastele põhilise toe lasteaias ja koolis, kus nad viibivad suurema osa ajast,

  • ühendab lapse erivajaduse hindamised eri valdkondades, et vähendada hindamise mahtu, dubleerimist ja abi saamisele kuluvat aega ning suunata vabanevad eelarvevahendid reaalsetesse teenustesse,

  • töötab välja arusaadava ja lihtsa tugisüsteemi erivajadusega lapse vanemale, mis automatiseerib andmepäringud ning vähendab taotluste esitamist,

  • pakub suure hooldus- ja abivajadusega laste vanematele elukorralduslikku ja vaimse tervise tuge, mis aitab leevendada pidevast hoolduskoormusest tulenevaid probleeme.

Eesti Keskerakond

55 lubadust

  • Säilitada lihtsustatud kodakondsuse andmine puuetegaa inimestele ja vanaduspensionäridele.

  • Võimaldada alaliselt Eestis elavatel määratlemata kodakondsusega inimestel, kes on ise elanud, või nende vanemad või vanavanemad on elanud Eestis enne 20. augustit 1991, taotleda kodakondsust lihtsustatud tingimustel.

  • Suurendada olemasolevaid ja luua täiendavaid toetusi vähekindlustatud, puudega lapsi kasvatavatele, paljulapselistele ja üksikvanemate peredele.

  • Tõsta koheselt lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta 100 euroni, nagu on kolmanda ja iga järgneva lapse puhul.

  • Indekseerida lapsetoetus ja pikendada toetuse maksmise perioodi lapse 21-aastaseks saamiseni, kui laps õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis täiskoormusel.

  • Tõsta üksikvanema lapse toetus 100 euroni ning siduda see indekseerimisega.

  • Tagada igale lapsele tasuta lasteaiakoht. Kompenseerime kohalikele omavalitsustele sellega kaasnevad kulud.

  • Võimaldada igale üldhariduskooli õpilasele üks tasuta spordi- või huvialaring oma kooli juures.

  • Luua paljulapselistele peredele pereauto soetamise ning eluruumide korrastamise toetusmeetmed.

  • Tagada erivajadustega lastele hoiuteenus sõltumata elukohast, mis võimaldaks lapsevanematel osaleda tööelus.

  • Hoolitseda selle eest, et vanem saaks pärast lapsega kodus oldud aega jätkata oma endisel töökohal.

  • Tõsta ühiskonnale eeskujuks peresõbralikke ettevõtteid, kes avavad oma töötajate laste tarbeks hoiutubasid, võimaldavad emadel ja isadel teha kaugtööd ning hoolitsevad selle eest, et väikelaste vanemad saaksid võrdselt teistega oma kutsetööle pühenduda ja ametiredelil edeneda.

  • Pakkuda välismaalt tagasipöördumise nõustamist igale perele ja üksikisikule, et lihtsustada Eesti elukorraldusega taas harjumist, koolikoha leidmist lastele ja muude praktiliste küsimuste lahendamist.

  • Tagada noortele peredele võimalus saada oma kodu soetamiseks eluasemelaenu riigi käendusel ning ilma kohustusliku omafinantseeringuta.

  • Muuta vanemahüvitise süsteem paindlikumaks, mis võimaldaks vanemahüvitist maksta osaliselt vanavanematele eesmärgiga aidata lapsevanemad kiiremini tagasi tööjõuturule.

  • Parandada paari- ja peresuhteid toetavate teenuste (nõustamis- ja teraapiateenused) kättesaadavust.

  • Võimaldada noortel saada viivituseta psühholoogi või psühhiaatri abi.

  • Tagada riigipoolse elatisabi süsteemi efektiivne toimimine, mis kindlustaks alimente mittesaavatele üksikvanematele laste elatusraha saamise.

  • Võidelda perevägivallaga. Loome perevägivalla ohvritele üle Eesti toetussüsteemi vajadusel uue iseseisva elu alustamiseks. Toetame riiklikult laste ja naiste varjupaikade ning turvakeskuste tegevust.

  • Tõsta ühiskonna teadlikkust, et märgata vägivalla ohvriks langenud lapsi. Tagame väärkoheldud laste abistamise ja toetamise sõltumata elukohast ning menetlusstaadiumist.

  • Suunata kohalikele omavalitsustele täiendavaid vahendeid, et igas omavalitsuses oleks vähemalt 1 lastekaitsetöötaja 1000 lapse kohta. Tagame riiklikult võimaluse lastekaitsetöötajate pidevaks enesetäiendamiseks.

  • Suurendada laste ja lapsevanemate teadlikkust interneti ja digitaalsete kommunikatsioonivahendite kasutamisega seotud riskidest.

  • Jätkata sotsiaaleluruumide loomist üle Eesti.

  • Tõsta keskmine vanaduspension koos indekseerimisega ja erakorraliste pensionitõusudega vähemalt 1000 euroni aastaks 2027. Selleks tuleb suurendada pensionite baasosa igal aastal erakorraliselt vähemalt 50 euro võrra.

  • Hoida keskmine vanaduspension tulumaksuvabana.

  • Tõsta eakate hambaravihüvitis 170 eurole aastas.

  • Võimaldada proteesihüvitisest alles jäänud raha kasutada hambaraviks

  • Kehtestada lesepension, võimaldades pensionieas inimestel saada abikaasa surma puhul suuremat pensioni.

  • Muuta üksi elavatele pensionäridele täiendava toetuse maksmise süsteemi. Võimaldame toetuse saamist ka juhul kui üksi elava pensionäriga samale aadressile on sissekirjutatud lähisugulane. Kaotame üksi elava pensionäri toetuse saamiseks kuni 1,2 kordse Eesti keskmise vanaduspensioni piirangu.

  • Jätkata eakatele kaasaegsete päevakeskuste loomist ning huvitegevuste pakkumist, et tagada neile vaheldusrikas vaba aja veetmine.

  • Aidata luua iga omavalitsuse juurde eakate nõukogu.

  • Vabastada alates 65-ndast eluaastast inimesed tervishoiuteenuse visiiditasust.

  • Suurendada riigipoolset rahastust kohalike omavalitsuste koduteenustele, et abivajaja saaks soovi korral võimalikult kaua hakkama oma kodus.

  • Väärtustada omastehooldajate tööd. Kui omastehooldaja ei saa hooldamise tõttu töötada, tuleb talle tagada minimaalne sissetulek ja sotsiaalsed tagatised (nt ravikindlustus, pensionistaaž) ning tugimeetmed tööturule naasemiseks.

  • Rahastada riiklikult hooldekodu teenust nii, et inimese omaosalus ei ületaks keskmist vanaduspensioni.

  • Seada eesmärgiks rahastada 2035. aastaks elanikkonna pikaajalist hooldust mahus 2 protsenti SKP-st.

  • Võrdsustada sotsiaalvaldkonna hooldustöötajate palk tervishoiuasutustes töötavate hooldajate palgaga.

  • Toetada eakatele teenusmajade loomist, kus elanikele pakutakse isikupõhiselt abistavaid hoolekande- ja tervishoiuteenuseid.

  • Suurendada erihoolekandeteenuste rahastust ja täiendavate kohtade loomist.

  • Rakendada ühtset mitmetasandilist sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuseid pakkuvat süsteemi koos jätkusuutliku rahastusmudeliga.

  • Laiendada koduõenduse teenust, mis jõuab iga abivajajani võrdselt üle Eesti ja vähendab kulu kallimatele tervishoiuteenustele nagu statsionaarne õendusabi.

  • Suurendada riiklikku matusetoetust 500 euroni.

  • Suurendada palliatiivravi rahastust ja kättesaadavust Eestis.

  • Toetada ligipääsetavuse (ruumi, info ja teenuste ligipääsetavus) põhimõtete tagamist kõikidele inimestele olenemata nende vanusest või tervislikust seisundist.

  • Jätkata eluruumide kohandamise ja kodus elamist toetavate nutikate lahenduste kasutuselevõtmist toetavaid projekte, et kõik erivajadustega inimesed saaksid viia oma eluruumid vastavusse oma vajadustega. Peame oluliseks tagada ligipääsetavus kõikidele avaliku sektori asutustele.

  • Tõsta toetust saavate puudega laste vanuse ülempiiri 21. eluaastani.

  • Suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste aluseks olevat sotsiaaltoetuste määra, mille tulemusel suurenevad: puudega lapse toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus ja harvikhaiguse diagnoosiga lapse toetus kaks korda.

  • Vabastada erivajadusega inimesed tervishoiuteenuse visiiditasust.

  • Rajada hariduslike erivajadustega lastele senisest rohkem eraldi koole. Hariduslike erivajadustega õpilastel peab olema võimalus õppida endale sobivas haridusasutus.

  • Laiendada ülikoolides ja kutseõppeasutustes õppivate erivajadustega õppurite stipendiume.

  • Taastada viipekeele tõlkide koolitus kõrgkoolides.

  • Tagada erivajadustega üliõpilastele puudest tulenev abi, mis tagaks neile võimaluse osaleda õppetöös.

  • Erivajadustega inimeste tööhõive edendamiseks soodustada paindlike töövormide kasutamist ning suurendada töötamiseks vajalike tugiteenuste mahtu (isiklik abistaja, tugiisik, viipekeel jne).

  • Täiustada puude tuvastamise metoodikat, välistamaks erinevaid tõlgendusi.

  • Ühtlustada omavalitsuste poolt pakutud teenuseid ja toetusi, vastavalt abivajaja tegelikule ja hinnatud vajadusele.

Eestimaa Rohelised

20 lubadust · Ei kuulu Riigikokku

  • Väärtustame kõiki lapsi võrdselt ja tagame kõigile väärika toimetuleku. Lapsetoetuse suurus ei peaks sõltuma lapse sündimise järjekorrast.

  • Säilitame ühekordsed, elusündmustega seotud toetused (lapse sünd, kooliminek jne).

  • Anname neile, kes ei suuda elatist maksta, võimaluse tasuda elatisemakse riigile oma aja ja ühiskonnale vajaliku tööga. Riik teeb makse võlgniku eest, kuniks ta leiab elatise maksmiseks piisava sissetulekuga töökoha.

  • Eraldame omavalitsustele raha ja aitame välja töötada põhimõtted, kuidas lapsehoidmist kompenseerida nii, et laps oleks hoitud ja vanemad saaksid töötada. 1,5-aastane laps ei ole veel valmis terve pikka päeva olema lastehoius või -sõimes.

  • Haige lapse hooldamine ei tohi vähendada vanema sissetulekut. Hüvitame haige lapse hooldamist 1. päevast ja 100%-lt.

  • Käivitame eluasemeprogrammi, kus peredele pakutakse läbi omavalitsuste võimalust saada soodsal tingimusel kinnisvara väikeses linnas, alevis vöi alevikus. Toetame perede elamaasumist ääremaadele eluaseme remondi toetusrahaga, mis on kümnendik kinnisvara ostuhinnast ja omandi seisukorrast.

  • Toetame kõigile lastele tasuta lasteaiakohta ja lasteaiatoitu.

  • Suurendame pensioni baasosa vaikimisi võrdseks planeeritava kodanikupalgaga.

  • Me ei tõsta pensioniiga.

  • Pension peab tagama vajadusel hooldekodukoha või koduhoolduse. Kõikidel peab olema tagatud võimalus väärikalt vananeda sõltumata sotsiaalmajanduslikust, perekondlikust vmt olukorrast.

  • Vanaduspensioni tõus peab olema peab olema kõigile võrdne. Kui suurendada pensionit 100 eurot, siis pension tõuseb kõigil 100 eurot.

  • Suurendame puuetega inimeste toetusi aastaks 2026 kaks korda. Toetuse vastu ei saa pöörata sissenõudeid ja see ei vähene kui inimesel tekib töine tulu.

  • Töövõimetoetus, puudetoetus, toitjakaotuspension ja omastehooldajate tasu tõus tuleb siduda iga-aastase indekseerimisega.

  • Reformime töötuskindlustuse süsteemi viisil, et see haaraks kõiki töötamise vorme ja oleks solidaarne kõigi ühiskonnagruppide vahel ja annaks piisava töötuskindlustuskaitse vähemalt 80 protsendile kõigist töötegijatest lähtudes töötegija laiendatud mõistest.

  • Taotleme jätkuvalt töötuskindlustuse hüvitise määra suurendamist 70% ja 50% tasemele, võimaldades sellega töötutele piisava ajavaru kvalifikatsioonile ja oskustele vastava samaväärse või parema töö leidmisel.

  • Jätkame ennetavate ja töötusega seotud koolitusmeetmete arendamist ja keskendume osalusmäära tõstmisele eriti keskmise ja madalama oskuste tasemega töötegijate grupis.

  • Suurendame töötukassa võimekust adekvaatse karjäärinõu ning töö- ja koolitusvõimaluste pakkumisel. Kasutame kaasaegseid IT-tehnoloogiaid klientide nõustamisel, teenustele suunamisel ja õpivõimaluste mitmekesistamisel.

  • Pakume terviklikku karjäärivahetusprogrammi arvestusega vähemalt üks toetatud karjäärivahetus tööelu jooksul.

  • Toetameka Euroopa Sotsiaalharta ratifitseerimist täies mahus.

  • Inimeste vajadused elupaiga, söögi ja turvalisuse osas peavad olema inimesele riiklikult tagatud.

Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.