Lubaduste võrdlus teemade kaupa
Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.
| Teema | Reform | Eesti 200 | EKRE | Isamaa | SDE | Kesk | Parempoolsed | Rohelised |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maksud ja eelarve | 9 | 25 | – | 28 | 3 | 26 | 13 | 21 |
| Energeetika ja kliima | 38 | 38 | – | 22 | 19 | – | – | 19 |
| Loodus ja põllumajandus | 38 | 45 | – | 50 | 13 | 73 | – | 56 |
| Tervishoid | 25 | 26 | 16 | 47 | 49 | 43 | – | 41 |
| Haridus ja teadus | 40 | 34 | – | 38 | 9 | 59 | 4 | 67 |
| Pered ja sotsiaalkaitse | 21 | 24 | 16 | 33 | 72 | 55 | 3 | 20 |
| Riik ja õigus | 19 | 54 | 33 | 34 | 44 | 28 | 18 | 36 |
| Kultuur, keel ja sport | 28 | 36 | – | 92 | 47 | 79 | – | 38 |
| Elamu ja regioonid | 38 | 32 | – | 25 | 39 | 33 | – | 6 |
| Transport | 22 | 24 | – | 22 | – | – | – | 22 |
| Kaitse ja julgeolek | 40 | 22 | 55 | 41 | 15 | 57 | 4 | 16 |
| Majandus ja tööturg | 24 | – | – | 34 | 114 | 109 | 5 | 23 |
| Välispoliitika ja ränne | 11 | 3 | 16 | 31 | 1 | 26 | – | 21 |
Loodus ja põllumajandus
Eesti 200
45 lubadust
Party's aim on, et Eesti oleks ringmajanduse esirinnas: vähem raiskamist, väiksem tarbimine ja rohkem taaskasutust. Ringmajandus on uus majandusmudel, mitte ainult jäätmete taaskasutus.
Programm
Ringmajanduse põhimõtetele saab olema järgmise kümnendi suur väljakutse nii Euroopas kui kogu maailmas. See on Eestile suurepärane võimalus suurendada oma majanduslikku konkurentsivõimet ja säästa keskkonda. Vähem raiskamine, väiksem tarbimine ja suurem taaskasutamine on põhimõtted, mis on järgmise majandusrevolutsiooni aluseks. Ja Eesti peab olema selle esirinnas. Ringmajandus on uus majandusmudel, mitte üksnes jäätmete taaskasutus.
Ringmajandus on ka julgeolekuküsimus, sest suur osa ressurssidest, mida majanduses kasutatakse, saabub Euroopasse kas Venemaalt või Hiinast, ja selle sõltuvuse negatiivseid külgi näeme juba energiakriisi ajal.
Loome koos ekspertidega ringmajandusele ülemineku teekaardi, eesmärgiga vähendada 2030. aastaks esmase tooraine tarbimist poole võrra ja muuta Eesti majandus täielikult jäätmevabaks aastaks 2050.
Tõstame olmejäätmete kasutuselevõtu 70% tasemele aastaks 2030.
Loome üleriigilised standardid jäätmete käitlemiseks. Arendame koos omavalitsustega jäätmete liigiti kogumise taristut ja soetame vajaliku inventari, et segajäätmeid vähendada.
Programm
Loome üleriiklikud standardid jäätmete käitlemiseks. Tõhustame jäätmekorraldust koostöös KOVidega läbi jäätmete liigiti kogumise taristu arendamise ning vajaliku inventari (sh jäätmejaamad, sortimismajad, kodukompostrid, konteinerid, transpordivahendid, kaalud jpm) soetamisega segajäätmete vähendamiseks;
Digitaliseerime jäätmete kogumise, et inimesed oleksid motiveeritud jäätmeid eraldi sorteerima.
Vähendame parandamis- ja remontimisettevõtete maksukoormust 5%, et vähendada tarbimist ja soodustada taaskasutust.
Rahandusministeeriumi arvamus: Antud lubadus pole selliselt teostatav (ettevõtete põhine maksukoormuse vähendamine), kuid välja on pakutud alternatiiv
Suurendame teadus- ja arendustegevuse ning ringmajanduse ekspordi edendamise rahastust läbi riikliku investeerimisfondi.
Ringsete lahenduste arendamisel seame fookuse suure mõjuga majandussektoritele ehk ressursimahukatele tööstussektoritele - loome sihitud meetmed ja programmid, et aidata neil suurendada tõhusust ja töötada välja materjalide kõrgemal tasemel väärindamise lahendusi.
Edendame ringmajanduse ärimudelite ja innovaatiliste ideede, näiteks jagamismajandus ja toode kui teenus, kontseptsiooni ka riigi poolt pakutavate teenuste osas lähtuvalt personaalse riigi põhimõtetest.
Kõrvaldame takistused ehitusmaterjalide ja lammutusjäätmete taaskasutamiselt, hõlbustame hoonete otstarbe muutmist.
Toetame kohalikke kogukondi olema olulised ringmajanduse võimaldajad.
Integreerime ringmajandusalast õpet, et meie lapsed oskaksid igapäevaelus olulisi jätkusuutlikkuse põhimõtteid paremini rakendada.
Anname hoogu keskkonnasäästliku, teaduspõhise ja targa põllumajanduse arengule. Prioriteet on Eesti tootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidus.
Programm
Kliima- ja keskkonnasõbralik põllumajandus on oluline osa Eesti regionaalarengust ja majandusest. Sellel on eriline roll Eesti hajaasustuse säilimisel, toidujulgeoleku tagamisel, rahvatervise toetamisel ja maapiirkondade elujõulisuse hoidmisel. Anname hoogu keskkonnasäästliku, teaduspõhise ja targa põllumajanduse arengule. Prioriteediks on saavutada Eesti tootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidus. Eesti põllumajandus on keskkonnasäästlik ning toetab selle kaudu Eesti kui maheriigi kuvandit.
Erakonna eesmärk on keskkonnasäästlik ja kaasaegne põllumajandus, mis hoiab hajaasustust, toidujulgeolekut ja maapiirkondade elujõudu. Prioriteediks seame suurema lisandväärtusega toidutootmise arengu.
Programm
Põllumajandus on ka pikas plaanis osa Eesti regionaalarengust ja majandusest. Sellel on eriline roll Eesti hajaasustuse säilimisel, toidujulgeoleku tagamisel, rahvatervise toetamisel ning maapiirkondade elujõulisuse hoidmisel. Eesti põllumajandus on keskkonnasäästlik ja kaasaegne. Seame prioriteediks suurema lisandväärtusega toidutootmise arengu.
Tagame Eesti toidujulgeoleku ja toetame kodumaist toidutootmist, toetame investeeringuid ja arendustegevust Eesti välissõltuvuse vähendamiseks loomasööda ja väetiste osas.
Arvame peamised põllumajandusettevõtjad ja toidutootjad riiklikult elutähtsa teenuse osutajate hulka ning tagame toidu ja toidu tootmiseks kriitiliselt tähtsate tootmissisendite riikliku varu.
Tagame Eesti põllumajandus- ja toidutootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu ühisturul, sealhulgas õiglased otsetoetused ELi ühise põllumajanduspoliitika raames.
Töötame välja tervikliku maapoliitika, mis hõlmab väärtusliku põllumaa kaitsmist toidujulgeoleku tagamiseks, vähem väärtusliku põllumajandusmaa ja metsa kasutamist biomajanduse arendamiseks, strateegilist ja vastutustundlikku lähenemist maa maksustamisel ning riigimaade müümisel ja rentimisel.
Usaldame rohkem maaettevõtjat. Personaalse riigi põhimõttest lähtuvalt kehtestame andmepõhise kontrolli ja järelevalve, et vähendada kohapealsete kontrollide läbiviimist ja ettevõtjate halduskoormust.
Seame avaliku sektori toitlustushangetes kohustuseks ka täisväärtusliku taimse toidumenüü pakkumise.
Arendame ja turundame Eestit kui maheriiki. Mahetootmise suurendamiseks seome toetused tootmiskohustuse ja toodangu mahuga.
Suurendame riiklikku tellimust kohalikule mahepõllumajandustoodangule ja strateegilise toiduvaru tootmisele ning säilitamisele.
Lepime kokku tootjale, töötlejale ja tarbijale üheselt mõistetavad mõõdikud toidu keskkonnamõju määramiseks ning rakendame nende näidikute põhjal 2026. aastaks lihtsa ja arusaadava kohustusliku tähistusmehhanismi.
Vähendame maaomaniku maa välja rentimise tulumaksumäära juhul, kui maad on renditud süsinikuneutraalsuse ja elurikkuse olukorra parandamise eesmärki täitvale ettevõttele. Sellisel moel on võimalik maaomanikul kas renti alandada või eelistada rendile andmisel vastutustundlikke ettevõtteid.
Rahandusministeeriumi arvamus: Praktikas teostatamatu, väga bürokraatlik ning töömahukas
Erakonna seisukoht on, et metsade ja märgalade peamine roll on ökosüsteemi teenused: elurikkuse hoidmine ja süsiniku sidumine. Seda tuleb hakata majanduslikult väärtustama, et maa- ja metsaomanikud tahaksid metsade ökosüsteeme enam hoida.
Programm
Metsa ja märgalade olulisim roll on ökosüsteemi teenuste pakkumine, s.o peamiselt elurikkuse säilitamine ja süsiniku sidumine. Terved metsad on meie liitlased kliimasoojenemise vastu, märgalad on puhta magevee hoidlad ning rabad süsiniku sidujad.Siiani pole seda majanduslikult hinnatud ega väärtustatud, kuid lähitulevikus peab olukord muutuma ning sellest tulenevalt suurenema ka maa- ja metsaomanike motivatsioon metsade ökosüsteeme parandada ja säilitada.
Erakond näeb puidutööstust majandusharuna, mis asendab fossiilseid kütuseid. Seotud süsinik peab jõudma pikaajalistesse puittoodetesse nagu puitmajad ning mehhaaniliselt väärindamata puit tuleb väärindada Eestis biotehnoloogiliselt.
Programm
Mõistame, et mets seob just kasvades süsinikku ja on Eestis üks suuremaid kliimamuutuste pidurdajaid. Juba seotud süsinik peab edasi liikuma lattu milleks on pikaajalised puidust tooted, näiteks puitmajad. Puitu mida ei saa kasutada mehhaaniliselt väärindades peame väärindama Eestis biotehnoloogiliselt, sel moel asendab puit taastumatuid ressursse nagu nafta ja gaas. Tootmisettevõtetel peab olema selge arusaamine, millise ressursiga on võimalik loodust kahjustamata arvestada järgmise sajandi jooksul. Näeme puidutööstust majandusharuna, mis asendab fossiilsed kütused ja on ülioluline rohepöörde edukaks ja kasumlikuks läbiviimiseks Eestis.
Väärtustame metsa ja märgalasid kui liigirikast elukeskkonda loomadele ja taimedele, kuid ka kui olulist rekreatsiooni ja vaimse tervise taastamise ala inimestele, mis avab võimaluse ka vastava ettevõtluse arendamiseks, sh välisturismi kujul.
Korraldame meetmete väljatöötamise, et hinnata metsakasutuses CO2 sidumise, keskkonnakaitse, sotsiaalse ja emotsionaalse aspekti toetamine, kliimateenuste ja muu säärase majanduslikku mõju ning aidata majanduslike hoobadega kaasa looduslike koosluste ja elurikkuse säilimisele metsaomanike poolt.
Soodustame loodusmaastike rakendamist majandustegevuses, mis ei kahjusta keskkonna ja selle ökosüsteemide terviklikkust ning on kliimaneutraalsed, nt erinevad loodus- ja elamusturismi vormid, loomulikul teel uuenevad puukoolid, looduskaitse põhistel äriplaanidel toimivad ettevõtted jne.
Keskkonna ja majanduse parimal moel tasakaalus hoidmiseks algatame metsanduse strateegia väljatöötamise järgmise 100 aasta vaates. Sellest plaanist lähtuvalt saab ka tööstus planeerida oma pikaajalisi investeeringuid.
Metsamajanduse strateegias peame oluliseks kasvava metsa mahtude olulist suurendamist ja metsaraiet mahus, mis tagab samaväärse tulu tulevastele põlvedele, elurikkuse säilimise ja CO2 sidumise.
Metsanduse arengukava lühemaaegse planeerimise lõikes seame tingimuseks, et raiemahud peavad pikaajaliselt olema väiksemad kui majandusmetsade aastane juurdekasv. Andmed metsa juurdekasvu kohta peavad olema arusaadavad kõikidele asjaosalistele ja avalikud.
Meie eesmärk on uue metsa taastootmise suurendamine. Loome täiendavad võimalused metsataimede suuremahuliseks kasvatamiseks kohapeal.
Korraldame lageraielankide ja hukkunud metsaga alade taasmetsastamise kliimamuutusele vastupidavamate mitmekesise puistuga (sega)metsa kooslustega, toetades teatud tingimustes ka looduslikku uuenemist.
Metsamaa raadamine mis iganes eesmärkidel peab olema kõrgelt maksustatud. Toome juurde 60 000 ha metsamaad viies keskpinge elektriliinid maa alla, sellega loome täiendavat lisaväärtust, seome pikaajaliselt CO2 te ja tagame oluliselt parema energiakindluse kodanikele.
Maksustame metsa ja põllumaade raadamist ning suuname tasu looduskaitse ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks.
Viime kooliprogrammidesse jätkusuutliku loodusressursside majandamise põhimõtted - Eesti metsa lugu.
Toetame puidu maksimaalset väärindamist, sh biotehnoloogia abil. Puidu biotehnoloogilise väärindamise edendamiseks loome riiklikud meetmed, nt investeeringute aktsiakapitali suuremates ettevõtetes, kuivõrd investeeringud on suured ja tehnoloogiad uued.
Muudame metsavarude ja tegelike raiemahtude arvestuse efektiivsemaks ja lihtsalt jälgitavaks. Viime raiemahud tasakaalu metsa arengu, elurikkuse ja süsiniku salvestuse eesmärkidega, jälgime ühtlase kasutuse printsiipi.
Uued avalikud hooned peavad eelistatult olema puidust. Töötame välja ühtse metoodika süsinikujalajälje arvutamiseks, seame avalike hoonete keskkonnamõju nõuded ning puitehituse osa peab 2040. aastaks kasvama enam kui 3 korda.
Programm
Viime sisse põhimõtte, et uued avalikud hooned peavad eelistatult olema ehitatud puidust. See on kliimaneutraalne ehitus, mis loob süsinikulaod. Töötame välja ühtse metoodika süsinikujalajälje arvutamiseks ja seame nõuded avalike hoonete ehituse keskkonnamõjude minimeerimiseks. Puitehituse osa peab aastaks 2040 suurenema enam kui 3 korda.
Toetame puidujäätmete kasutamist energia saamiseks, kuni puidujäätmetele ei ole paremat kasutamise alternatiivi. Pikas plaanis on puidujäätmed liialt väärtuslik tooraine, et seda lihtsalt ahju ajada. Me ei toeta puidu põletamisele toetuste maksmist.
Kui riik seab looduskaitselisi piiranguid, peab ta maa omanikule tekitatavad ebamugavused kompenseerima õiglaselt ja koheselt. Seadustame vabatahtliku loodushoiu.
Seadustame vabatahtliku loodushoiu põhimõtted, maa omanik on oma vara parim kaitsja, riik toetab rahaliselt seda initsiatiivi.
Toetame püsimetsanduse võtete kasutamist seal kus see on Eesti tingimustes võimalik. Toetame raierahu lindude kevadise pesitsuse ajal, mõistes et samas majandusruumis peavad kehtima sarnased reeglid kõigile osapooltele.
Isamaa
50 lubadust
1. viib lõpule metsanduse arengukava koostamise ja kinnitamise, lähtudes loodusteadlaste, metsateadlaste ja valdkonnaga seotud erinevate osapoolte arvamustest ning säästliku majandamise põhimõtetest
2. algatab väärtusliku põllumajandusmaa kaitse seaduse vastuvõtmise
3. tagab õiglased hüvitised looduskaitseliste piirangute aluste maade omanikele
seab eesmärgiks hea keskkonnaseisundi saavutamise Eestis, arvestades, et keskkonna valdkonna tegevused toimuksid koostöös teiste eluvaldkondadega (tervis, majandus), aitaksid kaasa ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisele ning oleksid läbi viidud ressursitõhusalt ja kaasavalt,
jälgib ressursside kasutusel ringmajanduse põhimõtet ja kasvatab jäätmetekitaja motivatsiooni jäätmete mõistlikuks sorteerimiseks.
algatab kogukonnahariduslikke programme inimeste keskkonnateadlikkuse kasvatamiseks,
rakendab eramaade looduskaitse eesmärkidel riigistamisel või munitsipaliseerimisel samu
tagab õiglased hüvitised looduskaitseliste piirangute aluste maade omanikele:
analüüsib kõrgendatud avaliku huviga alade (KAH alad) efektiivsust ning kaalub uute kaitsealade loomisel hoolikalt maaelu jätkusuutlikkust ja kaasnevaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid.
viib lõpule metsanduse arengukava koostamise ja kinnitamise, lähtudes loodusteadlaste, metsateadlaste ja valdkonnaga seotud osapoolte arvamustest ning säästliku majandamise põhimõtetest,
lähtub põhimõttest, et metsanduse arengukava peab edaspidi hõlmama pikemat perioodi kui senine 10 aastat,
toetab taasmetsastamist, erametsade uuendamist ja metsataimede ettekasvatamist ning viib sisse põhimõtte, et raadamisele mineva metsamaa asemel tuleb metsastada samas mahus asendusmaa-ala,
otsib võimalusi väikeomanike motiveerimiseks metsamaad müümise asemel ise majandama.
jätkab loodusvarade uurimist ja teostab Eesti geoloogilise baaskaardistamise,
kujundab Eesti majanduse konkurentsivõimeliseks keskkonnasäästlikuks ja vähese süsinikuheitega majanduseks,
langetab otsused suure keskkonnamõjuga investeeringute võimalikkuse üle, lähtudes keskkonnamõjude igakülgse hindamise tulemustest,
soodustab puidu väärindamist kallimateks toodeteks, toetab märkimisväärselt enam puidu kasutamist avaliku sektori hoonete ehitamisel ning kaasaegse biorafineerimistehnoloogia kasutuselevõttu eeldusel, et see ei too kaasa keskkonnakoormuse ja raiesurve suurenemist,
toetab üleminekut kaalupõhisele jäätmekäitluse tasule koos tekkekohas jäätmete sorteerimist hõlbustavate tehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga,
peab oluliseks nii Eesti toidujulgeoleku tagamist kui ka Eesti toiduainete ekspordimahtude kasvatamist ning toetab kõiki põllumajandusettevõtteid, kes nendesse panustavad,
toetab talude kui Eesti traditsiooniliste põllumajandustootmisüksuste arengut, sh Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava teise samba toetuste senisest tõhusamat suunamist väikese ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tõstmiseks,
toetab noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks starditoetuse maksmist ja ka järgnevaid meetmeid, et edendada põlvkondade vahetust põllumajandussektoris,
toetab maaettevõtluse mitmekülgsust ja ÜPP strateegiakava toetuste senisest suuremat suunamist kohaliku ettevõtluse edendamisse eesmärgiga säilitada ja luua konkurentsivõimelise palgaga töökohti,
parandab põllumajandusettevõtetele arenguks vajaliku krediidi kättesaadavust, arendades nende riskijuhtmist ja otsides võimalusi alternatiivsete krediidivõimaluste loomiseks.
algatab väärtusliku põllumajandusmaa kaitse seaduse vastuvõtmise,
motiveerib põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist turukorralduse ning põllumajandustoetuste kaudu,
otsib võimalusi, et vältida põllumajandusmaa ja -tootmise kontsentreerumist sellisel määral, et see hakkaks ohustama traditsioonilist talutootmist ja looduskeskkonda, samuti põllumajandusmaa koondumist väliskapitali ja kinnisvarafirmade kätte, kelle eesmärk ei ole aktiivne toidutootmine.
toetab ÜPP arendamist ja võrdseid konkurentsitingimusi,
toetab ÜPP toetuste võrdsustamist üle Euroopa, et tagada Eesti põllumeestele võrdsed konkurentsitingimused,
toetab põllumajandustootmise otsetoetuste osakaalu vähendamist ning maaelu arengu, sealhulgas investeeringu- ning teadus- ja arendustegevuse toetuste osakaalu suurendamist,
toetab tagastamatu abi järkjärgulist asendamist tagastatava abiga (garantiid, soodustingimustel laenud, omakapitali investeeringud jm finantsinstrumendid).
viib lasteaiad, koolid ja kaitseväelised asutused üle mahetoitlustamisele, eelistades kohalikku toorainet,
toetab keskkonnasõbraliku mahetootmise arendamist koos töötlemise ja turustamise ning ekspordivõimaluste väljaarendamisega,
soodustab väärindatud mahetoodangu jõudmist kodumaisele turule ja eksporti,
vähendab mahemärgistuse saamiseks vajalikku bürokraatiat ja tasusid.
arendab välja maakondliku nõuandekeskuste võrgustiku, mis pakub talupidajate reaalsetest vajadustest lähtuvaid nõuandeteenuseid, sealhulgas noorpõllumeestele suunatud mentorlust,
toetab asendusteenistuse arendamist väikese ja keskmise suurusega taludele, et võimaldada talunikele asendust puhkuse ja haiguse puhuks,
edendab ühistulist koostööd põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja lisaväärtusega toodete turustamisel,
soodustab põllumajandustootjate ja töötlejate koostööd teadlaste ja teadusasutustega, toetamaks teadussaavutuste rakendamist praktilises majandustegevuses ja parandamaks konkurentsivõimet,
tõhustab ausate kauplemistavade rakendamist ja nende täitmise järelevalvet,
toetab kodulähedast väiketootmist, aiandust, mesindust, lühikesi tarneahelaid ningotseturustust.
toetab kogukondlikku, traditsioonidel ning vabatahtlikul tööl põhinevat jahindust,
toetab ulukite asurkonna hoidmist ning ei toeta jahipiirkonna minimaalse suuruselangetamist 5000 hektarist allapoole,
lähtub põhimõttest, et küttimislimiitide kehtestamisel on aluseks jahindusnõukogu konsensuslikud otsused,
toetab jahipidamisel öösihikute kasutamist võimaldava reeglistiku kehtestamist,
korraldab kasutusest kõrvale jäänud keskkonnaohtlikku pliid sisaldava laskemoona ümbertöötlemiseks kokkukogumise mõistliku hüvitise eest.
korraldab kalade populatsiooni hoidmise maksimaalse saagikuse tasemel ja tagab kalavarude loomuliku taastumise,
pooldab stabiilset püügiõiguste süsteemi, kvaliteetset ülevaadet kalavarude seisust ning efektiivset järelevalvet kalavarude kasutamise üle, mis võimaldab kaluritel planeerida oma majandustegevust võimalikult pikaajaliselt,
toetab kodumaise vesiviljeluse konkurentsivõime kasvu,
peab tarvilikuks kalalaevastiku uuendamist ja moderniseerimist, säilitades samas tasakaalu püügivõimsuste ja -ressursi vahel,
jätkab kalandussektori toetussõltuvuse vähendamist, kasutades tagastamatut abi eelkõige tegevustele, mis on eelduseks suurte struktuursete muudatuste elluviimisele (innovatsioon, teadus- ja arendustegevus, laiapõhjalise ühistulise koostöö arendamine jms).
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
13 lubadust
Seirame Eesti looduse elurikkust ja ökosüsteemide elujõulisust ning võtame looduse seisundit arvesse ruumiplaneerimisel ja eri eluvaldkondade pikaajalistes plaanides.
VähendameVäikese väina tammi keskkonnamõju -rajame tammiavad ja asendame õhuliinid merekaabliga.
Nõuame väikese süsinikujäljega ja ringmajandusele orienteeritud lõpptulemust avaliku sektori hoonete renoveerimisel ja ehitamisel.
Eesti metsad on hoitud
Vähendame Eesti metsade raiemahtu. Viime raiemahu järk-järgult jätkusuutlikule elurikkust hoidvale tasemele -8 miljoni tihumeetrini aastas, suurendades puidusektori lisandväärtust ja säilitades töökohad.
Rakendame Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) dividendid metsakaitse tagamiseks ja puidusektori efektiivsuse tõstmiseks.
Anname omavalitsustele võimaluse määrata kõrgendatud avaliku huviga (KAH) elanikkonna poolt tihedas kasutuses olevad metsad, milles kogukond saab kaasa rääkida metsa majandamises. Läheme kaitsealade piiranguvööndites ja KAH-aladel üle püsimetsanduse võtetele.
Katsetame riigimetsa hoidmist ja majandamist kogukonnametsana.
Raiendame puhkemajanduse osakaalu RMK tegevustes ja tagame matkateede ja -radade, puhkekohtade ja metsamajade süsteemi arengu.
Arvestame puidutööstusest sõltuvate piirkondade vajadusi üleminekul säästvale metsamajandamisele, et säilitada töökohad ja ettevõtete ekspordivõimekus.
Töötame välja õiglase looduskaitse talumiskohustuse kompensatsiooni erametsaomanikele. Sõlmime erametsaomanikega lepinguid metsa vääriselupaikade kaitseks.
Loome täiendava süsteemi vabatahtliku looduskaitsetegevuse toetamiseks eramaadel ja -metsades.
Liigume metsa püsimetsana majandamise suunas nii riigi-kui ka erametsas, sh vähendame lageraiete osakaalu ja pindala ning väldime lageraiete omavahelist liitumist.
Eesti Keskerakond
73 lubadust
Töötada välja kliimaseadus, mis võtab fookusesse kogu roheleppe eesmärgi ning tegevused selle saavutamiseks. Kliimaseaduse loomiseks kutsume kokku kliimakogu, kuhu kaasame meie parimad eksperdid ja teadlased.
Liikuda koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega kokkulepitud keskkonna- ja kliimaeesmärkide poole, arvestades nii ökoloogiliste, sotsiaalsete kui ka majanduslike väljakutsetega.
Toetada ja soodustada keskkonna- ja energiasäästlike lahenduste arendamist kõigis eluvaldkondades. Peame oluliseks keskkonnasõbralikku tootmistehnoloogiasse investeerimist ning taastuvate ja taaskasutatavate materjalide osakaalu suurendamist.
Kaasata kohalikke kogukondi, ettevõtteid ja erialaliite keskkonda puudutavate otsuste tegemisse ning planeerimisse.
Pöörata tähelepanu keskkonnaharidusele kõigis ühiskonnagruppides. Haridusasutuste keskkonna- ja loodushariduse programmides näha ette rohkem looduses õppimist.
Kindlustada looduse ja elurikkuse säilimist meie looduskaitsealadel ning rahvusparkides. Kaasajastada kehtivaid kaitse-eeskirju ja - kavasid.
Soodustada elurikkuse hoidmist linnades, moodustades rohealadest, -koridoridest ja putukaväiladest ühtse terviku.
Me pöörame suuremat tähelepanu tihe- ja hajaasustusalade planeerimisele ning rohealade läbimõeldud kasutusele ja kaitsele. Viime miinimumini logistika ja ladustamise energiakulu ning süsiniku jalajälje. Toetame kogukonna väiketootmisi ja kogukonnaaedu.
Programm
Võtta suurema tähelepanu alla tihe- ja hajaasustusalade maastikuline ning ruumiline planeerimine, tagades kõrgendatud avaliku huviga rohealade ökoloogiliselt ja ruumiliselt läbimõeldud kasutamise ning kaitse.Viia miinimumini logistika, ladustamise jm tarbeks minev energiakulu ning süsiniku jalajälg. Toetame kogukondade väiketootmisi ja kogukonnaaedade teket üle Eesti.
Kiirendada taastuvelektrienergiale üleminekut. Eelisarendada tuule-, päikese- ja bioenergeetikat läbi tasakaalustatud ning tõhusa planeerimise ja arendamise protsessi. 2030. aastal toodetakse Eestis kogu omatarbimiseks minev elekter taastuvatest energiaallikatest.
Liikuda edasi uue põlvkonna tuumaenergeetika arendamise riikliku analüüsimisega, leidmaks selle juures parimad lahendused looduskeskkonna säilitamiseks.
Jätkata erinevate vesinikutehnoloogia programmide rakendamist. Vesinikutehnoloogia areng peab koostöös erasektoriga saama stabiilsema riikliku toe ja rahastuse.
Parandada Euroopa Liidu rahastuse toel Eesti mere ja siseveekogude keskkonnaseisundit.
Leida maaomanikega kokkulepe kallasraja suuremaks avamiseks ja paremaks kasutamiseks.
Merekaitsealade loomist. Tagame riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil kehtestatud meretarnspordi ohutuse ning keskkonnaalased nõuded.
Suurendada riigi võimekust Läänemere kaitsmisel naftareostuse eest.
Liikuda ringmajanduse poole jätkusuutlikult ja keskkonda säästvalt. Peame oluliseks soodustada ettevõtlust, kus pakutakse keskkonnasäästlikke tooteid ning teenuseid.
Anda omavalitsustele võimalus ja vahendid jäätmete paremaks sorteerimiseks ning ringkasutusse võtmiseks järgides "saastaja maksab" põhimõtet.
Rahandusministeeriumi arvamus: Toimub praegu ikka TKO-de , mitte omavalitsuste kaudu.
Vähendada järk-järgult olmejäätmete ladestamist ning suurendada tootmisjääkide väärindamist.
Näha jäätmeid kui ressurssi ning investeerida jäätmekäitluse taristusse. Tõsta ühiskonna teadlikkust ringmajandusest ning pakkuda inimestele piisavalt kvaliteetset ning kättesaadavat jäätmete loovutamise teenust.
Muuta suurüritustel kohustuslikuks jäätmete liigiti kogumine, soodustada korduvkasutuslahenduste eelistamist ning teostada järelevalvet nende nõuete täitmise üle.
Laiendada tänast pandipakendisüsteemi. Peame oluliseks arendada pandipakendisüsteemis piiriülest koostööd lähiriikidega.
Rahandusministeeriumi arvamus: PP ei saa rakendada määrdunud pakenditele, seepärast laiendamine keeruline. Piiriülese koostöö osas on KeM käivitanud projekti, uuritakse võimalusi.
Vähendada toiduraiskamist. Muudame ettevõtetele kaubanduses ja söögikohtades ülejääva toidu annetamise majanduslikult efektiivsemaks ning lihtsamaks.
Loobuda järk-järgult ühekordsete plasttoodete tarbimisest. Koostöös ettevõtjatega rakendame meetmeid pakendijäätmete taaskasutamiseks ja ühekordse plasti vähendamiseks, ilma et see vähendaks ettevõtete konkurentsivõimet ja tõstaks märkimisväärselt teenuste ning kaupade hinda.
Toetada jahitraditsiooni säilimist igas Eesti piirkonnas. Peame oluliseks jahinduseetika ja erinevate jahindusega seotud tegevuste teadvustamist ühiskonnas.
Tagada paremini maaomanike õigused jahikorralduses, säilitades seejuures kogukondliku jahinduse. Suurendame läbipaistvust jahilubade väljastamisel ning reguleerime täpsemalt Jahindusnõukogude rolli Eesti jahinduses.
Keelustada pliid sisaldava laskemoona ja püügivahendite kasutamine jahinduses ning kalanduses vastavalt Euroopa Liidu määrusele.
Lubada haneliste kevadise heidutusjahi põhjendatud pidamist. Suurendada piirkondlikku vajadust arvestades karude ja huntide küttimislimiiti.
Parendada kalade rände- ja kudemise võimalusi. Eemaldame takistused kalade looduslikelt rändeteedelt vastavalt Euroopa Liidu kehtestatud korrale.
Jätkata harrastuskalapüügi arendamist läbi püügiregulatsioonide lihtsustamise ja taristu arendamise.
Suurendada Eesti kalavarusid. Tagada kalandussektori jätkusuutlikkus ja tugev konkurentsivõime eksporditurgudel.
Vaadata üle kalavaru hoidmiseks kormoranide ja hüljeste arvukuse ohjamise võimalused.?Arendada ja kiirendada avamere vesiviljelusega tegelevate ettevõtete teket Eestis, eesmärgiga luua rohkem töökohti väljaspool suurlinnu.
Säilitada Eesti metsade mitmekesisus ja liigirikkus. Suurendame Eesti metsa pindala 75000 hektari võrra, selleks istutame väheväärtuslikule maale uusi metsi. Peame oluliseks majandada meie metsi jätkusuutlikult ilma metsatagavara vähendamata. Senisest enam tuleb rõhku pöörata meie metsade tervisele.
Kaitsta Eesti metsi. Eesti riigimets on meie ühisvara ning selle hoidmine ja majandamine peab toimuma läbipaistvalt ja kogukondi kaasates.
Suunata Riigimetsa Majandamise Keskuse tuludest rohkem raha era- ja riigimetsa kaitsmiseks ning eramaaomanikele looduskaitseliste piirangute kompenseerimiseks.
Vaadata üle Riigimetsa Majandamise Keskuse raiemahud. Arvestame riigimetsa majandamisel säästliku metsanduse põhimõtetega.
Kehtestada võimalikult kiiresti Eesti metsanduse arengukava. Järgneva 10 aasta Eesti metsade uuendusraie maht peab arvestama nii ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste kui majanduslike mõjudega.
Elavdada majandust, väärindades maksimaalselt kohalikku toorainet Eestis. Meie loodusrikkus ja sellest saadud majanduskasu peab jõudma läbi kohalike ettevõtete rohkemate Eesti inimesteni.
Motiveerida erametsa ja -maa omanikke vabatahtlikult moodustama kaitsealasid ning rakendama kevadist raierahu. Analüüsime raierahu pikendamist riigimetsades.
Kaardistada ja säilitada kogukondadele olulised metsad. Tähtis on inimestele oluliste metsade hoidmine ja tasakaalustatud majandamine. Kesksema rolli peavad võtma koostöös riigiga kohalikud omavalitsused.
Suurendada erametsandustoetusi. Arendame ja toetame erametsade tarka uuendamist ning tervisliku seisundi parandamist.
Riikliku metsanduse statistika läbipaistvuse suurendamist. Meie metsade statistika peab olema teadlastele kättesaadav ning andmete kogumise metoodika täiustatud, võimaldamaks arvestada metsa erinevaid funktsioone ja ökoloogilist mitmekesisust.
Rakendada Eesti metsadest raiutud biomassi paremat kasutamist. Välistame väärtusliku puidu kasutamist suuremahuliseks energiatootmiseks.
Luua eeltingimused suuremahulisemaks metsa mittepuiduliste saaduste väärindamiseks ja kasutamiseks. Kaasata Eesti teadlasi ning ettevõtteid erinevate innovaatiliste keskkonnasäästlike lahenduste rakendamiseks antud sektoris.
Taastada sood aktiivsest kaevandamisest väljas olevates turbakaevandustes, et vähendada nende mõju ja heidet keskkonnale.
Jätkata põlevkivi säästlikku kasutamist energeetika valdkonnas, püüdes samal ajal vähendada põlevkivisektori süsiniku jalajälge läbi innovatsiooni
Langetada toiduainete käibemaksu kahekümnelt protsendilt viiele. Kiire inflatsiooni olukorras tuleb tarbijatele tagada mõistlik toidu hind ja toidutootjatele konkurentsivõime.
Luua soodsad tingimused kodumaise toidutootmise arenguks, et tagada Eesti isevarustatuse taseme tõstmine nendes sektorites, kus Eesti varustamine toiduainetega pole tagatud (sh lihatootmine ja aiandus).
Nimetada olulised põllumajandus- ja toidutootmise ettevõtted riiklikult elutähtsa teenuse osutajateks.
Säilitada Maaelu Edendamise Sihtasutus kui Eesti maapiirkonna ettevõtlust toetav eraldiseisev asutus, et tagada maaettevõtjate ligipääs pangalaenude käendustele ja teistele finantsinstrumentidele.
Tootmiskulude kiire tõusu leevendamiseks eelolevatel aastatel säilitada põllumajanduses ja kalanduses kasutatava diislikütuse aktsiisimäär EL minimaalsel lubatud tasemel.
Tagada õiglased otsetoetused Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames. Vaadata üle riigipoolne rahastamine, loomaks meie põllumajandussektorile võimalikult võrdsed konkurentsitingimused kauplemaks sise- ja välisturgudel.
Jätkata riigieelarvest põllumajanduse siseriiklikku toetamist Euroopa Liidu poolt lubatud maksimaalses määras.
Tagada toidu, sööda, loomaravimite, väetiste ja muu põllumajandus- ja toidutootmiseks kriitiliste sisendite riiklik varu.
Seista Euroopa Liidu tasandil Eesti suhtes õiglaste kohustuste eest taimekaitsevahendite vähendamisel ja säästlikul kasutamisel.
Me tagame põllumajanduse ja toidusektori oluliste erialade (veterinaaria, loomakasvatus, taimekasvatus, toiduainetööstus) kvalifitseeritud järelkasvu. Suurendame veterinaarmeditsiini vastuvõttu ja riik eraldab selleks lisaraha.
Programm
Tagada põllumajandus- ja toidusektori jaoks strateegiliselt olulistel erialadel (veterinaaria, looma- ja taimekasvatus, toiduainetööstus) kvalifitseeritud järelkasvu koolitus nii kõrg- kui kutsehariduse tasemel. Suurendada üliõpilaste vastuvõttu veterinaarmeditsiini erialale ja tagada riigi poolt selleks täiendavad rahalised vahendid.
Võtta vastu seadus väärtusliku põllumaa kaitsmiseks ja hoidmiseks põllumajanduslikus kasutuses. Vähem väärtuslikku põllumajandusmaad ja metsa kasutada biomajanduse arendamiseks.
Kasutada strateegilist ja vastutustundlikku lähenemist maa maksustamisel ning riigimaade müümisel ja rentimisel. Riigimaa müümisel tagada põllumaa jäämine põllumajandustootjate kasutusse, rakendades selleks eelisostuõigust.
Me arendame PRIAt eraldiseisva asutusena, et sihtgruppi toetataks tõhusalt ja teenused oleksid kättesaadavad. Suurendame PRIA koostööd teiste põllumajandusasutustega, et vähendada ettevõtjate halduskoormust.
Programm
Arendada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit (PRIA) eraldiseisva asutusena, et tagada sihtgrupi tõhus ning selgelt suunitletud toetamine ja vajalike teenuste kättesaadavus. Suurendada PRIA ja teiste põllumajandusega seotud valitsusasutuste koostööd, mis viib sünergia tekkimiseni ja halduskoormuse vähendamiseni ettevõtjate jaoks.
Tagada sektori spetsiifikat arvestav põllumajandustootmise finantseerimine, sh vähemalt 20-30 aasta pikkuste pikaajaliste hüpoteeklaenude kättesaadavus põllumaa tagatisel.
Luua biogaasi (sh biometaani) tootmise arendamiseks riiklik programm, et kiirendada ettevõtete investeeringuid biometaani tootmisesse. Seame eesmärgiks minimaalselt 1 TWh biogaasi tootmise võimekuse arendamise Eestis lähiaastatel. Oluline on säilitada aktsiisivabastus biogaasile.
Investeerida jaotusvõrkude ehitusse, et parandada liitumistingimusi väiksema mahuga päikeseparkide ja teiste energiatootmise üksuste ühendamiseks võrku. Korrastame maakasutuse planeeringutega seotud poliitikat, mis ei võimaldaks päikeseparkide rajamist väärtuslikule põllumaale.
Arvestada Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnapoliitika elluviimisel liikmesriikide põllumajandussektorite eripärade ja arenguvõimalustega ning senise panusega saasteainete heite vähendamisel.
Tagada mõistlikel tingimustel välistööjõu kättesaadavus põllumajandussektoris.
Suurendada investeeringuid amortiseerunud maaparandussüsteemidesse.
Soodustada säästlikku pakendikasutust toiduainetööstuses, kuid ilma et see vähendaks toiduohutust, nõrgendaks toidutootmise konkurentsivõimet ja tõstaks märkimisväärselt toiduainete hinda.
Tagada toiduainete korrektne märgistamine, et tarbija oleks informeeritud toidu päritolust, tootmis- ja töötlemisviisist.
Eelistada toitlustamises riigihangete korraldamisel kvaliteedikavade raames toodetud põllumajandustooteid ja toitu.
Tugevdada Eesti toidu programmi, kasutades selleks ulatuslikumalt nii siseriikliku turuarendustoetuse kui Euroopa Liidu promotsioonimeetme vahendeid, sh suurendada välismessidel osalemise eelarvet.
Tugevdada Eesti toiduainete ekspordistrateegiat, mis toetab Eesti kui puhta ja kvaliteetse, sh maheda toidu päritolumaa kuvandit.
Toetada kodumaise mesinduse kestlikkust ning mesilasperede toetuse maksmist.
Kaasajastada loomakaitse põhimõtteid. Anname loomakaitse organisatsioonidele ja kohalikele omavalitsustele rohkem võimalusi loomade väärkohtlemise ennetamiseks ning järelevalve tugevdamiseks.
Arendada ja kiirendada avamere vesiviljelusega tegelevate ettevõtete teket Eestis, eesmärgiga luua rohkem töökohti väljaspool suurlinnu.
Tagada igale noorele võimalus saada noorsoo-, tugi- ning karjäärinõustaja teenust. Aitame kohalikel omavalitsustel arendada mobiilse- ja tänavanoorsootöö teenust, et pakkuda riskinoortele arenguvõimalusi neile turvalises keskkonnas.
Parempoolsed
0 lubadust · Ei kuulu Riigikokku
Selle teema kohta lubadusi pole.
Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.