Kogulugu

Lubaduste võrdlus teemade kaupa

Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.

TeemaReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised
Maksud ja eelarve925–283261321
Energeetika ja kliima3838–2219––19
Loodus ja põllumajandus3845–501373–56
Tervishoid252616474943–41
Haridus ja teadus4034–38959467
Pered ja sotsiaalkaitse212416337255320
Riik ja õigus1954333444281836
Kultuur, keel ja sport2836–924779–38
Elamu ja regioonid3832–253933–6
Transport2224–22–––22
Kaitse ja julgeolek402255411557416
Majandus ja tööturg24––34114109523
Välispoliitika ja ränne1131631126–21

Maksud ja eelarve

ReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised

Isamaa

28 lubadust

  • seisab stabiilse euro eest, seab eesmärgiks, et tarbijahinna indeksi kasv ei ületaks keskpikas perspektiivis 2% aastas ja rakendab eelarvepoliitikat, mis toetab inflatsioonieesmärgi saavutamist ja hoidmist,

  • peab võimalikuks riigi võlakoormuse suurendamist eestluse elujõudu, majanduse konkurentsivõimet ja riigi kaitsevõimet kasvatavate investeeringute tegemiseks,

  • tagab kontrolli monopolide üle ja kaitseb tarbijat suhetes turgu valitsevat seisundit omavate ettevõtjatega.

  • on vastu uutele maksudele ja maksumäärade tõusule,

  • viib ellu perepõhise tulumaksureformi (loe lähemalt valdkonnast RAHVUS),

  • toetab ettevõtete maksukoormuse vähendamist ning otsib võimalusi tööjõumaksude vähendamiseks,

  • ajakohastab õigusaktidega fikseeritud tulumaksuvabastuse piirmäärad, sh välislähetuse päevaraha, isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis, vastuvõtukulud,

  • lihtsustab dividendide maksustamise korda ja muudab selleks regulaarsete dividendide soodusmäära (14/86) rakendamise vabatahtlikuks,

  • lõpetab dividendide topeltmaksustamise neil, kes omavad alla 10% osalust.

  • seab eesmärgiks hea kapitali kättesaadavuse ja võimalikult madalad laenuintressid nii ettevõtetele kui ka kodumajapidamistele. Selleks:

  • hoiab Eesti krediidireitingu vähemalt tänasel tasemel,

  • toetab suuremat konkurentsi kapitali- ja krediiditurul,

  • parandab kapitali kättesaadavust,

  • loob vastutustundliku laenamise edendamiseks ja konkurentsi parandamiseks riigi initsiatiivil positiivse krediidiregistri,

  • tagab seadusega reaalse ja toimiva järelevalve hoiu-laenuühistute üle,

  • vähendab rahapesu regulatsioonide järgimisega seonduvat bürokraatiat ning parandab rahapesu tõkestamiseks vajaliku info (sh PEP-ide nimekirja) kättesaadavust riiklikest registritest,

  • laiendab krediidiasutuste võimalusi tagada serverite ja andmebaaside maksimaalne kriisikindlus, kättesaadavus ja turvalisus ka pilveteenusena,

  • toetab prioriteetsena Eesti finantstehnoloogia ettevõtete kasvu ning parandab nende konkurentsikeskkonda ja konkurentsivõimet globaalselt regulatiivsete muudatuste, sihtprogrammide ja e-identiteedi arenduse kaudu

  • tõstab prospektimääruse lävendi maksimaalse võimaliku tasemeni,

  • jätkab riigile kuuluvate ettevõtete või nende osaluste börsile viimist,

  • laiendab mittepankadest krediidiandjate ja -vahendajate (KAV) võimalusi kaasata kapitali Eesti börsilt,

  • kasvatab oma- ja sarnase kapitali pakkumist väärtpaberiturul, kaasates selleks võimalusel riigi ja EL fondide vahendeid,

  • laiendab pensioni investeerimiskonto kasutamise võimalusi,

  • jagab majandusraskuste süvenedes rohkem riigipoolset kaitset võlgnikele kohtumenetluses, täitemenetluses ja suhetes inkassoteenuse osutajatega.

  • loob ja viib ellu programme kodude, avalike hoonete, tehnorajatiste ning transpordi energiasäästlikumaks muutmiseks,

  • suurendab Natura 2000 jt looduskaitsealuste alade omanikele suunatud toetuste mahu riigieelarves,

  • rakendab maavarade kaevandamisel sarnaselt tuuleenergia tootmisega taluvustasu, mida kaevandaja peab maksma paikkonna elanikele,

  • toetab ringmajanduse mudeli muutumist senisest regionaalsemaks, et tagada konkurentsivõime valdkonna ettevõtete toodetele ja ressursi kättesaadavusele.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

3 lubadust

  • Maksame toetust liiga kõrgete elektrihindade leevendamiseks, peame vajalikuks nii perede, ettevõtete kui ka omavalitsuste toimetulekut. Koostöös omavalitsustega rakendame toetust ka puiduga kütjatele küttehinna stabiliseerimiseks.

    Rahandusministeeriumi arvamus: 2023.a riigieelarves ei ole lubaduse täitmiseks katet kavandatud

  • Töötame välja meetmete paketi maksimeerimaks sisemaise biogaasi tootmise potentsiaali, et asendada imporditud ja fossiilset maagaasi. Riigipoolsete meetmetega kindlustame kohalikule biogaasile õiglase turu.

  • Maksame raiemahtude vähendamiseks, metsa ja elurikkuse säilitamiseks erametsaomanikele kompensatsiooni.

Eesti Reformierakond

9 lubadust

  • Reformierakonna eesmärk on ehitada Eestist parima elukeskkonnaga maa konkurentsivõimelise avatud majandusega. Riik loob erainitsiatiivile raamistiku ja sekkub minimaalselt, ilma maksukoormust tõstmata.

    Programm

    Kindlates kätes majandus ja rahandus. Reformierakonna eesmärk on ehitada Eestist parima elukeskkonnaga maa. See on võimalik üksnes konkurentsivõimelise avatud majandusega, mis tagab ühiskonna heaolu kasvu meie käsutuses olevate varade (nii inimkapitali, teadmiste kui ka loodusvarade) kestliku ja vastutustundliku kasutusega. Erainitsiatiiv on majanduse kerksuse ja edukuse alus ning riigi roll on luua erainitsiatiivi teostumiseks raam, sekkudes minimaalsel määral ja seal, kus sekkumine on tingimata vajalik. Roheinvesteeringud on meie selle sajandi võimalus - Eesti peab olema eestvedaja ja rajaleidja, nii nagu oleme seda digiühiskonna loomisel ja arendamisel. Tugev ja innovaatiline majandus võimaldab kasvatada ühiskonna heaolu vähima keskkonnajalajäljega, ilma maksukoormust tõstmata ning on ühtlasi Eesti julgeolekugarantii. Tugev majandus loob kodanikele jõukust ja annab enam vabadust.

  • Peame oluliseks vältida üldise maksukoormuse tõstmist, maksusoodustusi ja erandeid, tehes tarku kuluotsuseid ja viies läbi struktuurseid reforme. Korras riigirahandus on riigi ja rahva jätkuvuse ning tugeva majanduse eeldus.

  • Me viime riigieelarve tasakaalu nelja aastaga, kui majandus kasvab tavapärasest tugevamalt. Tulusid kasvatame maksukoormust tõstmata, tarkade kuluvalikute ja struktuursete reformidega.

    Programm

    Viime riigi tulud ja kulud tasakaalu. Riigieelarve on kroonilises puudujäägis - see kiirendab hinnatõusu ja pole jätkusuutlik. Seepärast viime tavapärasest tugevama majanduskasvu korral kroonilises puudujäägis oleva riigieelarve tasakaalu nelja aastaga. Eelarvetulusid tuleb kasvatada maksukoormust tõstmata innovaatilise ja teadmisma huka majanduse abil ning tarkade kuluvalikute ja struktuursete reformidega.

  • Ajutiste kulutuste ja majandusolukorra olulise halvenemise puhuks peavad riigil ja omavalitsustel olema piisavad finantspuhvrid ja usaldusväärsus, et laenuvajaduse korral puudujääk soodsalt katta.

  • Me hoiame riigivõla võimalikult madalal. Laenu ja reserve kasutame ainult majandustsükli mõna tasandamiseks ning kriisikuludeks.

    Programm

    Hoiame Eesti riigivõla võimalikult madalal ja ei jäta tänaseid soove tulevaste põlvede kohustuseks. ELi madalaim võlakoorem on Eesti konkurentsieelis, mitte puudus, millest vabaneda. Riigi kulude katmine laenuga täisvõimsusel töötava majanduse tingimustes kiirendab hinnatõusu, süvendab tööjõupuudust, tekitab majan duses muid tasakaalutusi, tõstab laenu hinda riigile endale ja erasektorile ning halvendab riigi kulude kvaliteeti. Laen ja reservide kasutamine on õigus tatud ainult majandustsükli mõõna tasandamiseks ning kriisikuludeks.

  • Hoiame maksukoormuse nii madala kui võimalik ja ühiste kulude rahastamiseks hädavajalik. Maksusüsteem peab koormama kodanikke ja majandust võimalikult vähe ning motiveerima riiki oma tulusid targalt kasutama.

  • Me hoiame maksusüsteemi konkurentsivõimelise, lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste erandidega. Eelistame maksustada kahjuliku mõjuga tarbimist, mitte tööd ja investeeringuid, ega tõsta üldist maksukoormust.

    Programm

    Hoiame maksusüsteemi konkurentsivõimelisena. Reformierakond hoiab ja arendab maksusüsteemi, mis on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, ühetaoline, võimalikult väheste eranditega, lihtne hallata ja läbipaistev. Tööjõu ja investeeringute maksustamisele eelistame kahjulike kõrvalmõjudega tarbimise maksustamist. Hoidume üldise maksu koormuse tõstmisest ja järgime seda ka vara maksustamisel. Maa maksus tamisel peame määrade ja erandite otsustamisel vajalikuks omavalitsuste autonoomiat. usaldusväärsus, mis võimaldab soodsatel tingimustel laenu võtta. Peame oluliseks vältida üldise maksukoormuse tõstmist, maksusoodustusi ja '-erandeid, tehes tarku kuluotsuseid ja viies läbi struktuurseid reforme. Ko rras riigirahandus on riigi ja rahva jätkuvuse ning tugeva majanduse eeldus.

  • Me kaotame eraisikute maksukünnise ja taastame abikaasade ja kooselupartnerite ühisdeklaratsiooni. Tõstame maksuvaba miinimumi kõigile 700 euroni kuus.

    Programm

    Kaotame eraisikute "maksuküüru" ja taastame abikaasade ja kooselupartnerite ühisdeklaratsioonid. Maksuvaba miinimum peab olema kõigile ühetaoline riikliku koormise vaba miinimum. Tõstame maksuvaba miinimumi 700 euroni kuus kõigile. Sot siaalpoliitikat ei saa teha maksueranditega tõhusalt, sest sellised erandid on kulukad ega jõua tegelike abivajajateni. Ühise tuludeklaratsiooni esita mine peab lisaks abikaasadele olema ka registreeritud kooselus olevatele paaridele.

  • Me motiveerime eraraha kaasamist tervishoidu ja pensioniks kogumisse. Tööandja saab senisest rohkem arvata tervishoiukulusid ettevõtluskuluks ning toetame pensioniks säästmist.

    Programm

    Motiveerime eraraha kaasamist tervishoidu ja pensioniks kogumisse. Võimaldame tööandjal senisest rohkem teha tervishoiukulusid ettevõt luskuluna, sealjuures terviseennetuseks, eriti tööst tulenevate riskide maan damiseks. Peame oluliseks ja toetame pensioniks säästmist, tagamaks kõrgemad sissetulekud tuleviku pensionäridele.

Parempoolsed

13 lubadust · Ei kuulu Riigikokku

  • lükata edasi tulumaksuvaba miinimumi tõstmine. See ei ole tänases majandusolukorras põhjendatud, vastupidi, annab inflatsioonile hoogu juurde;

  • jätta riigieelarvest välja nn katuserahad ning vähendada valitsuse reservfondi 156 238 000 euro võrra ehk langetada reservfondi maht tänavuse aasta tasemele;

  • loobuda ebaõiglasest ja Eesti perede tegelikke vajadusi mitte arvestavast peretoetuste tõusust 860 euroni kuus;

  • viia kõik riigipoolsed toetused targale e-riigile kohaselt andme- ja vajaduspõhiseks;

  • lõpetada tasuta ühistranspordi projekt ning doteerida ühistransporti edaspidi vaid tõendatud vajaduse korral ning mahus.

  • Eesti maksusüsteem on hinnatud maailmas kõige konkurentsivõimelisemaks. Hoiame seda.

  • Maksukoormust ei tohi tõsta. Mistahes muudatused maksustamisel peavad soodustama jõukuse juurde loomist ehk ettevõtlust, eksporti ja uute töökohtade loomist.

  • Alustame tööjõumaksude langetamist, et hõlbustada ettevõtlusega alustamist ja uute töökohtade loomist. Kasvav maksubaas ja majanduskasv toob riigieelarvesse lisatulu.

  • Parempoolsed ei toeta uute varamaksude kehtestamist.

  • Tagame korras rahanduse ja tasakaalus riigieelarve kui riigi rahandusliku iseseisvuse alussambad.

  • Lõpetame riigi püsikulude katmiseks laenamise.

  • Astume vastu rahakülvile ja häälte ostmisele võlarahaga. Algatame negatiivse lisaeelarve, et rookida riigieelarvest välja valimiste eel sinna sisse kirjutatud populism.

  • Peatame avaliku sektori paisutamise. Kasutame kriisi keskvalitsuse ametnikkonna kärpimiseks ning üleminekuks andmepõhisele riigihaldusele.

Eestimaa Rohelised

21 lubadust · Ei kuulu Riigikokku

  • Tõstame tulumaksuvaba tulu piiri 1000 euroni kuus.

  • Töötava pensionäri töötasule rakendub eraldi arvestatav lisa-tulumaksuvabastus 400 euro ulatuses, et soodustada jõukohast panustamist ja heaolu ning vähendada üksildust ning vaesust.

  • Maksumäär maksuvaba tulu ületavale osale kuni kahe mediaanpalga piirini on 15%. Kahe mediaanpalga määra ja nelja mediaanpalga määra ületavad osad maksustatakse vastavalt 20% ja 23% määraga.

  • Tulumaksu kuni 2% kasutamise otsustab maksumaksja soovi korral ise, toetades näiteks meelepärast MTÜ-d.

  • Teeme vajadusel maksuerandeid innovatiivsetele ettevõtetele, kes selgelt panustavad üldise hüve kasvu ja kelle tegevus omab riigile laiemat positiivset mõju. See kehtib sotsiaalselt vastutustundlike ja keskkonnasäästlike ettevõtete kohta.

  • Vabastame ettevõtete kulutused töötajate haiguste ennetusele, tervishoiule, taastusravile, hambaravile, (omaste)hooldusele, lastehoiule, tööandjapensionile jmt karistuslikust erisoodustusmaksust.

  • Vabastame ettevõtete kulutused ühistranspordile, jalgrattakasutusele ja töötajate majutusele erisoodustusmaksust.

  • Vabastame maksudest ettevõtete teaduspõhised ennetusprogrammid, mis on suunatud töötajatele ja nende peredele, et muutused tervisekäitumises oleksid suuremad ja püsivamad.

    Programm

    Vabastame maksudest ettevõtete teaduspõhised ennetusprogrammid, mis on suunatud nii töötajatele kui ka töötaja perekonnale, sest siis on muutused töötajate tervisekäitumises suuremad ja püsivamad. 2017. aastal maksid ettevõtted ametlikult töötajate tervisekulutusi 5 miljoni euro eest ja töötervishoiule kulutati 18 miljoni ringis. Samal ajal on ainuüksi ajutisest töövõimetusest tulenevad otsesed kulud, mida on võimalik oluliselt vähendada töötajate tervise eest parema hoolitsusega, suurusjärgus 690 miljonit eurot. Riigi otsene rahaline kaotus moodustab sellest 290 miljonit, tööandjate kaotus teist samapalju ja töötajate kaotus on hinnatud 110 miljonile eurole. Siia lisanduvad veel kaudsed kulud.

  • Võimaldame inimesel maksuvabalt kasutada pensionifondi kogunenud raha enda või lapse elupäästvaks raviks, kui Haigekassa selle eest ei tasu.

  • Vähendame mahetoidu, taastuvenergia, keskkonnasäästliku ühistranspordi ja parandustöökodade käibemaksu 5 protsendini.

  • Kehtestame pestitsiidi-aktsiisi keskkonnaohtlikele tehisainetele.

  • Teeme osalise tööajaga töötamise lihtsamaks: tööga seotud sotsiaalhüved ja toetused viiakse proportsiooni töökoormusega, osalise töö tõttu ei kao kogu toetus ning sissetulek peab tööle asudes kasvama.

    Programm

    Teeme osalise tööajaga töötamise lihtsamaks. Sotsiaalhüved ja -toetused, mis on seotud töötamisega, viiakse proportsiooni töökoormusega / töö eest saadava tasuga. Osalise koormusega töötamine ei tohi automaatselt kaotada inimese kogu toetust. Inimese sissetulekud peavad tööle asudes suurenema, mitte samaks jääma või vähenema.

  • Võtame suuna lühemale 4-päevasele (32 tundi) töönädalale, mis hoiab inimeste tervist ja suurendab õnnetunnet.

  • Ettevõtted, mis lähevad täielikult üle taastuvenergiale, saavad järgneval aastal tulumaksuvabastuse, mille ulatus sõltub energiasäästu ja taastuvenergia tootmisesse tehtud investeeringutest..

  • Tagastame käibemaksu muinsuskaitse all olevate ja miljööalade väärtuslike hoonete (sh pühakodade) ning vallasesemete restaureerimise kuludelt, et omanikud hoolitseksid oma varaga paremini.

    Programm

    Käibemaksu tagastamine muinsuskaitse all olevate ja miljööalade väärtuslike hoonete (sh pühakodade) ning vallasesemete restaureerimiseks tehtud kuludelt. See maksusoodustus motiveeriks omanikke oma muinsuskaitse aluse vara eest paremini hoolt kandma ja võimaldaks võtta kasutusele selleks otstarbeks oluliselt enam vahendeid.

  • Eesti vajab kiiresti ehitusjäätmete ja ehitusmaterjalide taaskasutuse ja ümbertöötlemise programmi ning vastavaid maksusoodustusi.

  • Me nõuame, et ELi süsinikulekke maks, mis võetakse järk-järgult kasutusele alates 2026. aastast, kehtestataks kiiremini, juba alates 2024. aastast. Maks tuleb imporditavatele kaupadele ja teenustele, mille tootjamaal pole ELiga võrreldavaid heitmenõudeid.

    Programm

    Uue maksuna oleme kogu Euroopa Liidule välja pakkunud süsinikulekke maksu, mille sisseviimisega on seni lubamatult venitatud, nüüd otsustatud kohaldada järk-järgult alates 2026. aastast nn piirimeetme nime all. Süsinikulekke maks kehtestatakse nendele imporditavatele kaupadele ja teenustele, mille tootmisriigis pole vastavas sektoris kehtestatud ELiga võrreldavaid keskkonnanõudeid heitmete vähendamiseks või neid ei täideta. See peab vältima reostava ja raiskava tootmise kolimist lõdvemate keskkonnanõuetega riikidesse ja keskkonna arvelt kasumi teenimist, transpordisaastet ning soodustama kohalikku säästvat tootmist ja ringmajandust. Nõuame kiiremat ja forsseeritumat kehtestamist juba alates 2024. aastast.

  • Me toetame Tobini maksu ehk väga väikese maksu kehtestamist rahvusvahelistele rahaülekannetele ning embargot maksuparadiisidele. Need muutused eeldavad riikidevahelist koostööd.

    Programm

    Toetame rahvusvahelise finantsstabiilsuse suurendamist niinimetatud Tobini maksu – rahvusvahelistelt rahaülekannetelt võetavat väga tagasihoidliku suurusega maksu – sisseseadmist ja maksuparadiisidele embargo kehtestamist. Tobini maks oma suurusega ei mõjuta reaalmajanduse toimimist, aga muudab kahjumlikuks üksteisele kiirelt järgnevad rahasiirdamised. Neid muutusi saab ellu viia teha vaid riikidevahelises koostöös, muutes selle arusaama meie väärtuspõhise välispoliitika osaks. Kuulutame sõja maksuparadiiside kaudu laialdaselt rahastatavale ebaseaduslikule ning laastavale kalapüügile ja metsaraiele.

  • Võtame ajale jalgu jäänud ning keskkonnakahju, suurt sotsiaalset ebavõrdsusust ja ebaõiglust mittearvestava sisemajanduse kogutoodangu (SKT) asemel kasutusele inimese ja keskkonna heaolu arvestavad majandust ning eelarvepoliitikat iseloomustavad näitajad.

  • Me maksustame fossiilkütusetööstuse ülikasumid kogu Euroopa Liidus ja lõpetame selle tööstuse toetamise maksumaksja rahaga.

    Programm

    Maksustame fossiilkütusetööstuse ülikasumid kogu Euroopa Liidus ning lõpetame fossiilkütusetööstuse subsideerimise maksumaksja rahaga. Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel subsideeriti seda keskkonda hävitavat sektorit ainuüksi 2020. aastal 5,9 triljoni dollariga ning aastaks 2025 võib see summa kasvada 7 triljoni dollarini. Seda on rohkem kui kogu planeedi riikide tervishoiukulutused kokku.

  • Teadvustame, et globaliseeruvas maailmas on paljud (põlis)kultuurid tarbimisühiskonna poolt ohustatud - parandamaks nende väljavaateid, on vaja arendada üleilmset koostööd nende vahel.

Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.