Lubaduste võrdlus teemade kaupa
Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.
| Teema | Reform | Eesti 200 | EKRE | Isamaa | SDE | Kesk | Parempoolsed | Rohelised |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maksud ja eelarve | 9 | 25 | – | 28 | 3 | 26 | 13 | 21 |
| Energeetika ja kliima | 38 | 38 | – | 22 | 19 | – | – | 19 |
| Loodus ja põllumajandus | 38 | 45 | – | 50 | 13 | 73 | – | 56 |
| Tervishoid | 25 | 26 | 16 | 47 | 49 | 43 | – | 41 |
| Haridus ja teadus | 40 | 34 | – | 38 | 9 | 59 | 4 | 67 |
| Pered ja sotsiaalkaitse | 21 | 24 | 16 | 33 | 72 | 55 | 3 | 20 |
| Riik ja õigus | 19 | 54 | 33 | 34 | 44 | 28 | 18 | 36 |
| Kultuur, keel ja sport | 28 | 36 | – | 92 | 47 | 79 | – | 38 |
| Elamu ja regioonid | 38 | 32 | – | 25 | 39 | 33 | – | 6 |
| Transport | 22 | 24 | – | 22 | – | – | – | 22 |
| Kaitse ja julgeolek | 40 | 22 | 55 | 41 | 15 | 57 | 4 | 16 |
| Majandus ja tööturg | 24 | – | – | 34 | 114 | 109 | 5 | 23 |
| Välispoliitika ja ränne | 11 | 3 | 16 | 31 | 1 | 26 | – | 21 |
Kaitse ja julgeolek
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
55 lubadust
1. Tõstame kaitsekulutused vähemalt 3%ni SKTst ning kulutused laiapõhjalise riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse ülesehitamiseks vähemalt 0,5%ni SKTst.
2. Optimeerime kaitseministeeriumi valitsemisala struktuuri nii, et sinna jääb alles ainult kolm iseseisvat asutust – kaitsevägi, Kaitseliit ja Välisluureamet.
3. Tugevdame ja arendame riigikantselei kui laiapõhjalise riigikaitse juhtimise tööorgani võimekust, samuti siseministeeriumi juhtimisvõimekust (sisekaitse ühendstaap).
Me taastame sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina, määratleme kriisi- ja sõjaaja ülesanded ning loome reservüksused ja hangime varustuse. Neid ja laiapõhjalise riigikaitse kulusid ei kanta kaitse-eelarvest, vaid vastutavate ministeeriumite eelarvetest.
Programm
4. Taastame sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina koos kriisi- ja sõjaaja ülesannete määratlemise ning nende täitmiseks vajalike reservüksuste loomise ja varustuse hankimisega. Selleks vajalikke kulusid, nagu ka laiapõhjalise riigikaitse ülesehitamiseks vajalikke kulusid tervikuna, ei kanta kaitse-eelarvest, vaid konkreetsete ülesannete eest vastutavate ministeeriumite eelarvetest.
5. Koostame kiiremas korras kuni 2045. aastani ulatuva tervikliku sõjalise riigikaitse arenguvisiooni ning sellest lähtuva uue (erakorralise) sõjalise riigikaitse arengukava kuni aastani 2034. See sisaldaks muuhulgas:
a) detsentraliseeritud juhtimisstruktuuri (kaitseringkondade) taastamist koos staapide ja alluvate üksustega;
b) sõjaaja kaitseväe suurendamist kuni 55 000 inimeseni, millele lisanduks 40 000 inimest täiendusreservi;
c) ajateenistuse mahu suurendamist 4500 kutsealuseni aastas;
d) miiniveeskamise ja rannakaitsevõimekuse ning keskmaa õhutõrje võimekuse arendamise lõpuleviimist;
e) kaudtulevõimekuse kahekordistamist ning vähemalt kompanii suuruse tankiüksuse loomist mõlemas jalaväebrigaadis;
f) iseseisva kaitsevõimega seostamatute tegevuste lõpetamist;
g) oma ülesannete täitmiseks vajaliku sõjalise luure- ja vastuluurevõimekuse loomist kaitseväes;
h) küberkaitse väejuhatuse reorganiseerimist küberkaitse, infosõja ja elektroonilise võitluse väejuhatuseks;
i) tsiviilsektori ressursi võimalikult laialdase rakendamise võimaldamiseks adekvaatsete võõrandamise ja kompenseerimise reeglite välja töötamist;
j) öise lahingupidamise võime suurendamist kaitseväes ja Kaitseliidus;
k) tehniliselt innovatiivsete lahenduste, muuhulgas mehitamata õhu- ja maasõidukite kasutuselevõttu.
Koostame kuni 2045. aastani riigikaitse arenguvisiooni ja kuni 2034. aastani arengukava, mis määrab kõigi ministeeriumite, riigiasutuste ja omavalitsuste ülesanded elanikkonna kaitses.
Programm
6. Koostame kuni 2045. aastani ulatuva laiapõhjalise riigikaitse arenguvisiooni ning sellest lähtuva laiapõhjalise riigikaitse arengukava kuni aastani 2034, milles määrateletaks kõigi ministeeriumite, riigiasutuste ja kohalike omavalituste ülesanded vähemalt elanikkonna kaitse põhivaldkodades (toidu-, vee-, ja kütusevarud, elektrienergia, meditsiin, varjendid, teavitamine, evakuatsioon võimalikest lahingutegevuse piirkondadest, õiguskorra ning küberturvalisuse tagamine).
7. Tugevdame Kaitseliitu, muuhulgas:
a) loome väljaõppe tõhustamiseks ja juhtimise parandamiseks Kaitseliidus 60 täiendavat tegevväelase ametikohta;
b) varustame kõik Kaitseliidu võitlevad üksused kaitseväega samal tasemel;
c) kaotame bürokraatlikud takistused Kaitseliidu omavahendite kasutamiseks;
d) kaotame bürokraatlikud takistused vabatahtlikele pealikele oma allüksuste tegevuse planeerimisel ja elluviimisel.
8. Taotleme meie tähtsaimalt liitlaselt Ameerika Ühendriikidelt eelseisvaks valitsemisperioodiks sõjalist abi kokku kuni ühe miljardi USA dollari ulatuses, samuti küsime sõjalist abi meie Euroopa suurriikidest liitlastelt.
9. Eesti rahvuslike huvide edendamiseks NATOs püüame saavutada, et:
a) määratletaks uued, praegusele julgeolekuolukorrale vastavad väevõimekuseesmärgid Balti riikidele: Eestile ja Lätile kaks, Leedule kolm kohapeal paiknevat jalaväebrigaadi;
b) Baltikumis loodaks liitlasvägede armeekorpuse staap;
c) igasse Balti riiki paigutataks liitlasvägede kaugõhutõrje üksus;
d) NATO Baltikumi õhuturbemissioon muudetaks õhukaitsemissiooniks (tehtaks korda Lielvarde lennuväebaas Lätis, igasse Balti riiki paigutataks 10-12 liitlasvägede hävituslennukit);
Rahandusministeeriumi arvamus: Eeldab NATO tasemel otsust
e) Läänemerel paikneks NATO riikide sõjalaevade flotill.
Rahandusministeeriumi arvamus: Eeldab NATO tasemel otsust
10. Astume välja või peatame osaluse jalaväemiinide kasutamist keelustavas Ottawa konventsioonis. Arendame miinisõja pidamise võimekust kaitseväes ja Kaitseliidus.
11. Loome tsiviilkohtusüsteemil baseeruva sõjaaja kohtusüsteemi ning teeme seadusandluses uue arengukava täitmiseks vajalikud muudatused.
12. Anname kaitseväele ja Kaitseliidule vajalikud luure ja vastuluureõigused riigikaitse valdkonnas.
Rahandusministeeriumi arvamus: Vajab seadusete muutmist vähemalt järgmiselt: Kaitseliidu seadus, Kaitseväe korralduse seadus, Julgeolekuasutuste seadus, Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus
13. Keelustame julgeolekukaalutlustel kaitseobjektide ümber paikneva kinnisvara müügi välismaalastele.
14. Viime ehitusseadustikku nõude, mille kohaselt tuleb tiheasustusega piirkondade uute suurehitiste rajamisel luua varjendid, samuti korraldame nende rajamise (või korrastamise) olemasolevatesse hoonetesse.
15. Viime riigikaitseõpetuse igasse gümnaasiumisse ja kutseõppeasutusse.
16. Toetame kodumaise kaitsetööstuse arengut, muuhulgas:
a) täiendame riigikaitseseadust, sätestades, et kaitsetööstus on osa Eesti riigikaitsest;
b) loome ülikoolide, kaitsetööstusettevõtete ning kaitse- ja siseministeeriumi koostöös kaitsetööstuse arendustegevusele suunatud koostööplatvormi;
c) loome Eesti kaitsetööstusettevõtete omakapitali toetusmeetme kasvufaasis olevatele kaitsetööstuse ettevõtetele;
d) toetame Eesti kaitsetööstusettevõtete eksporti välisturgudele.
17. Hoiame kaitseväelaste palgad vastavuses elukalliduse tõusuga, vaatame üle tegevväelaste ja kaitseliitlaste sotsiaalsed tagatised nende teenistuse ja jõupingutuste väärtustamise ning õiglasema kompenseerimise eesmärgil.
Tõstame riigikaitsesse panustajate staatust maksusoodustuste, tööturusoodustuste ja sõjas osalejate hüvedega. Tühistame seaduse, millega kaotataks kaitseväepensionid (447 SE).
Programm
18. Tõstame riigikaitsesse panustajate sotsiaalset staatust ühiskonnas laiaulatusliku meetmete paketi abil, mis sisaldab muuhulgas maksusoodustusi, soodustuste loomist tööjõuturul ning hüvesid Eesti iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse eest peetavas võimalikus sõjas osalejatele. Tühistame kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigikogu XIII koosseisu 447 SE), mis käsitab kaitseväepensionide kaotamist.
19. Sõjalise valmisoleku tõstmiseks anname reservväelastele isikliku varustuse kodusele hoiule.
20. Taastame kaitseväe kaplaniteenistuse.
Tõstame riigikaitse kulud lähiaastatel vähemalt 3%-ni SKT-st, ning kulutused laiapõhjalise riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse ülesehitamiseks vähemalt 0,5%-ni SKT-st.
Suurendame sõjaaja kaitseväe kuni 55 000 inimeseni, millele lisandub 40 000 inimest täiendusreservi.
Kahekordistame kaudtulevõimekuse ning loome vähemalt kompanii suuruse tankiüksuse mõlemas jalaväebrigaadis.
Tagame keskmaa õhutõrje võimekuse Eesti võtmepiirkondadele ja lühimaa õhutõrjevõime kõigile üksustele.
Viime lõpule miiniveeskamise ja rannakaitsevõimekuse arendamise.
Suurendame ajateenistujate arvu 4500 kutsealuseni aastas.
Taastame sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina koos kriisi- ja sõjaaja ülesannete määratlemise ning vajalike reservüksuste loomise ja varustuse hankimisega.
Loome sõjalise luure- ja vastuluurevõimekuse kaitseväes.
Taastame detsentraliseeritud juhtimisstruktuuri (kaitseringkonnad) koos staapide ja alluvate üksustega.
Peatame osaluse jalaväemiinide kasutamist keelustavas Ottawa konventsioonis ning arendame miinisõja võimekust kaitseväes ja Kaitseliidus.
Tagame Eesti toidujulgeoleku ja stabiilse isevarustamise kõigi põhitoiduainetega koos vajalike reservidega kriiside puhuks. Päästame Eesti rahvusriigi.
Eesti Reformierakond
40 lubadust
Muutunud julgeolekuolukord nõuab kiireid kaitseinvesteeringuid, mis eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.
Programm
Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.
Tõstame ja hoiame riigikaitsekulud üle 3% SKPst.
Keskmaa õhutõrje Eestisse 2025. aastaks!
Tõstame oluliselt Kaitseliidu võimekust, suurendades maakaitse isikkoosseisu kahekordseks ehk 20 000 inimeseni.
Loome Eesti kaitsmiseks diviisisuuruse üksuse, kuhu kuulub liitlaste brigaad.
Muudame riigikaitseõppe osaks gümnaasiumi õppekavast.
Rahandusministeeriumi arvamus: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on kohustuslike kursuste arv kinnitatud. Seetõttu eeldab ettepanek põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist.
Peatame Venemaa kodanike valimisõiguse KOVi valimistel.
Venemaa agressiooni tõttu hindame kõigi poliitikate puhul esmalt mõju Eesti kaitsevõimele. Kuni oht püsib, ei tee me otsuseid, mis kaitsevõimet nõrgendavad, ja suuname ressurssi julgeolekut tugevdavatesse valdkondadesse.
Programm
Venemaa agressioon naaberriigi vastu nõuab julgeolekuaspektide arvestamist kõikide riigi poliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel. Kõigi riigi poliitikate puhul tuleb esmalt hinnata, kuidas need mõjutavad võimekust kaitsta Eestit võimaliku Venemaa ründe (nii sõjalise kui ka mittesõjalise) vastu. Kuniks oht Venemaa suunalt püsib, ei langetata otsuseid, mis võivad meie kaitsevõimet nõrgendada. Ühiskondlikku ressurssi suunatakse eelkõige valdkondadesse, mis tugevdavad Eesti julgeolekut.
Tugevdame luure ja vastuluure võimekusi. Ajakohastame julgeolekuasutuste seaduse, täpsustame seadusest tulenevaid ülesandeid ja arendame kiirkorras asutuste võimekusi. Adekvaatne teave ohtudest võimaldab neid ennetada ja neutraliseerida. Arendada tuleb vastavat koostööd liitlaste vahel.
Tugevdame ühiskonna psühholoogilist kaitset ja neutraliseerime õigeaegselt julgeolekut ohustava valeinfo. Riik tagab igaühele õiguse saada ja levitada tõepärast teavet ning vaatame üle teabele juurdepääsu piirangud.
Programm
Ühiskonna psühholoogilist kaitset tuleb tugevdada. Igasugune julgeolekuohtu kujundav valeinformatsioon tuleb õigeaegselt neutraliseerida. Samuti peab riik tagama igaühele õiguse saada ja levitada tõepärast teavet. Vaatame üle väljakujunenud praktika teabele juurdepääsupiirangute kehtestamisel. Teave, mis on inimestele vajalik ratsionaalsete otsuste tegemiseks, peab olema avalik.
Avame arutelu riigikaitseteenistuse loomise üle, et kõik saaksid oma oskuste järgi riigi kaitsmisel osaleda. Arendame koos ettevõtete ja teadusasutustega seiresüsteemi uute ohtude jaoks ning toetame rahvusvahelist koostööd.
Programm
Ühiskonna julgeolekut mõjutavad senitundmatud ohud, mille tekkimiseks peame olema valmis. Avame riigikaitseteenistuse loomise arutelu, et kõik inimesed saaksid vastavalt oma oskustele osaleda riigi kaitsmisel. Maa kliima muutumisest ja inimkonna tehnoloogilisest arengust tulenevad uut tüüpi julgeolekuohud. Nende teadvustamiseks ja uurimiseks on vaja toimivat seiresüsteemi, mida tuleb arendada koos ettevõtete ja teadusasutustega. Ohtude maandamiseks on vaja tõhusat rahvusvahelist koostööd. Loome süsteemi selleks, et kõik Eesti kodanikud saaksid oma oskuste ja võimekustega osaleda riigi kaitsmisel.
Ühiskonnal peavad olema varud erakorraliste olukordade jaoks. Nii inimestel, riigil kui ka omavalitsustel peavad olema piisavad varud ning igaühele tuleb selgitada vajadust selleks valmistuda.
Programm
Erakorralisteks olukordadeks peavad ühiskonnal olema varud. Inimeste toimetulekuks erakorralistes olukordadeks peavad nii inimestel endal kui ka riigil ja omavalitsustel olema piisavad varud. Lisaks riigi varude soetamisele ja õigele hoidmisele tuleb igaühele selgitada vajadust ootama tusteks valmistuda.
Eesti aitab Ukrainat sõjaliselt, sh Ukraina kaitseväe väljaõppega, ja majanduslikult. Oleme pidevalt Ukrainas kohal ning Kaitseliit teeb tihedamat koostööd Ukraina territoriaalkaitse üksustega.
Programm
Eesti julgeolek sõltub Ukrainast. Ukraina käekäik mõjutab vahetult rahvusvahelist julgeolekuolukorda. Eesti peab aitama Ukrainat nii sõjaliselt, sealhulgas Ukraina kaitseväe väljaõpetamisega, kui ka majanduslikult. Eesti riigikaitse arendamisel arvestame Ukraina kogemusega, seetõttu on vajalik meie pidev kohalolek Ukrainas. Tugevdada tuleb Kaitseliidu koostööd Ukraina territoriaalkaitse üksustega ja õppida nende kogemusest.
Kaitsekulud peavad olema vähemalt 3% SKP-st, sest 2% pole enam piisav. Tahame, et tegevväelaste keskmine palk oleks vähemalt 30% riigi keskmisest palgast kõrgem ja reservväelastele makstaks õppekogunemisel sama tasu mis tegevväelastele.
Programm
Eesti kaitsekulud peavad moodustama vähemalt 3% SKP-st, mis hõlmab liitlaste tõrgeteta vastuvõtmisega seotud kulusid ning investeeringuid kaitsevõimesse. Senine ühiskondlik kokkulepe kulutada riigikaitsele 2% rahvuslikust kogutoodangust on osutunud seoses julgeolekuolukorra muutumisega ebapiisavaks. Lisaks omaenda võimekuse olulisele tõstmisele tuleb kiiresti arendada ka võimekusi liitlasjõudude efektiivseks rakendamiseks, kui selleks tekib vajadus. Seisame selle eest, et tegevväelaste keskmine palk oleks vähemalt 30% kõrgem riigi keskmisest palgast. Õppekogunemistel tuleb reservväelastele maksta võrdset tasu tegevväelastega.
Riigikaitseks suunatud raha peab kasutama heaperemehelikult. Kõigi valitsusasutuste ja riigikaitseorganisatsioonide tehtavad kulutused peavad olema põhjendatud ja kontrollitavad. Hangetel tuleb maksimaalselt vältida agendi- ja komisjonitasusid.
Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas:
luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025.aastaks;
soomustada 2.jalaväebrigaad;
viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam;
parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi
renoveerida Ämari lennubaasi lennurada;
luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus;
uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme;
suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu;
kaasata Kaitseväkke rohkem naisi;
tõsta jalaväe tankitõrjevõimet;
viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine
Tõstame Kaitseliidu võimekust ja suurendame maakaitse isikkoosseisu 20 000 inimeseni. Maakaitse kulud kaetakse kaitse-eelarvest, Kaitseliidu mittesõjalist tegevust toetatakse riigieelarvest ning arendame Naiskodukaitset ja noorsootööd.
Programm
Tõstame Kaitseliidu võimekust, suurendades muuhulgas maakaitse isikkoosseisu 20 000 inimeseni. Toetame põhimõtet, et maakaitse suurendamise kulud (varustus, väljaõpe) kaetakse kaitse-eelarvest. Kaitseliidu mittesõjalist tegevust toetatakse riigieelarvest. Lisaks tuleb arendada Naiskodukaitset ja noorsootööd.
Vajame Eesti kaitsetööstust ja selle arendamine peab olema riikliku tööstuspoliitika prioriteet. Relvasüsteemide hankimisel on tähtsad vastuostud ning arenenum kaitsetööstus annab paremad tingimused kõrgtehnoloogiliste relvade hankimiseks.
Programm
Vajame innovaatilist rahvuslikku kaitsetööstust. Ebasoodsa julgeolekuolukorra tingimustes peab kaitsetööstuse arendamine olema riikliku tööstuspoliitika prioriteet. Relvasüsteemide omandamisel on oluline roll vastuostudel. Mida arenenum on Eesti kaitsetööstus, seda parematel tingimustel on meil võimalik hankida kõrgtehnoloogilisi relvi.
Kaitset on vaja pidevalt harjutada. Õppused ja õppekogunemised on kaitsevõime seisukohalt määrava tähtsusega. Nendes osalemise takistuseks ei tohi olla majanduslikud põhjused. Vaatame üle õppekogunemistel osalevate reservväelaste tasustamise. Tihendada tuleb Kaitseväe ja Kaitseliidu ühisõppusi.
Soovime Valgevene naasmist vabade rahvaste perre. Valgevene on praegu Venemaa poolt de facto okupeeritud riik. Valgevene tulevikust sõltub kogu Euroopa julgeolek, mistõttu oleme valmis abistama Valgevene ühiskonda Venemaa diktaadi alt vabanemises.
Laiendame oma diplomaatilist kohalolekut vastavalt võimalustele. Koos majanduslike võimaluste suurenemisega peab suurenema ka Eesti diplomaatiline kohalolek maailma eri regioonides ja rahvusvahelistes organisatsioonides.
Välisteenistus peab aktiivselt tegelema majandusdiplomaatiaga, et eesti ettevõtted pääseksid välisturgudele. Eesti osaleb EXPO-l ja teistel suurtel sündmustel ning kõrgemate võimukandjate välisvisiitidel peavad saama osaleda ka ettevõtjate delegatsioonid.
Programm
Välisteenistus peab aktiivselt tegelema majandusdiplomaatiaga. Majandusdiplomaatia peab olema välisteenistuse lahutamatu osa. See võimaldab eesti ettevõtetel laieneda välisturgudele ja loob Eesti jõukust. Eesti peab osalema EXPO-l ja teistel suurt rahvusvahelist tähtsust omavatel sündmustel. Regulaarsed kõrgemate võimukandjate välisvisiidid peavad olema korraldatud selliselt, et nendel saaksid osaleda ka ettevõtjate delegatsioonid. Tugev majandusdiplomaatia aitab kaasa meie konkurentsivõimele maailma majanduses.
Ühendame globaalse eestlaskonna. Eestlasi elab igas maailmanurgas ja nad on reeglina valmis panustama Eesti heasse käekäiku. Peame toetama ülemaailmse eesti võrgustiku teket, et soovijad saaksid teavet Eestist ning panustada Eesti arengusse.
Tugevdame aukonsulite võrgustikku, välisteenistust ja diplomaatilist võimekust. Suurem konsulaarvõimekus annab Eesti kodanikele laiemad võimalused reisida viisavabalt.
Programm
Tugevdame aukonsulite võrgustikku. Aukonsulite institutsioon on tõestanud oma vajalikkust Eesti kodanike ja nende ühenduste huvide eest seismisel ja kontaktide loomisel. Vastavalt võimalustele tuleb seda võrgustikku arendada. Tugevdame Eesti välisteenistust ja suurendame diplomaatilist võimekust. Eesti välisteenistus peab olema dünaamiline, avatud ja motiveeritud, et parimal viisil tagada Eesti julgeoleku, välismajanduslike huvide ja kodanike kaitse maailmas. Suurem konsulaarvõimekus annab Eesti kodanikele laiemad võimalused viisavabalt reisida.
Teeme koostööd kliimajulgeoleku tagamisel. Kliimamuutustega võitlemine on meie kõigi ühine vastutus. Kliimaprobleemid tekitavad rändeid ning rahvusvahelisi konflikte. Eesti huvides on tugev rahvusvaheline koostöö kliimajulgeoleku ja stabiilsuse tagamisel.
Me arendame ühtset Eesti Politseid, mis vastutab korrakaitse eest. Politseiülesanded ei tohi hajuda asutuste vahel, politseile antakse piisavad ressursid ja selge õiguslik alus kodanike ja ettevõtete kaasamiseks.
Programm
Arendame ühtset ja terviklikku Eesti Politseid. Korrakaitse eest vastutab üldkorrakaitseorganina Eesti Politsei. Tuleb vältida politseiliste ülesannete ja vastutuse hajumist erinevate asutuste, sealhulgas omavalitsuste, vahel. Politsei kasutusse tuleb anda piisavad ressursid tema ülesannete efektiivseks täitmiseks. Politsei kaasab oma tegevusse kodanik ke, nende ühendusi, ettevõtteid ja omavalitsusi. Selleks peab olema üheselt mõistetav õiguslik alus.
Me tugevdame päästevõimekust Ukraina õppetundide põhjal: arendame varingupääste võimet, parandame töö jätkumist sõjas ja täiendame isikukaitsevahendeid. Kasutame rohkem kaasaegset tehnoloogiat ja vabatahtlikke.
Programm
Tugevdame päästevõimekust. Tulenevalt Ukraina õppetundidest tuleb välja arendada varingupääste võime kus, parandada päästevõimekuse toimepidevust sõjaolukorras, täiendada isikukaitsevahendeid. Valmisoleku tõstmiseks tuleb senisest enam kasutusele võtta kaasaegset tehnoloogiat ja vabatahtlike kodanikeühenduste võimalusi.
Me anname elanikkonnakaitsele selge sisu ja ressursid. Ehitame vajalikku infrastruktuuri ja plaane, korraldame elanike koolitust, seadustame ülesannete jaotuse, anname Päästeametile põhivastutuse ja tugevdame omavalitsusi.
Programm
Elanikkonnakaitsele tuleb anda selge sisu ja vajalikud ressursid. Elanikkonnakaitse omab laiapindses riigikaitses kriitilist rolli. Inimeste kaitset ja hakkamasaamist kriiside puhul tuleb tugevdada. Selleks on vaja vastavat infrastruktuuri (rajatised, varud) ja toimivaid plaane ning nende läbiharjutamist. Oluline on elanikele suunatud koolitus ja nõustamine. Seadustada tuleb ülesannete jaotus ja vastutus. Elanikkonnakaitse põhivastutus lasub Päästeametil, kellele tuleb selleks eraldada piisavad ressursid. Samuti tuleb tõsta omavalitsuste rolli ning neid võimestada.
Me arendame kõrgetasemelise sisejulgeoleku koolitussüsteemi ja teeme Sisekaitseakadeemiast rahvusvahelise õppeasutuse. Siseturvalisuse rakenduskeskus koondatakse aastaks 2024 Väike-Maarjasse. Politsei ja päästjad keskenduvad ka ennetusele.
Programm
Arendame välja kõrgetasemelise sisejulgeoleku koolitussüsteemi. Sisekaitseakadeemial on olnud oluline roll Eesti sisejulgeoleku arendamisel ja see tuleb muuta rahvusvahelise tähtsusega õppeasutuseks. Siseturvalisuse rakenduskeskus koondatakse aastaks 2024 Väike-Maarjasse. Politsei ja päästjad peavad oma tegevuses lisaks efektiivsele reageerimisele toimunud õnnetustele ja korrarikkumistele keskenduma nende ennetamise le mõistlike teavitus- ja järelevalvetegevuste abil.
Parempoolsed
4 lubadust · Ei kuulu Riigikokku
Toetame erakondadeülese pikaajalise kokkuleppe sõlmimist riigikaitse tugevdamiseks ja kaitseinvesteeringute plaani kinnitamiseks.
Kaasame riigikaitsesse kõik Eesti ühiskonna liikmed, võimaldades neil panustada oma oskuste ja võimetega.
Vene impeeriumi lagundamine on Eesti välispoliitika peamine eesmärk. Selle saavutamiseks on vaja teha aktiivset koostööd teiste piiriäärsete riikidega ning lääneriikide toetust.
Eesti peab hoidma initsiatiivi Ukraina rahvusvahelisel toetamisel sõja võitmiseks ning riigi sõjajärgseks ülesehitamiseks.
Eestimaa Rohelised
16 lubadust · Ei kuulu Riigikokku
Panustame mere keskkonnakahjude ennetamisesse ja reostuse likvideerimise võimekusse. Asutame reostustõrje võimekuse tõstmiseks õlifondi, kuhu kogutakse vahendeid reostusohu ja keskkonnakahjude potentsiaalsetelt tekitajatelt: Eesti territoriaalvett läbivatelt nafta- ja kemikaalitankeritelt.
Lõpetame laevade punkerdamise Tallinna reidil ning toome laevade tankimise sadamasse nii, nagu teevad seda kütusereostusohu vältimiseks kõik teised Läänemereäärsed riigid.
Alustame linnade reovee puhastustehnoloogiate inventuuri ja täiustamisega, et leida lahendus mikroplasti, ravimi- ja pestitsiidide jääkide reoveest kõrvaldamiseks. Rahastame vastavasisulisi uuringuid ning pilootprojekte.
Käivitame sademevete eelpuhastuse enne merre juhtimist ning kõrvaldame Eesti sellealase mahajäämuse meie naaberriikide Soome ja Rootsiga võrreldes. Eelistame sademevete puhastamisel ökoloogilisi puhastusmeetodeid.
Tugevdame mereseiret ja panustame rohkem võõrliikide seiresse ja ohjamisse. Kiirendame meetmeid, mis takistavad võõrliikide toomist Läänemerre laevade ballastveega.
Programm
Tugevdame mereseiret. Panustame senisest enam võõrliikide seiresse ja ohjamismeetmetesse, kuna laevade ballastveega Läänemerre toodavad võõrliigid, sealhulgas haigustekitajad mikroobid ja viirused, on muutumas suurimaks ohuks Läänemere ökosüsteemile ning traditsiooniliste kalavarude säilimisele. Kiirendame laevade ballastveega võõrliikide sissetoomist välistavate meetmete rakendamist.
Tagame kaitsekulude piisava taseme Eesti sõjalise kaitse asjakohasena hoidmiseks ja arendamiseks ning liitlaste kohalolu toetamiseks.
Toetame ajateenistuse laiendamist ja arendamist ja riigikaitse õpet valikainena igas koolis, et hoida pidevalt muutuva maailma julgeolekukriisidele vajalik heidutus- ja reageerimisvõimekus. Peame minimaalseks oskusliku sõduri väljaõppe kestuseks 9 kuud.
Toetame asendusteenistuse arendamist ajateenistusega sisult ja panuselt samaväärseks, et luua ja püsivalt tagada erinevate kriiside lahendamiseks vajalikke reservvõimeid nii pääste- ja politseivaldkonna kui ka tervishoiu, sotsiaaltöö ning keskkonnakaitse vaates.
Väärtustame vabatahtlike panust kogukonna turvatunde loomisel ja operatiivsema kriisidele reageerimisvõimekuse hoidmisel.
Seisame jätkusuutliku ning tänasest suuremat toimepidevust tagava energiataristu arendamise eest, et vähendada järjest rohkem tehnoloogiast sõltuva ühiskonna haavatavust erinevatest kriisidest (sh sõjalistest) tulenevate ohtude realiseerumisel.
Arendame erinevaid sõjalise riigikaitse võimeid tasakaalustatult, tagades efektiivse kaitse võrdselt nii mere-, maa-, õhu- kui ka küberdomeenis. Peame vajalikuks mereväele uute aluste soetamist vananenute asemele.
Me võtame suuna sooneutraalsele ajateenistusele, lähtudes Norra kogemusest. Moodustame sama arv väeüksusi, kuid vastuvõtt toimub võimete ja oskuste, mitte soo alusel.
Programm
Võtame suuna sooneutraalsele ajateenistusele, lähtudes Norra positiivsest kogemusest. Kaitseväes ja lahingutegevuses on olulised konkreetsed omadused ja oskused, mitte sugu. Naised ja mehed on sama head võitlejad: nad oskavad relvi kasutada sama hästi, juhtida sõidukeid. Meie ettepanek on moodustada sama arv väeüksusi, aga teha valikuline vastuvõtt kaitseväkke, mis priotiseeriks võimeid ja oskusi, mitte sugu.
Võttes arvesse Ukraina territoriaalkaitse otsustavat panust agressori tõrjumise esimeses faasis, peame vajalikuks Kaitseliidu ja selle allorganisatsioonide tugevdamist nii isikkoosseisu kui relvastuse ja varustusega.
Toetame palgakasvu sisejulgeoleku valdkonnas - soovime, et nii kui politseinike kui ka päästjate minimaalne palk võrduks 1,2 kordse Eesti keskmise palgaga.
Toetame vabatahtlikke päästekomandosid. Suurendame rahalisi toetusi kütuse ja varustuse soetamiseks ning komandohoonete renoveerimiseks.
Panustame järjepidevalt riigi kodaniku- ja tsiviilkaitse arendamisesse nii varjendite, oskuste, koostöö jm läbi.
Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.