Kogulugu

Lubaduste võrdlus teemade kaupa

Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.

TeemaReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised
Maksud ja eelarve925–283261321
Energeetika ja kliima3838–2219––19
Loodus ja põllumajandus3845–501373–56
Tervishoid252616474943–41
Haridus ja teadus4034–38959467
Pered ja sotsiaalkaitse212416337255320
Riik ja õigus1954333444281836
Kultuur, keel ja sport2836–924779–38
Elamu ja regioonid3832–253933–6
Transport2224–22–––22
Kaitse ja julgeolek402255411557416
Majandus ja tööturg24––34114109523
Välispoliitika ja ränne1131631126–21

Kaitse ja julgeolek

ReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised

Parempoolsed

4 lubadust · Ei kuulu Riigikokku

  • Toetame erakondadeülese pikaajalise kokkuleppe sõlmimist riigikaitse tugevdamiseks ja kaitseinvesteeringute plaani kinnitamiseks.

  • Kaasame riigikaitsesse kõik Eesti ühiskonna liikmed, võimaldades neil panustada oma oskuste ja võimetega.

  • Vene impeeriumi lagundamine on Eesti välispoliitika peamine eesmärk. Selle saavutamiseks on vaja teha aktiivset koostööd teiste piiriäärsete riikidega ning lääneriikide toetust.

  • Eesti peab hoidma initsiatiivi Ukraina rahvusvahelisel toetamisel sõja võitmiseks ning riigi sõjajärgseks ülesehitamiseks.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

15 lubadust

  • Eesti julgeoleku tagab laiapindne riigikaitse

  • Tagame igale politseiametnikule ja päästjale vähemalt 1,2-kordse Eesti keskmise palga.

  • Nüüdisajastame elanikkonna kaitseplaanid ning loome üleriigilise varjumiskohtade võrgustiku.

  • Suurendame Sisekaitseakadeemia õppekohtade arvu ning tagame ajakohase kvaliteetse õppe.

  • Tõstame psühholoogilise kaitse võimekust Eesti ühiskonnas.

  • Kujundame Päästeametist elanikkonnakaitse asutuse piirkondlike kriisivalmidusbüroode ning uute võimekustega.

  • Loome politsei ja päästeameti reservkriisiüksused, sh evakuatsioonirühmad igasse Eesti piirkonda, ajateenistuse läbinud broneeringuta reservväelaste baasil.

  • Eesti riigikaitse on rajatud iseseisvale kaitsevõimele ja koostööle

  • Tõstame kaitsekulud Eesti riigi kaitsmiseks vajalikule tasemele vähemalt 3% SKP-st, panustades järgnevad neli aastat 3,5% SKP-st kriitiliste võimete väljaarendamiseks.

  • Tagame, et Kaitseliidu ülesanded ja ressursid oleksid tasakaalus. Suurendame Kaitseliidule eraldatavaid vahendeid ja tõstame palgataset.

  • Vaatame üle kaitseväelaste teenistuse reservis, tõstame kiiresti reageerivate üksuste arvu ja korrastame vajaduse korral mobiliseeritavate üksuste juhtimist.

  • Soodustame vabatahtlikku osalemist riigikaitses ning võimestame naiste osalust laiapindses riigikaitses, sh naiste osalemist kaitseväeteenistuses ja vabatahtlikus riigikaitselises tegevuses.

  • Laiendame kaitseväe veteranipoliitikat missioonisõdurite kõrval ka kaitseväelastele, kes on kaitseväe arengule kaasa aidanud vähemalt 25 aastat.

  • Toetame NATO ja Euroopa Liidu tugevamat koostööd. Toetame Soome ja Rootsi kiiret liitumist NATO-ga ning integreerimist ühisteks kaitseplaanideks ning tihendame kahepoolset kaitsekoostööd Soome ja Rootsiga.

  • Kaitseme ja toetame Eesti inimesi ja ettevõtjaid võõrsil, pakume kvaliteetseid konsulaarteenuseid oma välisesindustes ning koostöös teiste EL-i liikmesriikidegaüle maailma.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

55 lubadust

  • 1. Tõstame kaitsekulutused vähemalt 3%ni SKTst ning kulutused laiapõhjalise riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse ülesehitamiseks vähemalt 0,5%ni SKTst.

  • 2. Optimeerime kaitseministeeriumi valitsemisala struktuuri nii, et sinna jääb alles ainult kolm iseseisvat asutust – kaitsevägi, Kaitseliit ja Välisluureamet.

  • 3. Tugevdame ja arendame riigikantselei kui laiapõhjalise riigikaitse juhtimise tööorgani võimekust, samuti siseministeeriumi juhtimisvõimekust (sisekaitse ühendstaap).

  • Me taastame sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina, määratleme kriisi- ja sõjaaja ülesanded ning loome reservüksused ja hangime varustuse. Neid ja laiapõhjalise riigikaitse kulusid ei kanta kaitse-eelarvest, vaid vastutavate ministeeriumite eelarvetest.

    Programm

    4. Taastame sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina koos kriisi- ja sõjaaja ülesannete määratlemise ning nende täitmiseks vajalike reservüksuste loomise ja varustuse hankimisega. Selleks vajalikke kulusid, nagu ka laiapõhjalise riigikaitse ülesehitamiseks vajalikke kulusid tervikuna, ei kanta kaitse-eelarvest, vaid konkreetsete ülesannete eest vastutavate ministeeriumite eelarvetest.

  • 5. Koostame kiiremas korras kuni 2045. aastani ulatuva tervikliku sõjalise riigikaitse arenguvisiooni ning sellest lähtuva uue (erakorralise) sõjalise riigikaitse arengukava kuni aastani 2034. See sisaldaks muuhulgas:

  • a) detsentraliseeritud juhtimisstruktuuri (kaitseringkondade) taastamist koos staapide ja alluvate üksustega;

  • b) sõjaaja kaitseväe suurendamist kuni 55 000 inimeseni, millele lisanduks 40 000 inimest täiendusreservi;

  • c) ajateenistuse mahu suurendamist 4500 kutsealuseni aastas;

  • d) miiniveeskamise ja rannakaitsevõimekuse ning keskmaa õhutõrje võimekuse arendamise lõpuleviimist;

  • e) kaudtulevõimekuse kahekordistamist ning vähemalt kompanii suuruse tankiüksuse loomist mõlemas jalaväebrigaadis;

  • f) iseseisva kaitsevõimega seostamatute tegevuste lõpetamist;

  • g) oma ülesannete täitmiseks vajaliku sõjalise luure- ja vastuluurevõimekuse loomist kaitseväes;

  • h) küberkaitse väejuhatuse reorganiseerimist küberkaitse, infosõja ja elektroonilise võitluse väejuhatuseks;

  • i) tsiviilsektori ressursi võimalikult laialdase rakendamise võimaldamiseks adekvaatsete võõrandamise ja kompenseerimise reeglite välja töötamist;

  • j) öise lahingupidamise võime suurendamist kaitseväes ja Kaitseliidus;

  • k) tehniliselt innovatiivsete lahenduste, muuhulgas mehitamata õhu- ja maasõidukite kasutuselevõttu.

  • Koostame kuni 2045. aastani riigikaitse arenguvisiooni ja kuni 2034. aastani arengukava, mis määrab kõigi ministeeriumite, riigiasutuste ja omavalitsuste ülesanded elanikkonna kaitses.

    Programm

    6. Koostame kuni 2045. aastani ulatuva laiapõhjalise riigikaitse arenguvisiooni ning sellest lähtuva laiapõhjalise riigikaitse arengukava kuni aastani 2034, milles määrateletaks kõigi ministeeriumite, riigiasutuste ja kohalike omavalituste ülesanded vähemalt elanikkonna kaitse põhivaldkodades (toidu-, vee-, ja kütusevarud, elektrienergia, meditsiin, varjendid, teavitamine, evakuatsioon võimalikest lahingutegevuse piirkondadest, õiguskorra ning küberturvalisuse tagamine).

  • 7. Tugevdame Kaitseliitu, muuhulgas:

  • a) loome väljaõppe tõhustamiseks ja juhtimise parandamiseks Kaitseliidus 60 täiendavat tegevväelase ametikohta;

  • b) varustame kõik Kaitseliidu võitlevad üksused kaitseväega samal tasemel;

  • c) kaotame bürokraatlikud takistused Kaitseliidu omavahendite kasutamiseks;

  • d) kaotame bürokraatlikud takistused vabatahtlikele pealikele oma allüksuste tegevuse planeerimisel ja elluviimisel.

  • 8. Taotleme meie tähtsaimalt liitlaselt Ameerika Ühendriikidelt eelseisvaks valitsemisperioodiks sõjalist abi kokku kuni ühe miljardi USA dollari ulatuses, samuti küsime sõjalist abi meie Euroopa suurriikidest liitlastelt.

  • 9. Eesti rahvuslike huvide edendamiseks NATOs püüame saavutada, et:

  • a) määratletaks uued, praegusele julgeolekuolukorrale vastavad väevõimekuseesmärgid Balti riikidele: Eestile ja Lätile kaks, Leedule kolm kohapeal paiknevat jalaväebrigaadi;

  • b) Baltikumis loodaks liitlasvägede armeekorpuse staap;

  • c) igasse Balti riiki paigutataks liitlasvägede kaugõhutõrje üksus;

  • d) NATO Baltikumi õhuturbemissioon muudetaks õhukaitsemissiooniks (tehtaks korda Lielvarde lennuväebaas Lätis, igasse Balti riiki paigutataks 10-12 liitlasvägede hävituslennukit);

    Rahandusministeeriumi arvamus: Eeldab NATO tasemel otsust

  • e) Läänemerel paikneks NATO riikide sõjalaevade flotill.

    Rahandusministeeriumi arvamus: Eeldab NATO tasemel otsust

  • 10. Astume välja või peatame osaluse jalaväemiinide kasutamist keelustavas Ottawa konventsioonis. Arendame miinisõja pidamise võimekust kaitseväes ja Kaitseliidus.

  • 11. Loome tsiviilkohtusüsteemil baseeruva sõjaaja kohtusüsteemi ning teeme seadusandluses uue arengukava täitmiseks vajalikud muudatused.

  • 12. Anname kaitseväele ja Kaitseliidule vajalikud luure ja vastuluureõigused riigikaitse valdkonnas.

    Rahandusministeeriumi arvamus: Vajab seadusete muutmist vähemalt järgmiselt: Kaitseliidu seadus, Kaitseväe korralduse seadus, Julgeolekuasutuste seadus, Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus

  • 13. Keelustame julgeolekukaalutlustel kaitseobjektide ümber paikneva kinnisvara müügi välismaalastele.

  • 14. Viime ehitusseadustikku nõude, mille kohaselt tuleb tiheasustusega piirkondade uute suurehitiste rajamisel luua varjendid, samuti korraldame nende rajamise (või korrastamise) olemasolevatesse hoonetesse.

  • 15. Viime riigikaitseõpetuse igasse gümnaasiumisse ja kutseõppeasutusse.

  • 16. Toetame kodumaise kaitsetööstuse arengut, muuhulgas:

  • a) täiendame riigikaitseseadust, sätestades, et kaitsetööstus on osa Eesti riigikaitsest;

  • b) loome ülikoolide, kaitsetööstusettevõtete ning kaitse- ja siseministeeriumi koostöös kaitsetööstuse arendustegevusele suunatud koostööplatvormi;

  • c) loome Eesti kaitsetööstusettevõtete omakapitali toetusmeetme kasvufaasis olevatele kaitsetööstuse ettevõtetele;

  • d) toetame Eesti kaitsetööstusettevõtete eksporti välisturgudele.

  • 17. Hoiame kaitseväelaste palgad vastavuses elukalliduse tõusuga, vaatame üle tegevväelaste ja kaitseliitlaste sotsiaalsed tagatised nende teenistuse ja jõupingutuste väärtustamise ning õiglasema kompenseerimise eesmärgil.

  • Tõstame riigikaitsesse panustajate staatust maksusoodustuste, tööturusoodustuste ja sõjas osalejate hüvedega. Tühistame seaduse, millega kaotataks kaitseväepensionid (447 SE).

    Programm

    18. Tõstame riigikaitsesse panustajate sotsiaalset staatust ühiskonnas laiaulatusliku meetmete paketi abil, mis sisaldab muuhulgas maksusoodustusi, soodustuste loomist tööjõuturul ning hüvesid Eesti iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse eest peetavas võimalikus sõjas osalejatele. Tühistame kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigikogu XIII koosseisu 447 SE), mis käsitab kaitseväepensionide kaotamist.

  • 19. Sõjalise valmisoleku tõstmiseks anname reservväelastele isikliku varustuse kodusele hoiule.

  • 20. Taastame kaitseväe kaplaniteenistuse.

  • Tõstame riigikaitse kulud lähiaastatel vähemalt 3%-ni SKT-st, ning kulutused laiapõhjalise riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse ülesehitamiseks vähemalt 0,5%-ni SKT-st.

  • Suurendame sõjaaja kaitseväe kuni 55 000 inimeseni, millele lisandub 40 000 inimest täiendusreservi.

  • Kahekordistame kaudtulevõimekuse ning loome vähemalt kompanii suuruse tankiüksuse mõlemas jalaväebrigaadis.

  • Tagame keskmaa õhutõrje võimekuse Eesti võtmepiirkondadele ja lühimaa õhutõrjevõime kõigile üksustele.

  • Viime lõpule miiniveeskamise ja rannakaitsevõimekuse arendamise.

  • Suurendame ajateenistujate arvu 4500 kutsealuseni aastas.

  • Taastame sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina koos kriisi- ja sõjaaja ülesannete määratlemise ning vajalike reservüksuste loomise ja varustuse hankimisega.

  • Loome sõjalise luure- ja vastuluurevõimekuse kaitseväes.

  • Taastame detsentraliseeritud juhtimisstruktuuri (kaitseringkonnad) koos staapide ja alluvate üksustega.

  • Peatame osaluse jalaväemiinide kasutamist keelustavas Ottawa konventsioonis ning arendame miinisõja võimekust kaitseväes ja Kaitseliidus.

  • Tagame Eesti toidujulgeoleku ja stabiilse isevarustamise kõigi põhitoiduainetega koos vajalike reservidega kriiside puhuks. Päästame Eesti rahvusriigi.

Eestimaa Rohelised

16 lubadust · Ei kuulu Riigikokku

  • Panustame mere keskkonnakahjude ennetamisesse ja reostuse likvideerimise võimekusse. Asutame reostustõrje võimekuse tõstmiseks õlifondi, kuhu kogutakse vahendeid reostusohu ja keskkonnakahjude potentsiaalsetelt tekitajatelt: Eesti territoriaalvett läbivatelt nafta- ja kemikaalitankeritelt.

  • Lõpetame laevade punkerdamise Tallinna reidil ning toome laevade tankimise sadamasse nii, nagu teevad seda kütusereostusohu vältimiseks kõik teised Läänemereäärsed riigid.

  • Alustame linnade reovee puhastustehnoloogiate inventuuri ja täiustamisega, et leida lahendus mikroplasti, ravimi- ja pestitsiidide jääkide reoveest kõrvaldamiseks. Rahastame vastavasisulisi uuringuid ning pilootprojekte.

  • Käivitame sademevete eelpuhastuse enne merre juhtimist ning kõrvaldame Eesti sellealase mahajäämuse meie naaberriikide Soome ja Rootsiga võrreldes. Eelistame sademevete puhastamisel ökoloogilisi puhastusmeetodeid.

  • Tugevdame mereseiret ja panustame rohkem võõrliikide seiresse ja ohjamisse. Kiirendame meetmeid, mis takistavad võõrliikide toomist Läänemerre laevade ballastveega.

    Programm

    Tugevdame mereseiret. Panustame senisest enam võõrliikide seiresse ja ohjamismeetmetesse, kuna laevade ballastveega Läänemerre toodavad võõrliigid, sealhulgas haigustekitajad mikroobid ja viirused, on muutumas suurimaks ohuks Läänemere ökosüsteemile ning traditsiooniliste kalavarude säilimisele. Kiirendame laevade ballastveega võõrliikide sissetoomist välistavate meetmete rakendamist.

  • Tagame kaitsekulude piisava taseme Eesti sõjalise kaitse asjakohasena hoidmiseks ja arendamiseks ning liitlaste kohalolu toetamiseks.

  • Toetame ajateenistuse laiendamist ja arendamist ja riigikaitse õpet valikainena igas koolis, et hoida pidevalt muutuva maailma julgeolekukriisidele vajalik heidutus- ja reageerimisvõimekus. Peame minimaalseks oskusliku sõduri väljaõppe kestuseks 9 kuud.

  • Toetame asendusteenistuse arendamist ajateenistusega sisult ja panuselt samaväärseks, et luua ja püsivalt tagada erinevate kriiside lahendamiseks vajalikke reservvõimeid nii pääste- ja politseivaldkonna kui ka tervishoiu, sotsiaaltöö ning keskkonnakaitse vaates.

  • Väärtustame vabatahtlike panust kogukonna turvatunde loomisel ja operatiivsema kriisidele reageerimisvõimekuse hoidmisel.

  • Seisame jätkusuutliku ning tänasest suuremat toimepidevust tagava energiataristu arendamise eest, et vähendada järjest rohkem tehnoloogiast sõltuva ühiskonna haavatavust erinevatest kriisidest (sh sõjalistest) tulenevate ohtude realiseerumisel.

  • Arendame erinevaid sõjalise riigikaitse võimeid tasakaalustatult, tagades efektiivse kaitse võrdselt nii mere-, maa-, õhu- kui ka küberdomeenis. Peame vajalikuks mereväele uute aluste soetamist vananenute asemele.

  • Me võtame suuna sooneutraalsele ajateenistusele, lähtudes Norra kogemusest. Moodustame sama arv väeüksusi, kuid vastuvõtt toimub võimete ja oskuste, mitte soo alusel.

    Programm

    Võtame suuna sooneutraalsele ajateenistusele, lähtudes Norra positiivsest kogemusest. Kaitseväes ja lahingutegevuses on olulised konkreetsed omadused ja oskused, mitte sugu. Naised ja mehed on sama head võitlejad: nad oskavad relvi kasutada sama hästi, juhtida sõidukeid. Meie ettepanek on moodustada sama arv väeüksusi, aga teha valikuline vastuvõtt kaitseväkke, mis priotiseeriks võimeid ja oskusi, mitte sugu.

  • Võttes arvesse Ukraina territoriaalkaitse otsustavat panust agressori tõrjumise esimeses faasis, peame vajalikuks Kaitseliidu ja selle allorganisatsioonide tugevdamist nii isikkoosseisu kui relvastuse ja varustusega.

  • Toetame palgakasvu sisejulgeoleku valdkonnas - soovime, et nii kui politseinike kui ka päästjate minimaalne palk võrduks 1,2 kordse Eesti keskmise palgaga.

  • Toetame vabatahtlikke päästekomandosid. Suurendame rahalisi toetusi kütuse ja varustuse soetamiseks ning komandohoonete renoveerimiseks.

  • Panustame järjepidevalt riigi kodaniku- ja tsiviilkaitse arendamisesse nii varjendite, oskuste, koostöö jm läbi.

Isamaa

41 lubadust

  • suurendab kaitsekulutusi eesmärgiga viia riigi kaitsevõimekus vastavusse julgeolekukeskkonnaga,

  • jätkab täielikult mehitatud, välja õpetatud, relvastatud ja varudega kindlustatud kaitseväe arendamist vastavalt plaanidele ning loob vajalikud eeldused plaanide kaasajastamiseks, sealhulgas:

  • suurendab julgeolekuasutuste rahastamist tõhusa eelhoiatuse ja arendamiseks,

  • suurendab kaitseväe valmidust ohule reageerimiseks ning jätkab mobilisatsiooni süsteemi tõhustamist,

  • investeerib täiendavalt küberturvalisusesse,

  • töötab välja meetmed, et võidelda üheskoos liitlastega desinformatsiooni leviku vastu,

  • hoiab riigikaitseinvesteeringute tegemisel tähelepanu all üksikvõitleja ning väikeüksuste tasandit,

  • tähtsustab ühiskonna kaitsevalmidust ja parendab kodanikukaitset, sealhulgas:

  • suurendab kulutusi elanikonnakaitsele ja laiapindsele riigikaitsele,

  • suurendab Kaitseliidule riigikaitseliste ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid,

  • toetab Kaitseliidu kui laiapindset riiki katva organisatsiooni mittesõjalisi tegevusi, tagades Eesti riigi vastupidavuse ja kodanikukaitse vajadused,

  • kiirendab riigikaitselise sporditaristu, sh lasketiirude rajamist,

  • motiveerib ettevõtteid looma töötajatele võimalusi riigikaitsesse panustamiseks, luues selleks riigipoolsed soodustused ja tunnustussüsteemi,

  • viib gümnaasiumis ja kutsekoolis sisse kohustusliku riigikaitseõpetuse,

    Rahandusministeeriumi arvamus: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on kohustuslike kursuste arv kinnitatud. Seetõttu eeldab ettepanek põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist.

  • suurendab kodanike võimalusi iseseisvalt panustada riigikaitse võimekuse loomisesse, sh suurendab relvaseaduse alusel kodus hoitava laskemoona piirmäära ning lihtsustab tulirelvade soetamist laskmisharrastuse eesmärgil,

  • võimaldab ajateenistuse raames tsiviilrelvaloa eksami sooritamise,

  • loob koostöös Kaitseliidu ja kohaliku kogukonnaga maakondadesse noorte kaitsetahte keskused,

  • toetab Eesti kaitsetööstuse uurimis- ja arendustegevust ning ekspordivõime kasvu,

  • tugevdab elanikkonnakaitse seadusandlikku baasi,

  • väärtustab inimest riigikaitse alustalana, selleks:

  • taastab kaitseväekaplanaadi,

  • määratleb veteranidena ka Eesti vabadusvõitluse ja riigikaitse taastamise veteranid,

  • kaasajastab veteranipoliitika, lähtudes muutunud julgeolekukeskkonnast ning tuginedes veteranide esindusorganisatsiooni kogemustele ja ettepanekutele,

  • vaatab üle kaitseväelaste kui riigiteenistujate staatuse ja vajadusel seadustab muudatused,

  • toetab koostöös kaitseväe juhtkonnaga jalaväemiinide kasutuselevõttu võimaldavate otsuste ja muudatuse tegemist,

  • seisab Eesti toidujulgeoleku eest, tagades toiduvarude olemasolu ning hajutatud tootmise ja ladustamise, kaasates partneritena üle Eesti paiknevad mikrotootjad,

  • seisab Eesti energiajulgeoleku eest (lähemalt loe valdkonnast „MAJANDUS“).

  • peab vajalikuks kehtestada Schengeni piirikontroll seoses Ukraina sõjaga, arendada eraldi piirivalve võimekus, luues selleks iseseisva käsuliiniga piirivalve teenistuse, millel on ka riigikaitselised ülesanded,

  • tühistab Eesti suhtes vaenulike riikide kodanike õiguse hääletada Eesti kohalike omavalitsuste volikogude valimistel,

  • kehtestab Eestis elavatele agressorriik Venemaa kodanikele lojaalsusdeklaratsiooni kohustuse, millega isik kinnitab oma hukkamõistu Venemaa agressioonisõjale; tühistab lojaalsusdeklaratsiooniga mitte ühinenud isikute elamisload,

  • on vastu Venemaa kodanike riiki lubamisele, välja arvatud humanitaarerandid,

  • toetab Venemaa ja Valgevene kodanikelt relvade kiiret ärakorjamist,

  • viib sisse täiendavad kinnisvara omandamise piirangud Venemaa kodanikele,

  • kõrvaldab avalikust ruumist punamonumendid,

  • jätkab Eesti-Vene kontrolljoone füüsiliste kaitserajatiste kiiret väljaehitamist, et takistada ebaseadusliku migratsiooni kasutamist hübriidründena Eesti riigi vastu, tõhustab lõunapiiril järelevalvemeetmeid Eestisse saabujatest parema ülevaate tagamiseks,

  • arendab elanikkonna kaitsevõimet, strateegiliste varude soetamist ning varjumisvõimalusi,

  • ei piira seaduslikult relva omavate Eesti kodanike relvakandmise võimalusi.

  • otsib võimalusi kriisiaja energiatoetuste laiendamiseks kõikidele kodutarbijatele,

  • tagab riigi finantsilise valmisoleku ja finantspuhvrid võimalikeks suuremahulisteks kriisideks (julgeolekukriis, tervishoiukriis, energiakriis jms),

  • toetab energiale (elekter, gaas, toasoe jms) rakendatavate maksude ajutist vähendamist kriisiajaks.

    Rahandusministeeriumi arvamus: Elektriaktsiis on praegu EL miimumtasemel ehk 1 eurot MWh kohta ja maagaasi aktsiisimäär on 40 1000m3 kohta. Mõlemaid määrasid langetati seoses koroonakriisiga (1.05.2020) ning on pikendatud kehtivust seoses ebakindla ja halvenenud majandusliku olukorra jätkumise tõttu

  • tagab kaitse alla võetud maade omanikele õiglase hüvitise ning töötab välja meetmed, millega luuakse omanikele maade range kaitse alla võtmisel või sundvõõrandamistel võimalus nii rahalise väärtuse kui ka kasutusvõimaluse poolest samaväärse asendusmaa soetamiseks,

Eesti 200

22 lubadust

  • Haldame oma suuri riske, milleks on riigi julgeolek, territooriumi ja inimeste kaitse - uus tase JULGEOLEKUS.

  • Rakendame elanikkonnakaitse strateegia, mis kaasab kõik elanikud ning keskendub sõjalise kaitse kõrval kriisivalmidusele, taristu, küber- ja inforuumi kaitsele ning kriisikommunikatsioonile. Alustame elanikkonnakaitse õppest ja tsiviilreservide loomisest.

    Programm

    Sõda Euroopas, globaalne pandeemia ja energiakriis sunnivad meid mõtlema julgeolekust teisiti - me peame sõjaliselt kaitsma oma territooriumi, kuid kõige enam peame kaitsma oma inimesi. Kriisides keerlevas maailmas peab Eesti viima julgeoleku ja kaitsepoliitika uuele tasemele - me peame rakendama elanikkonnakaitse strateegiat, mis kaasab kõik Eesti elanikud, ja keskendub lisaks sõjalisele kaitsele ka inimeste kriisivalmidusele, meie taristu, kübertaristu ja inforuumi kaitsele ning kriisikommunikatsioonile. Ukraina sõda õpetab meile, et lisaks riigikaitse võimekusele on olulised iga elaniku oskused, valmisolek ja teadmised kaitsmaks ennast, oma kodu ja oma perekonda. Eesti kaitstuse poliitika nurgakiviks on elanikkonnakaitse õpe ja tsiviilreservide ülesehitamine. Eesti 200 lähtub riigikaitse põhimõttest, kus igal kodanikul on oma selge roll, motivatsioon ja vastutus ning iga täiskasvanud Eesti kodanik teab, mida ta ulatusliku kriisi olukorras teeb.

  • Eesti vajab laiapindse riigikaitse arendamiseks erakondadeülest riigikaitse kokkulepet järgmiseks kümnendiks. Eraldame sõjalisele riigikaitsele 3% riigi SKP-st ning elanikkonna ja taristu kaitsele kuni 3% SKP-st.

  • Rajame kogu Eestit katva mitmekihilise Kalevipoja kupli (õhu- ja raketikaitse integreeritud süsteemi), mis kaitseb kõiki elanikke ja elutähtsat taristut.

  • Suurendame kaitsevalmidust. Riigikaitseõpetus peab käsitlema julgeolekut tervikuna laiapindse riigikaitse raamistikus.

  • Arendame targa ja kõrgtehnoloogilise kaitse, mis kasutab Eesti teadust ja kaitsetööstust. Kasutame riigis võimalikult palju Eesti ettevõtete tooteid ja teenuseid ning toetame nende ekspordi.

    Programm

    Panustame targa ja kõrgtehnoloogilise kaitse arendamisse, mis rakendab Eesti teaduse ja kaitsetööstuse arengupotentsiaali. Seome riigikaitse huvid majanduspoliitiliste eesmärkidega, võttes riigis kasutusele maksimaalselt Eesti ettevõtete loodavaid tooteid ja teenuseid. Toetame nende toodete ja teenuste jõulist eksporti välisturgudele.

  • Arendame Eesti kaitsetööstust: laskemoona ja relvade tootmist, teadus- ja arendustöö rahastamist lisaks kaitse-eelarvele ning finantsinstrumente kapitaliseerimiseks. Riik ja kaitsevägi on arenduspartnerid ning toetavad referentsi saamist rahvusvahelistes hangetes.

    Programm

    Arendame Eesti enda kaitsetööstust: laskemoona ja relvade tootmist Eestis, kaitsetööstuse teaduse- ja arenduse rahastamist lisaks kaitse-eelarvele, finantsinstrumentide väljatöötamist kaitsetööstuse kapitaliseerimiseks. Eesti riik ja kaitsevägi on kaitsetööstuse arenduspartneriks ja tugi referentsi saavutamisel rahvusvahelises hankepoliitikas.

  • Rajame sõja- ja katastroofimeditsiini rahvusvahelise treening- ja arenduskeskuse Tartusse.

  • Loome Eestisse tipptasemel tsiviil- ja militaarkasutusega mitmeotstarbeliste droonide arendus- ja tootmisvõime.

  • Korraldame veealuse kriitilise taristu seire ja kaitse Läänemerel. Need on meie kriitilised side- ja toitekanalid ülejäänud Euroopaga.

  • Ühendame piirivalve lennuvahendid õhuväe juhtimise alla seire-, luure-, pääste- ja lahinguvõimekuse tõstmiseks. Hoiame kokku maksumaksja raha ja tõhustame riigi tegevust.

  • Arendame välja Kaitseliidu võimekuse lisaks sõjalisele kaitsele ka elanikkonnakaitseks mittesõjalistes kriisides. Vabatahtlikke riigikaitsjaid koondav Kaitseliit hakkab saama piisavalt ressursse: elukutselisi instruktoreid ja juhte, varustust ja relvastust ning raha.

  • Tugevdame erioperatsioonide väejuhatust. Arendame küberväejuhatuse kaitse- ja ründevõime küber- ja inforuumis.

  • Liitlaste alaline kohalolek Eestis ja Läänemere piirkonnas tagab meile rahu. Meie eesmärk on diviisi koosseisus liitlaste maaväe brigaad, õhuväe eskadrill Ämaris ja püsiv mereväe kohalolek Läänemerel. Peame saavutama Ameerika Ühendriikide üksuste järjepideva paiknemise Eestis.

  • Seame eesmärgiks ringmajanduse põhimõtete rakendamise kaitseväe varustuses.

  • Võimaldame elanikkonnakaitse õppe kõigile meestele ja naistele: reservi ettevalmistamine päästetöödeks ja evakueerimiseks ning katastroofimeditsiini reservi loomine. Õpetame välja kõik elanikud, et nad saaksid abi anda ja ise hakkama.

    Programm

    Võimaldame elanikkonnakaitse õppe kõikidele meestele ja naistele. Elanikkonnakaitse õpe hõlmab reservi ettevalmistamist kodanikukaitseks ehk päästetöödeks, evakueerimiseks, ja reservi loomist katastroofimeditsiini tarvis. Õpetame välja kõik Eesti elanikud, kes suudavad seeläbi abi anda ja saavad ka ise endaga hakkama.

  • Määrame seadustes üleriigiliste kriiside juhiks peaministri, kelle ülesanne on juhtida ja tagada valmisolekut kõikidel ühiskonna tasanditel. Peaministri ja valitsuse vastutust ei tohi delegeerida omavalitsustele, kolmandale sektorile ja vabatahtlikele.

  • Arendame kriisiohje võimet mistahes hädaolukorras, ehitame varjendid ja ohusireenid, loome kriisivaru ning suurendame päästereservi. Teavitame elanikke hoidma korras keldrid ning mõistlikud kütuse-, toidu- ja veevarud.

    Programm

    Arendame kriisiohje võimet, mis toimib mistahes hädaolukorras. Ehitame varjendid ja ohusireenid ning loome kriisivaru. Peame oluliseks päästereservi suurendamist. Elanikud ja kogukonnad peavad olema kriisiks paremini ettevalmistatud - teavitame, et keldrid oleksid korras, mõistlikus koguses kütuse-, toidu- ja veevarud ning võimalusel elektrigeneraatori olemasolu.

  • Rahastame vabatahtlikku ja kogukondlikku initsiatiivi elanikkonnakaitse tagamisel. Kaasame olemasolevad ühendused ja organiseerunud võrgustikud aktiivselt toetama laia riigikaitse elluviimist nii tsiviil- kui sõjalise valdkonna toetuseks.

  • Sätestame ringhäälingu toimimise elutähtsa teenusena, sest kriisis vajavad elanikud usaldusväärset infot. Teeme Rahvusringhäälingule pika plaani ja rahastamise kava ning ehitame uue kaasaegse telemaja.

    Programm

    Strateegiline kommunikatsioon on meie julgeoleku kindlustamise võtmetegur.? Sätestame ringhäälingu toimimise elutähtsa teenusena, sest elanikud vajavad kriisiolukorras usaldusväärset informatsiooni. Rahvusringhääling vajab pikka plaani ja rahastamise kava. Ehitame uue kaasaegse tehnoloogilise varustusega telemaja.

  • Eesti inforuum ja ühiskond vajab tugevamat kaitset propaganda ja desinformatsiooni vastu. Strateegilise kommunikatsiooni võimekus tuleb viia uuele tasemele, ühtse juhtimise alla ja ehitada üles suutlikkus kiiresti ja tõhusalt reageerida vaenulikele infooperatsioonidele.

  • Eesti peab saama küberkaitse liidriks. Määrame digikaitsele selge mandaadiga juhi, suuname sinna osa IT investeeringutest ning tagame, et teenuseosutajad, erasektor, omavalitsused ja elanikud oskavad küberohtudes käituda.

    Programm

    Eesti peab muutuma küberkaitse liidriks. Riigi taristud, infokande võrgud ja inimeste andmed on kaitstud igas olukorras. Määrame digikaitse valdkonnale selge mandaadiga juhi ja suuname sinna osa IT investeeringutest. Tagame, et meie elutähtsate teenuste osutajad, erasektor, kohalik omavalitsus ja kogu elanikkond teaks ja oskaks käituda küberohtude olukordades.

Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.