Lubaduste võrdlus teemade kaupa
Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.
| Teema | Reform | Eesti 200 | EKRE | Isamaa | SDE | Kesk | Parempoolsed | Rohelised |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maksud ja eelarve | 9 | 25 | – | 28 | 3 | 26 | 13 | 21 |
| Energeetika ja kliima | 38 | 38 | – | 22 | 19 | – | – | 19 |
| Loodus ja põllumajandus | 38 | 45 | – | 50 | 13 | 73 | – | 56 |
| Tervishoid | 25 | 26 | 16 | 47 | 49 | 43 | – | 41 |
| Haridus ja teadus | 40 | 34 | – | 38 | 9 | 59 | 4 | 67 |
| Pered ja sotsiaalkaitse | 21 | 24 | 16 | 33 | 72 | 55 | 3 | 20 |
| Riik ja õigus | 19 | 54 | 33 | 34 | 44 | 28 | 18 | 36 |
| Kultuur, keel ja sport | 28 | 36 | – | 92 | 47 | 79 | – | 38 |
| Elamu ja regioonid | 38 | 32 | – | 25 | 39 | 33 | – | 6 |
| Transport | 22 | 24 | – | 22 | – | – | – | 22 |
| Kaitse ja julgeolek | 40 | 22 | 55 | 41 | 15 | 57 | 4 | 16 |
| Majandus ja tööturg | 24 | – | – | 34 | 114 | 109 | 5 | 23 |
| Välispoliitika ja ränne | 11 | 3 | 16 | 31 | 1 | 26 | – | 21 |
Pered ja sotsiaalkaitse
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
16 lubadust
tõstame peretoetusi ja vanemahüvitisi;
vähendame lasteaia kohatasu;
seome pensioni selgemalt laste arvuga;
vähendame iga alaealise lapse pealt last kasvatava vanema tulumaksu 5% võrra;
loome soodsa kodulaenu ja kustutame sellest neljandiku iga uue lapse sünniga;
viime läbi õppelaenu ja õppetoetuste reformi; kustutame õppelaenu pooles ulatuses, kui peres on üks laps ning täies ulatuses, kui peres on kaks või rohkem last.
Langetame diisli-, bensiini- ja gaasiaktsiisi Euroopa Liidu miinimumini.
Langetame ravimite käibemaksu soodusmäära üheksalt protsendilt viiele protsendile ja toiduainete käibemaksu kahekümnelt protsendilt viiele protsendile.
Langetame elektri hinna kriisieelsele tasemele, eemaldades elektri tootmiskulust CO2 kvoodi, langetades keskkonna- ja kaevandustasusid ning lõpetades taastuvenergiatasude maksmise. Nimetatud sammude astumise järel on elektri hind 3 senti kWh eest.
Rahandusministeeriumi arvamus: MKM ja RM hinnangul ei ole CO2 kulu eraldamine elektrienergia tootmiskulust praeguse EL regulatsiooni valguses võimalik.
Käivitame Eesti Energia Narva jaamades kolm seisvat plokki, mis toovad turule juurde 500 MW tootmist ja tagavad Eesti tiputarbimise vajaduse. Muudame Eleringile kuuluva Kiisa gaasijaama eraldi tootmisettevõtteks ning toome toodangu turule.
Rahandusministeeriumi arvamus: Tegu on plokkidega, mis ei vastanud alates 2016. aastast keskkonnanõuetele ja on tänaseks suletud. Plokid on täielikult amortiseerunud ja maha kantud. Neid plokke ei ole enam Enefit Poweri kompleksloa koossseisus. Nende käivitamine juriidiliselt võimatu ja tehniliselt ettearvamatute takistustega.
Alustame ettevalmistusi ohutu tuumaenergia kasutuselevõtuks.
Majanduse elavdamiseks ehitame välja neljarealised maanteed Tallinnast Tartusse, Pärnusse ja Narva.
Lõpetame majanduslikult kahjuliku ja ebamõistlikult kalli Rail Balticu projekti, arendades selle asemel senist raudteevõrku (Tallinn-Rohuküla, Tallinn-Pärnu, Tartu-Riia Eesti-poolne osa).
Rahandusministeeriumi arvamus: Rail Balticu raudteeühenduse rajamine (valmimise ja toimimise tagamine) on lepitud kokku Riigikogus ratifitseeritud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppega (https://www.riigiteataja.ee/akt/204072017002 ). Samuti on RB rajamine Eesti jt Balti riikide ülesanne EL üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise määruse (nr 1315/2013, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1315&from=EN ) kohaselt ning Euroopa Komisjoni rakendusotsuse „Põhjamere-Läänemere põhivõrgukoridori piiriülese projekti Rail Baltica kohta“ (nr C(2018)6969) kohaselt (neist viimane otsus on Eesti, Läti ja Leedu kõrval suunatud ka Poolale ja Soomele).
Maksame hinnatõusu kompenseerimiseks alla keskmist pensionit saavatele pensionäridele aastas ühe lisapensioni ehk 13. pensioni.
Tõstame miinimumpalga 0,6 keskmise palgani, s.t 2023. aastal 1050 euroni.
Rahandusministeeriumi arvamus: Alampalk lepitakse Eestis tava kohaselt kokku tööandjate ja töövõtjate esindajate poolt. Valitsus ainult kinnitab nende ettepaneku seaduses.
Tõstame keskmise pensioni järgmise nelja aasta jooksul 1200 euroni ehk 70 protsendini Soome keskmisest pensionist.
Eesti Reformierakond
21 lubadust
Keskmine vanaduspension 1000 eurot!
Tõstame pensioni nelja aastaga 400 eurot.
Hoiame keskmise pensioni tulumaksuvaba.
Rakendame hooldereformi ja toetame koduteenuse suurendamist.
Hooldekodukoht pensioni eest!
Hoiame keskmise pensioni tulumaksuvaba ja tõstame kesmist pensioni nelja aastaga 400 eurot. Seisuga 1. jaanuar 2022 on Eesti keskmine pension 596 eurot. 1. jaanuariks 2027 peab keskmine pension olema vähemalt 1000 eurot kuus.
Tõstame rahvapensioni Sotsiaalharta miinimumpensioni tasemeni. Rahvapensioni saajate vaesusriskist väljatoomine aitab vähendada teiste sotsiaaltoetuste kulutusi ning tagab kindlustunde suurenemise vanaduspõlves. Selleks tuleb uuendada Statistikaameti arvestuslikku elatusmiinimumi.
Muudame üksi elava pensionäri toetuse igakuuliseks pensionilisaks 80-aastastele ja vanematele inimestele. Suurim abivajadus tekib 80-aastastel ja vanematel üksi elavatel pen sionäridel. Ühekordne kord aastas makstav toetus ei lahenda nende prob leemi. Toetus tuleb muuta igakuiseks.
Kasvatame inimeste teadlikkust oma võimalustest ja arendame oskusi vanaduspõlveks valmistumisel ning loome iseteenindusportaali pensionikogumise jooksvaks jälgimiseks kõigis kolmes sambas.
Pensionitarkuse omandamist tuleb alustada tööelu esimesest aastast.
Riigiasutused peavad pakkuma asjakohast ja erapooletut individuaalset nõustamist.
Kogumist vabatahtlikesse pensionisammastesse soodustatakse. Igaühel peab olema ülevaade reaalajas oma pensionisammaste olukor rast. Ligipääs sellistele andmetele peab olema personaalne ja lihtne.
Muudame raha kogumise pensionisammastesse paindlikumaks. Tööandja võimalused töötaja teise ja kolmandasse pensionisambasse panustamisel tuleb muuta atraktiivsemaks. Arendada tuleb paindlikke kogumispensioni skeeme, mis käiksid kaasas tööturu muutumisega.
Me toetame eakatele taskukohaste teenusmajade loomist. Seni kuni võimalik toetame iseseisvat toimetulekut koduhoolduse ja abiteenustega, soovijatele pakume eluruume teenusmajades.
Programm
Toetame eakatele taskukohaste teenusmajade loomist. Väärtustada ja soosida tuleb inimeste iseseisvat toimetulekut. Kuni vähegi võimalik, saab ühiskond seda toetada koduhooldus- ja teiste abiteenustega. Neile, kes seda soovivad, saab pakkuda eluruume teenusmajades, kus iseseisev elu on toetatud vajaliku abiga.
Me tagame taskukohase üldhooldusteenuse ja arendame kodus elamist toetavaid tervishoiu- ja hoolekandeteenuseid. Rakendame hooldereformi ja toetame koduteenuste laiendamist.
Programm
Tagame taskukohase üldhooldusteenuse ja soodustame kodus elamist toetavate inte greeritud tervishoiu- ja hoolekandeteenuste arendamist. Rakendame hooldereformi ja toetame koduteenuste pakkumise suuren damisega kodus elamist, et pikaajaline hooldusvajadus oleks kaetud. See vastab vanemaealiste ootustele ning ennetab ja lükkab edasi vajadust üldhooldusteenuse järele.
Võtame vastu kooseluseaduse rakendusaktid. Eesti ei saa jääda diskrimineerima peresid, mis põhinevad kahe samast soost inimese kooselul. Kõik avalikud teenused ja hüved, mida osutatakse avalikest vahenditest, peavad olema samamoodi kättesaadavad samast soost paaridele kui eri soost abikaasadele.
Vähendame soolist palgalõhet. Riik aitab tööandjatel soolist palgalõhet vältida. Muuhulgas loome tööand jatele vastava digitaalse instrumendi.
Taastame abikaasade ja kooselupartnerite ühisdeklaratsiooni. Ühise tuludeklaratsiooni esitamine peab lisaks abikaasadele olema ka registreeritud kooselus olevatele paaridele.
Soodustame töötajate- ja peresõbralike ning mitmekesisust toetavate töökohtade arendamist ettevõtetes. Eesti ettevõtjad on kohandanud oma töötajate töötingimusi viimastel aastatel töötajate- ja peresõbralikumaks. Maksusüsteem peaks sellist tegevust senisest enam toetama.
Me tagame universaalse disaini kaudu kõigile ligipääsetava keskkonna, teabe lihtsas keeles ja teenused. Suurendame viipekeele koolitust ja tõlget ning pimekirja kasutamist ametlikus suhtluses.
Programm
Tagame universaalse disaini kaudu ligipääsetava keskkonna ning arvestame rohkem vaegkuuljate ja -nägijate ning teiste erivajadustega inimestega. Ligipääs asjakohasele teabele lihtsas keeles ning ligipääs (sealhulgas füüsiline ligipääs) teenustele tuleb kujundada universaalse disaini kaudu kättesaadavaks igaühele, et aktiivselt ühiskonnaelus osaleda. Vajame senis est enam viipekeele koolitust ja viipekeele tõlke. Samuti pimekirja suuremat kasutuselevõttu ametlikus suhtluses.
Rahandusministeeriumi arvamus: Täna on SHS § 15 lg 3 alusel kohalikul omavalitsusel üldine kohustus korraldada tõlketeenust isikule tema abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks. Seaduse tasandil on reguleerimata viipekeeletõlgi ja kirjutustõlgi mõisted ja neile rakendatavad nõuded. Tagamaks kuulmislangusega inimestele võimalust saada ühiskonnaelust täisväärtuslikuks osavõtmiseks piisav ligipääs igapäevaeluks vajalikule asjaajamisele ja avalike teenuste tarbimisele tuleb täiendada SHS riigi korraldatav abi peatükki uue jaotisega kuulmislangusega inimeste tõlketeenus, mille juurde tuleb reguleerida ka viipekeeletõlgi ja kirjutustõlgi mõisted ja neile rakendatavad nõuded. SOM on ettevalmistatud VTK, millest lähtuvalt.
Me kaasajastame tööealiste puudega inimeste toetamise. Toetused ei tohi tulla mitmest allikast eri alustel ning töövõimekaotusega inimeste toetamine ja tööle motiveerimine tuleb mõistlikult korraldada.
Programm
Kaasajastame tööealiste puudega inimeste toetamise. Olukord, kus tööealine puudega inimene saab toimetulekuks vajalikud toetused mitmest eri allikast ja erinevatel alustel, ei ole jätkusuutlik. Vähenenud töövõimega inimesed moodustavad kasvava osa elanikkonnast ja nende toetamine ja tööelus osalema motiveerimine peab olema mõistlikult korral datud.
Isamaa
33 lubadust
1. viib läbi perepõhise pensionireformi, suurendades lapse eest ettenähtud 3,5- aastakoefitsendilise pensionilisa 7 aastakoefitsendini,
2. juurutab esmatasandi arstiabi osutamisel patsiendilepingu, mis motiveerib perearste ja inimesi koostama patsiendi tervise jälgimise juhendi ja isikliku terviseplaani
3. parandab koduhoolduse kättesaadavust, suurendades võimalusi selle rahastamiseks ja koduste hooldusteenuste mitmekesistamiseks
4. suurendab ja mitmekesistab inimeste ja tööandjate võimalusi tervisekulutuste korvamiseks ning omaosaluse koormuse vähendamiseks, sh suurendab maksuvaba “tervisekonto” 200 euroni kvartalis
viib läbi perepõhise pensionireformi:
suurendab lapse eest ettenähtud 3,5-aastakoefitsendilise pensionilisa 7 aastakoefitsendini; reformi tulemusena saab lapse üles kasvatanud ema või isa iga lapse eest aastas lisapensioni ca ühe keskmise kuupensioni ulatuses,
laiendab õiguse pensionilisale ka peale 31.12.2012 sündinud lapse vanemale, kes ei ole ühinenud teise pensionisambaga.
peab esmatähtsaks inimeste iseseisvat toimetulekut ning töiste sissetulekute ja pensionide vastavust sotsiaalsetele vajadustele, selleks:
käivitab koos teiste vastutusvaldkondadega töökohtade ja ettevõtete struktuuri ümberkujundamise sellisel moel, et igaühe töö tulemusena luuakse rohkem väärtust, tõstetakse tootlikkust ja seeläbi saab maksta kõrgemaid palkasid,
töötab välja motivatsioonipaketi töötavate inimeste elukestvaks kutsehariduslikuks õppeks ja ümberõppeks,
muudab kogumispensioniga liitunute ja mitteliitunute isikliku pensioniosa arvestuse õiglaseks,
analüüsib sotsiaalmaksu kohustuse töötaja ja tööandja vahel jagamise võimalust ja põhjendatust,
peab vajalikuks toetada noorte võimalusi eluaseme soetamiseks.
peab vajalikuks suurendada sotsiaalteenuste mahtu, selleks:
laiendab kohalike tervisekeskuste võimalusi kodus elavate abivajajate teenindamiseks,
loob arusaadavad reeglid sotsiaalteenuste eest tasumisel maksimaalse omaosaluse määramiseks nii, et koduteenused on soodsamad kui hooldekodusse paigutamine,
jätkab tugiteenustega sotsiaaleluruumide rajamise toetamist,
jätkab kohalike omavalitsuste toetamist sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel ning toetab valdkonna töötajate pädevuse tõstmist ja palgakasvu,
kujundab mitmekesise ja mitmeallikalise hooldusteenuste rahastamise, sh töötab väljavõimaluse olemasoleva kinnisvara alusel hooldusteenuste ja eluaegse hoolduskindlustuse saamiseks,
parandab sotsiaaltoetuste sihipärast ja vajaduspõhist määramist, rakendades pilootprojektina isikliku sotsiaalteenuste eelarve süsteemi, kus inimene saab ise raha kasutada lähtuvalt kõige tõhusamatest ja ökonoomsematest lahendustest,
kujundab sotsiaalabi süsteemi kriisiolukordade puhul, sh kaasajastab vältimatu sotsiaalabi tingimused ning seob kriisiolukordade abi korraldamise juhendid ja põhimõtted otseselt
elanikkonnakaitse programmidega (tsiviilkaitse),
toetab erivajadustega inimeste toimetulekut:
kaasajastab erivajadustega inimeste elukaareülese teenuste ja toetuste korralduse ning rahastuse,
tagab tööealistele erivajadustega inimestele sobivad võimalused tööelusosalemiseks,
muudab teenuste korralduse paindlikumaks ja inimesekesksemaks, tagades ka võimaluse tihedamaks suhtluseks lähedastega,
käivitab innovaatilisi lahendusi koduse toimetuleku ja hoolduse toetamiseks, arendab erivajadustega inimestega töötavate spetsialistide erialaseid oskusi ja teadmisi ning toetab uute hooldusmeetodite ja -viiside kasutuselevõtmist,
töötab välja psüühiliste haigustega erihooldusvajadusega inimeste toetamise teenuse.
ajakohastab puudega laste toetuste suurused ning tugiteenuste korralduse,
tagab abivajadusega lastele põhilise toe lasteaias ja koolis, kus nad viibivad suurema osa ajast,
ühendab lapse erivajaduse hindamised eri valdkondades, et vähendada hindamise mahtu, dubleerimist ja abi saamisele kuluvat aega ning suunata vabanevad eelarvevahendid reaalsetesse teenustesse,
töötab välja arusaadava ja lihtsa tugisüsteemi erivajadusega lapse vanemale, mis automatiseerib andmepäringud ning vähendab taotluste esitamist,
pakub suure hooldus- ja abivajadusega laste vanematele elukorralduslikku ja vaimse tervise tuge, mis aitab leevendada pidevast hoolduskoormusest tulenevaid probleeme.
Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.