Lubaduste võrdlus teemade kaupa
Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.
| Teema | Reform | Eesti 200 | EKRE | Isamaa | SDE | Kesk | Parempoolsed | Rohelised |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maksud ja eelarve | 9 | 25 | – | 28 | 3 | 26 | 13 | 21 |
| Energeetika ja kliima | 38 | 38 | – | 22 | 19 | – | – | 19 |
| Loodus ja põllumajandus | 38 | 45 | – | 50 | 13 | 73 | – | 56 |
| Tervishoid | 25 | 26 | 16 | 47 | 49 | 43 | – | 41 |
| Haridus ja teadus | 40 | 34 | – | 38 | 9 | 59 | 4 | 67 |
| Pered ja sotsiaalkaitse | 21 | 24 | 16 | 33 | 72 | 55 | 3 | 20 |
| Riik ja õigus | 19 | 54 | 33 | 34 | 44 | 28 | 18 | 36 |
| Kultuur, keel ja sport | 28 | 36 | – | 92 | 47 | 79 | – | 38 |
| Elamu ja regioonid | 38 | 32 | – | 25 | 39 | 33 | – | 6 |
| Transport | 22 | 24 | – | 22 | – | – | – | 22 |
| Kaitse ja julgeolek | 40 | 22 | 55 | 41 | 15 | 57 | 4 | 16 |
| Majandus ja tööturg | 24 | – | – | 34 | 114 | 109 | 5 | 23 |
| Välispoliitika ja ränne | 11 | 3 | 16 | 31 | 1 | 26 | – | 21 |
Tervishoid
Parempoolsed
0 lubadust · Ei kuulu Riigikokku
Selle teema kohta lubadusi pole.
Eesti Keskerakond
43 lubadust
Seada riigi fookusse noorte vaimne tervis. Tagame vajalike tugiteenuste kättesaadavuse, rahastuse ja kvaliteedi.
Tõsta inimeste tervena elatud eluaastaid ning oodatavat eluiga.
Suunata tervishoidu lisaraha, et parandada arstiabi kättesaadavust ning vähendada ravijärjekordi. Peame oluliseks kvaliteetse eratervishoiu arengut ning koostööd avaliku ja erasektori vahel tervishoiusüsteemis.
Tagada kõigile Eestis elavatele inimestele ravikindlustus.
Parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti investeerides e-tervise lahendustesse, tervise-tehnoloogiatesse ning personaalmeditsiini arendamisse.
Kaitsta inimeste terviseandmeid ning tagada andmekaitsereeglite täitmine.
Tagada patsiendikindlustuse ja vaktsiinikindlustuse õiglane ja efektiivne toimimine.
Hoida arstide, õdede ja teiste meditsiinitöötajate palk konkurentsivõimelisena, et ennetada nende lahkumist teistesse riikidesse ning motiveerida juba lahkunud tervishoiutöötajaid Eestisse naasma.
Rajada riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös Tallinna Haigla, et tõsta meditsiiniteenuste kvaliteeti ja ars-tiabi kättesaadavust Põhja-Eestis.
Hoida ja arendada igas maakonnas vähemalt ühte haiglavõrgu arengukava haiglat.
Muuta maakondade üldhaiglate rahastamine eelarveliseks, et tagada ühtlaselt kogu Eestis arstiabi kätte-saadavus, arvestades piirkondade vajadusi.
Suurendada esmatasandi arstiabi kättesaadavust maakondades, seda ka õhtustel tundidel ja nädalavahe-tustel. Analüüsime praegust perearstisüsteemi, tagamaks jätkusuutlik esmatasandi tervishoid.
Jätkata tervisekeskuste rajamist ja kaasajastamist kogu Eestis.
Arendada apteegiteenuseid, sh integreerida apteegivõrk paremini esmatasandi tervishoiuga.
Tagada patsientidele ja puuetega inimestele paremad võimalused taastusravile pääsemiseks.
Tugevdada riikliku tervishoiusüsteemi juhtimist, et vastutus oleks selgelt määratletud ja tõhusalt kontrolli-tud. Tervishoiuvõrgustik (haiglad ja tervisekeskused) peab olema patsientide vajadusi arvestades planee-ritud ja vajaduspõhiselt rahastatud.
Suurendada tulemuspõhise rahastamise osakaalu tervishoiusüsteemis koos järelevalve tõhustamisega.
Vähendada inimeste omaosalust tervishoiuteenuste (sh hambaravi) eest tasumisel.
Kahekordistada kehtivaid hambaravihüvitisi ning vähendada inimeste omaosalust. Seome hambaravihüvi-tise lahti haigekassa lepingutest ning isikustame selle.
Tagada koostöös haigekassaga igas maakonnas ortodonditeenus. Suurendame riiklikku tellimust uute ortodontide koolitamiseks, et vähendada ravijärjekordi ning tõsta teenuse kättesaadavust.
Alandada ravimite käibemaksu määra üheksalt protsendilt viiele ning vabastada retseptiravimid käibemaksust.
Tagada haiguspäevade hüvitamine alates teisest päevast töötajale koostöös riigi ja tööandjaga.
Propageerida iga-aastaseid tervisekontrolle ning võimalust neid töökohtadel läbi viia.
Jätkata ja laiendada Tartu Ülikooli geenivaramu programmi ning pakkuda tulemuste põhjal isikustatud ravimeid ja terviseteenuseid.
Töötada välja "Vähitõrje tegevuskava 2020-2030" rakenduskava ning alustada selle elluviimist.
Suurendada teavitustööd laste ja riskirühmade immuniseerimise, hambaravi ja tervisliku toitumise kohta.
Edendada terviseteadlikku käitumist ja tervislikke eluviise - igaüks meist peab oma tervise hoidmisse ka ise panustama.
Suurendada tööandja maksuvabastust töötaja tervise edendamiseks tehtavatelt kulutustelt. Tõstame tervise edendamiseks tehtavate kulude maksuvaba piirmäära 800 euroni aastas.
Pöörata erilist tähelepanu laste ülekaalulisuse ning sõltuvushäirete, sh nutisõltuvuse vähendamisele.
Tõsta inimeste teadlikkust ja suurendada ennetustööd alkoholi tarbimise vähendamiseks.
Tõsta ennetustegevuste mahtu, sh sõeluuringutes osalemise määra koostöös perearstide ja kogu tervise-süsteemiga.
Tõsta uimastisõltlaste ravi ja rehabilitatsiooni mahtu ning uute tõenduspõhiste uimastiennetuse meetodi-te kasutamist.
Luua regionaalseid toetusmeetmeid, mille abil aitame tervishoiutöötajaid elama ja töötama maapiirkonda-desse. Rakendame selleks riigi toel ehitatavaid üürimaju.
Suurendada vastuvõttu tervishoiutöötajate erialadele Tartu Ülikoolis ja tervishoiu kõrgkoolides ning aren-dada järjepidevalt ja kaasajastada nende väljaõpet.
Tõhustada ennetustööd vähendamaks õnnetussurmasid ja suitsiide. Oluline on tõsta inimeste teadlikkust ning esmaabi oskusi vaimse tervise hoidmiseks.
Panustada senisest enam vaimse tervise valdkonda ning parandada psühholoogi ja psühhiaatri teenuse kättesaadavust. Suurendame riiklikku koolitustellimust vastavatele erialadele.
Teha tihedat koostööd vaimse tervise valdkonnas tegutsevate organisatsioonidega ning parandada vaimse tervise häireid ja riskikäitumist ennetavate programmide kättesaadavust.
Vaadata üle vaimse tervisega seotud tervishoiuteenuste riiklik nimekiri ning laiendada erinevate grupiteraa-pia meetodite ja teenusepakkujate osa. Tagame teenuse kättesaadavuse parandamiseks riigieelarvelised vahendid.
Käivitada tervise hoidmise programm haridusasutustes. Üle Eesti tuleb tagada kõikides koolides kooliõdede, tervisedendusspetsialistide ning psühholoogide olemasolu.
Suurendada koostööd haigekassa ja ravimitootjate vahel parandamaks uute ravimite kättesaadavust Ees-tis. Haigekassa peab arvestama uute ravimite puhul ravimist saadud positiivset ravitulemit ning sõltuvalt saavutatud eesmärkidest jagama rahalisi riske.
Suurendada tähelepanu harvikhaigustele. Peame oluliseks uue riikliku arengukava koostamist koos tege-vuskava ning selle juurde käiva rahastusega.
Suurendada haigekassa rahastust erinevatele ennetustegevustele, sh propageerida liikumist ja tervislikke eluviise kõigis vanuserühmades eesmärgiga vähendada inimeste ravikulusid.
Suurendada palliatiivravi rahastust ja kättesaadavust Eestis
Eesti 200
26 lubadust
Party's aim on, et terved ja õnnelikud inimesed on eduka Eesti alus, ning investeeringud inimestesse loovad väärtust. Praegu on ravijärjekorrad pikad, abi leidmine keeruline ja abi kodust kaugel.
Programm
Terve ja õnnelik inimene on eduka Eesti aluseks - investeeringud inimestesse loovad väärtust ühiskonda tervikuna. Õnnelik ja terve inimene suudab toetada ka ühiskonna arengut. Ilma tervete inimesteta ei kasva majandus ega arene riik. Tänases Eestis on nii abiandjad kui ka abivajajad väsinud ja katki. Pandeemia räsis meie niigi varuakudel toimivat tervishoiusüsteemi. Meil on jätkuvalt pikad ravijärjekorrad eriarstide juurde, tervise- ja sotsiaalabi leidmine on keeruline ning abi on kodust liialt kaugel.
Meie eesmärk on vajaduspõhine tervishoiu- ja sotsiaalabi süsteem, mis jõuab iga inimeseni personaalselt õigel ajal ja kohal. Paneme tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemid koos toimima ning anname abi inimesekeskselt.
Programm
Eesti 200 eesmärk on ehitada Eestisse vajaduspõhine tervishoiu- ja sotsiaalabi süsteem, mis jõuab iga inimeseni personaalselt õigel ajal ja õiges kohas ning õigel viisil. Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemid tuleb koos toimima panna, sest inimene on tervik - soovime hoida inimese vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu tasakaalu. Abi tuleb anda inimesekeskselt, mitte valdkonna- või asutuspõhiselt. Meie jaoks on oluline pöörata tähelepanu nii inimeste füüsilisele kui vaimsele tervisele, liikuvusele, tervena elatud aastatele ja Eesti inimeste õnnetundele.
Me väärtustame tervishoiu- ja sotsiaaltöötajaid ning määratleme selgelt eri rollide ja süsteemide pädevused, õigused ja vastutuse. Kiirendatult investeerime kõigesse, mis vähendab dubleerimist, et spetsialistid saaksid keskenduda põhitööle.
Programm
Väärtustame tervishoiu- ja sotsiaaltöötajaid, kes toetavad meie riigi peamist väärtust - meie inimesi. Selleks et kaua õppinud spetsialistid saaksid teha oma tööd, tuleb meil selgelt määratleda erinevate rollide ja süsteemide pädevused, õigused ja vastutus. Kiirendatud korras tuleb investeerida kõigesse, mis vähendab dubleerimist ja annab võimaluse spetsialistidel keskenduda oma põhitööle.
Toetame tervisekeskuste meeskondade suurendamist, et inimesel on võimalik saada erisuguste probleemide puhul abi. Toome esmatasandile lisaks füsioterapeudid, tegevusterapeudid, kogemusnõustajad, vaimse tervise õed, koduõed, psühholoogid jt spetsialistid.
Toetame igas tervisekeskuses terviseõe ametikoha loomist, kes koordineerib ennetustegevusi. Loome seadusliku raami ennetus- ja edendustööks inimestega, kes ei ole haiged, et nad terveks jääksid.
Programm
Toetame igas tervisekeskuses terviseõe ametikoha loomist, kes koordineerib ennetustegevusi. Loome seadusandliku raami ennetus- ja edendustööks inimestega, kes ei ole haiged, et nad terveks jääksid. Järjekordade tekitamise asemel tuleb teha õiged tegevused õiges kohas ja luua ladus teekond lahendusteni.
Loome igasse maakonda tööajavälise esmatasandi valveteenuse, kust saadakse kohest abi, nõustamist või vajadusel suunamist edasisele ravile.
Loome võimaluse kogemusnõustajate suuremaks kaasamiseks tervishoiusüsteemi, et pakkuda individuaalsemat tuge igale inimesele.
Loome võimalused tööandjatele oma töötajate tervisesse rohkem investeerida - tervisekonto rahaline panus, mida tööandja saab maksuvabalt panustada, on 1200 eurot aastas. Tervisekonto raha on töötaja kasutada ennetustegevusteks ja tervise parandamiseks.
Loome igale eestimaalasele personaalse tervisekonto, millega inimene haldab oma personaalset terviseinfot ja rahalisi vahendeid ning mille kaudu on võimalik saada tervisenõustamist.
Loome arstide puuduse leevendamiseks võimaluse, et krooniliste diagnoosidega patsiente jälgib regulaarselt eriõde, kellel on õigus pikendada retsepte, määrata patsientidele meditsiinitarvikuid ja -abivahendeid.
Kehtestame eriõdedele väärika töötasu 2500 eurot kuus, et hea hariduse ja suure kogemusega eriõed jääksid Eesti tervishoidu.
Toetame haiglates uusi töökohti erakorralise meditsiini tehnikutele õdede puuduse leevendamiseks ning uute spetsialistide, nt flebotomisti, õppekava ja töökohti. Anname 4. taseme kutsega hooldustöötajatele rohkem õigusi.
Programm
Toetame õdede puuduse leevendamiseks haiglatesse uute töökohtade loomist erakorralise meditsiini tehnikutele, kaasates neid ka meditsiinilises transpordis. Toetame erinevate spetsialistide (nt flebotomisti) õppekava käivitamist ja neile töökohtade loomist nii haiglates, laborites kui ka esmatasandil. Õdede koormise vähendamiseks anname 4. taseme kutsega hooldustöötajate pädevusele õiguseid juurde. Kujundame tööülesandeid vastavalt pädevusele.
Investeerime tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna info- ja tugiteenustesse, et keerulise ja pika väljaõppega arstid ja õed saaksid teha takistusteta oma tööd parimal viisil.
Loome arstidele ja õdedele IT-tehnilised vahendid, mis annavad neile analüüsitud terviseandmed otsuste tegemiseks. Pakume kõikjal hääl-kirjutamisprogramme tervishoiutöötajate tööaja kokkuhoiuks.
Kaasajastame seadusandluse ja loome raamid, et tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem toimiksid koos. Loome tervise- ja hoolduskoordinaatori töökohad kõikidesse tervisekeskustesse.
Programm
Kaasajastame seadusandluse ja loome raamid tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi koostegutsemiseks. Kaks paralleelset süsteemi täna tervikuna ei toimi, kuid haigused muutuvad järjest keerulisemaks ja inimesed vajavad samaaegselt sotsiaalsüsteemi toetust ning vastupidi. Loome tervise- ja hoolduskoordinaatori töökohad kõikidesse tervisekeskustesse.
Hindame, millised teenused on täna tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis reaalselt rahastatud ja millised mitte. Muudame tulemuse alusel seadusandlust ja rahastamissüsteemi.
Loome tervishoiuasutuste väärtuspõhise rahastamise süsteemi, kus baaskulud on kaetud ja tellitakse täisteenust, mitte üksikuid elemente. Inimese tervisemure tuleb lahendada algusest lõpuni.
Programm
Loome tervishoiuasutuste väärtuspõhise rahastamise süsteemi, kus baaskulud on kaetud ja inimese tervise ja haigustega tegelemise jaoks tellitakse vajalikku täisteenust, mitte üksikuid elemente. Inimene ei ole üks arve radioloogiast, teine laborist ja kolmas arstilt. Inimesel on tervisemure, mis vajab lahendamist algusest lõpuni.
Keegi ei tohi jääda vajaliku abita põhjusel, et ei tea, kust abi saab või tal pole abi saamiseks ressursse. Õigel ajal õiges kohas abi saamiseks paneme digiregistratuuri ja personaalsed vajadused omavahel suhtlema, nii lühenevad ravijärjekorrad kiiresti.
Võtame vaimse tervise valdkonna riigi strateegilise eritähelepanu alla. Suurendame märgatavalt rahastust alarahastatud programmide laiendamiseks ning pikaajaliste strateegiate ja tegevuskavade koostamiseks ja rakendamiseks.
Programm
Proportsionaalselt kaotab Eestis enesetapu tagajärjel elu 2,5 korda rohkem teismelisi lapsi ja noori kui Euroopa Liidus keskmiselt. Vaimse tervise raskused on tõusuteel eelkõige noorte seas ja senine vaimse tervise süsteemi korraldus ei võimalda neid piisavalt leevendada. Suitsiidid on ennetatavad surmad. Vaimse tervise raskusi saab ennetada või läbi varase sekkumise nende mõju elukvaliteedile vähendada. Peame võtma vaimse tervise valdkonna riigi strateegilise eritähelepanu alla, ja seniste aastakümnete tegemata töö korvamiseks suurendama märgatavalt rahastust nii juba praegu toimivate, kuid alarahastatud programmide laiendamiseks kui ka pikaaegsete strateegiate ja tegevuskavade väljatöötamiseks ja rakendamiseks.
Tõstame rahastust vaimse tervise häireid ja riskikäitumist ennetavatele programmidele.
Pikaajaliseks võitluseks vaimse tervise probleemidega loome valdkonnaülese ennetuse fondi, millest rahastatakse täiendava ennetustöö kavandamist ja elluviimist, olemasolevate ennetusprogrammide tegevuse laiendamist ning uuringuid hindamaks ennetustöö mõju ja vajadusi.
Tagame kõikidele haridus- ja noorsootöötajatele väljaõppe vaimse tervise esmaabi pakkumiseks.
Tagame koolipsühholoogi teenuse kõikides koolides.
Viime sisse esmatasandi vaimse tervise teenused kõikidesse erakorralise meditsiini keskustesse ja perearstikeskustesse.
Koostöös erinevate osapooltega loome pikaajalise plaani erinevate kõrgema etapi vaimse tervise teenuste osutamise täiendamiseks sh ravikodud, päevaravi jms.
Kinnitame vaimse tervise rohelisest raamatust lähtuva tegevuskava koos jätkusuutliku rahastusega.
Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.