Kogulugu

Lubaduste võrdlus teemade kaupa

Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.

TeemaReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised
Maksud ja eelarve925–283261321
Energeetika ja kliima3838–2219––19
Loodus ja põllumajandus3845–501373–56
Tervishoid252616474943–41
Haridus ja teadus4034–38959467
Pered ja sotsiaalkaitse212416337255320
Riik ja õigus1954333444281836
Kultuur, keel ja sport2836–924779–38
Elamu ja regioonid3832–253933–6
Transport2224–22–––22
Kaitse ja julgeolek402255411557416
Majandus ja tööturg24––34114109523
Välispoliitika ja ränne1131631126–21

Kultuur, keel ja sport

ReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised

Isamaa

92 lubadust

  • 1. viib ellu perepõhise tulumaksureformi:

  • sh iga alaealise lapse eest kehtestatakse tulumaksuvaba miinimum 5000 €

  • sh abikaasad saavad õiguse esitada ühine tuludeklaratsioon kogu tulumaksuvaba miinimumi ulatuses

  • 2. parandab õnneliku paarisuhte loomise ja hoidmise ning vanemahariduse programmide kättesaadavust, suurendades nende rahastuse 2 000 000 euroni aastas, sh

  • 3. võrdsustab lapsetoetused, suurendades esimese ja teise lapse toetuse 100 €-le

  • 4. parandab eluruumide kättesaadavust nelja ja enama lapsega peredele; toetab neljanda või enama lapse sündimisel perre investeeringut eluasemesse kuni 75 000 euro ulatuses pere kohta

  • 5. tagab vanemapuhkuselt tööle naasnud lapsevanemale lapse haigestumisel hoolduslehele jäämisel töövõimetushüvitise tema keskmise palga väärtuses

  • 6. vabastab abielu sõlmimise riigilõivust

  • 7. tõstab elatisabi ülempiiri 200-eurole kuus, mida riik maksab lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust

  • tagab lapsi soovivatele peredele piisava majandusliku toe, et ükski laps ei jääks Eestis sündimata majanduslikel põhjustel,

  • viib ellu perepõhise tulumaksureformi:

  • iga alaealise lapse eest kehtestatakse tulumaksuvaba miinumum 5000 eurot

  • annab abikaasadele õiguse esitada ühine tuludeklaratsioon,

  • parandab eluruumide kättesaadavust nelja ja enama lapsega peredele, arendades vastavaid riiklikke toetusmeetmeid ja suurendades nende mahtu; toetab neljanda või enama lapse sündimisel perre investeeringut eluasemesse kuni 75 000 euro ulatuses pere kohta,

  • parandab kodulaenu kättesaadavust lastega peredele, sh laenu taotlemisel vanemapuhkuse perioodil või kodu asumisel vähese aktiivsusega kinnisvaraturu piirkonnas,

  • edendab riigi, kohaliku omavalitsuse ja erakapitali koostöös elamuarendust noortele peredele maapiirkondades.

  • väärtustab abielu ja laste kasvatamist,

  • algatab põhiseaduse täiendamise naise ja mehe vahelise abielu kui rahvuse püsimajäämise tagatise õiguskaitse parandamiseks,

  • tagab vanemapuhkuselt tööle naasnud lapsevanemale lapse haigestumisel hoolduslehele jäämisel töövõimetushüvitise tema keskmise palga väärtuses (praeguarvestatakse töövõimetushüvitist miinimumpalgast lähtudes)

  • vabastab abielu sõlmimise riigilõivust,

  • kujundab haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna koostöös lasterikkust ja terveid peresuhteid väärtustavaid ühiskondlikke hoiakuid,

  • seisab vastu perevaenuliku propaganda levikule,

  • tunnustab peresõbralikke tööandjaid ja ühiskondlikke algatusi.

  • kaitseb lapse huve abielulahutuse korral, et lapsel säiliks lähedussuhe mõlema lahutatud vanemaga ning mõlemad vanemad hoolitseksid lapse eest nii olmeliselt kui ka emotsionaalselt,

  • kaitseb vanema kaotanud lapse huve,

  • kaitseb üksikvanema perre sündinud lapse huve,

  • tagab vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsele turvalise, püsiva ja terapeutiliselt kompetentse hoolitsuse perekondliku turvatunde ja kiindumussuhte hoidmiseks ning lapse tulevikupotentsiaali parimal viisil avamiseks,

  • tagab kasuperedele, hooldusperedele ja asenduskodude vanematele supervisiooni, koolitused ja majandusliku toe,

  • tõstab elatisabi ülempiiri, mida riik maksab lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust, 200 eurole kuus; elatise maksmata jätnud lapsevanemalt nõuab riik tagatise välja

  • pöörab erilist tähelepanu laste väärkohtlemise ja perevägivalla ennetamisele ning vägivallaohvrite toetamisele,

  • kaitseb last agressiivse seksuaalpropaganda ja sooärevuse tekitamise eest, väärtustades seeläbi lapse vaimset tervist,

  • kaitseb lapsevanemate õigust kaasa rääkida lastele antava seksuaalhariduse kohasuse osas nii lasteaias kui ka koolis,

  • toetab lähisuhtevägivalla teadvustamist, ennetamist ja avastamist, vägivaldse suhte katkestamist, süüdlase vastutuselevõtmist, ohvriabi ja vägivallast loobujate tugiprogramme,

  • toetab lähisuhtevägivalla ja alaealiste vastu suunatud vägivalla eest määratavate karistuste karmistamist ning pedofiilide registri loomist

  • viib lõpule ülemineku eesti õppekeelele kõigis lasteaedades ja koolides

  • tõstab õpetaja töötasu alammäära 125 %-ni Eesti keskmisest palgast

  • eraldab vahendid alushariduse ja huvikoolide õpetajate palgatõusuks,

  • tagab Eesti kultuuri elujõu hoidmiseks ja majanduses lisaväärtuse loomiseks teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise 1% SKT-st

  • võimaldab tõsta ülikooli professori palgamäära Eesti keskmisest 4-kordseks, kaasprofessoril 3-kordseks ja doktorikraadiga lektoril 2-kordseks

  • sätestab keeleseaduses täiendavad eesti keele nõuded teenuste osutamisel, avalikus ruumis ja kohalike omavalitsuste volikogudes

  • parandab kultuuri kogemise võimalusi üle Eesti, toetab Eesti tippkultuuri elujõulisust ning tagab professionaalsetele autoritele loomevõimalused, jätkab loovisikute sotsiaalsete tagatiste süsteemi arendamist

  • teostab Eesti kultuuritaristu auditi, eesmärgiga olemasolev taristu kaasajastada,

  • korraldab Laulu- ja tantsupeo seaduse vastuvõtmise

  • tagab korrektse eesti keele kasutamise ja arenemise kõikides riigi- ja omavalitsusasutustes ning avalikus ruumis, sh küberruumis ning toetab eesti keele masintõlke tarkvaraarendusi, et kõikjal tehiskeskkonnas oleks võimalik kasutada eesti keelt,

  • sätestab täiendavad eesti keele nõuded teenuste osutamisel, avalikus ruumis ja kohalike omavalitsuste volikogudes,

  • viib riigi, kohalike omavalitsuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja sihtasutuste dokumendihalduse tarkvara üle eesti keelele,

  • tunnustab rahvusvahelisi ettevõtteid ja kodanikuühendusi, kes oma organisatsiooni sees soodustavad muu päritolu töötajate eesti keele omandamist ja kasutamist; Isamaa otsib võimalusi parimate algatuste toetamiseks ja laiendamiseks,

  • tõstab keelenõuete rikkumisel tasumisele kuuluva sunniraha 9600 eurole,

  • panustab täiendavalt eesti keele õppe ja kasutamise võimalustesse internetis ja nutiseadmetes,

  • suurendab täiskasvanute eesti keele kursuste mahtu.

  • viib lõpule ülemineku eesti õppekeelele kõigis lasteaedades ja koolides, juhtides protsessi ning eraldades selleks vajalikud vahendid; üleminek algab 2024. aastal ning viiakse põhikoolis lõpule 2029/30. õppeaastaks.

  • toetab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks loovisikuid pikaajaliste stipendiumite kaudu, jätkab kunstniku- ja kirjanikupalga maksmist, kaasates ka teisi kunstivaldkondi,

  • jätkab loovisikute sotsiaalsete tagatiste süsteemi arendamist, et viia see vastavusse vabakutselise loovtöö iseloomuga,

  • toetab Eesti tippkultuuri elujõulisust tasakaalustamaks massikultuuri levikut ning tagab professionaalsetele autoritele loomevõimalused,

  • toetab pärimuskultuuri nii professionaalse kui ka harrastustegevuse vormis.

  • toetab eesti autoreid, eestikeelse kirjanduse levikut, raamatukogusid ja digilahendusi ning tagab eestikeelse kirjanduse ja meedia kättesaadavuse,

  • arendab loometööks ja loomingu eksponeerimiseks vajalikku tehnilist infrastruktuuri koostöös erialaliitude, arenduskeskuste ja kohalike omavalitsustega,

  • toetab kohalikel traditsioonidel põhinevate festivalide ja muude kultuurisündmuste läbiviimist kogukondade identiteedi ja ühtekuuluvuse edendamiseks,

  • aitab kaasa eesti kultuuri jõudmisele maailma, kaasates selleks rahvusvahelist turundus- ja produktsioonikompetentsi,

  • toetab filmide tootmist, filmiharidust ning väärtfilmide ja filmipärandi kättesaadavuse parandamist, peab oluliseks eestikeelsete ja eesti kultuuri kajastavate filmide ja muu audiovisuaalse loomingu turuosa ja ekspordi kasvu,

  • näeb audiovisuaalsektorit kui üht ekspordipotentsiaaliga valdkonda ja peab jätkuvalt oluliseks tagasimaksefondi kui meedet, mis toetab audiovisuaalsektori ekspordivõime, hõive ning palkade ja tasutud maksude kasvu,

  • toetab tingimuste loomist mitmekülgseks kultuuri- ja huvitegevuseks kõikjal Eestis ning täiendab vajadusel rahva- ja kultuurimaju ning huvitegevuse korraldust puudutavat õiguslikku raamistikku,

  • parandab erivajadusega inimeste kultuurist osasaamise võimalusi, sealhulgas kultuuriasutuste füüsilist ligipääsetavust ning jätkab eesti filmide varustamist kirjeldustõlkega nägemispuudega inimestele,

  • teeb koostööd erameediakanalitega, et ühiskonna jaoks oluline ja hädavajalik info oleks kättesaadav kõigis kanalites,

  • tagab eestikeelse avaliku meedia sisu kättesaadavuse interneti kaudu üle maailma,

  • soodustab erakapitali suuremat kaasamist kultuuri loomisesse ja edendamisse,

  • suurendab tulumaksusoodustusega kultuuri- ja spordivaldkonna vabaühendustele tehtavatetulumaksuvabade annetuste ülempiiri.

  • toetab laiapindse riigikaitse osana rahvusliku mälu hoidmist,

  • toetab rahvusteadusi ja nende uurimistulemuste levitamist ning suurendab vastavat erirahastust,

  • toetab kultuurimälu hoidmist, arendamist ja uurimist mäluasutustes ning parandab talletatud kultuuripärandi kättesaadavust muuseumikogude ja arhiivide digiteerimise teel,

  • aitab kaasa rahvuslike väärtuste kinnistumisele ühiskonnas läbi mitmekülgse haridusvõrgu, noorsootöö, kogukonnahariduse ning koostöö eraharidusasutuste ja strateegiliste partneritega,

  • parandab riigikaitsealaste laste- ja noorsooprogrammide kättesaadavust üle Eesti,

  • pöörab avaliku ruumi kujundamisel tähelepanu eestluse ja omariikluse loo edasikandmisele ja kinnistumisele rahvuslikus teadvuses,

  • kannab hoolt laulupidude ja tantsupidude elujõulisuse eest, algatab laulu- ja tantsupeo seaduse vastuvõtmise ning jätkab juhendajate tegevuse toetamist ettevalmistusperioodil.

  • teostab Eesti kultuuritaristu auditi eesmärgiga olemasolev taristu kaasajastada, kaalutletud juhtudel rajada uusi riiklikult olulisi kultuuriobjekte ning pöörata tähelepanu säästlikule majandamisele; audit hõlmab kultuuritaristut selle omandivormist ja muinsusväärtusest sõltumata,

  • viib läbi mälestiste revisjoni, analüüsides muuhulgas koormust omanikele ning sõlmib ehituspärandi omanikega ühiskondliku kokkuleppe, mille osaks on stabiilse reeglistiku loomine omandikitsendustekoheseks ja õiglaseks hüvitamiseks,

  • tagab riiklikult oluliste pärandiobjektide omanikele kulukamate erinõuete täitmiseks riigi finantstoe; pöörab tähelepanu, et riik jätkaks pühakodade toetamist vähemalt samas mahus,

  • toetab riigi tasandil ruumiloome kompetentsikeskuse moodustamist,

  • otsib võimalusi disaini- ja ruumihariduse alase teadlikkuse tõstmiseks ning elukeskkonda

  • väärtustavate ja säästvate hoiakute kujundamiseks,

  • kõrvaldab avalikust ruumist punamonumendid.

  • edendab rahva liikumisharrastust,

  • toetab harjutus- ja spordiväljakute rajamist üldhariduskoolide juurde ja elurajoonidesse,

  • toetab liikumisõpetust kohustusliku kooliprogrammi osana, et võimaldada õpilastele igas

  • koolipäevas vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist ja kujundada temas hiljemalt gümnaasiumiastme lõpuks iseseisev liikumisharjumus,

  • tagab noorsportlastele head tingimused, tõhusad tugiteenused ja perspektiivikamate talentide varajase märkamise,

  • loob lapssportlaste toetuskeskused piirkondlike spordiliitude juurde üle Eesti ja tagab nende kaudu talendikamate laste toitlustuse, spordimeditsiini teenused ja esimese treeneri lisatasu,

  • tagab tingimused tippspordi arenguks, seisab sportlaste tervise säilimise ja kaitsmise eest ning laiendab tugiteenuste saamise võimalusi,

  • toetab riigieelarvest rahvusvaheliste suurte spordiürituste korraldamist,

  • kaalub lahendusi e-spordi kasvava populaarsuse kasutamiseks Eesti riigi tutvustamiseks maailmas,

  • tunnustab treenerite rolli ja kohta üldises haridussüsteemis koos sellega kaasnevate nõuete ja kohustustega,

  • juurutab planeerimis- ja ehitustegevuses põhimõtte, et uute elurajoonide juurde kavandatakse alati ka sportimisvõimalused kõikidele eagruppidele.

Eesti Reformierakond

28 lubadust

  • Reformierakonna eesmärk on selline ühiskonnakorraldus, kus eesti keele ja kultuuri säilimine ja areng oleks tagatud läbi aegade. Leiame, et selle tagatiseks on demokraatlik rahvusriik kui ühiskondliku organisatsiooni kõrgeim vorm.

  • Eesti keel on kultuuri olulisim osa. Eesti keeles peab olema võimalik saada ja edastada teavet kõigil tehnoloogilistel platvormidel.

  • Kunstilisele väljendusvabadusele ei sea riik piire ega raame. Loomevabadust ei suunata ega raamistata riikliku poliitikaga ega selle rak endamisega. Eestis ei ole kohta riigikunstil.

  • Riik toetab kultuuriloomet läbipaistvalt ja süsteemselt, keskmes Eesti Kultuurkapital, mis tegutseb seaduse alusel iseseisvalt. Toetuse vajaduse tingib eelkõige väike keeleareaal.

    Programm

    Riik toetab kultuuriloomet. Loomevabadus tähendab ka võimalust kultuuriloomega tegeleda. Vajaduse riikliku toetuse järele tingib eelkõige keeleareaali väiksus. Kultuuriloomingu toetamine peab toimuma läbipaistval ja süsteemsel viisil, mille keskmes on Eesti Kultuurkapital, mis tegutseb seaduse alusel iseseisvalt.

  • Autoritel on õigus oma teostele ja nad peavad saama õiglast tasu nende kasutamise eest, ka digiteeritud teoste puhul. Autoritasud peavad olema õiglased ja piisavad ka siis, kui riik teeb teosed tasuta kättesaadavaks, nt raamatukogudes.

    Programm

    Teosed on intellektuaalne omand ja neid tuleb kohelda kui iga teist omandit. Autoritel on õigus oma teostele ja nad peavad saama õiglast tasu oma te oste kasutamise eest, seda ka digiteeritud teoste puhul. Autoritasud peavad olema õiglased ja piisavad ka juhul, kui riik peab vajalikuks teoste avalikku tasuta kättesaadavust (näiteks raamatukogude kaudu).

  • Kultuuri säilimiseks ja arendamiseks on vajalik optimaalne hulk institutsioone. Kultuuriinstitutsioonid peavad oma tegevuses olema vabad. Valdavalt peavad nad tegutsema eraõiguslike isikutena, mida riik vajadusel toetab.

  • Muinsuskaitse peab muutuma rahvuslikuks liikumiseks. Muinsuskaitseamet peab olema nõustav ja abistav, kuid ka piisava järelevalvega, ning kodanikuühendused saavad halduslepingutega suurema rolli ja vastutuse kultuuripärandi hoidmisel.

    Programm

    Muinsuskaitse peab muutuma rahvuslikuks väärtushinnanguks ja liikumiseks, mitte olema üksnes riigi institutsioon. Riigi Muinsuskaitseamet peab olema inimtegevust nõustav ja abistav amet kond, millel on ka piisav ja efektiivne riikliku järelevalve funktsioon. Kodani kuühendused peavad kultuuripärandi hoidmisel kandma senisest suuremat rolli ja võtma suuremat vastutust. Seda on võimalik saavutada riigi poolt sõlmitavate halduslepingutega.

  • Kultuuriväärtused peavad olema inimeste kasutuses. Ehitiste kaitse ei tohi tähendada nende kasutamise tõkestamist; mälestisi säilitab kõige paremini kasutamine, leides mõistliku tasakaalu säilitamise ja kaasaegsete vajaduste vahel.

    Programm

    Kultuuriväärtused peavad olema inimeste kasutuses. Ehitiste ja rajatiste kaitse ei saa seisneda nende sihipärase kasutamise tõkestamises. Mälestisi saab tulevastele põlvedele säilitada kõige paremini siis, kui nad on inimeste kasutuses, mis eeldab ka mõistliku tasakaalu leid mist nende säilitamise ja kaasaja vajadustele kohandamise vahel.

  • Riik toetab rahvusvähemuste kultuuriseltse ja piirkondlikke kultuuriruume ning vajadusel läbipaistvalt ka keelemurdeid. Toetust väärivad ka kodanikeühendused, kes püüavad rahvusvähemuste kultuuri ja keelt säilitada.

    Programm

    Riik toetab rahvusvähemuste kultuuriseltse ja piirkondlikke kultuuriruume. Eesti piirkondlikud kultuuriruumid ja keelemurded on lahutamatu eesti kul tuuri osa ning vajadusel tuleb neid läbipaistval moel toetada. Samuti väärivad toetust rahvusvähemuste kultuuri ja keelt säilitada ja arendada püüdvad kodanikeühendused.

  • Arendame loomemajandust. Pelgalt majanduslike võimaluste puudumine ei saa olla eneseväljenduse ainsaks takistuseks. Loomemajandus peab aitama luua uusi teoseid ja võimaldama loojatel kunstilise eneseväljenduse abil toime tulla.

  • Teosed peavad olema kättesaadavad ja ligipääsetavad, mis ei tähenda alati tasuta. Turutõrgete korral toetame kättesaadavust, kaitstes autorite õigusi. Tasuta ürituste puhul kaaluvad riik ja omavalitsused ettevõtjate huve ning ligipääs tagatakse erivajadustega inimestele.

    Programm

    Teosed peavad olema kättesaadavad ja ligipääsetavad. Kättesaadavus ei pea tähendama tasuta kasutusvõimalusi. Turutõrgete korral on teoste kättesaadavuse toetamine nii organisatsiooniliste kui ka rahalise toetusega igati õigustatud. Autorite õigused peavad sealjuures ole ma kaitstud. Tasuta kultuuri- ja spordiürituste puhul peavad riik ja omavalit sused alati kaaluma ettevõtjate õigustatud huve turgu sekkumisel. Juurde pääs peab olema tagatud ka erivajadustega inimestele.

  • Teoste digiteerimine on hädavajalik ja seda tuleb arendada. Nii säilimise kui ka kättesaadavuse seisukohast on teoste ja muude kul tuuriväärtuste digiteerimine hädavajalik. Samas tuleb hinnata selle tööga kaasnevaid kulusid ja nende suhet taotletava eesmärgiga.

  • Arendame Kultuuriranitsat. Kultuuriranits on toetusmeede põhikooli õpilastele, et tagada igale lapse le kultuurielamus. Kultuuriranitsa programm võimaldab lastel ja noortel külastada õppeprogrammi osana teatrietendusi, kinoseansse, muuseume või muud kultuurivaldkonnas pakutavat.

  • Riigi digitaalse taristu areng peab toetama kultuuriloomet. Ühenduste ja intellektuaalse tehnoloogia (sealhulgas tehisintellekti) arendamisel peavad riik ja ülikoolid arvestama kultuuriloome vajadustega.

  • Globaalsetel platvormidel levitatav sisu peab olema maksimaalselt kättesaadav ka eesti keeles. Eesti peab pingutama, et platvormide väärtuslik sisu oleks eesti keeles kättesaadav.

    Programm

    Globaalsetel platvormidel levitatav sisu peab olema maksimaalselt kättesaadav ka eesti keeles. Ülemaailmse leviga platvormid (näiteks Apple, Netflix jt) on valdavalt ingliskeelsed, kuid võimaldavad järjest enam ka sisutõlkeid kasutaja keeleruumi vajadusi silmas pidades. Eesti peab tegema pingutusi platvormide väärtusliku sisu kättesaadaks tegemiseks ka eesti keeles.

  • Riik kaitseb jõulisemalt kodanike võrdset ligipääsu piiriüleselt levitatavatele digitaalsetele teostele ning vaidlustab Eesti loata võõrandatud levitusõigused. Eesti ja Soome avalik-õiguslike ringhäälingute saated peavad olema vabalt kättesaadavad mõlemas riigis.

    Programm

    Eestis elamine ei tohi olla takistuseks ligipääsule digitaalsele kultuurisisule. Riik peab senisest jõulisemalt kaitsma oma kodanike õigust võrdsele li gipääsule teostele, mida piiriüleselt digitaalselt levitatakse. Juhtumid, kus teoste levitamise territoriaalsed õigused Eesti osas on Eesti loata võõran datud kolmandate riikide asutustele või äriühingutele, peavad olema välis suhtluse tähelepanu all ja vaidlustatud. Eesti ja Soome avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide saated ja programmid peavad olema vabalt kättesaadavad nii Eesti kui ka Soome territooriumil.

  • Tuleb paremini kasutada rahvusvahelisi rahastamisvõimalusi, sh Euroopa Liidu digitaalse kultuuri allikaid. Kultuuriloome rahastusvõimalusi tuleb oluliselt paremini tutvustada, selleks saab luua eraldi digitaalse keskkonna.

    Programm

    Paremini tuleb kasutada rahvusvahelisi rahastamisvõimalusi. Euroopa Liidul on mitmeid digitaalse kultuuri arendamiseks mõeldud rahastamisallikaid, mida Eestis kasutatakse tagasihoidlikult, kuna teave nende võimaluste kohta puudub või ei levi. Kultuuriloome rahastusvõimalusi tuleb senisest oluliselt paremini tutvustada ja selleks saab luua eraldi digitaalse keskkonna.

  • Muuseumid peavad olema nii teadusasutused, pärandi hoidjad, haridusasutused kui ka elamuskeskused. Riik peab muuseumide arendamisel lähtuma mõistlikust kogumispoliitikast ning toetama eramuuseume mõtestatult ja läbipaistvalt.

    Programm

    Muuseumid peavad olema nii teadusasutused, kultuuripärandi säilitajad, haridusasutused kui ka elamuskeskused. Eesti muuseumid on teinud viimase kümne aasta jooksul arenguhüppe. Muuseumide arendamisel peab riik lähtuma mõistlikust kogumispoliitikast. Riik peab toetama eramuuseume mõtestatud ja läbipaistval moel.

  • Me toetame eestikeelsete ja Eesti kultuuri peegeldavate filmide tootmist ning muudame filmide tagasimaksefondi eelarve kasutamise paindlikumaks. Soovime suurendada eestikeelsete filmide rahastamist, kaasates Euroopa Nõukogu pakutavat finantseerimist.

    Programm

    Toetame eestikeelsete ja Eesti kultuuri peegeldavate filmide tootmist ning muudame filmide tagasimaksefondi reeglid paindlikumaks. Kehtiv rahastuse mudel ei arvesta filmitootmise pikka protsessi, seetõttu muudame tagasimaksefondi eelarve kasutamise paindlikumaks. Samuti soovime suurendada eestikeelsete filmide tootmise rahastamist, kaasates Euroopa Nõukogu pakutavat finantseerimist.

  • Lahendame Rahvusooper Estonia teatri töötingimused. Tuleb jõuda kokkuleppele, kuidas lahendatakse rahvusooperi ja rahvusballeti kaasaegseks tegevuseks vajalike tingimuste küsimus.

  • Kultuurkapitali nõukogu peab saama iseseisvalt otsustada rahaeraldiste üle ega pea muutuvates oludes jäigalt järgima Riigikogu otsustatud objektide järjekorda. Riigikogu peab vajaduse korral oma nimekirja korrigeerima.

    Programm

    Kultuurkapitali poolt riiklikult tähtsate kultuuriobjektide rahastamine peab olema paindlik ja mõistlik. Kultuurkapitali nõukogu peab olema vaba iseseisvalt otsustama rahaeraldiste üle. Muutuvates tingimustes ei pea kultuurkapital jäigalt kinni pidama Riigikogus otsustatud objektide rajamise järjekorrast. Riigikogu peab enda poolt kehtestatud nimekirjas tegema korrektiive, kui muutunud keskkond seda tingib.

  • Me toetame Tartu Ülikooli Liikumislabori programmi "Liikuma Kutsuv Kool" laienemist kõikidesse koolidesse, et lapsed liiguksid koolipäeva jooksul piisavalt, ning võtame kasutusele uue liikumisõpetuse ainekava.

    Programm

    Toetame laste liikumisharjumuse kujunemist koolis. Toetame Tartu Ülikooli Liikumislabori "Liikuma Kutsuva Kooli programmi" laienemist kõikidesse koolidesse, et lapsed saaksid koolipäeva sees piisav alt liikuda, mis toetab nii laste vaimset tervist kui ka õppimisvõimet. Lisaks võtame kasutusele uue liikumisõpetuse ainekava.

  • Omavalitsused peaksid toetama spordiühinguid infrastruktuuri ja tegevustoetusega, eriti laste- ja noortespordiks; vajadusel toetab riik omavalitsusi. Kultuurkapitalis luuakse üleriigiliste spordirajatiste toetussüsteem alkoholi-, tubaka- ja hasartmängumaksu tuludest.

    Programm

    Spordielu korraldavad inimeste endi poolt moodustatatud ühingud ja organisatsioonid. Omavalitsused peaksid toetama spordiühinguid nende harrastustegevus es nii vajaliku infrastruktuuri rajamisega kui ka tegevustoetusega eelkõige laste- ja noortespordi arendamiseks. Vajadusel saab riik omavalitsusi selles osas toetada. Kultuurkapitalis luuakse üleriigiliselt oluliste spordirajatise arendamise toetussüs teem, mille vahendid saadakse alkoholi- ja tubakaaktsiisidest ning hasartmängumak sust laekuvatest summadest.

  • Me suurendame Eesti Olümpiakomitee (EOK) riigieelarvelist rahastamist 2024. aastast vähemalt 2 miljoni euro võrra. Saavutussporti tuleks toetada ainult EOK kaudu, mitte Kultuurkapitalist, ja EOK jaotab raha vabalt.

    Programm

    EOK riigieelarvelist rahastamist suurendatakse 2024. aastast vähemalt 2 miljoni euro võrra. Saavutus- ja võistlussporti toetatakse Eesti Olümpiakomitee (EOK) rahastamisega riigieelarvest, neile eraldatud vahendite jaotamisel on EOK vaba. Saavutussporti ei peaks rahastatama Kultuurkapitalist, vaid see peaks toi muma üksnes EOK vahendusel. EOK rahastamise suurendamisel vabanevaid

  • Kultuurkapitali vahendeid saab kasutada spordisündmuste, liikumisharrastuse ja muu spordielu edendamiseks. Alkoholi-, tubaka- ja hasartmängumaksu tuludega rahastamine on end kultuuriobjektide puhul õigustanud ning sama süsteemi saab kasutada üleriigilise tähtsusega spordirajatiste rajamiseks.

    Programm

    Kultuurkapitali vahendeid saab kasutada spordisündmuste rahastamiseks ja liikumisharrastuse ning muu spordielu edendamiseks. Riiklikult oluliste kultuuriobjektide rahastamine selleks otstarbeks eraldi alkoholi- ja tubaaktsiisist ja hasartmängumaksust Kultuurkapitali vastavasse rahastusse laekuvate vahenditega on end õigustanud ja samalaadset süsteemi saab kasutada ka üleriigilist tähtsust omavate spordirajatiste rajamiseks.

  • Treenerite töö tasustamise põhimõtted peavad olema samasugused kultuuritöötajate tasustamisega. Treenerite palgatingimused peavad olema vastavuses kultuuritöötajatega. Riik ja omavalitsused arvestavad sellega toetuste määramisel.

  • Me peame oluliseks ausat konkurentsi spordis. Riiklik spordipoliitika ei lepi dopingu ega kokkuleppemängudega ning riik toetab rahaliselt vajalike järelevalvesüsteemide loomist.

    Programm

    Spordis peab kehtima aus konkurents ja riik toetab selle tagamist. Leppimatus keelatud ainete kasutamisega sportlike saavutuste parandamiseks, kokkuleppemängudega ja muude ebaausate võtetega on riikliku spordipoliitika prioriteet. Riik abistab rahaliselt spordiüldsust selleks vajalike järelevalvesüsteemide loomisel ja tegutsemisel.

  • Me toetame rahvusvahelisi suurüritusi. Töötame välja selged ja läbipaistvad suurürituste rahastamise reeglid, selleks kaardistame Eestile olulised võistlused ja määratleme kriteeriumid.

    Programm

    Toetame rahvusvahelisi suurüritusi. Üksikute suurürituste erakorralise rahastamise asemel vajab Eesti süsteemsemat, läbipaistvamat ja strateegilisemat lähenemist suurvõistluste rahastamiseks. Selleks töötame välja selged ja läbipaistvad suurürituste rahastamise reeglid, mille eelduseks on Eestile huvipakkuvate suurvõistluste kaardistamine ning selleks vajalike kriteeriumite (erasektori panus, ala populaarsus, eestlaste osalus jne) defineerimine.

Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.