Lubaduste võrdlus teemade kaupa
Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.
| Teema | Reform | Eesti 200 | EKRE | Isamaa | SDE | Kesk | Parempoolsed | Rohelised |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maksud ja eelarve | 9 | 25 | – | 28 | 3 | 26 | 13 | 21 |
| Energeetika ja kliima | 38 | 38 | – | 22 | 19 | – | – | 19 |
| Loodus ja põllumajandus | 38 | 45 | – | 50 | 13 | 73 | – | 56 |
| Tervishoid | 25 | 26 | 16 | 47 | 49 | 43 | – | 41 |
| Haridus ja teadus | 40 | 34 | – | 38 | 9 | 59 | 4 | 67 |
| Pered ja sotsiaalkaitse | 21 | 24 | 16 | 33 | 72 | 55 | 3 | 20 |
| Riik ja õigus | 19 | 54 | 33 | 34 | 44 | 28 | 18 | 36 |
| Kultuur, keel ja sport | 28 | 36 | – | 92 | 47 | 79 | – | 38 |
| Elamu ja regioonid | 38 | 32 | – | 25 | 39 | 33 | – | 6 |
| Transport | 22 | 24 | – | 22 | – | – | – | 22 |
| Kaitse ja julgeolek | 40 | 22 | 55 | 41 | 15 | 57 | 4 | 16 |
| Majandus ja tööturg | 24 | – | – | 34 | 114 | 109 | 5 | 23 |
| Välispoliitika ja ränne | 11 | 3 | 16 | 31 | 1 | 26 | – | 21 |
Majandus ja tööturg
Parempoolsed
5 lubadust · Ei kuulu Riigikokku
Parempoolsete eesmärk on Eesti majanduse pikaajaline ja Euroopa kiireim kasv. Selleks kujundame ettevõtluskeskkonna, mis soodustab teadmisi, teenuseid ja tehnoloogiat eksportivate ning innovaatiliste ettevõtete arvu kasvu.
Programm
Parempoolsete eesmärk on Eesti majanduse pikaajaline ja kiireim kasv Euroopas. Eesti majanduse järgmise kasvufaasi võiduvalem on teadmisi, teenuseid ja tehnoloogiat kõrge marginaaliga eksportivad ettevõtted. Selle saavutamiseks kujundame ettevõtluskeskkonda, mis soodustab innovatsioonil ja ekspordil põhinevate ettevõtete arvu massilist kasvu Eestis.
Globaalses konkurentsis läbilöömiseks peab Eesti valima eelisarendatavad valdkonnad, milles meil on eeldused saada maailma parimaks.
Majanduskasvu hokikepi kõvera käivitamiseks suurendame jõuliselt teaduse rahastamist ja investeeringuid teaduspõhisesse innovatsiooni.
Loome toetava keskkonna tehnoloogiaettevõtete peakontorite ja arenduskeskuste arvu kasvuks ja nende Eestis püsimiseks. Hoolitseme Eesti hea maine ja tuntuse eest.
Mitmekordistame tehnoloogiasektori töökohtade arvu. Aitame aktiivse ja avatud poliitikaga meelitada Eestisse kolima parimaid talente ja kõrgepalgalisi töökohti.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
0 lubadust
Selle teema kohta lubadusi pole.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
114 lubadust
Majandusareng põhineb targal, motiveeritud ja hoitud töötajal
Tõstame miinimumpalga 1200 euroni ja toetame üleriigilisi palgalepet. Riik maksab väikeettevõtetele, maaettevõtetele ja omavalitsustele palgatoetust: 2024. aastal 50% ja 2025. aastal 25% lisakulust.
Programm
Tõstame miinimumpalga 1200 euroni ja toetame üleriigiliste palgalepete sündi ka teistel palgatasemetel. Sihime euroopalikku 80% taset palgalepetega kaetuseks kõigist töötajatest. Riik maksab väikeettevõtetele, maapiirkonna ettevõtetele ja omavalitsustele palgatoetust -2024. aastal 50% ja 2025. aastal 25% tööandjatele tekkivast lisakulust ning investeerib aastas 230 miljonit eurot ettevõtete võimekuse tõstmisesse.
Muudame töönädala 4-päevaseks neile, kes ühe päeva nädalas õpivad. Suurendame 2035. aastaks õppepuhkuse mahtu 50 päevani, et iga töötaja saaks õiguse kasutada keskmiselt ühe päeva nädalas õppimiseks ja enese arendamiseks.
Anname töötajale lisapuhkepäeva nädalavahetusele langeva riigipüha korral ja topelttasustame pühapäeval töötamise.
Vabastame erisoodustusmaksust tööandja kulutused 800 euro ulatuses aastas töötaja tervise edendamiseks, spordiga tegelemiseks ning kultuurielamusteks.
Suurendame elukestvas õppes osalejate arvu 50%-ni ning võimaldame vähemalt ühe toetatud karjäärivahetuse tööelu jooksul.
Muudame kaugtööga seotud kulude hüvitamise töötaja õiguseks ning muudame selle tööandjale lihtsaks ja maksuvabaks.
Lihtsustame tööst põhjustatud haiguste, sh kutsehaiguste tuvastamise ja hüvitamist Töötukassa kaudu.
Kõrge tööhõive tagamiseks soodustame nii osaajaga tööd kui ka tööaja paindlikku kasutamist.
Soodustame vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi ja arendame selleks edasi toetatud töö keskusi.
Muudame õpilaste tööampsude ja praktika eest tasumise tööandja jaoks maksuvabaks.
Muudame töötuskindluse süsteemi, et õigus töötuskindlustushüvitisele tekiks ka töösuhte lõppemisel töötaja algatusel või poolte kokkuleppel.
Langetame tööjõumakse piiratud töövõimega inimestele, pensionäridele, õppivatele noortele ja omastehooldajatele.
Sõlmime kolmepoolse kokkuleppe tööandjate, töövõtjate ja riigiga vajaliku välistööjõu mahu ning palkade kohta.
Eesti vajab nutika ja kestliku majanduse arenguhüpet
Suuname 300 miljonit rakendusuuringute programmi, välisinvesteeringute toomiseks ja suurettevõtete käendamiseks, et teadmismahukates ettevõtetes ja targas tööstuses tekiks üle Eesti tasuvamaid töökohti.
Toetame tarka tööstust kõikjal Eestis, sh ettevõtete robotiseerimist, automatiseerimist ja digiteerimist.
Teeme riigi digitaristu, süsteemid ja avaandmed kasutatavaks ettevõtetele ja teadusasutustele. Jätkame sammudega tarkvaralahenduste taaskasutuse edendamiseks koodivaramu kaudu.?Loome tehisintellekti kompetentsikeskuse, et anda hoogu uute digitehnoloogia rakendamisele ettevõtluses.
Muudame Eesti majanduse ringmajanduseks. Loome suurte taastuvenergeetika ja ringmajanduse projektide rahastamise instrumendid, sh rohevõlakirjade süsteemi, vajaduse korral käendame investeeringuid.
Soodustame digi-ja kõrgtehnoloogia taristu investeeringuid ja töökohtade teket. Investeerime küberturbesse ja Eesti võimekusse olla küberturbe valdkonnas teerajaja.
Riigi energiasüsteemi reformimisel arvestame ettevõtete vajadustega, tagades energiasõltumatuse ja -hindade stabiilsuse ettevõtete jaoks.
Toetame Eestis alustanud ja kasvanud ettevõtteid rahvusvahelistele turgudele jõudmisel.
Rakendame riigivalitsemises sotsiaalset innovatsiooni soodustavaid finantsinstrumente, sh mõjuhankeid ning ühiskondliku mõju osakuid.
Soodustame riigi hankepoliitikaga innovatsiooni ettevõtetes.
Vähendame mikroettevõtete bürokraatiat aruandluses ja riigiga asjaajamises.
Muudame digitaalseks ja senisest kiiremaks menetluse planeerimisest ehitise kasutusloani. ?Hoiame riigi julgeoleku ja oluliste teenuse kättesaadavuse tagamiseks ning majanduse suunamiseks strateegilised ettevõtted riigi omandis.
Jätkame innovatiivsetele iduettevõtetele suunatud välistööjõu lahenduste nagu start-up-viisa kasutamist. Arendame edasi välistöötajate kohanemisele suunatud tugisüsteeme ja teenuseid.
Anname maailma tippülikoolide lõpetajatele võimaluse saada lihtsustatud korras Eesti viisa töötamiseks või ettevõtlusega alustamiseks.
Toetame välisinvesteeringute Eestisse toomist, nende jaotumist üle Eesti ja seeläbi tasuvamate töökohtade loomist. Selleks loome regionaalseid soodustusi.
Tagame Eesti ettevõtetelevõrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu siseturul ja liikmesriikides.
Eesti on hästi ühendatud seesmiselt ja rahvusvaheliselt
Katame Eesti aastaks 2027 ülikiire (5G) internetiga.
Suurendame teehoidu suunatavaid vahendeid ning viime mustkattele 200 kilomeetrit riigile kuuluvaid kruusateid aastas.
Tihendame reisirongiliiklust, sealjuures suurendame rongide ja väljumiste arvu praegustel põhiliinidel ning arendame rongiliiklust linna-eeslinna suundadel.
Tihendame maakondades ühistranspordi liinivõrku ning muudame nõudepõhise ühistranspordi kättesaadavaks üle Eesti.
Soodustame ühistranspordiliikide ühilduvust.
Toetame linnapiirkondades linna ja maa ühist ühistranspordi korraldamist (sh trammiliine lähivaldadega), eraldame investeeringuvahendeid liikuvuskeskuste ning rattateede ehitamiseks.
Koostöös Lätiga uuendame raudteetaristu ja loome head ühendused Tartu-Riia suunal.
Taastame Rohuküla raudtee.
Arendame välja kasutajasõbraliku üle-eestilise taristu elektritranspordi laialdasemaks kasutamiseks.
Kohustame arendajat uute asumite ja hoonete ehitamisel rajama nüüdisaegset IT-ja elektritaristut, sh elektriautode laadimispunkte.
Tagame tõrgeteta parvlaevaliikluse, arvestades kohalike elanike ja ettevõtete vajadusi.
Meretranspordi ja Eesti ekspordi toetamiseks jätkame riikliku veeteedetasu konkurentsivõimelise määraga.
Rekonstrueerime Rohuküla-Heltermaa laevateel asuvad kanalid.
Tõstame põhimaanteede liiklusohutust ning muudame raudteeülesõidud ohutumaks.
Suurendame liikluskorralduslike ja juhte abistavate innovaatiliste transpordilahenduste laialdasemat kasutuselevõttu Eestis.
Loome elektrijalgrataste soetuse ja taristurajamise toetusprogrammi sarnaselt elektriautodele.
Alandame jalg-ja tõukerataste käibemaksu 5%-le.
Rahandusministeeriumi arvamus: Otseselt tõukeratast kui toodet käibemaksudirektiivi vähendatud määra lubatud toodete listis ei ole, kuid need mahuvad tõlgenduse poolest jalgrataste alla
Vähendame lamellrehvide käibemaksu 5%-le.
Rahandusministeeriumi arvamus: Käibemaksu soodusmäära kehtestamine on vastuolus Euroopa Liidu käibemaksudirektiiviga
Soodustame alternatiivsete keskkonnasäästlike kütuste tootmist ja kasutamist transpordis.
Parandame rahvusvahelisi otselennuühendusi Tallinnast ja Tartust. Ühendame rahvusvaheliste lendudega ka Eesti teisi keskusi, tihendame sisemaiseid lennuühendusi.
Eesti maksusüsteem on õiglane ja jätkusuutlik
Kehtestame õiglase astmelise tulumaksu ja kaotame maksuküüru. Tulumaksuvaba summat ületav sissetuleku osa maksustatakse 20% tulumaksuga ning 3000 eurost suuremale sissetuleku osale rakendub 28% maksumäär.
Maksustame dividendid alates esimesest eurost 28% maksumääraga, tõstame regulaarselt makstavate dividendide maksumäära.
Kehtestame ajutise riigikaitsemaksu 5 aastaks 1% tuludelt, v.a pensionid.
Võimaldame kohalikel omavalitsusel kehtestada täiendavaid kohalikke makse (nt ummikumaks suuremates linnades, turismimaks).
Rakendame kõigi töötamise vormide puhul nii tulumaksu kui ka sotsiaalmaksu tasumise kohustust, laiendades sotsiaalseid garantiisid kõigile töötajatele ja ka üheinimeseettevõtetele.
Rahandusministeeriumi arvamus: Muudatus eeldab üsna suurt paradigma muutust, mis eeldab tugevat poliitilist tuge ning Maksuameti ressursside suurendamist.
Toetame Euroopa Liidu algatust, et suured hargmaised ettevõtted maksaksid tulumaksu riigis, kus nad oma kasumi teenivad.
Eesti haridussüsteem on maailmatasemel ja võrdseid võimalusi loov
Tagame õpetajate miinimumpalga vähemalt 130% eelneva aasta Eesti keskmisest palgast.
Tagame igale lapsele lasteaialapsest gümnaasiumiõpilaseni ühe tasuta huviringi.
Tagame tasuta lasteaiakoha igale lapsele, toetame riigi poolt lasteaialaste toiduraha kulusid analoogselt koolitoiduga ning pakume investeerimistoetust lasteaiahoonete ehitamisel ja renoveerimisel.
Seome lasteaiaõpetaja, huvihariduskoolide õpetajate ja noorsootöötajate palga õpetajate palgakasvu kokkuleppega ning maksame selleks omavalitsustele piisavat riigitoetust.
Varustame haridusasutused tugispetsialistidega, makstes tugispetsialistidele 150% ning erirühmade õpetajatele 130% õpetaja miinimumtöötasust.
Arendame välja õpetaja karjäärimudeli ja kujundame palgadünaamika õpetaja karjääri jooksul. Eraldame õpetajate karjäärimudeli toetamiseks täiendava palgavahendite puhvri 25% palgafondist.
Toetame alustavat õpetajat ning pakume talle lisatuge, mentorlust ja õppematerjale ning lisaressurssi koolidele, et ta saaks töötada mõistliku koormusega.
Väärtustatakse senisest enam klassijuhatajatööd. Õpetajatele on tagatud klassijuhataja töö eest vääriline töötasu.
Toetame õpetaja turvalisust koolis, tema vaimset tervist ning seame koostöös ametiühingutega piiri õpetaja töökoormusele.
Seame sisse õpetaja tasustatud vaba semestri enesetäiendamise eesmärgil.
Kahekordistame vastuvõttu õpetajate ja tugispetsialistide koolitamiseks ja loome õppijatele stipendiumid.
Toetame kõrgharidusega spetsialistide karjääripööret pedagoogi kutse omandamiseks.
Asume süsteemselt koolitama tugiisikuid ja abiõpetajaid, sealjuures tagame tugiisikutele abiõpetaja omadega sarnased sotsiaalsed garantiid.
Tagame kõikides koolides väikeklassid, kus erivajadustega lapsed saavad sobivat õpet.
Toetame lasteaedades muusika-ja liikumisõpetajate ametikohtade olemasolu.
Koostöös õpetajate esindusorganisatsioonide ja õpilasorganisatsioonidega vaatame üle ja nüüdisajastame riikliku õppekava. Laiendame õpilase võimalusi õppe isikupärastamiseks.
Toetame kvaliteetse gümnaasimihariduse kättesaadavust kõigis Eestimaa piirkondades.
Soodustame väikekoolide püsimist ja loomist paikades, kus kogukonnad seda vajavad.
Aitame kutseõppeasutustel kujuneda piirkondlikeks arengumootoriteks.
Arendame digitaalset haridusplatvormi, et eestikeelset üldharidust saaks omandada üle maailma. ?Soodustame üldhariduse ja kutseõppe lõimimist eelkutseõppe ja karjääriplaneerimise kaudu.
Kaasame rohkem spetsialiste, et ennetada ja vähendada kiusamist lasteaedades ja koolides.
Valmistame kõik õpetajad, tugispetsialistid ja abiõpetajad õpetajakoolituse ja täiendusõppe kaudu ette õpetamiseks mitmekesises ja -keelses klassiruumis.
Koostöös kohalike omavalitsustega teeme tasuta menstruatsioonitooted kättesaadavaks kõigis Eesti koolides.
Rahandusministeeriumi arvamus: Rahastamissüsteem ja toodete valik vajavad kokkuleppimist.
Soodustame formaal-ja mitteformaalõppe lõimimist.
Pikendame koolikohustust 18-aastaseks saamiseni või kutse omandamiseni.
Ühtne Eesti kool on koosõppiv kool
Toetame üleminekut eestikeelsele õppele arvestades seadusega võimaldatud erandeid.
Seame eesmärgiks koosõppiva kooli mudeli, kus erineva keele-ja kultuuritaustaga lapsed õpivad koos.
Valmistame kõrgkoolides ette piisavalt keele-ja aineõpetajaid, kelle abil saab toimuda sujuv ja aineteadmiste tasemel kvaliteetne üleminek eestikeelsele õppele seni vene-või mitmekeelse õppega koolides.
Tagame täieliku koolihõive sõjapõgenike perede lastele, seades nad varakult eestikeelsele õpperajale.
Toetame seoses üleminekuga eestikeelsele õppele muu kodukeelega lastele koolides ja lasteaedades oma kultuuri ja emakeele õppimist.
Tagame võimaluse kultuurilise erikallakuga koolidele praktiseerida mitmekeelset õpet, tagades hea eesti keele lõpetajatele.
Pakume koolidele ja õpetajatele piisavalt tuge õppe korraldamiseks mitmekeelses klassiruumis ja muu kodukeelega laste lõimimiseks.
Toetame rahvuskultuuriseltside ja pühapäevakoolide tegevust omakultuuri hoidmiseks.
Toetame välismaalt Eestisse naasnud rahvuskaaslaste pereliikmete (taas)lõimumist eestikeelsesse haridussüsteemi.
Kujundame üle-eestilised õpetajavahetus-ja mentorlusmudelid kümblus-ning lõimitud aine-ja keeleõppe metoodika kasutamiseks erinevates mitmekeelsetes koolikeskkondades.
Teadus-ja arendustegevus on Eesti edu võti
Suurendame teadus-ja arendustegevuse rahastust 5 aastaga 3%-ni SKP-st, millest riik panustab 1%.
Tagame tasuta kõrghariduse kättesaadavuse kõigil õppeastmetel.
Doktorikraadiga õppejõu miinimumpalk peab olema vähemalt kaks keskmist Eesti palka.
Tõstame vajaduspõhise õppetoetuse 500 euroni ning nüüdisajastame õppelaenu tingimusi.
Tagame õppejõudude piisava palgaraha riigi tellitud õppekavadel õpetamiseks, et ülikoolid ei peaks teadusrahastust kasutama õppetöö doteerimiseks.
Teeme kõrgkoolides tavapäraseks nüüdisaegsed tööõiguse põhimõtted, sealjuures tagame mõistliku palgakindluse ja vähendame sõltuvust projektipõhisest rahastusest.
Tõstame riikliku doktoranditoetuse võrdseks Eesti keskmise palgaga.
Loome koostöös ettevõtetega programmid väljaspool Eestit kõrghariduse ja teaduskraadi omandanud üliõpilaste naasmiseks Eesti teadusasutustesse ja tööturule.
Peame oluliseks baasteaduste piisavat rahastust ülikoolides, et luua tugev teoreetiline alus rakendusteadustele ja valmistada ette head õpetajad Eesti koolidele.
Toetame Eesti teadlaste võimekust osaleda rahvusvahelistes teadus-ja arendustegevuse programmides ning neid programme juhtida.
Loome eriprogrammeEesti kultuuri, ajaloo, ühiskonna, majanduse ja looduse uurimise rahastamiseks.
Suurendame nõudlust doktorikraadiga töötajate rakendamiseks avalikus sektoris.
Toetame eestikeelse teaduse ja teaduskeele arengut.
Suurendame rakendusuuringute ja arendusprojektide süsteemset rahastust, et teadustöö tulemused jõuaksid ettevõtlusesse ja poliitika kujundamine oleks teadmispõhine.
Toetame teadus-ja arendustegevuse (TA) kasvu ettevõtetes, sealjuures kehtestame teadus-ja arendustegevuse maksuerandid ettevõtetes TA-investeeringutele.
Kasutame ammendunud karjääride ja maardlate alasid tuule-, päikese ja hübriidparkide rajamiseks.
Seisame Euroopa Liidu poolt seoses Ukraina-vastase agressiooniga Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide karmistamise eest ning toetame Ukrainat nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt. Toetame Ukraina saamist Euroopa Liidu ja NATO liikmeks.
Arendame edasi e-residentsust ning hõlbustame e-residentide ja nende loodud ettevõtete panustamist Eesti majandus-ja poliitiliste huvide edendamisse.
Eesti 200
0 lubadust
Selle teema kohta lubadusi pole.
Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.