Lubaduste võrdlus teemade kaupa
Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.
| Teema | Reform | Eesti 200 | EKRE | Isamaa | SDE | Kesk | Parempoolsed | Rohelised |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maksud ja eelarve | 9 | 25 | – | 28 | 3 | 26 | 13 | 21 |
| Energeetika ja kliima | 38 | 38 | – | 22 | 19 | – | – | 19 |
| Loodus ja põllumajandus | 38 | 45 | – | 50 | 13 | 73 | – | 56 |
| Tervishoid | 25 | 26 | 16 | 47 | 49 | 43 | – | 41 |
| Haridus ja teadus | 40 | 34 | – | 38 | 9 | 59 | 4 | 67 |
| Pered ja sotsiaalkaitse | 21 | 24 | 16 | 33 | 72 | 55 | 3 | 20 |
| Riik ja õigus | 19 | 54 | 33 | 34 | 44 | 28 | 18 | 36 |
| Kultuur, keel ja sport | 28 | 36 | – | 92 | 47 | 79 | – | 38 |
| Elamu ja regioonid | 38 | 32 | – | 25 | 39 | 33 | – | 6 |
| Transport | 22 | 24 | – | 22 | – | – | – | 22 |
| Kaitse ja julgeolek | 40 | 22 | 55 | 41 | 15 | 57 | 4 | 16 |
| Majandus ja tööturg | 24 | – | – | 34 | 114 | 109 | 5 | 23 |
| Välispoliitika ja ränne | 11 | 3 | 16 | 31 | 1 | 26 | – | 21 |
Pered ja sotsiaalkaitse
Parempoolsed
3 lubadust · Ei kuulu Riigikokku
Tõmbame pidurit uutele lausalistele toetustele. Töötamine ja ettevõtlusega tegelemine peab olema alati tasuvam kui toetustest elatumine.
Suuname toetusrahad tegelikele abivajajatele. Kasutame Eesti e-riigi võimalusi abivajajate väljaselgitamisel ning muudame toetuste süsteemi maksimaalselt andmepõhiseks.
Vaatame üle ebaõiglust suurendavad toetussüsteemid, sealhulgas peretoetused.
Eesti Keskerakond
55 lubadust
Säilitada lihtsustatud kodakondsuse andmine puuetegaa inimestele ja vanaduspensionäridele.
Võimaldada alaliselt Eestis elavatel määratlemata kodakondsusega inimestel, kes on ise elanud, või nende vanemad või vanavanemad on elanud Eestis enne 20. augustit 1991, taotleda kodakondsust lihtsustatud tingimustel.
Suurendada olemasolevaid ja luua täiendavaid toetusi vähekindlustatud, puudega lapsi kasvatavatele, paljulapselistele ja üksikvanemate peredele.
Tõsta koheselt lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta 100 euroni, nagu on kolmanda ja iga järgneva lapse puhul.
Indekseerida lapsetoetus ja pikendada toetuse maksmise perioodi lapse 21-aastaseks saamiseni, kui laps õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis täiskoormusel.
Tõsta üksikvanema lapse toetus 100 euroni ning siduda see indekseerimisega.
Tagada igale lapsele tasuta lasteaiakoht. Kompenseerime kohalikele omavalitsustele sellega kaasnevad kulud.
Võimaldada igale üldhariduskooli õpilasele üks tasuta spordi- või huvialaring oma kooli juures.
Luua paljulapselistele peredele pereauto soetamise ning eluruumide korrastamise toetusmeetmed.
Tagada erivajadustega lastele hoiuteenus sõltumata elukohast, mis võimaldaks lapsevanematel osaleda tööelus.
Hoolitseda selle eest, et vanem saaks pärast lapsega kodus oldud aega jätkata oma endisel töökohal.
Tõsta ühiskonnale eeskujuks peresõbralikke ettevõtteid, kes avavad oma töötajate laste tarbeks hoiutubasid, võimaldavad emadel ja isadel teha kaugtööd ning hoolitsevad selle eest, et väikelaste vanemad saaksid võrdselt teistega oma kutsetööle pühenduda ja ametiredelil edeneda.
Pakkuda välismaalt tagasipöördumise nõustamist igale perele ja üksikisikule, et lihtsustada Eesti elukorraldusega taas harjumist, koolikoha leidmist lastele ja muude praktiliste küsimuste lahendamist.
Tagada noortele peredele võimalus saada oma kodu soetamiseks eluasemelaenu riigi käendusel ning ilma kohustusliku omafinantseeringuta.
Muuta vanemahüvitise süsteem paindlikumaks, mis võimaldaks vanemahüvitist maksta osaliselt vanavanematele eesmärgiga aidata lapsevanemad kiiremini tagasi tööjõuturule.
Parandada paari- ja peresuhteid toetavate teenuste (nõustamis- ja teraapiateenused) kättesaadavust.
Võimaldada noortel saada viivituseta psühholoogi või psühhiaatri abi.
Tagada riigipoolse elatisabi süsteemi efektiivne toimimine, mis kindlustaks alimente mittesaavatele üksikvanematele laste elatusraha saamise.
Võidelda perevägivallaga. Loome perevägivalla ohvritele üle Eesti toetussüsteemi vajadusel uue iseseisva elu alustamiseks. Toetame riiklikult laste ja naiste varjupaikade ning turvakeskuste tegevust.
Tõsta ühiskonna teadlikkust, et märgata vägivalla ohvriks langenud lapsi. Tagame väärkoheldud laste abistamise ja toetamise sõltumata elukohast ning menetlusstaadiumist.
Suunata kohalikele omavalitsustele täiendavaid vahendeid, et igas omavalitsuses oleks vähemalt 1 lastekaitsetöötaja 1000 lapse kohta. Tagame riiklikult võimaluse lastekaitsetöötajate pidevaks enesetäiendamiseks.
Suurendada laste ja lapsevanemate teadlikkust interneti ja digitaalsete kommunikatsioonivahendite kasutamisega seotud riskidest.
Jätkata sotsiaaleluruumide loomist üle Eesti.
Tõsta keskmine vanaduspension koos indekseerimisega ja erakorraliste pensionitõusudega vähemalt 1000 euroni aastaks 2027. Selleks tuleb suurendada pensionite baasosa igal aastal erakorraliselt vähemalt 50 euro võrra.
Hoida keskmine vanaduspension tulumaksuvabana.
Tõsta eakate hambaravihüvitis 170 eurole aastas.
Võimaldada proteesihüvitisest alles jäänud raha kasutada hambaraviks
Kehtestada lesepension, võimaldades pensionieas inimestel saada abikaasa surma puhul suuremat pensioni.
Muuta üksi elavatele pensionäridele täiendava toetuse maksmise süsteemi. Võimaldame toetuse saamist ka juhul kui üksi elava pensionäriga samale aadressile on sissekirjutatud lähisugulane. Kaotame üksi elava pensionäri toetuse saamiseks kuni 1,2 kordse Eesti keskmise vanaduspensioni piirangu.
Jätkata eakatele kaasaegsete päevakeskuste loomist ning huvitegevuste pakkumist, et tagada neile vaheldusrikas vaba aja veetmine.
Aidata luua iga omavalitsuse juurde eakate nõukogu.
Vabastada alates 65-ndast eluaastast inimesed tervishoiuteenuse visiiditasust.
Suurendada riigipoolset rahastust kohalike omavalitsuste koduteenustele, et abivajaja saaks soovi korral võimalikult kaua hakkama oma kodus.
Väärtustada omastehooldajate tööd. Kui omastehooldaja ei saa hooldamise tõttu töötada, tuleb talle tagada minimaalne sissetulek ja sotsiaalsed tagatised (nt ravikindlustus, pensionistaaž) ning tugimeetmed tööturule naasemiseks.
Rahastada riiklikult hooldekodu teenust nii, et inimese omaosalus ei ületaks keskmist vanaduspensioni.
Seada eesmärgiks rahastada 2035. aastaks elanikkonna pikaajalist hooldust mahus 2 protsenti SKP-st.
Võrdsustada sotsiaalvaldkonna hooldustöötajate palk tervishoiuasutustes töötavate hooldajate palgaga.
Toetada eakatele teenusmajade loomist, kus elanikele pakutakse isikupõhiselt abistavaid hoolekande- ja tervishoiuteenuseid.
Suurendada erihoolekandeteenuste rahastust ja täiendavate kohtade loomist.
Rakendada ühtset mitmetasandilist sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuseid pakkuvat süsteemi koos jätkusuutliku rahastusmudeliga.
Laiendada koduõenduse teenust, mis jõuab iga abivajajani võrdselt üle Eesti ja vähendab kulu kallimatele tervishoiuteenustele nagu statsionaarne õendusabi.
Suurendada riiklikku matusetoetust 500 euroni.
Suurendada palliatiivravi rahastust ja kättesaadavust Eestis.
Toetada ligipääsetavuse (ruumi, info ja teenuste ligipääsetavus) põhimõtete tagamist kõikidele inimestele olenemata nende vanusest või tervislikust seisundist.
Jätkata eluruumide kohandamise ja kodus elamist toetavate nutikate lahenduste kasutuselevõtmist toetavaid projekte, et kõik erivajadustega inimesed saaksid viia oma eluruumid vastavusse oma vajadustega. Peame oluliseks tagada ligipääsetavus kõikidele avaliku sektori asutustele.
Tõsta toetust saavate puudega laste vanuse ülempiiri 21. eluaastani.
Suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste aluseks olevat sotsiaaltoetuste määra, mille tulemusel suurenevad: puudega lapse toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus ja harvikhaiguse diagnoosiga lapse toetus kaks korda.
Vabastada erivajadusega inimesed tervishoiuteenuse visiiditasust.
Rajada hariduslike erivajadustega lastele senisest rohkem eraldi koole. Hariduslike erivajadustega õpilastel peab olema võimalus õppida endale sobivas haridusasutus.
Laiendada ülikoolides ja kutseõppeasutustes õppivate erivajadustega õppurite stipendiume.
Taastada viipekeele tõlkide koolitus kõrgkoolides.
Tagada erivajadustega üliõpilastele puudest tulenev abi, mis tagaks neile võimaluse osaleda õppetöös.
Erivajadustega inimeste tööhõive edendamiseks soodustada paindlike töövormide kasutamist ning suurendada töötamiseks vajalike tugiteenuste mahtu (isiklik abistaja, tugiisik, viipekeel jne).
Täiustada puude tuvastamise metoodikat, välistamaks erinevaid tõlgendusi.
Ühtlustada omavalitsuste poolt pakutud teenuseid ja toetusi, vastavalt abivajaja tegelikule ja hinnatud vajadusele.
Eesti 200
24 lubadust
Tekst kirjeldab, et Eesti sotsiaalkindlustussüsteem ei ole jätkusuutlik: teenuseid on vähe, raha läheb kallitele järelteenustele, mitte ennetusele, ametkonnad pole integreeritud ning vastutus, rahastus ja standardid on ebaselged.
Programm
Eesti sotsiaalkindlustussüsteem ei ole jätkusuutlik - sotsiaalteenuseid on vähe, need ei arvesta muutuvate oludega, on piiratud nii ulatuselt kui ka rahaliste vahendite poolest, on seotud projektipõhise eurorahaga, ei arvesta vähenevat maksumaksjate osakaalu, suurenevat vanemaealiste ja halva tervisega inimeste osakaalu. Rohkelt läheb vahendeid kallitele järelteenustele, mitte ennetusele ja kiirele rehabiliteerimisele. Ametkonnad ei ole integreeritud ja dubleerivaid kihte on palju. Puudub selge arusaam vastutusest, puudulik on rahastus ja universaalsed standardid, kvaliteedi hindamine ning infosüsteem andmete vahetuseks ja analüüsiks.
Meie eesmärk on integreeritud ja ühtne tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteem, mis põhineb personaalsel lähenemisel ja suurandmete kasutamisel. Abi peab saama inimene sõltumata sellest, kas tal on toetav perekond või toimekas omavalitsus.
Programm
Eesti 200 seab eesmärgiks integreeritud ja ühtse tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemi loomise, mis põhineb personaalsel lähenemisel, proaktiivsel teenuste pakkumisel, inimese terviklikul hindamisel ning suurandmete nutikal kasutamisel heaolu nimel. Meie sotsiaalpoliitika aluspõhimõte on, et abi peab saama inimene sõltumata sellest, kas tal on toetav perekond või toimekas omavalitsus. Me peame õigeks, et aastakümneid riigile makse maksnud inimesed omavad õigust saada riigilt tuge haiguste raviks ning väärikaks vanaduspõlveks ning me ei pea õigeks perekonna koormamist hoolduskohustusega ulatuses, nagu see on tänases Eestis. Väärikas vananemine tähendab ka üksikisiku õigust otsustada oma elu üle ise. Sotsiaalpoliitikas peab olema individuaalne lähenemine ja samal ajal rangus üksikisiku kohustuste ja vastutuse osas.
Loome inimese vaatest ühtse abivajaduse hindamise süsteemi ja sealt lähtuva miinimumtasemel lahenduse - integreeritud sotsiaal-, tervishoiu- ja tööturuteenuste paketi, nii vahetu- kui teleteenuse. Garanteerime selle ühtlase riigiülese kättesaadavuse läbi personaalse lahenduse.
Personaliseerime toetused ning paneme need toimima iga eestimaalase personaalsest vajadusest lähtuvalt.
Loome koordineeritud kompetentsi ja rahastust omavad regionaalsed heaolukeskused koos kohalike omavalitsustega ja otsustusõigusega, kes võtavad juhtumikorraldaja ja integreeritud teenustele määraja ehk olukorra lahendaja rolli.
Arendame paindlikke hooldusteenuseid, vähendades sealhulgas laste ja puuetega täiskasvanute pereliikmete hoolduskoormust ning võimaldades erivajadustega inimeste aktiivset osalemist tööturul ja ühiskonnaelus.
Parandame erihoolekande teenuste kvaliteeti kooskõlas ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste konventsiooniga.
Tagame kuulmispuudega isikutele piisava juurdepääs viipekeeletõlkele.
Loome erivajadustega lastele ja noortele turvalise ja arendava õpikeskkonna kõigil haridusastmetel alates lasteaiast. Tagame tugiteenused igas haridusasutuses ning arendame õpetajate koolitust ja õppematerjale.
Programm
Pöörame erilist tähelepanu erivajadustega laste ja noorte turvalise ning arendava õpikeskkonna loomisele kõigil haridusastmetel alates lasteaiast. Tagame laste vajadustele vastavate tugiteenuste kättesaadavuse igas haridusasutuses. Arendame erivajadustega laste õpetajate koolitamist ja õppematerjale (sh digitaalseid).
Töötame välja puudega inimeste ja patsientide esindusorganisatsioonide rahastusmudeli.
Alustame eakatele ja puudega inimestele tudengite seltsis sotsiaalsete kodude loomist, millega vähendame sihtrühmade sotsiaalabi vajadust.
Seame reegliks, et avaliku ruumi ja hoonete kujundamisel rakendame kaasava disaini põhimõtteid, millega tagame kõigile Eesti inimestele sõltumata nende erivajadusest võrdsed võimalused ja ligipääsu infole ning füüsilisele keskkonnale.
Ühiskond peab toetama võrdselt esimese, teise, kolmanda ja järgmiste laste sündi. Tahame luua personaalse laste ja perede toetamise poliitika, mis toetab seal ja siis, kus seda kõige rohkem vajatakse.
Programm
Eesti jaoks on väärtuslik iga laps ja ühiskond peab võrdselt toetama nii esimeste, teiste kui kolmandate ja enamate laste sündimist. Eesti saab luua personaalse laste ja perede toetamise poliitika - toetada lähtuvalt vajadusest, viisil ja moel ja ajas ja kohas, kus seda toetust kõige rohkem vajatakse. Iga laps ja iga pere on oluline ning vajab toetust just neile vajalikul moel.
Loome puuetega laste peredele nende vajadusi arvestava toetussüsteemi ning lõpetame menetlemised, hindamised ja taotluste esitamise. Kasutame selleks riigi olemasolevaid andmeid.
Programm
Erilist hoolt ja tuge vajavad puuetega lastega pered. Peame looma iga puudega lapse pere vajadusi arvestava toetussüsteemi ja lõpetama menetlemised, hindamised, taotluste esitamised. Riik teab täna iga lapse olukorda ja tema toetuse vajadust - kasutame nutikalt olemasolevaid andmeid inimeste toetamiseks ja lõpetame niigi meie kõige haavatavamate ühiskonnaliikmete kiusamise bürokraatiaga.
Perepoliitika eesmärk peab olema laste arengut toetav keskkond, mitte ainult raha jagamine. Valitsus ja omavalitsused seavad eesmärgiks laste arenguks vajalike teenuste ja taristu kättesaadavuse, nt lasteaiakohad, psühholoogid ning mänguplatsid.
Programm
Perepoliitika ei tohi olla vaid rahajagamise poliitika, vaid eesmärgiks peab olema laste arengut toetava keskkonna loomine. Valitsus ja KOV peavad seadma eesmärgiks laste arenguks vajalike teenuste kättesaadavuse - lasteaiakohad, tugiteenused, psühholoogid, logopeedid, huviharidus, turvaline linnaruum - ja lapse arenguks vajaliku taristu (mänguplatsid, spordiväljakud).
Eesti 200 eesmärk on kujundada Eestist lasteriik, kus lastel on hea sündida ja kasvada. Selleks peavad lasteaiad, koolid, transport, taristu ja avalik ruum lähtuma lapsest ja olema lapsele turvalised.
Programm
Eesti 200 eesmärgiks on kujundada Eestist lasteriik - see tähendab, et lastel on Eestisse hea sündida ja siinne elukeskkond on parim võimalikest maailmas, kus suureks kasvada. Eesti pered soovivad oma lapsi kasvatada just Eestis, sest ühiskond väärtustab lapsi, nende kasvamiseks on loodud turvaline ja kõrgekvaliteediline elukeskkond. Eesti peredel on ühiskonnas olemas tugi - kodulähedane lasteaed ja kool, kus laps tunneb ennast turvaliselt ja õnnelikult, maailma tipptasemel kutse-, gümnaasiumi- ja kõrgharidus, kus omandatakse teadmised, aga ka oskused ja enesekindlus. Eesti transpordisüsteem on ehitatud üles laste ja lastega liikumise vajadusest lähtuvalt. Eesti riigi taristu lähtub lapsest - et temal oleks turvaline liikuda ja õues mängida. Avalik ruum lähtub lapsest - see on ruum, mille keskmes on laps ja tema võimed, soovid ja vajadused. Eestis ei ole ühiskondlikku ruumi või üritust, kuhu ei tohiks lapsega siseneda või mis ei oleks lapsele turvaline.
Väärtustame iga last! Alates 2024. aastast on toetus esimese ja teise lapse kohta 150 eurot kuus, üksikvanema toetus 150 eurot kuus. Indekseerime kõik lastetoetused ning arendame vajaduspõhiseid peretoetuseid kõikidele peredele.
Jõuame iga lapse vajadustele vastavate teenuste pakkumiseni. Eesti on väike ja Eesti jõuab personaalselt igaüheni.
Lõpetame keeruka paberimajanduse, kui perre sünnib puudega laps või tekib puue eluaja jooksul. Usaldame arste ja diagnoose.
Suurendame tugiisikute ja tugiprogammide võrgustikku, et tagada igale puudega lapse vanemale vajalik tugi. Anname riigipoolse sotsiaalse garantii tugiisikutele.
Seame sisse riigipoolse dotatsiooni kõikidele abivahenditele, mida puuetega lapsed vajavad. Loome abivahendite keskuse, mis võimaldab hoida kokku väga suure rahalise ressursi.
Me tagame puuetega lastele täisväärtusliku elu võimalused: mänguväljakud, spordikeskused, vaba aja kohad ning avalikud hooned ja kohad peavad olema ligipääsetavad. Mänguväljakutel ja välijõusaalidel peavad olema ka erivajadustega inimestele sobivad atraktsioonid.
Programm
Pakume puuetega lastele täisväärtusliku elu kõiki võimalusi. Mänguväljakud, spordikeskused ja kõik vaba aja veetmise kohad peavad olema puuetega lastele ligipääsetavad ja pakkuma valikut atraktsioone. Lisaks kõikidele avalikele hoonetele peavad olema ka avalikud kohad erivajadustega inimestele ligipääsetavad. Mänguväljakud ja välijõusaalid peavad sisaldama erivajadustega inimestele mõeldud atraktsioone. Ligipääsetavus aitab kõiki ühiskonna liikmeid.
Tõstame haige lapse hooldushüvitise määra 80%-lt 100%-ni sissetulekust. Leiame õiglasema lahenduse ka neile, kes jäävad haiget last hooldama vahetult pärast vanemapuhkust.
Programm
Kui laps on haige ja tema eest hoolitsemiseks tuleb võtta töövõimetusleht, siis see ei tohi jätta peret majanduslikku kitsikusse. Seetõttu tõstame hooldushüvitise määra seniselt 80%-lt 100%-ni sissetulekust ja leiame õiglasema lahenduse ka neile, kes jäävad haiget last hooldama vahetult peale vanemapuhkust.
Mõlemal lapse vanemal on võrdsed õigused ja kohustused lapse kasvatamisel sünnist saati ning laps vajab lähedast suhet mõlema vanemaga. Seetõttu ühtlustame lapsevanemate vanemahüvitisega tasustatud jagamatu aja pikkused võrdselt kuue kuuni mõlemale lapsevanemale.
Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.