Kogulugu

Lubaduste võrdlus teemade kaupa

Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.

TeemaReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised
Maksud ja eelarve925–283261321
Energeetika ja kliima3838–2219––19
Loodus ja põllumajandus3845–501373–56
Tervishoid252616474943–41
Haridus ja teadus4034–38959467
Pered ja sotsiaalkaitse212416337255320
Riik ja õigus1954333444281836
Kultuur, keel ja sport2836–924779–38
Elamu ja regioonid3832–253933–6
Transport2224–22–––22
Kaitse ja julgeolek402255411557416
Majandus ja tööturg24––34114109523
Välispoliitika ja ränne1131631126–21

Elamu ja regioonid

ReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

0 lubadust

Selle teema kohta lubadusi pole.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

39 lubadust

  • Koostöös kohalike kogukondadega suurendame kaitstavate alade pindala Eestis 30%-ni maismaa-ja merealadest.

  • Loome kodutarbijatele ja korteriühistutele elektritootjana tasuta liitumise võimaluse 30kW ulatuses.

  • Kehtestame RMK-le uued hanketingimused, soodustades kodumaise puidu väärindamist Eesti ettevõtetes.

  • Oleme riigina oluline puithoonete tellija, riigi hoonete ehitamisel eelistame kohalikku puidutööstuse toodangut.

  • Tugevad omavalitsused, tasuvad töökohad ja nüüdisaegne elukeskkond

  • Loome maapiirkondadesse 15 000 uut tasuvat töökohta, investeerides 500 miljonit eurot. Investeerimisplaani ja maksuerisused maal kõrgepalgaliste töökohtade loomiseks koostame koostöös omavalitsuste, ettevõtjate ja töötajate esindajatega.

  • Muudame nõudepõhise ühistranspordi kättesaadavaks kõikjal Eestis ning tagame, et igas alevikus ja suuremas külas on pakiautomaat.

  • Soodustame hajusat energiatootmist maakeskkonda sobivalt, energia tootmisel arvestame kogukondade vajadusi ja toetame energiaühistute teket.

  • Loome väikeasulate hea avaliku ruumi ja keskväljakute investeeringuprogrammi.

  • Suurendame riigi rahastust hajaasustusprogrammile, et parandada maal elavate perede elamistingimusi.

  • Suurendame investeeringuid maaparandussüsteemide korrashoiuks.

  • Investeerime kohalikesse teedesse, sh kruusateede mustkatte alla viimisse, ning maapiirkondade ja väikeasulate kergliiklusteede võrgustikku.

  • Toetame maa-asulatele ja väiksematele keskustele sobivate nutilahenduste arendamist nii avalikus kui ka erasektoris.

  • Kehtestame maakonnalinnadele lisarahastuse, et täita kogu maakonna inimestele suunatud teenuskeskuse ülesandeid.

  • Muudame hariduse rahastamismudelit nii, et see toetaks maakoolide püsimist.

  • Leiame lahenduse maksutulu jagamiseks inimese mitme elukoha vahel.

  • Soodustame riigi maade munitsipaliseerimist kohalikele omavalitsustele arendustegevuseks, kohaliku ettevõtluse ja elukeskkonna arenguks.

  • Toetame kaugtööd riigiasutustes ja riigiasutuste paiknemist väljaspool suurlinnu.

  • Tagame kodu lähedal oleva hariduse, tervishoiu ja muude eluks vajalike teenuste kättesaadavuse. Soodustame omavalitsuste koostööd heal tasemel teenuste hoidmiseks kõigis Eesti piirkondades

  • Põllumajandus ja maaettevõtlus on konkurentsivõimeline

  • Tagame kriisiolukordades toidujulgeoleku kindlustamiseks põllumajandusettevõtetele vajaliku toetuse.

  • Hoiame põllumajanduslikku maaressursi kasutuses ja väldime väärtusliku põllumaa täisehitamist.

  • Toetame tugevate turismiklastrite loomist maapiirkondades ning loome iduettevõtete, sh elustiili-ja loomeettevõte tekkeks soodsad tingimused maal ja väikelinnades.

  • Koostame koolitoidu programmi, mis laiendab kohalikult toodetud toidu kättesaadavust haridusasutustes ning õpetab lastele toidu põllult lauale jõudmise teekonda.

  • Säilitame põllumajanduses ja kalanduses kasutatavale diiselkütusele EL-i lubatud minimaalse aktsiisimäära.

  • Lepime EL-iga kokku õiglased rohestamise nõuded Eestile.

  • Väldime põllumajandustootmisele EL-i regulatsioonidest rangemate nõuete kehtestamist ning vähendame bürokraatiat toetuste taotlemisel ja investeeringute elluviimisel.

  • Koostöös teadlastega otsime tasakaalustatud viisi lindude poolt tekitatud põllukahjustuste vähendamiseks.

  • Toetame kogukonnapõhise ja vabatahtliku jahinduse jätkumist. Suurulukite asurkondade hea seisundi tagamiseks peab jahipiirkonna suurus jätkuvalt olema minimaalselt 5000 ha.

  • Soodustame ettevõtluslaenu ja riskikapitali kättesaadavust maapiirkondades.

  • Toetame ühistegevust põllumajanduses ja kalanduses ning soodustame teadus-ja arendustegevust maamajanduse ja ettevõtluse arendamisel.

  • Toetame innovatiivseid lahendusi n-ö euroheina tootnud rohumaade keskkonnahoidlikuks ja tootlikuks kasutamiseks.

  • Laiendame mesinikele mõeldud toetusi, et suurendada bioloogilist mitmekesisust. Sealjuures populariseerime mesindust enam ka tiheasustatud piirkondades.

  • Puhastame kudekraavide ja -jõgede suudmed setetest ja muudest vee-ja kalaliikumise takistustest, et Eesti kalavarud kasvaksid.

  • Toetame väikesadamate võrgustiku ja sealpakutavate teenuste arendamist.

  • Laiendame väikesaartel maa ostueesõiguse võimalust piirinaabritele.

  • Nõustame ja toetame nii omavalitsusi kui ka kogukondi kriisideks valmisolekus.

  • Jätkame programmiga "Kodud tuleohutuks" ning laiendame seda kõikide õnnetussurmade ärahoidmiseks.

  • Seame eesmärgiks alalise NATO maa-, õhu-ja mereväe kohaloleku loomise kogu Läänemere piirkonnas.

Eesti 200

32 lubadust

  • Eesti 200 eesmärk on Eesti, kus elukoht ei määra elukvaliteeti ja kõik olulised teenused on inimestele kättesaadavad seal, kus neid vajatakse. Riigi tugi peab olema üle Eesti võrdselt kättesaadav.

    Programm

    Eesti 200 näeb Eestit, kus inimeste elukoht ei määra nende elukvaliteeti. Nutikas ja personaalses riigis on kõik olulised teenused inimestele kättesaadavad just seal, kus neid vajatakse. Personaalne riik lahendab Eesti regionaalse arengu probleemi. Kõikjal Eestis peab inimestel olema vabadus ja võimalus töötada või tegeleda ettevõtlusega, elada loodussõbralikult puhtas elukeskkonnas tervislikult ja turvaliselt, luua pere ja tagada lastele hea haridus, liikuda ja olla ühendatud, osaleda kogukonna elus. Selleks peab olema riigi tugi üle Eesti võrdselt kättesaadav.

  • Aitame hajaasustusega omavalitsustes ühistranspordi liigina sisse viia nõudetranspordi - inimese personaalselt tellitud ühistranspordi. Sellega tagame üle-eestilised liikumisvõimalused kõikidele lastele, vanemaealistele ja erivajadustega inimestele.

  • Pakume maale ning väikeasulatesse kolivatele noortele ja peredele elukoha soetamisel toetust ja täiendavaid laenugarantiisid.

  • Tagame pealinnaga võrdsed internetiühendused. Toetame lõppkasutajapõhiselt üleriigilise ülikiire internetivõrgu "viimase miili" väljaehitamist, et andmeside jõuaks 2025. aastaks igasse ettevõttesse, kodusse, kooli ja raamatukogusse.

  • Teeme kohaliku ettevõtluse toetamise omavalitsuste kohustuseks ja üheks nende peamiseks ülesandeks. Muudame omavalitsuste rahastamist nii, et neile laekub osa ettevõtete käibemaksust.

    Programm

    Teeme kohaliku ettevõtluse arengu toetamise omavalitsustele kohustuseks ja sätestame selle ühena iga omavalitsuse peamistest ülesannetest, mitte vabatahtliku tegevusena. Muudame kohalike omavalitsuste rahastamismudelit nii, et neil tekiks otsene motivatsioon tegeleda ettevõtluse arengu toetamisega. Selleks peab tulevikus kohalikele omavalitsustele laekuma osa ettevõtete käibemaksust.

  • Muudame omavalitsuste juhtimise professionaalsemaks, täiendades kohalike omavalitsuste korraldamise seadust nii, et volikogude komisjonide liikmetest on 50% poliitilised ning 50% ekspertide ja kohalike huvirühmade esindajad.

  • Sätestame kohalike omavalitsuste korraldamise seaduses selged nõuded hea tava järgimise, huvide konflikti vältimise ja eetilise käitumise osas ning viime sisse vastavate koolituste regulaarse läbiviimise tava kõikidele volikogu liikmetele ja vallavalitsuse töötajatele.

  • Lihtsustame riigimaa munitsipaliseerimist ettevõtlusele tootmismaa väljaarendamiseks, elamumaa arendamiseks ja omavalitsustele nende ülesannete täitmiseks.

  • Rakendame ettevõtluse elavdamiseks ja töökohtade loomiseks maapiirkondades dividendidelt makstava tulumaksu 5% soodustuse ettevõtetele, kes on teinud üle 10 miljoni euro suuruseid investeeringuid põhivahenditesse väljaspool Tallinna ja Harjumaad.

  • Viime pealinnast maakonnakeskustesse riigieelarvelisi töökohti (sh riigiettevõtted), vastavalt nende regionaalsete kompetentsikeskuste koosluse olemasolevale iseloomule.

  • Suuname vähemalt 2/3 Euroopa Liidu toetustest kohaliku ettevõtluse arendamisse väljaspool Tallinna ja Harjumaad. Selleks jaotame Eesti kaheks NUTS-piirkonnaks: Tallinn ja Harjumaa ning ülejäänud territoorium, et toetuste erinevusega kujunenud ebakõla kahe piirkonna vahel tasandada.

  • Tagame hajaasustusega piirkondades kodulähedase kvaliteetse hariduse võimaldamise algkool-lasteaedade (põhikooli II aste, kuni 6. kl) koolivõrgu puhul maksimaalselt 20 minuti kaugusel, progümnaasiumi ja gümnaasiumiastme puhul 40-50 min kaugusel.

  • Toetame kohalike omavalitsuste regionaalsete kompetentsikeskuste programmi raames keskhariduse baasil kutse- ja rakenduskõrgharidusõppe arendamist, toetamaks maakonnale sobivate majandussektorite arengut.

  • Arendame personaalse riigi põhimõtteid ka kohaliku omavalitsuse tasandil, kujundades digilahendusi kasutajasõbralikumaks ja suuname vabaneva ressursi kohapealset kontakti nõudvate avalike teenuste tugevdamisse.

  • Tagame mugava ligipääsu igale avalikule hoonele ja transpordivahendile ka liikumispiirangutega inimestele.

  • Kõrvaldame takistuse kohalike omavalitsuste asutuste ja elanike koduste elektripaneelide/-jaamade ühendamiseks ülekandevõrku, kohustades elektrilevi riigiettevõtteid välja ehitama vajalikke võimsusi.

  • Kiirendame omavalitsuste alustatud detailplaneeringute menetlemist vähemalt kolm korda, kusjuures arendajale saab ettekirjutusi teha ainult ühe korra tervikpaketina.

  • Algatame kohaliku omavalitsuste finantsvõimekuse lahendusteks vajaliku arutelu.

  • Anname inimestele õiguse suunata osa oma tulumaksust oma teise elukoha omavalitsusse, et saada sealt vastu kohalikul tasandil vajalikke teenuseid, kaotamata võimalust teenustele peamise elukoha omavalitsuses.

  • Ida-Virumaa vajab muutust: majanduses uuele tasemele jõudmist ja hariduses suurt pööret kõrgema kvaliteedi poole. Eesti 200 peab Ida-Virumaa arengu toetamist osaks Eesti julgeolekupoliitikast.

    Programm

    Ida-Virumaa vajab muutust ja uut arenguhüpet. Ida-Virumaa majanduses on vaja jõuda uuele tasemele ja hariduses teha suur pööre kõrgema kvaliteedi poole. Ida-Virumaa väärib tulevikku, kus igaüks tunneb end mugavalt ja turvaliselt. Eesti 200 peab Ida-Virumaa arengu toetamist osaks Eesti julgeolekupoliitikast.

  • Toetame energeetikat nii, et piirkonnas säilib praegune töökohtade arv. Jätame praegused võimsused reservvõimsusteks ja loome põlevkivi kasutamisele uusi võimalusi.

    Programm

    Eesti ja Euroopa tulevik on taastuvates energiaallikates ning sama oluline on Eesti enda energiasõltumatus ja energiajulgeolek. Toetame energeetika valdkonda säilitades piirkonnas olemasoleva töökohtade arvu, jätame praegused võimsused reservvõimsustena ja loome põlevkivi kasutamisele uusi võimalusi.

  • Suuname suurema osa Ida-Virumaalt laekuvast põlevkivi ressursitasust tagasi Ida-Virumaale ning kasutame tulu Ida-Virumaa arendamiseks, kaasates uusi investeeringuid ning luues uusi töökohti.

  • Ehitame välja Sillamäe reisiterminali, Toila sadama, Olgina lennujaama ja rekonstrueerime Narva jõe suudmes asuva muuli. Toetame Aa randa kaasaegse supelranna rajamist.

  • Loome Riikliku investeerimisfondi Ida-Virumaa programmi. Selle toel loome soodsad tingimused taristu, tootmise ja elamute ehituse suurinvesteeringute arendamiseks, kasutades riigipoolset käendust üle 5 mln suuruste investeeringute puhul.

  • Viime ellu uute üürielamute ehitamise kava, mis soodustab uute elanike regiooni elama ja tööle asumist ning rahvaarvu tõusule pööramist. Peame oluliseks ehitada vähemalt üks üürielamu igasse omavalitsusse 2027. aastaks!

  • Muudame KredExi poolt rahastatavate toetusmeetmete tingimusi soodustades regioonis asuvate korteriühistute renoveerimistööde teostamist. KredExi toetus 70% ja korteriühistute omafinantseering 30%.

  • Äratame Kreenholmi taas ellu! Suurendame riigipoolseid investeeringuid Kreenholmi kvartali projekti realiseerimiseks ja selle juurde kuuluva infrastruktuuri väljaehitamiseks. Murrame Tallinna ja Pärnu monopoli turismis ja toome Ida-Virumaa turismis maailmakaardile.

  • Toetame VKG biotoodete tehase ja Auvere Agropargi ehitamist Ida-Virumaale.

  • Ehitame üles Ida-Virumaa Koolipöörde programmi, mis on erirahastusprogramm Ida-Virumaa hariduse kvaliteedi tõstmiseks. Viime hariduse taseme üle Eesti keskmise, ehitame uued kaasaaegsed hariduskompleksid ning arendame ühtset Eesti kooli alates lasteaiast.

  • Viime sisse Ida-Virumaa kultuuriasutuste püsiva rahastuse - Vaba Lava Narva, Ida-Viru Filmifond, Turismiklaster ja KinOff programm.

  • Loome võimalusi uute vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks hajaasustusega aladel ning kohtades, kus antud teenused ei ole veel jätkuvalt tagatud. Muudame ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitamise tingimusi, mis sobivad hajaasustusega piirkondadele. Kasutame selleks ressursitasusid.

  • Toetame omavalitsusi Sillamäe-Narva-Jõesuu-Narva ning Toila-Jõhvi-Kohtla-Järve kergliiklusteede ehitamisel.

Isamaa

25 lubadust

  • soodustab hajaasustuses kodumajapidamiste reoveekäitluse üleviimist keskkonda säästvamatele lahendustele,

  • juurutab põhimõtte, et maavarade kaevandamisel kaevandusloa väljastamine, samuti kaitseala rajamine toimub ainult omavalitsusüksuse üldplaneeringuga selleks ette nähtud maal, välja arvatud riikliku tähtsusega maardla-alad,

  • loob täiendavaid võimalusi ääremaastumise vältimiseks rannikupiirkondades ning toetab unikaalse rannakultuuri ja elulaadi hoidmist Eestis,

  • toetab harrastuskalapüügiõiguse andmisel põhimõtet, et randlased saavad lube taotleda enne teisi taotlejaid ning lubade andjaks on kohalik omavalitsus,

  • võtab tähelepanu alla siseveekogude ja vooluveekogude tervisliku seisundi ning koostab riikliku haldusmudeli nende seisundi parandamiseks,

  • soodustab kalapüügiga tegelevate ettevõtjate tegevuse mitmekesistamist, mis stabiliseeriks ettevõtjate sissetulekuid, kuna looduslikel põhjustel ei ole rannakalanduses aastaringselt võimalik püügiga tegeleda,

  • arendab rannakalandust, sealhulgas siseveekogude kalandust ja toetab kalanduspiirkondade tegevust,

  • toetab kalanduspiirkondadele iseotsustamisõiguse allesjätmist Euroopa Liidu toetuste kohalike prioriteetide määratlemisel ja taotluste menetlemisel.

  • reformib kohalike omavalitsuste finantsvabaduse ja -võimekuse suurendamiseks omavalitsuste tulubaasi moodustamise põhimõtteid, otsides võimalusi sihtotstarbeliste eraldiste üleandmiseks tulubaasi ja võtta tulubaasi kujunemisel aluseks ka pensionitulu ning töökohtade ja elukohtade paiknemine,

  • tagab omavalitsustele keskkonnakaitseliste piirangute korral maamaksu vabastuse hüvitamise,

  • toetab kohalikke omavalitsusi nende funktsioonide paremaks täitmiseks vajalike standardsete tarkvaralahenduste ja platvormide väljatöötamisega,

  • suurendab kohalike omavalitsuste rolli ja vastutust ettevõtluskeskkonna arendamisel, tagades selleks asjakohased instrumendid ja finantseerimise,

  • toetab omavalitsuste innovatsiooni, omavalitsusmudeli uuendamist ja regionaalseid arenguleppeid omavalitsuskorralduse ja pakutavate teenuste parandamiseks.

  • toetab regionaalse arengu aluse ja maaelu jätkusuutlikkuse tagatisena tugevaid, asulatega hästi ühendatud maakonnakeskuseid, mis suudavad pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid,

  • suurendab maakondliku tasandi arenduskeskuste osalust maakonna arengut toetavate Euroopa Liidu ja riigieelarveliste toetusmehhanismide disainimisel ja kasutamisel,

  • toetab kõigi regioonide tasakaalustatud arengut ja kohalike huvidega arvestamist,

  • jätkab riigiasutuste väljaviimist Tallinnast ja Harjumaalt, pidades silmas regioonide tasakaalustatud arengut ning loob ja laiendab riigisektoris kaugtöövõimalusi üle Eesti,

  • kujundab Tartust Eesti haridus-, innovatsiooni- ja teaduspealinna,

  • peab oluliseks erisuste tasandamist erineva arengukiirusega piirkondade vahel ning kohalike eripärade arvestamist arengu toetamisel,

  • peab oluliseks investeeringuid infrastruktuuri, väikeettevõtete ja alustavate ettevõtete toetamist ning algatusi uute ettevõtete, töökohtade ja elanike ligimeelitamiseks maapiirkondadesse ja äärealadele,

  • parandab kultuuri kogemise võimalusi üle Eesti (loe lähemalt valdkonnast „EESTLUS“),

  • peab oluliseks valglinnastumise mõjudega kaasnevatele probleemidele lahenduse leidmist omavalitsuste rahastamisel ning piiride ülesel teenuste pakkumisel,

  • toetab omavalitsuste koostööd avalike teenuste pakkumisel,

  • kasvatab inimeste liikumisvabadust ning seisab selle eest, et kodud ja ettevõtted üle Eesti oleksid heade transpordiühenduste ja kiire internetiga ühendatud iga ilmaga,

  • loob ja viib ellu taristuehituse pikaajalise kava (loe lähemalt valdkonnast „MAJANDUS“).

Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.