Kogulugu

Lubaduste võrdlus teemade kaupa

Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.

TeemaReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised
Maksud ja eelarve925–283261321
Energeetika ja kliima3838–2219––19
Loodus ja põllumajandus3845–501373–56
Tervishoid252616474943–41
Haridus ja teadus4034–38959467
Pered ja sotsiaalkaitse212416337255320
Riik ja õigus1954333444281836
Kultuur, keel ja sport2836–924779–38
Elamu ja regioonid3832–253933–6
Transport2224–22–––22
Kaitse ja julgeolek402255411557416
Majandus ja tööturg24––34114109523
Välispoliitika ja ränne1131631126–21

Kultuur, keel ja sport

ReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised

Eesti Keskerakond

79 lubadust

  • Arendada koostöös omavalitsustega maakondlike kultuurimajade ja rahvamajade võrgustikku, tagamaks ligipääs kultuurile igas Eesti nurgas. Regionaalpoliitiliselt olulise objektina toetame uue Hiiumaa kultuurikeskuse rajamist Kärdlasse.

  • Arendada koostöös kohaliku omavalitsusega välja Tallinna Lauluväljak vastavalt toimunud arhitektuurikonkursile. Lauluväljak peab jääma laulupidude koduks, suurürituste toimumispaigaks ning täitma kaasaegse linnaruumi funktsioone.

  • Toetada Tallinna filmilinnaku rajamist ning Eesti filmitööstuse arengut. Soodustame rahvusvaheliste filmitootjate tulekut Eestisse läbi tagasimaksefondi Film Estonia, toetades meie valdkonna professionaalide tööhõivet.

  • Laiendada Kultuuriranitsa programmi, suurendades toetust iga õpilase kohta 60 euroni. Kõikidel lastel on võimalus läbi Kultuuriranitsa programmi osaleda kultuuriüritustel, näitustel, teatrietendustel sõltumata nende perekondade rahalistest võimalustest ning regionaalsest eripärast.

  • Toetada kultuurivautšerite kasutusele võtmist. Kultuurivautšerid aitaksid parandada majandus- ja sotsiaalsetesse raskustesse sattunud inimeste vaimset heaolu ning enesehinnangut.

  • Täiendada teatrite toetusmeedet, et soodustada külalisetenduste korraldamist igas Eesti maakonnas, arvestades ka saarelist eripära.

  • Laiendada "Muuseumipühapäeva" programmi kõikidesse omavalitsustesse, tagades igakuiselt ühel pühapäeval tasuta sissepääsu muuseumidesse.

  • Toetada professionaalse kõrgkultuuri püsimist ja arengut ning loomemajandust.

  • Kindlustada kultuuri riikliku toetussüsteemi jätkumine ning toetada Eesti kultuuritutvustamist maailmas erinevatel festivalidel ja üritustel.

  • Tugevdada vabakutseliste loovisikute sotsiaalseid garantiisid, tagamaks neile ravikindlustus.

  • Algatada kultuuritöötajate tööandjapensioni seadustamine.

  • Soodustada kultuuri rahastamise erinevaid võimalusi. Ettevõtete ja eraisikute annetuste rahastuse suurendamiseks viime läbi maksupoliitika muutmise analüüsi.

  • Tõsta Eesti autoritele makstava laenutushüvitise fondi mahtu, tagamaks väärikam loometöö tasu.

  • Anda hoogu raamatukogude digivõimekuse parandamisele ning suurendada koostöös omavalitsustega kõrgharidusega raamatukoguhoidja palka Eesti kultuuritöötaja palgamiinimumini.

  • Suurendada teavikute soetamise rahastust, et igas Eesti raamatukogus oleks lai valik kirjandust.

  • Luua koostöös kohalike omavalitsustega programm raamatukoguhoonete kujundamiseks multifunktsionaalseteks kogukonnakeskusteks.

  • Vähendada raamatute ja e-raamatute käibemaksumäära 5 protsendile.

  • Toetada igakülgselt laulu- ja tantsupeo traditsiooni ning jätkata laulu- ja tantsupeo juhendajate toetamist. Loome toetusmeetme autentsete rahvariiete soetamiseks, et näidata parimal viisil Eesti maakondade ja kihelkondade kultuurilist rikkust.

  • Toetada puuetega inimeste, sh kurtide kultuuri säilimist ja arendamist, võimaldades neile ligipääsu kultuurivähemuste toetusmeetmele.

  • Tugevdada kultuuriasutuste ligipääsetavuse arendamist erivajadustega inimestele, sh pakkuda viipekeele tõlkega teatrietendusi, arendada nägemispuudega inimeste viitesüsteeme kunstinäitustel ning erinevates kultuuriasutustes.

  • Säilitada Eesti kultuurilist mitmekesisust toetades rahvusvähemuste kultuuriüritusi, uurimistööde koostamist ning pärandi säilitamist.

  • Aidata kaasa audiovisuaalse kirjaoskuse ja filmialase teadlikkuse kasvule ühiskonnas, toetades Eesti Filmi Instituudi osalusel filmikultuurikeskuse käivitamist ja filmide (arhiivi) tihedamat sidumist õppekavaga.

  • Tagada Eesti kultuuripärandi säilimine, toetades kaasaegsete pärandihoidlate ehitamist, muuseumide toetusmeetme jätkumist ning kogude digiteerimist kõigile avatud platvormidel.

  • Käivitada Eesti mõisate renoveerimise ja hoidmise riiklik programm. Hoiame ja säilitame meie ajaloolisi mõiskomplekse ning anname neile uue hingamise.

  • Tagada muinsuskaitse tõhus töö kaitsealuste objektide säilitamisel, töötades koos kohalike omavalitsustega pärandi restaureerimisel, konserveerimisel ja taastamisel.

  • Leida tänapäevaseid võimalusi arhitektuurimälestiste kasutusele võtmiseks. Lähtume põhimõttest - vana hoone taaskasutusse võtmise ökoloogiline jalajälg on väiksem kui uusehitusel.

  • Pakkuda võimalusi muinsuskaitse all olevates hoonetes kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid eesmärgiga vähendada hoonete ülalpidamiskulusid ja keskkonna jalajälge.

  • Säilitada ajaloolise ning kultuurilise väärtusega hooneid, arvestades muinsuskaitse spetsialistide ja kunstiajaloolaste arvamusega.

  • Konserveerida Maarjamäe memoriaal koostöös Tallinna linnaga ning liita kogu ala Eesti Ajaloomuuseumi välinäitusega.

  • Kaardistada kõik Eesti looduslikud pühapaigad ning tagada nende korrashoid ja säilimine.

  • Tagada seadusloomes südametunnistuse, usu- ja veendumuste vabadus. Selle rakendamine peab olema tasakaalus kõikide teiste põhiseadusest tulenevate õigustega.

  • Toetada kirikute igapäevast lahtiolekut ja toimimist. Kirikutel on oluline roll rahva kultuuritemplitena, sealhulgas rahva vaimse tervise toetajana ja hingehoiu pakkujana.

  • Toetada usundiõpetuse laialdasemat pakkumist valikainena.

  • Jätkata sotsiaalministeeriumi haiglate- ja hoolekandeasutuste kaplanaadi riigipoolset rahastamist.

  • Taastada kaitseväes kaplaniteenistus, et tagada reserv- ja tegevväelastele kaitsetahte säilimine ning pakkuda neile moraalset tuge.

  • Toetada Eesti diasporaasid välismaal, et tagada võimalus saada emakeelset usutalitust ning usuõpetust.

  • Kindlustada Eesti kirikute ja kloostrite korrashoid ning nende säilimine järgmistele põlvedele.

  • Koostada kõikidest Eesti kirikutest 3D mudelid, mille abil oleks võimalik meie pühapaikadega tutvuda interaktiivselt üle maailma

  • Hoida eesti keelt, kultuuri ning pärandit, et tagada eestluse säilimine ja edasiviiv areng põlvest põlve.

  • Toetada Eesti majade tegevust välismaal, et tagada meie kultuuri ja keele säilimine väliseestlaste hulgas.

  • Laiendada ja mitmekesistada eesti keele õppimise võimalusi välismaal.

  • Pakkuda Eesti kodakondsuse taotlejatele tasuta eesti keele kursusi ja tasustatud õppepuhkust keele õppimiseks.

  • Toetada rahvuslike kogukondade suuremat integreeritust Eesti ühiskonda.

  • Luua riiklik nõuandev rahvusvähemuste konsultatiivnõukogu Vabariigi Valitsuse juurde.

  • Edendada aktiivsemalt avaliku sektori tööhõive võimalusi muukeelsele elanikkonnale.

  • Parandada avaliku sektoriga suhtlemiseks loodud e-keskkondade tõlget teistesse keeltesse.

  • Asendada tänased stipendiumid spordisüsteemis sportlase palgaga, mis tagaks sinna juurde käivad sotsiaalgarantiid.

  • Võimaldada igale üldhariduskooli õpilasele üks tasuta spordi- või huvialaring oma kooli juures.

  • Seada riiklikuks prioriteediks inimeste vaimne ja füüsiline tervis. Eesmärgi täitmiseks propageerime üle riigi liikuvat ning sportlikku eluviisi.

  • Tõsta kutsekvalifikatsiooniga treenerite palka, võrdsustades nende palgad vähemalt õpetajate miinimummääraga.

  • Toetada liikumisharrastuse kontseptsiooni elluviimist. Toetame kohalikke omavalitsusi kergliiklusteede ja terviseradade võrgustike loomisel. Rajame üle Eesti multifunktsionaalseid avalikus kasutuses olevaid spordiväljakuid.

  • Arendada ja toetada regionaalseid tervisespordikeskusi igas Eesti suuremas regioonis. Arendame lõpuni Lõuna-Eestis Kääriku ja Tehvandi spordibaasid, Lääne-Eestis Palivere spordikompleksi ning alustame Põhja-Eesti piirkonda uue riikliku spordikeskuse rajamist.

  • Soodustada ettevõtete seas sponsorluse pakkumist nii harrastus- kui ka tippspordile läbi maksuerisuste tegemise. Spordi rahastamine peab suurenema nii avaliku kui ka erasektori osalusel.

  • Suurendada tööandja maksuvabastust töötaja tervise edendamiseks tehtavatelt kulutustelt. Tõstame tervise edendamiseks tehtavate kulude maksuvaba piirmäära 800 euroni aastas.

  • Rajada Tallinnasse Eesti Spordi Maja, et koondada kokku ühte hoonesse meie erinevad spordialaliidud.

  • Suurendada Eesti Olümpiakomitee programmi "Team Estonia" rahastust vähemalt ühe miljoni euro võrra igal aastal.

  • Tagada spordivaldkonnale piisav rahastus, et saavutada dokumendis "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" püstitatud eesmärgid.

  • Sporditaristu rajamisel arvestada nii tippsportlaste, noorte kui ka vanemaealiste vajadustega.

  • Toetada laste liikumisaktiivsuse tõstmist koolides. Iga kooli kõrvale loome koostöös kohalike omavalitsustega jalgrattaparkla.

  • Avada koolide välispordirajatised avalikus kasutamiseks. Avaliku sektori rahaga rajatud sporditaristu peab saama maksimaalse kasutuse.

  • Laiendada Eesti Olümpiakomitee projekti "Sport kooli!", eesmärgiga suurendada noorte huvi spordi ja liikumise vastu.

  • Toetada riiklikult Eestis täna juba toimuvaid tippspordi suurüritusi (näiteks Rally Estonia, WTA tenniseturniir jne) ning tuua siia uusi rahvusvahelisi tippspordi sündmusi. Läbi tippspordi ürituste paraneb Eesti kui turismiriigi maine ning külastatavus ja elavneb majandus.

  • Rahastada rohkem ujumise algõpetuse kursusi nii haridusasutustes kui ka täiskasvanutele. Eesti inimeste ujumisoskus ja teadlikkus veeohutusest peab paranema.

  • Suunata rohkem vahendeid invaspordi arendamisse. Eesti puuetega inimeste osalus spordis peab tõusma nii harrastajate kui ka tippsportlaste seas. Meie tippsportlastel peab olema võimalus osaleda nii siseriiklikel kui ka rahvusvahelistel võistlustel.

  • Taastada spordirühm kaitseväes, et arendada läbi spordi suuremat ühiskonna kaitsetahet. Oluline on tagada tippsportlastele ajateenistuse läbimiseks tingimused, mis võimaldavad neil enda erialast sportlikku vormi säilitada.

  • Jätkata koostöös kohalike omavalitsuste ja Eesti Jalgpalli Liiduga multifunktsionaalsete jalgpalli sisehallide rajamist. Iga Eesti maakond peab saama 2027. aastaks vähemalt ühe multifunktsionaalse sisehalli.

  • Ehitada riigi ja erasektori koostöös välja Pirita Velodroomile rahvusvahelistele nõuetele vastav spordikompleks koos sisetrekiga.

  • Rajada pallimängualade rahvusvaheliste suurtvõistluste korraldamiseks vastav multifunktsionaalne sporditaristu, et Eesti saaks korralda tiitlivõistluste valikmänge ja -turniire.

  • Toetada riiklikult olümpianormidele vastava ujula rajamist Tallinnasse.

  • Ehitada koostöös Kaitseministeeriumiga Tapale ujula.

  • Renoveerida koostöös kohaliku omavalitsusega Narva Kreenholmi staadion ning ehitada välja sealne spordikompleks koos abihoonetega.

  • Taastada Eesti kui suusariigi kuulsus ja maine. Liigume edasi suusatunneli projekti ettevalmistamisega koostöös erasektoriga.

  • Soodustada ekstreemspordialade arengut Eestis, et edendada harrastussporti noorte seas ning toetada professionaalsete ekstreemsportlaste püüdlusi saavutamaks rahvusvaheliselt häid tulemusi. Loome programmi koostöös erasektoriga ekstreemhallide rajamiseks Eesti eri piirkondadesse.

  • Renoveerida koostöös kohaliku omavalitsusega rahvusvaheliste tiitlivõistluste korraldamiseks sobiv Kadrioru staadion.

  • Arendada koostöös kohaliku omavalitsusega välja Võrumaa uisukeskus.

  • Panustada riiklikult Tallinna "Euroopa Spordipealinn 2025" programmi ja tegevustesse.

  • Tugevdada riigi rolli koostöös ühiskondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega võitlemaks dopingu ning spordivõistlustega manipuleerimise vastasesse võitlusesse, et tagada puhas ja aus sport.

  • Toetada riiklikult e-spordi arengut koostöös erasektoriga.

  • Tagada igale põhikooli õpilasele koolipäeva õppeprogrammi raames vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

47 lubadust

  • Kultuur püsib inimestel –loojatel ja kultuuris osalejatel

  • Suurendame kultuuriranitsa summat 150 eurole lapse kohta, mis võimaldab igal lapsel lasteaiast gümnaasiumini käia teatris, kontserdil, muuseumis, kinos või näitusel.

  • Kolmekordistame kohalikele omavalitsustele suunatud huvihariduse fondi, suurendades seeläbi regulaarse ja mitmekesise huvihariduse kättesaadavust.

  • Tagame kõrgharidusega riigi kultuuritöötajatele vähemalt Eesti keskmise palga ning koostöös omavalitsuste ja ametiühingutega kaotame riigi ja omavalitsuse kultuuritöötajate palgavahe.

  • Rakendame ravikindlustuse, töötuskindlustuse, vanemahüvitise ja pensionistaaži süsteemi vabakutselistele loovisikutele. Võimaldame töösuhtes olemist loometoetuste saamise ajal.

  • Jätkame palgatoetuse maksmist kooride, rahvatantsurühmade, orkestrite ja rahvamuusika kollektiivide juhtidele, et hoida nende palk kultuuritöötajatega võrdsel tasemel.

  • Tagame kunstniku-ja kirjanikupalga jätkumise, suurendame palgasaajate ringi ning rakendame filmirežissööri-ja heliloojapalga süsteemi.

  • Muudame ettevõtete ja eraisikute kultuurile ja spordile tehtavad annetused maksuvabaks.

  • Tõstame laenutushüvitisi ning indekseerime autorihüvitisfondi, et loetavatele kirjanikele ja illustraatoritele maksta õiglast hüvitist nende töö eest.

  • Toetame eesti keele ja kultuuri õpet sõjapõgenikele ning toetame kõigi sisserännanute kohanemist kultuuris osalemise kaudu.

  • Muudame erivajadusega inimestega arvestamise kultuurisektoris enesestmõistetavaks, nii et kultuur on kättesaadav nii füüsiliselt kui ka digitaalselt.

  • Hoiame ja arendame Eesti näitekunsti ja teatreid. Seadustame mitmeaastased toetuslepingud, suurendame rahastamist ja loome meetmed näitekunsti vormide ja muude loometegevuste põimimiseks, sh teatriresidentuurideks.

  • Väärtustame digikultuuri arengut ning aitame kaasa digipöördele ja digipädevuste omandamisele kultuurivaldkonnas. Toetame mängutööstust eestikeelsete hariduslike mängude loomisel.

  • Peame oluliseks kultuuriharidust, et kultuur oleks lõimitud koolitundidesse.

  • Tagame meedia sõltumatuse ja vabaduse, muudame Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosseisu mitmekesisemaks ja suurendame kompetentsust.

  • Kohustame rahvusvahelisi voogedastusplatvorme panustama kohalikku filmitootmisse ning töötame globaalsete digihiidude õiglase maksustamise nimel.

  • Vähendame kultuurisündmuste, perioodika ja raamatute käibemaksu.

  • Rikkalik kultuuripärand on hästi hoitud ja väärtustatud

  • Tagame iga kuu esimesel pühapäeval kõigile tasuta sissepääsu riigile kuuluvatesse muuseumidesse ning töötame selle nimel, et kohalikud muuseumid järgiksid sama põhimõtet.

  • Jätkame rahvaraamatukogude kiirendiga, et toetada raamatukogude arengut kogukonnakeskusteks.

  • Toetame piirkondlike keelte, murrete, kohaliku kultuuri ja kommete õpetust lasteaedades ja koolides.

  • Tagame õpetajatele ja õppejõududele igal ajal tasuta sissepääsu riigile kuuluvatesse muuseumidesse.

  • Säilitame nüüdisaegsete meetoditega kultuuripärandit nii füüsiliselt kui ka digitaalselt, toetades mäluasutuste säilitamisvõimekust ning arendades edasi riiklikku säilitamissüsteemi.

  • Toetame pärandihoidlate ehitust Põhja-Eestisse, Lõuna-Eestisse ja Hiiumaale.

  • Töötame üldhariduskoolidele välja uue omakultuuri tutvustava õppeaine, et suurendada teadmisi Eesti kultuuripärandi kohta ning eestlaste etniliste rühmade keelte, kommete ja religiooni kohta.

  • Tagame laulu-ja tantsupidude programmide stabiilse rahastamise ning jätkame suurpidude toimumispaikade korrastamist.

  • Loome laulu-ja tantsurühmadele rahvarõivaste soetamiseks toetusmeetme.

  • Teeme koostööd usuorganisatsioonidega ja toetame nende kultuurilise rikkuse avamist võimalikult paljudele huvilistele. Oleme kogudustele toeks ajalooliste ja kaitsealuste pühakodade restaureerimisel.

  • Toetame ka keerulistes geopoliitilistes oludes hõimuliikumist ja soome-ugri rahvaste koostööd.

  • Eesti kultuur on maailmas tuntud ja tunnustatud

  • Suurendame tagasimaksefondi Film Estonia mahtu 32 miljonile 4 aasta jooksul.

  • Loome täiendavaid inkubatsioonivõimalusi alustavatele loomeettevõtetele ning toetame loomevaldkonna eksporti ja rahvusvahelistumist.

  • Toetame rahvusvahelise osalusega ning Eestit rahvusvaheliselt tutvustavate sündmuste korraldamist.

  • Loome Kultuuriministeeriumi ööelu juhtrühma, kelle ülesanne on välja töötada terviklik lähenemine ja põhimõtted ööelumajandusele.

  • Arendame Eesti kultuurivaldkonna rahvusvahelist võrgustikku, suurendame meie kultuurivaldkonna esindajate võimalusi osaleda rahvusvahelises kultuurielus ning teeme Eestis toimuvad sündmused nähtavaks välisajakirjanikele ja valdkonna professionaalidele.

  • Toetame Eesti osalemist rahvusvahelistes koostööprojektides ning meie loovisikute osalemist residentuurides.

  • Võimaldame ligipääsu Eesti kultuurile väliskülalistele, erineva keele-ja kultuuritaustaga elanikele, mujal elavatele eestlastele ning e-residentidele.

  • Teeme koostööd teiste ministeeriumide, e-residentsuse ning saatkondadega, et kaasata riiklikele välisvisiitidele ka kultuuridelegatsioonid.

  • Hoiame Eesti pärandmaastikke (nt loopealsed karjamaad, rannaniidud, puisniidud) ning tagame pärandkoosluste ja -maastike inventeerimiseks, hoidmiseks ja taastamiseks vajalikud vahendid.

  • Keelame majanduslikel kaalutlustel tehtavad lageraied kaitsealadel.

  • Teeme koostööd Põhjamaade ja Balti riikidega regiooni kaitsetööstuste ühisel arendamisel ning meie piirkonna kaitsetööstuse huvide esindamisel rahvusvaheliselt.

  • Eesti rahvushuvid on maailmas hästi esindatud

  • Tugevdame Eesti võimekust ja rolli rahvusvahelise küberjulgeoleku eestkõnelejana ja seadusloomesse panustajana.

  • Toetame ekspordile orienteeritud innovaatilisi ettevõtteid rahvusvaheliste kontaktide leidmisel ja hoidmisel.

  • Leiame võimalused eksportivate tööstusettevõtete krediidivõimekuse toetamiseks.

  • Jätkame osalemist rahvusvahelises arengukoostöös Eesti jõukuse kasvu mööda.

  • Arendame koostööd USA kui strateegilise partneriga riigikaitses, majanduses ja kultuuris.

Eestimaa Rohelised

38 lubadust · Ei kuulu Riigikokku

  • Tõstame vaimse kultuuripärandi alast teadlikkust ning kultuuripärandi, sh looduslike pühapaikade hoidmist elavas kasutuses. Toetame vaimse kultuuripärandi uurimist, hoidmist ja kasutusvõimaluste laiendamist.

  • Toetame põliskeelte (näiteks võru ja setu keel) ja pärandkultuuride säilimist. Toetame pärandkultuuri sünteesimist kaasaegsesse elusasse kultuuripilti.

  • Leiame raha looduslike pühapaikade (hiied, allikad jt) kaardistamise jätkamiseks, kaitse alla võtmiseks ning hooldamiseks. Ühtlasi teeme kõigile kättesaadavaks kaardirakendused kogu looduslike pühapaikade kohta käiva infoga.

  • Pakume kaardistatud ja hooldatud looduslike pühapaikade omanikele maksusoodustusi ja toetusi.

  • Vana-Võromaal, Setomaal, Mulgimaal ja saartel tuleb senisest enam panustada pärimuskultuurile tuginevasse või oma toodetes pärismuskultuuri elemente kasutavasse (väike)ettevõtlusesse, sest kultuuripiirkondade omapära on maailmas ainulaadne.

  • Me toome kooliõppesse senisest tõsisemalt põlised piirkonnakeeled ja kombed, et lapsed tunneksid oma kodukoha väärtusi ja neil tekiks side kodupaigaga.

    Programm

    Muuhulgas tuleb senisest tõsisemalt tuua kooliõppesse sisse ka põlised piirkonnakeeled ja muud põlised (piirkondlikud) kombed, sest nii saavad lapsed teadlikuks oma kodukoha väärtustest ja tekib emotsionaalne side. Emotsionaalse sideme loomine oma kodupaigaga on parim moodus luua eeldused selleks, et täiskasvanuna sooviks seesama inimene oma kodupaigas luua kodu oma perele ja lastele, ning seda teadmisega, et ka tema lapsed saavad kindlasti seal nende kodukandis maailma parima hariduse.

  • Toetame Eesti kultuuri ja elurikkuse ühe osa – vanade kohalike tõugude ja sortide säilitamist ja kasvatamist.

  • Toetame Eestile omaste kultuurmaastike ja taluarhitektuuri kaitset ja säilimist. Toetame nõuannetega ja rahaliselt taluomanikke oma talu audentsel taastamisel ja sobitamisel maastikku.

  • Edendame loodus- ja kultuuriturismi.

  • Me tagame laulu- ja tantsupidude traditsiooni kestmise ning toetame kogu pidude protsessi. Jätkame ja laiendame kooride, tantsurühmade, orkestrite ja rahvamuusika kollektiivide juhtide palgatoetust.

    Programm

    Väärtustame laulu- ja tantsupidude traditsiooni ja tagame selle kestmise Eesti rahvuskultuuri olulise osana. Toetame terviklikult UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud laulu- ja tantsupeo protsessi. Jätkame ja laiendame liikumise järjepidevuse hoidmiseks kooride, rahvatantsurühmade, orkestrite ja rahvamuusika kollektiivide juhtide palgatoetust.

  • Reguleerime põliskultuuridest pärinevate psühhedeelsete loodussaaduste rituaalse kasutuse – potentsiaalselt positiivse sotsiaal-kultuurilise mõjuga kombestiku, mis on viimastel aastakümnetel levinud Euroopasse ja üle maailma.

  • Me arendame kultuurivahetust kogu maailmaga ning pöörame erilist tähelepanu Eesti põlisrahvastele ja sugulasrahvastele. Väärtustame kultuurilist ja bioloogilist mitmekesisust.

    Programm

    Arendame kultuurilist läbikäimist ja kultuurivahetust kogu maailmaga. Globaliseeruvas maailmas pöörame erilist tähelepanu Eesti põlisrahvastele ja meie sugulasrahvastele, sest kultuuriline mitmekesisus on vajalik jätkusuutlikuks arenguks. Väärtustame kultuurilist ja bioloogilist mitmekesisust ühtse mõtestatud tervikuna.

  • Me aitame koostöös kohalike kogukondadega siduda kohalikku eripära ja kultuuripärandit enam piirkondade turundamise ja turismiga. Väärtustame maa- ja rannarahva ajaloolisi traditsioone, elulaade ja kultuuripärimust.

    Programm

    Koostöös kohalike kogukondadega, arvestades neist igaühe vajadusi, aitame siduda kohaliku eripära ja kultuuripärandit senisest enam piirkondade turundamise ja turismiarendusega. Väärtustame juhtumipõhiselt maa- ja rannarahva ajalooliste tegevusaladega seotud kultuuripärimusi, väärtusi, traditsioone, elulaade, taluarhitektuuri, toidukultuuri jms nii Eesti kui ka rahvusvahelise kultuurilise mitmekesisuse elava osana.

  • Toetame hõimurahvaste ja Eesti organisatsioonide ühisalgatusi, loovisikute vahetusprogrammide, kultuurisündmuste ja koolituste läbiviimist ning ühise kultuurimälu uurimist ja vahendamist.

  • Eestimaal elavad põlisrahvad ja hõimud (näiteks setud) on üks osa laiemast Eestimaa pärandkultuurist. Põlisrahvaste keeled ja kultuurid globaliseeruvas ja digitaliseeruvas maailmas vajavad suuremat riikliku kaitset, hoidmist, säilitamist ja arendamist.

  • Pooldame põliskeeltele ja keelemurretele suuremat riikliku tuge ja suuremat kasutamist avalikus ruumis.

  • Aitame kaasa loovuse kui võtmepädevuse arendamisele ja rakendamisele kõikides eluvaldkondades. Eesti ja kogu maailma jaoks on järjest olulisem osata probleeme lahendada ja kriitiliselt mõelda, mis mõlemad eeldavad loovust kui pädevust.

  • Arendame loomemajandust. Selleks aitame loomeettevõtetel luua tihedaimaid kontakte teiste valdkondadega ja teiste loomeettevõtetega. Kontaktide loomine aitab kaasata loomeinimesi kui spetsialiste riiklikku teadus- ja arendustegevustesse. Pooldame loomeinkubaatorite loomist ja käimas hoidmist.

  • Edendame Eesti kultuuri uurimis- ja teadustöö, sh loovuurimuse võimalusi.

  • Tagame igale lapsele ja noorele juurdepääsu mitmekülgsele ja kvaliteetsele kultuurile nii tegija kui ka osasaajana. Osalemine kultuuris peab olema võimalik sõltumata elukohast, erivajadustest, keeleoskusest, majanduslikest võimalustest või muudest tingimustest.

  • Seame sisse Noorte Kultuuripassi, mille väärtus on vähemalt 400 eurot igale 18-aastaseks saanud noorele, kes võib toetust kasutada kuni 21-aastaseks saamiseni erinevate kultuuriürituste ja teenuste tarbimiseks, raamatute ostmiseks Eestis.

  • Me toetame rahvaraamatukogusid, et maaraamatukogu saaks koos kooliga kogukonna kooskäimise kohaks. Toetame kooliraamatukogude kaasaegse kirjanduse hankimist ja ööpäevaringseid iseteenindusi raamatukogude juures.

    Programm

    Toetame rahvaraamatukogude tegevust keele ja kultuuri säilitajate ja kandjatena. Aitame igati kaasa, et maapiirkonna raamatukogust saaks koos kooliga veelgi olulisem rahva kooskäimise koht ja kogukonna ühendaja. Toetame kooliraamatukogusid kaasaegse kirjanduse hankimisel. Toetame raamatukogude juurde ööpäevaringsete iseteeninduslahenduste võimaluste loomist (laenutuskapid ja teised iseteenindusseadmed).

  • Laenutushüvitisi autoritele (kirjanikud ja raamatukunstnikud) tuleb tõsta, õiglane laenutustasu on vähemalt 30 senti laenutuskorra eest. Kooliraamatukogude laenutused (vähemalt ilukirjanduse fond) tuleb laenutushüvitise arvutamisel sisse arvestada.

  • Eesti keele, kultuuri ja väärtusruumi kestmiseks ja arendamiseks peavad kultuurisektori töötasud olema konkurentsivõimelised.

  • Toetame loomeliitude kampaaniat “Ravikindlustus kõigile!” Meile on oluline Eestis elavatele inimestele sotsiaalsete tagatiste tagamine. Tagatud ravikindlustus loob paremad tingimused ka näiteks ettevõtluse alustamiseks.

  • Me laiendame loovisikupalga saajate ringi, et see hõlmaks kunstnike ja kirjanike kõrval ka heliloojaid ja aktiviste. See aitab lahendada vabakutseliste loovisikute tasustamise ja sotsiaalsete garantiide probleeme.

    Programm

    Loovisikupalga saajate ringi laiendamine. Loovisikupalk peab olema ette nähtud mitte üksnes kunstnikele ja kirjanikele, vaid ka heliloojatele ja aktivistidele. Kuni pole kehtestatud kõiki kodanikke hõlmavat kodanikupalka, aitab loovisikupalk lahendada vabakutseliste loovisikute tasustamise ja sotsiaalsete garantiide probleeme ning liikuda kogu valdkonnas töö õiglase tasustamise suunas.

  • Me loome ministeeriumi poolt näitusetasude avaliku taotlusvooru. See aitaks lahendada näitustel osalevate vabakutseliste loovisikute tasustamise ja sotsiaalsete garantiide probleeme ning võimaldaks taotleda toetust kunstnikutasudeks.

    Programm

    Näitusetasude avaliku taotlusvooru loomine ministeeriumi poolt. Avalik taotlusvoor aitaks lahendada aktiivselt näitustel osalevate vabakutseliste loovisikute tasustamise ja sotsiaalsete garantiide kitsaskohti. Ühtlasi aitaks meede teatud määral leevendada kunstiasutuste eelarveprobleeme ja looks võimaluse taotleda sihtotstarbelist toetust kunstnikutasudeks.

  • Viime näituse- ja kunstiasutuste tegevustoetused Kultuurkapitali ridadelt riigieelarvesse.

  • Me kujundame kvaliteetset avalikku ruumi ja elukeskkonda. Ruumipoliitika on kooskõlas kliimaneutraalsuse ja elurikkuse eesmärkidega, toetab kliimamuutustega kohanemist ja arvestab ligipääsetavusega.

    Programm

    Kujundame kvaliteetset avalikku ruumi ja elukeskkonda. Ruumi kujundavate hangete puhul rakendatakse väärtuspõhist mudelit, mille eesmärgiks on elukeskkonna kõrge kvaliteet ning keskkonnaeesmärkide saavutamise toetamine. Ruumipoliitika on kooskõlas kliimaneutraalsuse ja elurikkuse eesmärkidega ning toetab kliimamuutuste mõjuga kohanemist. Arvestame ligipääsetavusega.

  • Muinsuskaitse peab olema omaniku initsiatiivi toetav ja hariv. Toetame restaureerimisalast haridust.

  • Kaasajastame autorikaitse seadust, viies selle vastavusse elektroonilise meedia arengutasemega, arvestades sõnalise ja visuaalse ning heliloomingu lihtsat paljundatavust tänapäeval ning vajadust reguleerida vahendajate kasumeid kunstiloojate õiglaseks tasustamiseks.

  • Tõstame autoriõigustega seotud võimaluste ja kohustuste alast teadlikkust, pidades silmas teoste loojaid, kasutajaid ja vahendajaid, ning toetame võimalusel uute tehnoloogiate arendamist loovisikute tööpanuse arvestamiseks, esiletõstmiseks ja hüvitamiseks rahvusvahelises digimajanduses.

  • Tagame ligipääsu kultuurile kogu inimese elukaare ulatuses. Edendame põlvkondadevahelist kultuurikorraldust. Arvestame eakate ja puuetega inimeste vajadustega kultuuriteenuste pakkumisel ning füüsilise ja digitaalse keskkonna arendamisel.

  • Me tõstame kultuuriasutuste ja korraldajate teadlikkust kaasavast disainist ning arvestame kultuuriteenuste pakkumisel erivajadustega inimeste heaoluga, sh abivahendite, tugi- ja infoteenuste võimaldamisel.

    Programm

    Tõstame kultuuriasutuste ja -korraldajate teadlikkust kaasava disaini põhimõtete rakendamisest ligipääsetavuse suurendamisel ning arvestame kultuuriteenuste pakkumisel erivajadustega inimeste heaoluga kogu kasutajateekonna ulatuses, sh abivahendite võimaldamisel, rehabilitatsiooni- ja tugiteenuste ning infoteenuste pakkumisel.

  • Me juurutame keskkonnateadliku kultuurikorralduse põhimõtteid ja toetame rohepöörde eesmärke kultuuris, et vähendada valdkonna keskkonnamõju. Soodustame kliimasõbralikke lahendusi, ringmajandust ja kultuuriväärtuslike hoonete kasutuselevõttu.

    Programm

    Juurutame keskkonnateadliku kultuurikorralduse põhimõtteid ja toetame kultuurivaldkonnas rohepöörde eesmärkide saavutamist, eesmärgiga vähendada kultuurivaldkonna keskkonnamõju. Arendame kestlikke toimemudeleid, soodustame kliimasõbralike lahenduste väljatöötamist, rakendame ringmajanduse ja -disaini põhimõtteid, kaasajastame kultuuritaristut ning soodustame kultuuriväärtuslike hoonete kasutuselevõttu ja vastupidavust kliimamuutuste mõjule, samuti lähtume kultuurmaastike kujundamisel põhimõttest hoida ja luua elurikkust.

  • Me teadvustame kultuuri rolli riigi turvalisuses ja demokraatia tugevdamises. Kultuur on osa riigikaitse laiast käsitlusest ja aitab luua positiivset väliskuvandit.

    Programm

    Teadvustame kultuuri rolli riigi turvalisuse tagamisel ning demokraatia tugevdamisel. Kultuur on oluline osa riigikaitse laiast käsitlusest ja positiivse väliskuvandi loomisest. Inimeste kultuurielus osalemine tõstab elanike silmis riigi usaldusväärsust ja tugevdab ühistel demokraatlikel väärtustel põhinevat ühiskonda.

  • Soovime eesti keelt riigikeelena tähtsustada.

  • Toetame meetmeid, mille eesmärk on ohjeldada inglise keele eelistamist ja põlgust eestikeelsuse suhtes nii avalikus ruumis, veebikeskkonnas kui ka mujal.

Eesti Reformierakond

28 lubadust

  • Reformierakonna eesmärk on selline ühiskonnakorraldus, kus eesti keele ja kultuuri säilimine ja areng oleks tagatud läbi aegade. Leiame, et selle tagatiseks on demokraatlik rahvusriik kui ühiskondliku organisatsiooni kõrgeim vorm.

  • Eesti keel on kultuuri olulisim osa. Eesti keeles peab olema võimalik saada ja edastada teavet kõigil tehnoloogilistel platvormidel.

  • Kunstilisele väljendusvabadusele ei sea riik piire ega raame. Loomevabadust ei suunata ega raamistata riikliku poliitikaga ega selle rak endamisega. Eestis ei ole kohta riigikunstil.

  • Riik toetab kultuuriloomet läbipaistvalt ja süsteemselt, keskmes Eesti Kultuurkapital, mis tegutseb seaduse alusel iseseisvalt. Toetuse vajaduse tingib eelkõige väike keeleareaal.

    Programm

    Riik toetab kultuuriloomet. Loomevabadus tähendab ka võimalust kultuuriloomega tegeleda. Vajaduse riikliku toetuse järele tingib eelkõige keeleareaali väiksus. Kultuuriloomingu toetamine peab toimuma läbipaistval ja süsteemsel viisil, mille keskmes on Eesti Kultuurkapital, mis tegutseb seaduse alusel iseseisvalt.

  • Autoritel on õigus oma teostele ja nad peavad saama õiglast tasu nende kasutamise eest, ka digiteeritud teoste puhul. Autoritasud peavad olema õiglased ja piisavad ka siis, kui riik teeb teosed tasuta kättesaadavaks, nt raamatukogudes.

    Programm

    Teosed on intellektuaalne omand ja neid tuleb kohelda kui iga teist omandit. Autoritel on õigus oma teostele ja nad peavad saama õiglast tasu oma te oste kasutamise eest, seda ka digiteeritud teoste puhul. Autoritasud peavad olema õiglased ja piisavad ka juhul, kui riik peab vajalikuks teoste avalikku tasuta kättesaadavust (näiteks raamatukogude kaudu).

  • Kultuuri säilimiseks ja arendamiseks on vajalik optimaalne hulk institutsioone. Kultuuriinstitutsioonid peavad oma tegevuses olema vabad. Valdavalt peavad nad tegutsema eraõiguslike isikutena, mida riik vajadusel toetab.

  • Muinsuskaitse peab muutuma rahvuslikuks liikumiseks. Muinsuskaitseamet peab olema nõustav ja abistav, kuid ka piisava järelevalvega, ning kodanikuühendused saavad halduslepingutega suurema rolli ja vastutuse kultuuripärandi hoidmisel.

    Programm

    Muinsuskaitse peab muutuma rahvuslikuks väärtushinnanguks ja liikumiseks, mitte olema üksnes riigi institutsioon. Riigi Muinsuskaitseamet peab olema inimtegevust nõustav ja abistav amet kond, millel on ka piisav ja efektiivne riikliku järelevalve funktsioon. Kodani kuühendused peavad kultuuripärandi hoidmisel kandma senisest suuremat rolli ja võtma suuremat vastutust. Seda on võimalik saavutada riigi poolt sõlmitavate halduslepingutega.

  • Kultuuriväärtused peavad olema inimeste kasutuses. Ehitiste kaitse ei tohi tähendada nende kasutamise tõkestamist; mälestisi säilitab kõige paremini kasutamine, leides mõistliku tasakaalu säilitamise ja kaasaegsete vajaduste vahel.

    Programm

    Kultuuriväärtused peavad olema inimeste kasutuses. Ehitiste ja rajatiste kaitse ei saa seisneda nende sihipärase kasutamise tõkestamises. Mälestisi saab tulevastele põlvedele säilitada kõige paremini siis, kui nad on inimeste kasutuses, mis eeldab ka mõistliku tasakaalu leid mist nende säilitamise ja kaasaja vajadustele kohandamise vahel.

  • Riik toetab rahvusvähemuste kultuuriseltse ja piirkondlikke kultuuriruume ning vajadusel läbipaistvalt ka keelemurdeid. Toetust väärivad ka kodanikeühendused, kes püüavad rahvusvähemuste kultuuri ja keelt säilitada.

    Programm

    Riik toetab rahvusvähemuste kultuuriseltse ja piirkondlikke kultuuriruume. Eesti piirkondlikud kultuuriruumid ja keelemurded on lahutamatu eesti kul tuuri osa ning vajadusel tuleb neid läbipaistval moel toetada. Samuti väärivad toetust rahvusvähemuste kultuuri ja keelt säilitada ja arendada püüdvad kodanikeühendused.

  • Arendame loomemajandust. Pelgalt majanduslike võimaluste puudumine ei saa olla eneseväljenduse ainsaks takistuseks. Loomemajandus peab aitama luua uusi teoseid ja võimaldama loojatel kunstilise eneseväljenduse abil toime tulla.

  • Teosed peavad olema kättesaadavad ja ligipääsetavad, mis ei tähenda alati tasuta. Turutõrgete korral toetame kättesaadavust, kaitstes autorite õigusi. Tasuta ürituste puhul kaaluvad riik ja omavalitsused ettevõtjate huve ning ligipääs tagatakse erivajadustega inimestele.

    Programm

    Teosed peavad olema kättesaadavad ja ligipääsetavad. Kättesaadavus ei pea tähendama tasuta kasutusvõimalusi. Turutõrgete korral on teoste kättesaadavuse toetamine nii organisatsiooniliste kui ka rahalise toetusega igati õigustatud. Autorite õigused peavad sealjuures ole ma kaitstud. Tasuta kultuuri- ja spordiürituste puhul peavad riik ja omavalit sused alati kaaluma ettevõtjate õigustatud huve turgu sekkumisel. Juurde pääs peab olema tagatud ka erivajadustega inimestele.

  • Teoste digiteerimine on hädavajalik ja seda tuleb arendada. Nii säilimise kui ka kättesaadavuse seisukohast on teoste ja muude kul tuuriväärtuste digiteerimine hädavajalik. Samas tuleb hinnata selle tööga kaasnevaid kulusid ja nende suhet taotletava eesmärgiga.

  • Arendame Kultuuriranitsat. Kultuuriranits on toetusmeede põhikooli õpilastele, et tagada igale lapse le kultuurielamus. Kultuuriranitsa programm võimaldab lastel ja noortel külastada õppeprogrammi osana teatrietendusi, kinoseansse, muuseume või muud kultuurivaldkonnas pakutavat.

  • Riigi digitaalse taristu areng peab toetama kultuuriloomet. Ühenduste ja intellektuaalse tehnoloogia (sealhulgas tehisintellekti) arendamisel peavad riik ja ülikoolid arvestama kultuuriloome vajadustega.

  • Globaalsetel platvormidel levitatav sisu peab olema maksimaalselt kättesaadav ka eesti keeles. Eesti peab pingutama, et platvormide väärtuslik sisu oleks eesti keeles kättesaadav.

    Programm

    Globaalsetel platvormidel levitatav sisu peab olema maksimaalselt kättesaadav ka eesti keeles. Ülemaailmse leviga platvormid (näiteks Apple, Netflix jt) on valdavalt ingliskeelsed, kuid võimaldavad järjest enam ka sisutõlkeid kasutaja keeleruumi vajadusi silmas pidades. Eesti peab tegema pingutusi platvormide väärtusliku sisu kättesaadaks tegemiseks ka eesti keeles.

  • Riik kaitseb jõulisemalt kodanike võrdset ligipääsu piiriüleselt levitatavatele digitaalsetele teostele ning vaidlustab Eesti loata võõrandatud levitusõigused. Eesti ja Soome avalik-õiguslike ringhäälingute saated peavad olema vabalt kättesaadavad mõlemas riigis.

    Programm

    Eestis elamine ei tohi olla takistuseks ligipääsule digitaalsele kultuurisisule. Riik peab senisest jõulisemalt kaitsma oma kodanike õigust võrdsele li gipääsule teostele, mida piiriüleselt digitaalselt levitatakse. Juhtumid, kus teoste levitamise territoriaalsed õigused Eesti osas on Eesti loata võõran datud kolmandate riikide asutustele või äriühingutele, peavad olema välis suhtluse tähelepanu all ja vaidlustatud. Eesti ja Soome avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide saated ja programmid peavad olema vabalt kättesaadavad nii Eesti kui ka Soome territooriumil.

  • Tuleb paremini kasutada rahvusvahelisi rahastamisvõimalusi, sh Euroopa Liidu digitaalse kultuuri allikaid. Kultuuriloome rahastusvõimalusi tuleb oluliselt paremini tutvustada, selleks saab luua eraldi digitaalse keskkonna.

    Programm

    Paremini tuleb kasutada rahvusvahelisi rahastamisvõimalusi. Euroopa Liidul on mitmeid digitaalse kultuuri arendamiseks mõeldud rahastamisallikaid, mida Eestis kasutatakse tagasihoidlikult, kuna teave nende võimaluste kohta puudub või ei levi. Kultuuriloome rahastusvõimalusi tuleb senisest oluliselt paremini tutvustada ja selleks saab luua eraldi digitaalse keskkonna.

  • Muuseumid peavad olema nii teadusasutused, pärandi hoidjad, haridusasutused kui ka elamuskeskused. Riik peab muuseumide arendamisel lähtuma mõistlikust kogumispoliitikast ning toetama eramuuseume mõtestatult ja läbipaistvalt.

    Programm

    Muuseumid peavad olema nii teadusasutused, kultuuripärandi säilitajad, haridusasutused kui ka elamuskeskused. Eesti muuseumid on teinud viimase kümne aasta jooksul arenguhüppe. Muuseumide arendamisel peab riik lähtuma mõistlikust kogumispoliitikast. Riik peab toetama eramuuseume mõtestatud ja läbipaistval moel.

  • Me toetame eestikeelsete ja Eesti kultuuri peegeldavate filmide tootmist ning muudame filmide tagasimaksefondi eelarve kasutamise paindlikumaks. Soovime suurendada eestikeelsete filmide rahastamist, kaasates Euroopa Nõukogu pakutavat finantseerimist.

    Programm

    Toetame eestikeelsete ja Eesti kultuuri peegeldavate filmide tootmist ning muudame filmide tagasimaksefondi reeglid paindlikumaks. Kehtiv rahastuse mudel ei arvesta filmitootmise pikka protsessi, seetõttu muudame tagasimaksefondi eelarve kasutamise paindlikumaks. Samuti soovime suurendada eestikeelsete filmide tootmise rahastamist, kaasates Euroopa Nõukogu pakutavat finantseerimist.

  • Lahendame Rahvusooper Estonia teatri töötingimused. Tuleb jõuda kokkuleppele, kuidas lahendatakse rahvusooperi ja rahvusballeti kaasaegseks tegevuseks vajalike tingimuste küsimus.

  • Kultuurkapitali nõukogu peab saama iseseisvalt otsustada rahaeraldiste üle ega pea muutuvates oludes jäigalt järgima Riigikogu otsustatud objektide järjekorda. Riigikogu peab vajaduse korral oma nimekirja korrigeerima.

    Programm

    Kultuurkapitali poolt riiklikult tähtsate kultuuriobjektide rahastamine peab olema paindlik ja mõistlik. Kultuurkapitali nõukogu peab olema vaba iseseisvalt otsustama rahaeraldiste üle. Muutuvates tingimustes ei pea kultuurkapital jäigalt kinni pidama Riigikogus otsustatud objektide rajamise järjekorrast. Riigikogu peab enda poolt kehtestatud nimekirjas tegema korrektiive, kui muutunud keskkond seda tingib.

  • Me toetame Tartu Ülikooli Liikumislabori programmi "Liikuma Kutsuv Kool" laienemist kõikidesse koolidesse, et lapsed liiguksid koolipäeva jooksul piisavalt, ning võtame kasutusele uue liikumisõpetuse ainekava.

    Programm

    Toetame laste liikumisharjumuse kujunemist koolis. Toetame Tartu Ülikooli Liikumislabori "Liikuma Kutsuva Kooli programmi" laienemist kõikidesse koolidesse, et lapsed saaksid koolipäeva sees piisav alt liikuda, mis toetab nii laste vaimset tervist kui ka õppimisvõimet. Lisaks võtame kasutusele uue liikumisõpetuse ainekava.

  • Omavalitsused peaksid toetama spordiühinguid infrastruktuuri ja tegevustoetusega, eriti laste- ja noortespordiks; vajadusel toetab riik omavalitsusi. Kultuurkapitalis luuakse üleriigiliste spordirajatiste toetussüsteem alkoholi-, tubaka- ja hasartmängumaksu tuludest.

    Programm

    Spordielu korraldavad inimeste endi poolt moodustatatud ühingud ja organisatsioonid. Omavalitsused peaksid toetama spordiühinguid nende harrastustegevus es nii vajaliku infrastruktuuri rajamisega kui ka tegevustoetusega eelkõige laste- ja noortespordi arendamiseks. Vajadusel saab riik omavalitsusi selles osas toetada. Kultuurkapitalis luuakse üleriigiliselt oluliste spordirajatise arendamise toetussüs teem, mille vahendid saadakse alkoholi- ja tubakaaktsiisidest ning hasartmängumak sust laekuvatest summadest.

  • Me suurendame Eesti Olümpiakomitee (EOK) riigieelarvelist rahastamist 2024. aastast vähemalt 2 miljoni euro võrra. Saavutussporti tuleks toetada ainult EOK kaudu, mitte Kultuurkapitalist, ja EOK jaotab raha vabalt.

    Programm

    EOK riigieelarvelist rahastamist suurendatakse 2024. aastast vähemalt 2 miljoni euro võrra. Saavutus- ja võistlussporti toetatakse Eesti Olümpiakomitee (EOK) rahastamisega riigieelarvest, neile eraldatud vahendite jaotamisel on EOK vaba. Saavutussporti ei peaks rahastatama Kultuurkapitalist, vaid see peaks toi muma üksnes EOK vahendusel. EOK rahastamise suurendamisel vabanevaid

  • Kultuurkapitali vahendeid saab kasutada spordisündmuste, liikumisharrastuse ja muu spordielu edendamiseks. Alkoholi-, tubaka- ja hasartmängumaksu tuludega rahastamine on end kultuuriobjektide puhul õigustanud ning sama süsteemi saab kasutada üleriigilise tähtsusega spordirajatiste rajamiseks.

    Programm

    Kultuurkapitali vahendeid saab kasutada spordisündmuste rahastamiseks ja liikumisharrastuse ning muu spordielu edendamiseks. Riiklikult oluliste kultuuriobjektide rahastamine selleks otstarbeks eraldi alkoholi- ja tubaaktsiisist ja hasartmängumaksust Kultuurkapitali vastavasse rahastusse laekuvate vahenditega on end õigustanud ja samalaadset süsteemi saab kasutada ka üleriigilist tähtsust omavate spordirajatiste rajamiseks.

  • Treenerite töö tasustamise põhimõtted peavad olema samasugused kultuuritöötajate tasustamisega. Treenerite palgatingimused peavad olema vastavuses kultuuritöötajatega. Riik ja omavalitsused arvestavad sellega toetuste määramisel.

  • Me peame oluliseks ausat konkurentsi spordis. Riiklik spordipoliitika ei lepi dopingu ega kokkuleppemängudega ning riik toetab rahaliselt vajalike järelevalvesüsteemide loomist.

    Programm

    Spordis peab kehtima aus konkurents ja riik toetab selle tagamist. Leppimatus keelatud ainete kasutamisega sportlike saavutuste parandamiseks, kokkuleppemängudega ja muude ebaausate võtetega on riikliku spordipoliitika prioriteet. Riik abistab rahaliselt spordiüldsust selleks vajalike järelevalvesüsteemide loomisel ja tegutsemisel.

  • Me toetame rahvusvahelisi suurüritusi. Töötame välja selged ja läbipaistvad suurürituste rahastamise reeglid, selleks kaardistame Eestile olulised võistlused ja määratleme kriteeriumid.

    Programm

    Toetame rahvusvahelisi suurüritusi. Üksikute suurürituste erakorralise rahastamise asemel vajab Eesti süsteemsemat, läbipaistvamat ja strateegilisemat lähenemist suurvõistluste rahastamiseks. Selleks töötame välja selged ja läbipaistvad suurürituste rahastamise reeglid, mille eelduseks on Eestile huvipakkuvate suurvõistluste kaardistamine ning selleks vajalike kriteeriumite (erasektori panus, ala populaarsus, eestlaste osalus jne) defineerimine.

Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.