Kogulugu

Lubaduste võrdlus teemade kaupa

Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.

TeemaReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised
Maksud ja eelarve925–283261321
Energeetika ja kliima3838–2219––19
Loodus ja põllumajandus3845–501373–56
Tervishoid252616474943–41
Haridus ja teadus4034–38959467
Pered ja sotsiaalkaitse212416337255320
Riik ja õigus1954333444281836
Kultuur, keel ja sport2836–924779–38
Elamu ja regioonid3832–253933–6
Transport2224–22–––22
Kaitse ja julgeolek402255411557416
Majandus ja tööturg24––34114109523
Välispoliitika ja ränne1131631126–21

Pered ja sotsiaalkaitse

ReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised

Parempoolsed

3 lubadust · Ei kuulu Riigikokku

  • Tõmbame pidurit uutele lausalistele toetustele. Töötamine ja ettevõtlusega tegelemine peab olema alati tasuvam kui toetustest elatumine.

  • Suuname toetusrahad tegelikele abivajajatele. Kasutame Eesti e-riigi võimalusi abivajajate väljaselgitamisel ning muudame toetuste süsteemi maksimaalselt andmepõhiseks.

  • Vaatame üle ebaõiglust suurendavad toetussüsteemid, sealhulgas peretoetused.

Eesti Reformierakond

21 lubadust

  • Keskmine vanaduspension 1000 eurot!

  • Tõstame pensioni nelja aastaga 400 eurot.

  • Hoiame keskmise pensioni tulumaksuvaba.

  • Rakendame hooldereformi ja toetame koduteenuse suurendamist.

  • Hooldekodukoht pensioni eest!

  • Hoiame keskmise pensioni tulumaksuvaba ja tõstame kesmist pensioni nelja aastaga 400 eurot. Seisuga 1. jaanuar 2022 on Eesti keskmine pension 596 eurot. 1. jaanuariks 2027 peab keskmine pension olema vähemalt 1000 eurot kuus.

  • Tõstame rahvapensioni Sotsiaalharta miinimumpensioni tasemeni. Rahvapensioni saajate vaesusriskist väljatoomine aitab vähendada teiste sotsiaaltoetuste kulutusi ning tagab kindlustunde suurenemise vanaduspõlves. Selleks tuleb uuendada Statistikaameti arvestuslikku elatusmiinimumi.

  • Muudame üksi elava pensionäri toetuse igakuuliseks pensionilisaks 80-aastastele ja vanematele inimestele. Suurim abivajadus tekib 80-aastastel ja vanematel üksi elavatel pen sionäridel. Ühekordne kord aastas makstav toetus ei lahenda nende prob leemi. Toetus tuleb muuta igakuiseks.

  • Kasvatame inimeste teadlikkust oma võimalustest ja arendame oskusi vanaduspõlveks valmistumisel ning loome iseteenindusportaali pensionikogumise jooksvaks jälgimiseks kõigis kolmes sambas.

  • Pensionitarkuse omandamist tuleb alustada tööelu esimesest aastast.

  • Riigiasutused peavad pakkuma asjakohast ja erapooletut individuaalset nõustamist.

  • Kogumist vabatahtlikesse pensionisammastesse soodustatakse. Igaühel peab olema ülevaade reaalajas oma pensionisammaste olukor rast. Ligipääs sellistele andmetele peab olema personaalne ja lihtne.

  • Muudame raha kogumise pensionisammastesse paindlikumaks. Tööandja võimalused töötaja teise ja kolmandasse pensionisambasse panustamisel tuleb muuta atraktiivsemaks. Arendada tuleb paindlikke kogumispensioni skeeme, mis käiksid kaasas tööturu muutumisega.

  • Me toetame eakatele taskukohaste teenusmajade loomist. Seni kuni võimalik toetame iseseisvat toimetulekut koduhoolduse ja abiteenustega, soovijatele pakume eluruume teenusmajades.

    Programm

    Toetame eakatele taskukohaste teenusmajade loomist. Väärtustada ja soosida tuleb inimeste iseseisvat toimetulekut. Kuni vähegi võimalik, saab ühiskond seda toetada koduhooldus- ja teiste abiteenustega. Neile, kes seda soovivad, saab pakkuda eluruume teenusmajades, kus iseseisev elu on toetatud vajaliku abiga.

  • Me tagame taskukohase üldhooldusteenuse ja arendame kodus elamist toetavaid tervishoiu- ja hoolekandeteenuseid. Rakendame hooldereformi ja toetame koduteenuste laiendamist.

    Programm

    Tagame taskukohase üldhooldusteenuse ja soodustame kodus elamist toetavate inte greeritud tervishoiu- ja hoolekandeteenuste arendamist. Rakendame hooldereformi ja toetame koduteenuste pakkumise suuren damisega kodus elamist, et pikaajaline hooldusvajadus oleks kaetud. See vastab vanemaealiste ootustele ning ennetab ja lükkab edasi vajadust üldhooldusteenuse järele.

  • Võtame vastu kooseluseaduse rakendusaktid. Eesti ei saa jääda diskrimineerima peresid, mis põhinevad kahe samast soost inimese kooselul. Kõik avalikud teenused ja hüved, mida osutatakse avalikest vahenditest, peavad olema samamoodi kättesaadavad samast soost paaridele kui eri soost abikaasadele.

  • Vähendame soolist palgalõhet. Riik aitab tööandjatel soolist palgalõhet vältida. Muuhulgas loome tööand jatele vastava digitaalse instrumendi.

  • Taastame abikaasade ja kooselupartnerite ühisdeklaratsiooni. Ühise tuludeklaratsiooni esitamine peab lisaks abikaasadele olema ka registreeritud kooselus olevatele paaridele.

  • Soodustame töötajate- ja peresõbralike ning mitmekesisust toetavate töökohtade arendamist ettevõtetes. Eesti ettevõtjad on kohandanud oma töötajate töötingimusi viimastel aastatel töötajate- ja peresõbralikumaks. Maksusüsteem peaks sellist tegevust senisest enam toetama.

  • Me tagame universaalse disaini kaudu kõigile ligipääsetava keskkonna, teabe lihtsas keeles ja teenused. Suurendame viipekeele koolitust ja tõlget ning pimekirja kasutamist ametlikus suhtluses.

    Programm

    Tagame universaalse disaini kaudu ligipääsetava keskkonna ning arvestame rohkem vaegkuuljate ja -nägijate ning teiste erivajadustega inimestega. Ligipääs asjakohasele teabele lihtsas keeles ning ligipääs (sealhulgas füüsiline ligipääs) teenustele tuleb kujundada universaalse disaini kaudu kättesaadavaks igaühele, et aktiivselt ühiskonnaelus osaleda. Vajame senis est enam viipekeele koolitust ja viipekeele tõlke. Samuti pimekirja suuremat kasutuselevõttu ametlikus suhtluses.

    Rahandusministeeriumi arvamus: Täna on SHS § 15 lg 3 alusel kohalikul omavalitsusel üldine kohustus korraldada tõlketeenust isikule tema abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks. Seaduse tasandil on reguleerimata viipekeeletõlgi ja kirjutustõlgi mõisted ja neile rakendatavad nõuded. Tagamaks kuulmislangusega inimestele võimalust saada ühiskonnaelust täisväärtuslikuks osavõtmiseks piisav ligipääs igapäevaeluks vajalikule asjaajamisele ja avalike teenuste tarbimisele tuleb täiendada SHS riigi korraldatav abi peatükki uue jaotisega kuulmislangusega inimeste tõlketeenus, mille juurde tuleb reguleerida ka viipekeeletõlgi ja kirjutustõlgi mõisted ja neile rakendatavad nõuded. SOM on ettevalmistatud VTK, millest lähtuvalt.

  • Me kaasajastame tööealiste puudega inimeste toetamise. Toetused ei tohi tulla mitmest allikast eri alustel ning töövõimekaotusega inimeste toetamine ja tööle motiveerimine tuleb mõistlikult korraldada.

    Programm

    Kaasajastame tööealiste puudega inimeste toetamise. Olukord, kus tööealine puudega inimene saab toimetulekuks vajalikud toetused mitmest eri allikast ja erinevatel alustel, ei ole jätkusuutlik. Vähenenud töövõimega inimesed moodustavad kasvava osa elanikkonnast ja nende toetamine ja tööelus osalema motiveerimine peab olema mõistlikult korral datud.

Isamaa

33 lubadust

  • 1. viib läbi perepõhise pensionireformi, suurendades lapse eest ettenähtud 3,5- aastakoefitsendilise pensionilisa 7 aastakoefitsendini,

  • 2. juurutab esmatasandi arstiabi osutamisel patsiendilepingu, mis motiveerib perearste ja inimesi koostama patsiendi tervise jälgimise juhendi ja isikliku terviseplaani

  • 3. parandab koduhoolduse kättesaadavust, suurendades võimalusi selle rahastamiseks ja koduste hooldusteenuste mitmekesistamiseks

  • 4. suurendab ja mitmekesistab inimeste ja tööandjate võimalusi tervisekulutuste korvamiseks ning omaosaluse koormuse vähendamiseks, sh suurendab maksuvaba “tervisekonto” 200 euroni kvartalis

  • viib läbi perepõhise pensionireformi:

  • suurendab lapse eest ettenähtud 3,5-aastakoefitsendilise pensionilisa 7 aastakoefitsendini; reformi tulemusena saab lapse üles kasvatanud ema või isa iga lapse eest aastas lisapensioni ca ühe keskmise kuupensioni ulatuses,

  • laiendab õiguse pensionilisale ka peale 31.12.2012 sündinud lapse vanemale, kes ei ole ühinenud teise pensionisambaga.

  • peab esmatähtsaks inimeste iseseisvat toimetulekut ning töiste sissetulekute ja pensionide vastavust sotsiaalsetele vajadustele, selleks:

  • käivitab koos teiste vastutusvaldkondadega töökohtade ja ettevõtete struktuuri ümberkujundamise sellisel moel, et igaühe töö tulemusena luuakse rohkem väärtust, tõstetakse tootlikkust ja seeläbi saab maksta kõrgemaid palkasid,

  • töötab välja motivatsioonipaketi töötavate inimeste elukestvaks kutsehariduslikuks õppeks ja ümberõppeks,

  • muudab kogumispensioniga liitunute ja mitteliitunute isikliku pensioniosa arvestuse õiglaseks,

  • analüüsib sotsiaalmaksu kohustuse töötaja ja tööandja vahel jagamise võimalust ja põhjendatust,

  • peab vajalikuks toetada noorte võimalusi eluaseme soetamiseks.

  • peab vajalikuks suurendada sotsiaalteenuste mahtu, selleks:

  • laiendab kohalike tervisekeskuste võimalusi kodus elavate abivajajate teenindamiseks,

  • loob arusaadavad reeglid sotsiaalteenuste eest tasumisel maksimaalse omaosaluse määramiseks nii, et koduteenused on soodsamad kui hooldekodusse paigutamine,

  • jätkab tugiteenustega sotsiaaleluruumide rajamise toetamist,

  • jätkab kohalike omavalitsuste toetamist sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel ning toetab valdkonna töötajate pädevuse tõstmist ja palgakasvu,

  • kujundab mitmekesise ja mitmeallikalise hooldusteenuste rahastamise, sh töötab väljavõimaluse olemasoleva kinnisvara alusel hooldusteenuste ja eluaegse hoolduskindlustuse saamiseks,

  • parandab sotsiaaltoetuste sihipärast ja vajaduspõhist määramist, rakendades pilootprojektina isikliku sotsiaalteenuste eelarve süsteemi, kus inimene saab ise raha kasutada lähtuvalt kõige tõhusamatest ja ökonoomsematest lahendustest,

  • kujundab sotsiaalabi süsteemi kriisiolukordade puhul, sh kaasajastab vältimatu sotsiaalabi tingimused ning seob kriisiolukordade abi korraldamise juhendid ja põhimõtted otseselt

  • elanikkonnakaitse programmidega (tsiviilkaitse),

  • toetab erivajadustega inimeste toimetulekut:

  • kaasajastab erivajadustega inimeste elukaareülese teenuste ja toetuste korralduse ning rahastuse,

  • tagab tööealistele erivajadustega inimestele sobivad võimalused tööelusosalemiseks,

  • muudab teenuste korralduse paindlikumaks ja inimesekesksemaks, tagades ka võimaluse tihedamaks suhtluseks lähedastega,

  • käivitab innovaatilisi lahendusi koduse toimetuleku ja hoolduse toetamiseks, arendab erivajadustega inimestega töötavate spetsialistide erialaseid oskusi ja teadmisi ning toetab uute hooldusmeetodite ja -viiside kasutuselevõtmist,

  • töötab välja psüühiliste haigustega erihooldusvajadusega inimeste toetamise teenuse.

  • ajakohastab puudega laste toetuste suurused ning tugiteenuste korralduse,

  • tagab abivajadusega lastele põhilise toe lasteaias ja koolis, kus nad viibivad suurema osa ajast,

  • ühendab lapse erivajaduse hindamised eri valdkondades, et vähendada hindamise mahtu, dubleerimist ja abi saamisele kuluvat aega ning suunata vabanevad eelarvevahendid reaalsetesse teenustesse,

  • töötab välja arusaadava ja lihtsa tugisüsteemi erivajadusega lapse vanemale, mis automatiseerib andmepäringud ning vähendab taotluste esitamist,

  • pakub suure hooldus- ja abivajadusega laste vanematele elukorralduslikku ja vaimse tervise tuge, mis aitab leevendada pidevast hoolduskoormusest tulenevaid probleeme.

Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.