Lubaduste võrdlus teemade kaupa
Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.
| Teema | Reform | Eesti 200 | EKRE | Isamaa | SDE | Kesk | Parempoolsed | Rohelised |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maksud ja eelarve | 9 | 25 | – | 28 | 3 | 26 | 13 | 21 |
| Energeetika ja kliima | 38 | 38 | – | 22 | 19 | – | – | 19 |
| Loodus ja põllumajandus | 38 | 45 | – | 50 | 13 | 73 | – | 56 |
| Tervishoid | 25 | 26 | 16 | 47 | 49 | 43 | – | 41 |
| Haridus ja teadus | 40 | 34 | – | 38 | 9 | 59 | 4 | 67 |
| Pered ja sotsiaalkaitse | 21 | 24 | 16 | 33 | 72 | 55 | 3 | 20 |
| Riik ja õigus | 19 | 54 | 33 | 34 | 44 | 28 | 18 | 36 |
| Kultuur, keel ja sport | 28 | 36 | – | 92 | 47 | 79 | – | 38 |
| Elamu ja regioonid | 38 | 32 | – | 25 | 39 | 33 | – | 6 |
| Transport | 22 | 24 | – | 22 | – | – | – | 22 |
| Kaitse ja julgeolek | 40 | 22 | 55 | 41 | 15 | 57 | 4 | 16 |
| Majandus ja tööturg | 24 | – | – | 34 | 114 | 109 | 5 | 23 |
| Välispoliitika ja ränne | 11 | 3 | 16 | 31 | 1 | 26 | – | 21 |
Pered ja sotsiaalkaitse
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
16 lubadust
tõstame peretoetusi ja vanemahüvitisi;
vähendame lasteaia kohatasu;
seome pensioni selgemalt laste arvuga;
vähendame iga alaealise lapse pealt last kasvatava vanema tulumaksu 5% võrra;
loome soodsa kodulaenu ja kustutame sellest neljandiku iga uue lapse sünniga;
viime läbi õppelaenu ja õppetoetuste reformi; kustutame õppelaenu pooles ulatuses, kui peres on üks laps ning täies ulatuses, kui peres on kaks või rohkem last.
Langetame diisli-, bensiini- ja gaasiaktsiisi Euroopa Liidu miinimumini.
Langetame ravimite käibemaksu soodusmäära üheksalt protsendilt viiele protsendile ja toiduainete käibemaksu kahekümnelt protsendilt viiele protsendile.
Langetame elektri hinna kriisieelsele tasemele, eemaldades elektri tootmiskulust CO2 kvoodi, langetades keskkonna- ja kaevandustasusid ning lõpetades taastuvenergiatasude maksmise. Nimetatud sammude astumise järel on elektri hind 3 senti kWh eest.
Rahandusministeeriumi arvamus: MKM ja RM hinnangul ei ole CO2 kulu eraldamine elektrienergia tootmiskulust praeguse EL regulatsiooni valguses võimalik.
Käivitame Eesti Energia Narva jaamades kolm seisvat plokki, mis toovad turule juurde 500 MW tootmist ja tagavad Eesti tiputarbimise vajaduse. Muudame Eleringile kuuluva Kiisa gaasijaama eraldi tootmisettevõtteks ning toome toodangu turule.
Rahandusministeeriumi arvamus: Tegu on plokkidega, mis ei vastanud alates 2016. aastast keskkonnanõuetele ja on tänaseks suletud. Plokid on täielikult amortiseerunud ja maha kantud. Neid plokke ei ole enam Enefit Poweri kompleksloa koossseisus. Nende käivitamine juriidiliselt võimatu ja tehniliselt ettearvamatute takistustega.
Alustame ettevalmistusi ohutu tuumaenergia kasutuselevõtuks.
Majanduse elavdamiseks ehitame välja neljarealised maanteed Tallinnast Tartusse, Pärnusse ja Narva.
Lõpetame majanduslikult kahjuliku ja ebamõistlikult kalli Rail Balticu projekti, arendades selle asemel senist raudteevõrku (Tallinn-Rohuküla, Tallinn-Pärnu, Tartu-Riia Eesti-poolne osa).
Rahandusministeeriumi arvamus: Rail Balticu raudteeühenduse rajamine (valmimise ja toimimise tagamine) on lepitud kokku Riigikogus ratifitseeritud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppega (https://www.riigiteataja.ee/akt/204072017002 ). Samuti on RB rajamine Eesti jt Balti riikide ülesanne EL üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise määruse (nr 1315/2013, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1315&from=EN ) kohaselt ning Euroopa Komisjoni rakendusotsuse „Põhjamere-Läänemere põhivõrgukoridori piiriülese projekti Rail Baltica kohta“ (nr C(2018)6969) kohaselt (neist viimane otsus on Eesti, Läti ja Leedu kõrval suunatud ka Poolale ja Soomele).
Maksame hinnatõusu kompenseerimiseks alla keskmist pensionit saavatele pensionäridele aastas ühe lisapensioni ehk 13. pensioni.
Tõstame miinimumpalga 0,6 keskmise palgani, s.t 2023. aastal 1050 euroni.
Rahandusministeeriumi arvamus: Alampalk lepitakse Eestis tava kohaselt kokku tööandjate ja töövõtjate esindajate poolt. Valitsus ainult kinnitab nende ettepaneku seaduses.
Tõstame keskmise pensioni järgmise nelja aasta jooksul 1200 euroni ehk 70 protsendini Soome keskmisest pensionist.
Eesti 200
24 lubadust
Tekst kirjeldab, et Eesti sotsiaalkindlustussüsteem ei ole jätkusuutlik: teenuseid on vähe, raha läheb kallitele järelteenustele, mitte ennetusele, ametkonnad pole integreeritud ning vastutus, rahastus ja standardid on ebaselged.
Programm
Eesti sotsiaalkindlustussüsteem ei ole jätkusuutlik - sotsiaalteenuseid on vähe, need ei arvesta muutuvate oludega, on piiratud nii ulatuselt kui ka rahaliste vahendite poolest, on seotud projektipõhise eurorahaga, ei arvesta vähenevat maksumaksjate osakaalu, suurenevat vanemaealiste ja halva tervisega inimeste osakaalu. Rohkelt läheb vahendeid kallitele järelteenustele, mitte ennetusele ja kiirele rehabiliteerimisele. Ametkonnad ei ole integreeritud ja dubleerivaid kihte on palju. Puudub selge arusaam vastutusest, puudulik on rahastus ja universaalsed standardid, kvaliteedi hindamine ning infosüsteem andmete vahetuseks ja analüüsiks.
Meie eesmärk on integreeritud ja ühtne tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteem, mis põhineb personaalsel lähenemisel ja suurandmete kasutamisel. Abi peab saama inimene sõltumata sellest, kas tal on toetav perekond või toimekas omavalitsus.
Programm
Eesti 200 seab eesmärgiks integreeritud ja ühtse tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemi loomise, mis põhineb personaalsel lähenemisel, proaktiivsel teenuste pakkumisel, inimese terviklikul hindamisel ning suurandmete nutikal kasutamisel heaolu nimel. Meie sotsiaalpoliitika aluspõhimõte on, et abi peab saama inimene sõltumata sellest, kas tal on toetav perekond või toimekas omavalitsus. Me peame õigeks, et aastakümneid riigile makse maksnud inimesed omavad õigust saada riigilt tuge haiguste raviks ning väärikaks vanaduspõlveks ning me ei pea õigeks perekonna koormamist hoolduskohustusega ulatuses, nagu see on tänases Eestis. Väärikas vananemine tähendab ka üksikisiku õigust otsustada oma elu üle ise. Sotsiaalpoliitikas peab olema individuaalne lähenemine ja samal ajal rangus üksikisiku kohustuste ja vastutuse osas.
Loome inimese vaatest ühtse abivajaduse hindamise süsteemi ja sealt lähtuva miinimumtasemel lahenduse - integreeritud sotsiaal-, tervishoiu- ja tööturuteenuste paketi, nii vahetu- kui teleteenuse. Garanteerime selle ühtlase riigiülese kättesaadavuse läbi personaalse lahenduse.
Personaliseerime toetused ning paneme need toimima iga eestimaalase personaalsest vajadusest lähtuvalt.
Loome koordineeritud kompetentsi ja rahastust omavad regionaalsed heaolukeskused koos kohalike omavalitsustega ja otsustusõigusega, kes võtavad juhtumikorraldaja ja integreeritud teenustele määraja ehk olukorra lahendaja rolli.
Arendame paindlikke hooldusteenuseid, vähendades sealhulgas laste ja puuetega täiskasvanute pereliikmete hoolduskoormust ning võimaldades erivajadustega inimeste aktiivset osalemist tööturul ja ühiskonnaelus.
Parandame erihoolekande teenuste kvaliteeti kooskõlas ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste konventsiooniga.
Tagame kuulmispuudega isikutele piisava juurdepääs viipekeeletõlkele.
Loome erivajadustega lastele ja noortele turvalise ja arendava õpikeskkonna kõigil haridusastmetel alates lasteaiast. Tagame tugiteenused igas haridusasutuses ning arendame õpetajate koolitust ja õppematerjale.
Programm
Pöörame erilist tähelepanu erivajadustega laste ja noorte turvalise ning arendava õpikeskkonna loomisele kõigil haridusastmetel alates lasteaiast. Tagame laste vajadustele vastavate tugiteenuste kättesaadavuse igas haridusasutuses. Arendame erivajadustega laste õpetajate koolitamist ja õppematerjale (sh digitaalseid).
Töötame välja puudega inimeste ja patsientide esindusorganisatsioonide rahastusmudeli.
Alustame eakatele ja puudega inimestele tudengite seltsis sotsiaalsete kodude loomist, millega vähendame sihtrühmade sotsiaalabi vajadust.
Seame reegliks, et avaliku ruumi ja hoonete kujundamisel rakendame kaasava disaini põhimõtteid, millega tagame kõigile Eesti inimestele sõltumata nende erivajadusest võrdsed võimalused ja ligipääsu infole ning füüsilisele keskkonnale.
Ühiskond peab toetama võrdselt esimese, teise, kolmanda ja järgmiste laste sündi. Tahame luua personaalse laste ja perede toetamise poliitika, mis toetab seal ja siis, kus seda kõige rohkem vajatakse.
Programm
Eesti jaoks on väärtuslik iga laps ja ühiskond peab võrdselt toetama nii esimeste, teiste kui kolmandate ja enamate laste sündimist. Eesti saab luua personaalse laste ja perede toetamise poliitika - toetada lähtuvalt vajadusest, viisil ja moel ja ajas ja kohas, kus seda toetust kõige rohkem vajatakse. Iga laps ja iga pere on oluline ning vajab toetust just neile vajalikul moel.
Loome puuetega laste peredele nende vajadusi arvestava toetussüsteemi ning lõpetame menetlemised, hindamised ja taotluste esitamise. Kasutame selleks riigi olemasolevaid andmeid.
Programm
Erilist hoolt ja tuge vajavad puuetega lastega pered. Peame looma iga puudega lapse pere vajadusi arvestava toetussüsteemi ja lõpetama menetlemised, hindamised, taotluste esitamised. Riik teab täna iga lapse olukorda ja tema toetuse vajadust - kasutame nutikalt olemasolevaid andmeid inimeste toetamiseks ja lõpetame niigi meie kõige haavatavamate ühiskonnaliikmete kiusamise bürokraatiaga.
Perepoliitika eesmärk peab olema laste arengut toetav keskkond, mitte ainult raha jagamine. Valitsus ja omavalitsused seavad eesmärgiks laste arenguks vajalike teenuste ja taristu kättesaadavuse, nt lasteaiakohad, psühholoogid ning mänguplatsid.
Programm
Perepoliitika ei tohi olla vaid rahajagamise poliitika, vaid eesmärgiks peab olema laste arengut toetava keskkonna loomine. Valitsus ja KOV peavad seadma eesmärgiks laste arenguks vajalike teenuste kättesaadavuse - lasteaiakohad, tugiteenused, psühholoogid, logopeedid, huviharidus, turvaline linnaruum - ja lapse arenguks vajaliku taristu (mänguplatsid, spordiväljakud).
Eesti 200 eesmärk on kujundada Eestist lasteriik, kus lastel on hea sündida ja kasvada. Selleks peavad lasteaiad, koolid, transport, taristu ja avalik ruum lähtuma lapsest ja olema lapsele turvalised.
Programm
Eesti 200 eesmärgiks on kujundada Eestist lasteriik - see tähendab, et lastel on Eestisse hea sündida ja siinne elukeskkond on parim võimalikest maailmas, kus suureks kasvada. Eesti pered soovivad oma lapsi kasvatada just Eestis, sest ühiskond väärtustab lapsi, nende kasvamiseks on loodud turvaline ja kõrgekvaliteediline elukeskkond. Eesti peredel on ühiskonnas olemas tugi - kodulähedane lasteaed ja kool, kus laps tunneb ennast turvaliselt ja õnnelikult, maailma tipptasemel kutse-, gümnaasiumi- ja kõrgharidus, kus omandatakse teadmised, aga ka oskused ja enesekindlus. Eesti transpordisüsteem on ehitatud üles laste ja lastega liikumise vajadusest lähtuvalt. Eesti riigi taristu lähtub lapsest - et temal oleks turvaline liikuda ja õues mängida. Avalik ruum lähtub lapsest - see on ruum, mille keskmes on laps ja tema võimed, soovid ja vajadused. Eestis ei ole ühiskondlikku ruumi või üritust, kuhu ei tohiks lapsega siseneda või mis ei oleks lapsele turvaline.
Väärtustame iga last! Alates 2024. aastast on toetus esimese ja teise lapse kohta 150 eurot kuus, üksikvanema toetus 150 eurot kuus. Indekseerime kõik lastetoetused ning arendame vajaduspõhiseid peretoetuseid kõikidele peredele.
Jõuame iga lapse vajadustele vastavate teenuste pakkumiseni. Eesti on väike ja Eesti jõuab personaalselt igaüheni.
Lõpetame keeruka paberimajanduse, kui perre sünnib puudega laps või tekib puue eluaja jooksul. Usaldame arste ja diagnoose.
Suurendame tugiisikute ja tugiprogammide võrgustikku, et tagada igale puudega lapse vanemale vajalik tugi. Anname riigipoolse sotsiaalse garantii tugiisikutele.
Seame sisse riigipoolse dotatsiooni kõikidele abivahenditele, mida puuetega lapsed vajavad. Loome abivahendite keskuse, mis võimaldab hoida kokku väga suure rahalise ressursi.
Me tagame puuetega lastele täisväärtusliku elu võimalused: mänguväljakud, spordikeskused, vaba aja kohad ning avalikud hooned ja kohad peavad olema ligipääsetavad. Mänguväljakutel ja välijõusaalidel peavad olema ka erivajadustega inimestele sobivad atraktsioonid.
Programm
Pakume puuetega lastele täisväärtusliku elu kõiki võimalusi. Mänguväljakud, spordikeskused ja kõik vaba aja veetmise kohad peavad olema puuetega lastele ligipääsetavad ja pakkuma valikut atraktsioone. Lisaks kõikidele avalikele hoonetele peavad olema ka avalikud kohad erivajadustega inimestele ligipääsetavad. Mänguväljakud ja välijõusaalid peavad sisaldama erivajadustega inimestele mõeldud atraktsioone. Ligipääsetavus aitab kõiki ühiskonna liikmeid.
Tõstame haige lapse hooldushüvitise määra 80%-lt 100%-ni sissetulekust. Leiame õiglasema lahenduse ka neile, kes jäävad haiget last hooldama vahetult pärast vanemapuhkust.
Programm
Kui laps on haige ja tema eest hoolitsemiseks tuleb võtta töövõimetusleht, siis see ei tohi jätta peret majanduslikku kitsikusse. Seetõttu tõstame hooldushüvitise määra seniselt 80%-lt 100%-ni sissetulekust ja leiame õiglasema lahenduse ka neile, kes jäävad haiget last hooldama vahetult peale vanemapuhkust.
Mõlemal lapse vanemal on võrdsed õigused ja kohustused lapse kasvatamisel sünnist saati ning laps vajab lähedast suhet mõlema vanemaga. Seetõttu ühtlustame lapsevanemate vanemahüvitisega tasustatud jagamatu aja pikkused võrdselt kuue kuuni mõlemale lapsevanemale.
Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.