Lubaduste võrdlus teemade kaupa
Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.
| Teema | Reform | Eesti 200 | EKRE | Isamaa | SDE | Kesk | Parempoolsed | Rohelised |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maksud ja eelarve | 9 | 25 | – | 28 | 3 | 26 | 13 | 21 |
| Energeetika ja kliima | 38 | 38 | – | 22 | 19 | – | – | 19 |
| Loodus ja põllumajandus | 38 | 45 | – | 50 | 13 | 73 | – | 56 |
| Tervishoid | 25 | 26 | 16 | 47 | 49 | 43 | – | 41 |
| Haridus ja teadus | 40 | 34 | – | 38 | 9 | 59 | 4 | 67 |
| Pered ja sotsiaalkaitse | 21 | 24 | 16 | 33 | 72 | 55 | 3 | 20 |
| Riik ja õigus | 19 | 54 | 33 | 34 | 44 | 28 | 18 | 36 |
| Kultuur, keel ja sport | 28 | 36 | – | 92 | 47 | 79 | – | 38 |
| Elamu ja regioonid | 38 | 32 | – | 25 | 39 | 33 | – | 6 |
| Transport | 22 | 24 | – | 22 | – | – | – | 22 |
| Kaitse ja julgeolek | 40 | 22 | 55 | 41 | 15 | 57 | 4 | 16 |
| Majandus ja tööturg | 24 | – | – | 34 | 114 | 109 | 5 | 23 |
| Välispoliitika ja ränne | 11 | 3 | 16 | 31 | 1 | 26 | – | 21 |
Energeetika ja kliima
Eesti 200
38 lubadust
Kasutame ära oma võimalused globaalse majanduses, milleks on digi- ja rohepööre - uus tase ROHEPÖÖRDES.
Energiakriis Euroopas ja Eestis on põhjustatud lühinägelikust sõltuvusest Vene gaasist ja roheenergia puudusest. Probleem ei ole mitte rohepööre, vaid selle tegemata jätmine!
Ehitame kiiremas korras välja tuuleenergia ja päikeseparkide võrgu võimsused, et saada odavat rohelist elektrit, mille õiglane hind on 6 senti/kwh. Kuni muutusteni peab põlevkivienergia töötama.
Programm
Elektri hinna ajavad kõrgeks imporditav maagaas ja põlevkivi põletamisega kaasnev CO2 emiteerimise tasu. Eestile sobiv elekter on tuule-, päikese ja biokütustest saadud?elekter ning seetõttu tuleb kiiremas korras välja ehitada tuuleenergia võimsused ning päikeseparkide liitumise jaoks vajalikud võrgu võimsused. Kui roheelektri tootmisvõimsusi on piisavalt, kui nõudlus ja pakkumine on tasakaalus, kujuneb õiglaseks hinnaks 6 senti/kwh. Pikas perspektiivis on kõige kallim elekter põlevkivielekter.Kuniks muutused ei ole vajalikus mahus ellu viidud?peab töötama põlevkivienergia. Ainult roheline energia toob Euroopas ja Eestis hinna alla ja lõpetab energiasõltuvuse Venemaast. Roheline energia tähendab rikkust, sest odav taastuvatest allikatest energia on lõputult kättesaadav rikkuse tootmiseks.
Eesti peab saama elektrit eksportivaks riigiks ja selleks tuleb kiiresti ehitada avamere tuuleenergia võimsused. Erakonna hinnangul tuleb SKP kasv tulevikus elektri ekspordist.
Programm
Eesti peab saama elektrit eksportivaks riigiks. Selleks tuleb kiiresti välja ehitada tuuleenergia võimsused avamerel. Läänemere piirkonnas on vähe riike, kes saavad oma vetes ehitada suuri tuuleenergia võimsusi, Eesti on üks neist. Meie SKP kasv tulevikus tuleb elektri ekspordist. Meie oluline ressurss on siis madal rannikumeri.
Selleks, et jõuda õiglase energia hinnani, ehitame rekordkiirusel üles roheenergia tootmisvõimsused, tuulepargid ja laseme võrku päikeseenergia. Planeeringute menetlused teeme 6 aasta asemel 6 kuuga. Teeme puhta energia tootmise ja kasutuse hüppeliseks suurendamiseks riikliku eriplaneeringu.
Toetame kogukondade, maaomanike ja ettevõtete hajutatud energiatootmisprojektide, sh mikrovõrkude väljaarendamist ja energiaühistute loomist, rakendades otsetoetuste asemel riigipoolseid käendusi ning tehnoloogiariski maandamiseks kaasinvesteeringuid.
Soosime igati energiasalvestuse lahenduste rajamist: hüdrosalvestused, elektrilised salvestid, vesiniku tootmine jt. Energiasõltumatuse eesmärgil käivitame rohevesiniku tootmise ja tarbimise projektid, kuhu kaasame ka erasektori ja finantsasutused.
Tulevikus peab fookus nihkuma maapealsetelt päikeseparkidelt hoonetele ja rajatistele paigaldatavatele päikesepaneelidele, mis koos salvestitega katavad üha suurema osa suvisest tippkoormusest.
Programm
Ruumilise arengu ja tõhusaima mitmeotstarbelise maakasutuse eesmärgil peab tulevikus nihkuma fookus suurtelt maapinnale paigaldatud päikeseparkidelt rohkem hoonetele ja rajatistele paigaldatavatele päikesepaneelidele - need peavad saama hoonete ja rajatiste loomulikuks osaks ning tagama koos salvestitega järjest suureneva osa suvisest tippkoormusest.
Seaduste ja planeeringutega väldime päikeseparkide rajamist väärtuslikele põllumaadele, looduslikele rohumaadele ja metsamaadele. Soodustame nende rajamist endistesse kaevandus- ja tööstuspiirkondadesse, mahajäetud asulatesse ja rikutud aladele.
Programm
Maapinnale paigaldatavate päikeseparkide planeerimisel seisame selle eest, et seadusandlikult ja planeeringute kaudu vältida nende rajamist väärtuslikele põllumaadele, looduslikele rohumaadele, metsamaadele ning soodustada nende rajamist endistesse kaevandus- ja tööstuspiirkondadesse, mahajäetud asulatesse ja muudele looduslikust seisukohast vähese väärtusega ja/või rikutud aladele.
Maakasutuse seisukohalt tuleb maismaa tuulevõimsuse suurendamisel kindlasti kasutada võimalust olemasolevate tuuleparkide võimsuse suurendamiseks alternatiivina uute maa-alade kasutuselevõtule uute parkide rajamiseks.
Me ei toeta puidu energiaks põletamise doteerimist Eestis ja teeme koostööd selle kiireks lõpetamiseks teistes Euroopa riikides. Eestis on mõistlik madalakvaliteedilist puitu energeetilisel otstarbel kasutada kohalikes koostootmisjaamades.
Hoolitseme, et riiklikud elektrivõrgu ettevõtted suurendaksid võrgu läbilaskevõimet, ning kiirendame liitumismenetlusi, seades neile ajalised ülempiirid. Piirame liitumiste broneerimist ajaliselt ja tehniliselt ning tühistame tagasiulatuvalt kasutamata broneeringud.
Programm
Hoolitseme, et riiklikud elektrilevi ettevõtted suurendaksid võrgu piiratud läbilaskevõimet, lihtsustame ning kiirendame liitumismenetlusi, seades ajalised ülempiirid liitumismenetluste kestusele. Kehtestame ajalised ja tehnilised piirangud liitumiste broneerimisele ning rakendame neid tagasiulatuvalt kasutamata broneerimiste (nn fantoomvõimsused) tühistamiseks.
Ehitame valmis meretuuleparkide kasutuselevõtmiseks ja käitamiseks vajalikud Eesti-Läti 4 ühendused ja Estlink 3. Algatame riikidevahelise merevõrgu Super Grid rajamise, mis ühendab meretuulepargid ja saared.
Paralleelselt tootmise suurendamisega peame vähendama energia raiskamist - anname juurde ressursse elamute renoveerimise ja energiatõhususe suurendamise programmidele. Hoonete renoveerimise mahtusid tuleb täna tõsta 10 korda ja eraldada selleks Euroopa Liidu vahendeid.
Erakonna sõnul mõjutab kliimamuutus üha rohkem inimeste ja liikide elu ning on ka majanduslik, sotsiaalne ja julgeolekuküsimus. Selle vastu on vaja senisest täiesti erinevat lähenemist kõigis valdkondades.
Programm
Kliimamuutus mõjutab üha rohkem nii inimeste kui ka teiste liikide elu Eestis ja mujal maailmas. Lisaks keskkonnale on tegemist ka majandusliku, sotsiaalse ja julgeoleku küsimusega. Üha kiiremas tempos muutuv kliima ja selle kahjulikud mõjud nõuavad senisest täiesti erinevat lähenemist kõigis ühiskonnale olulistes valdkondades. Tugevnevad tormid, üleujutused ja põuad kahjustavad kõikide riikide majandusi ja inimeste toimetulekut.
Erakonna seisukoht on, et elurikkuse säilimine ja taastamine on seotud kliimaeesmärkidega. Seda tuleb arvestada igas sektoris, kõigis otsustustes, majandusarvestuses ja ruumilises planeerimises.
Programm
Elurikkuse säilimine ja taastamine on lahutamatult seotud kliimaeesmärkide saavutamisega. Täisväärtusliku elukeskkonna ja senistega sarnased keskkonnatingimused tagab erinevate ökosüsteemide säilimine, nende omavahelise sidususe ja ökoloogilise seisundi paranemine. Elurikkuse säilitamise ja taastamisega, st looduse pakutavate hüvede panusega, mis on inimese eluks vältimatult vajalikud, on vaja arvestada igas sektoris, kõigis otsustusprotsessides, majandusarvestuses ja ruumilises planeerimises.
Erakonna seisukoht on, et selged kliimameetmed ja toetav seadusandlus on ettevõtetele olulised. Tõhus kliimapoliitika annab neile rohkem kindlust planeerimisel ja investeerimisel.
Programm
Selged kliimameetmed ja toetav seadusandlus on ettevõtete jaoks olulised. Tõhus kliimapoliitika annab ettevõtetele rohkem kindlust nii lühi- kui pikaajalise planeerimise ja investeeringute osas ning aitab ettevõtjatel paremini ennetada regulatiivseid riske, aga samuti näha uusi majanduslikke võimalusi.
Eesti vajab selget teekaarti kliimaneutraalsuseni jõudmiseks 2050. aastaks, nii et muudatuste koormus jaguneb ajas mõistlikult. Toetame Rohetiigri teekaartide loomist ja lähtume neist oma poliitikas.
Programm
Eesti vajab selget teekaarti, kuidas jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni nii, et muudatuste koormus jaotuks ajas mõistlikult. Praegune Eesti kliimapoliitika on kliimakriisi leevendamisel liialt aeglane ja ebaefektiivne. Toetame Rohetiigri initsiatiivi erinevate teekaartide loomisel ja lähtume oma poliitikate kujundamisel suuresti nendest seisukohtadest.
Kliimapoliitikas viime valitsemisperioodil ellu järgmised sammud:
Kehtestame Eestis kliimaseaduse praeguse kliimapoliitika alase seadustiku korrastamiseks ja vananenud regulatsioonide ajakohastamiseks. Kliimaseadust on vaja, et iga Eestis tehtav otsus arvestaks keskkonnamõjuga, ei võimendaks kliimamuutust pikas perspektiivis ega kahjustaks meie majandust.
Loome kliima- ja energiaministri ametikoha, kes vastutab kliimaseaduse täitmise ja rohepöörde elluviimise eest.
Mõistame, et puit on Eesti üks olulisemaid varasid rohepöörde kontekstis. Rakendades biotehnoloogilisi lahendusi on puidust võimalik toota peaaegu kõike nii et see on Eestile kasulik ja seda kliimaneutraalselt.
Toetame Rohetiigri eestveetava säästliku maakasutuse teekaardi valmimist ja tagame selle rakendamiseks vajalike riigipoolsete ülesannete täitmise.
Alates 2024. aastast toome riigihangete hindamisse keskkonnamõju kriteeriumi, sealhulgas süsiniku jalajälje ja materjalide elutsükli CO2. Loome selle andmetel ühtse avaliku registri, mida saab kasutada otsuste, sh rahastusotsuste tegemisel.
Programm
Viime alates 2024. aastast riigihangete hindamissüsteemi sisse keskkonnamõju kriteeriumi (sh süsiniku jalajälg, materjalide elutsükli CO2) ja loome selle põhjal mõõdikutele vastavate andmete baasil ühtsetel alustel toimiva avaliku registri, mida on võimalik kasutada otsuste (sh finantseerimisotsuste) tegemisel.
Toetame rakendusteadusuuringute riigitellimuse kaudu pikaajalist CO2 salvestamist majandustegevusena erinevates majandussektorites.
Kogu CO2 kvoodi tulud suuname kliimamuutuste mõju vähendamisega seotud projektidesse, sh kõikvõimalike taastuvenergia projektide riskide maandamisse ja CO2 sidumisse.
Rahandusministeeriumi arvamus: Kattub 2024.a alguses jõustuva EL direktiivi muudatuse kohase riigi kohustusega
Rakendame järjepidevalt rohepöörde eesmärke ja põhimõtteid kõikide poliitikate kujundamisel, toetudes muu hulgas Rohetiigri teekaardi ja ekspertide soovitustele.
Arendame turupõhise hinnastamise mehhanismi ökosüsteemi teenustele, et motiveerida maaomanikke majandama maad loodusväärtusi kasvatades. Eestis on hinnatud ja kaardistatud 40 ökosüsteemi teenust, kuid terviklikku süsteemi pole.
Programm
Arendame välja ökosüsteemi teenuste turupõhise hinnastamise mehhanismi, mille eesmärgiks on motiveerida maaomanikke majandama oma maad loodusväärtuste jätkuva kasvu suunas. Eestis on praeguse seisuga hinnatud ja kaardistatud 40 ökosüsteemi teenust (nt elupaiga sobivus, looduspaikade sidusus, tolmeldamisteenuste kättesaadavus, mustikate ja seente saagikus jms), kuid terviklikku süsteemi pole välja töötatud.
Ennetame kliimaeesmärkide mittetäitmisega seotud sadadesse miljonitesse ulatuvaid trahve, jõuliselt motiveerides Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaametit välja töötama keskkonnamõjude hindamise kaasaegsed regulatsioonid ning viima läbi kaitsealuste alade inventeerimise, sh Natura 2000 võrgustikku…
Programm
Ennetame kliimaeesmärkide mittetäitmisega seotud sadadesse miljonitesse ulatuvaid trahve, jõuliselt motiveerides Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaametit välja töötama keskkonnamõjude hindamise kaasaegsed regulatsioonid ning viima läbi kaitsealuste alade inventeerimise, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvad metsamaad.
Taastame Eesti ökosüsteemide hea seisundi, rakendades sihipäraselt EL Elurikkuse strateegias aastani 2030 ette nähtud tegevusi.
Korraldame Eesti elurikkuse kaardistuse, et lähtuda otsustes korrektsetest ja kõigi poolt aktsepteeritud andmetest.
Hoiame liikide arvukust ja esinduslikkust - eesmärgiks on tagada head tingimused Eestis elavatele liikidele. Elurikkuse hoidmine peab tagama siin esindatud liikide säilimise. Kiirendame ohustatud liikide ja elupaikade kaitse alla võtmist.
Toetame püsimetsanduse võtete kasutamist?seal kus see on Eesti tingimustes võimalik.
Kujundame RMK elurikkust hoidvaks ja säästlikku metsamajandamist ning loodusturismi edendavaks riiklikuks organisatsiooniks.
Tagame et looduskaitse alade osakaal Eestis ei langeks alla Euroopa keskmise, et RMK tagaks rekreatsiooni võimalused riigimetsas ja et raiemahud ei ületaks pikas vaates metsa juurdekasvu majandusmetsades.
Kehtestame alates 2024. aastast kohustusliku raierahu kevadiseks pesitsusperioodiks kõigis Eesti metsades.
Tagame, et planeeringute korraldamisel lähtutakse metsamaa ruumilisest käsitlusest, et ei kannataks metsamaastike ja rohevõrgustike sidusus.
Rohetegevuste toetusmeetmete finantseerimiseks emiteerime 2024. aastal Eesti riigi pikaajalise rohevõlakirja.
Isamaa
22 lubadust
toetab investeeringuid uutesse, sh juhitavatesse energiavõimsustesse ja ühendustesse, mis tagavad Eesti varustuskindluse, energiajulgeoleku ja madalama energiahinna,
Erakond teeb energiamajanduse arendamise ning energia- ja ressursitõhususe riiklikuks prioriteediks, tõstab uute elektritootmisvõimsuste kiirema rajamise suutlikkust ning allutab vastavate asutuste tegevuse sellele eesmärgile.
Programm
seab energiamajanduse arendamise ning energia- ja ressursitõhususe suurendamise Eesti majanduse, energia varustuskindluse tagamise ja julgeoleku huvides riiklikuks prioriteediks, sh tõstab uute elektrienergia tootmisvõimsuste kiirema rajamise suutlikkust ning allutab vastavate asutuste tegevuse sellele eesmärgile,
seisab energiaturul Eesti energiasõltumatuse, ettevõtete konkurentsivõime ja kodumajapidamiste huvide eest ning peab oluliseks põlevkivienergeetika potentsiaali säilitamist ja arendamist, kuni Eesti energiajulgeolek ja varustuskindlus on tagatud muul viisil,
loob investeerimiskeskkonna, et Eesti elektritarbimine oleks hiljemalt 2030. aastaks täielikult kaetud kodumaise elektritootmisega ja Eestist saaks taas energiat eksportiv riik,
loob meetmed, mis võimaldavad ära kasutada Eesti rannikuvete meretuuleparkide potentsiaali,
toetab tuumaenergia arendamise uuringuid ja analüüsi,
jätkab kaugkütte eelisarendamist linnalistes piirkondades ning fossiilkütuseid kasutavate hoonete liitmist kaugküttesüsteemidega ning peab vajalikuks olemasolevate kaugküttevõrkude moderniseerimise lõpuleviimist,
otsib võimalusi langetada CO2 kvootide hind mõistlikule tasemele üle-euroopalisekokkuleppena,
Rahandusministeeriumi arvamus: EL tasemel läbirääkimised EL CO2 kauplemissüsteemi muudatuste üle lõpetati 2022.a lõpus, neile täiendavate muudatuste kokkuleppimine eeldab uut läbirääkimisprotsessi
kasutab CO2 kvootide müügitulu elektrihinna langetamiseks ja elektritarbimise vähendamiseks tehtavateks investeeringuteks avalikus ja erasektoris,
toetab elektri universaalteenuse pakkumise jätkamist maksimaalses ulatuses (sh kodutarbijad, väikesed ja keskmised ettevõtted, omavalitsused, kolmas sektor),
sünkroniseerib elektri võrguühendused Euroopaga tagamaks Eesti energiasõltumatuse Venemaast,
edendab taastuvenergia tarbimist avaliku sektori poolt,
toetab taastuvenergia projektide planeeringute kiiremat elluviimist, sh planeeringutega kaasneva ajakulu vähendamist,
toetab Eesti elamufondi kaasajastamist ja energiasäästlikumaks muutmist, sellega seotud bürokraatia vähendamist ning standardlahenduste loomist,
soodustab kodumajapidamistes ja ettevõtetes taastuvatel energiaallikatel põhineva elektritootmise kasutuselevõttu, seadustab elektri mikrotootja staatuse tema aastase tarbimisvõimsuse mahus ning tagab võimaluse müüa oma tarbimist ületav elektrienergia võrku mõistlikel tingimustel,
toetab võimalusi erakapitali suuremaks kaasamiseks Eesti energiaportfelli laiendamisse (sh PPA-de kasutusvõimalusi parandades ja uusi võrguvõimsusi luues),
rakendab üleriigilise energiasäästmise teavitusprogrammi,
jätkab energiakokkuhoiule suunatud meetmeid riigiasutustes,
alustab ettevalmistusi elektrivõrgu õhuliinide asendamiseks maaliinidega ja trassikoridoride kasutusse võtmiseks metsa- ja põllumaana.
toetab algatusi taastuvate energiaallikate kasutamise edendamiseks, säästva põllumajanduse ja metsanduse arengut ning jõupingutusi looduslike elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks,
aitab ühiskonnas ennetada kliimapopulismi ning lihtsustatud ja propagandistlikke lähenemisi, mis ei arvesta ökosüsteemi terviklikkusega,
aitab teadvustada, et negatiivsete keskkonnamõjude ja saaste viimine ühest kohast teise või – globaalses kontekstis – Euroopast teistesse maailmajagudesse ei säästa keskkonda ega paranda kliimat.
Parempoolsed
0 lubadust · Ei kuulu Riigikokku
Selle teema kohta lubadusi pole.
Eestimaa Rohelised
19 lubadust · Ei kuulu Riigikokku
Loome teaduspõhise kliimaseaduse.
Koostame riikliku kliimaneutraalsuse juhendi. Sätestame Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärgid ja tähtajad.
Viime Eesti seadused kooskõlla Euroopa Liidu keskkonnateemaliste direktiividega, millega me riigina oleme ühinenud ja endile nende täitmise kohustuse võtnud.
Võtame kaitse alla 1/3 maismaa- ja merealadest ning kehtestame lisaks taastatavaid alasid suurusjärgus 20% maismaa pinnast, et vähendada elurikkuse kadu. Sellist meedet soovitab ka EL elurikkuse strateegia, Eesti kontekstis rohepoliitika eksperdirühma raport 2022.
Arvestame seadusloomes, et looduse taastamine on oluline ka väljaspool kaitsealasid, et tagada muu hulgas toiduturvalisus. Põllumaade kahjustumine, mullavaesus, elurikkuse kadu ja kliimamuutus ohustavad toidutootmist.
Programm
Arvestame seadusloomes, et looduse taastamine on oluline ka väljaspool kaitsealasid, et tagada mh toiduturvalisus. Põllumaade kahjustumine, muldade vaesumine ja toidutootmiseks olulise elurikkuse kadumine ning kliimamuutus on toidutootmise tulevikule väga ohtlikud. Praegusel kursil jätkates seisame silmitsi suurte häiringutega toidusüsteemis.
Toetame energiatõhusust ja taastuvenergia tootmist: aitame soovi korral paigaldada päikesepaneelid elu- ja abihoonetele, toetame väiksemaid tuulegeneraatoreid ja salvestid ning aitame kodu elektrisüsteemi muuta katkestuskindlaks.
Programm
Toetame kodanike energiatõhusat toimimist ja taastuvenergia tootmist. Kõikide elu- ja abihoonete katustele ja seintele, kus see on otstarbekas, aitame soovi korral paigaldada päikesepaneelid. Toetame ka oma vajaduste katmiseks sobivate väiksemate tuulegeneraatorite ja elektrisalvestite paigaldamist. Aitame koduse elektrisüsteemi ümber ehitada nii, et päikesepaneelid, tuulegeneraator ja salvestid tagavad elektri olemasolu ka võrgukatkestuste ajal.
Tagame, et inimeste mõistlik energiakasutus on jõukohane ja elukvaliteeti säilitav ka kõrgete elektri, gaasi ja toasooja hindade korral.
Soosime keskkonnahoidlikult planeeritud ja kaldast kaugel asuvate meretuuleparkide ehitust.
Programm
Soosime keskkonnahoidlikult planeeritud ja kaldast kaugel eemal paiknevate meretuuleparkide ehitust. Läänemere piirkonna meretuulepargid toodavad elektrit väga hästi just talvel, sest tuuled on siis tugevamad. Meretuulepargid suurendavad elurikkust, tekitades meres väärtuslikke vertikaalseid pindu ja varjumisvõimalusi.
Korraldame esimese laine tuuleparkide liitumispunktide kavandamise ja kiirendame planeerimist, et ehitus algaks hiljemalt 2026. Aastatel 2023–2027 korraldame täiendavaid taastuvenergia vähempakkumisi, et 2030 oleks täielik üleminek taastuvenergiale.
Programm
Korraldame nn. esimese laine tuuleparkidele liitumispunktide kavandamise. Kiirendame meretuuleparkide planeerimistoiminguid nii, et ehitusega saab alustada hiljemalt 2026. aastal. Samaaegselt esimese laine tuuleparkide projekteerimisega arendame välja liitumisvõimsused, mis on edaspidi suurema merevõrgu loogilisteks elementideks. Taastuvelektri tootmise investeerimiskindluse loomiseks ja 2030. aastaks täielikuks taastuvenergiale üleminekuks korraldame aastatel 2023 - 2027 täiendavad taastuvenergia vähempakkumised.
Toetame ühistuliste, paljude omanikega tuule- ja päikeseparkide ehitust.
Teeme elektrivõrgud korda ja nutikamaks: loome lokaalsete tootmis- ja salvestuslahenduste programmi ning muudame võrku taastuvenergia liitumiseks. Väiketootjate ühendamiseks on vaja umbes 300M€, mille katab riik. Planeerime merekaabli ning tugevdame ühendusi Soome ja Lätiga.
Programm
Teeme elektrivõrgud korda ja muudame nutikamaks! Loome lokaalsete tootmis- ja salvestuslahenduste programmi. Muudame võrku nii, et tagada võimalikult suure hulga taastuvenergia tootmisseadmete liitumise võimalus. Kõikide väiketootjate võrku ühendamiseks, suurema autonoomia ja varustuskindluse tagamiseks vajalik investeering on suurusjärgus 300M€. Selle kulu peab katma riik kui võrkude omanik. Alustame tuuleparke ühendava ning Rootsi ja Norra hüdroenergia ja Põhjamere tuuleenergia kasutamist võimaldava merekaabli planeerimist. Tugevdame võrguühendusi Soome ja Lätiga.
Aitame ettevõtetel, ühistutel ja omavalitsustel katta katused päikesepaneelidega, võtta kasutusele väiksemad tuulegeneraatorid ja luua salvestusvõimalused. Toome sisse päikesepaneelide ja tuulikulabade ringmajanduse kohustuse ning kehtestame reeglid põllumaa samaaegseks kasutuseks põllumajanduseks ja päikeseenergiaks.
Programm
Aitame ettevõtetel, ühistutel ja omavalitsustel katta katused päikesepaneelidega ja võtta kasutusele väiksemad müravabad tuulegeneraatorid. Lisaks aitame luua salvestusvõimalused, et katta võimalikult suur osa nende energiavajadusest, tagada toimimine elektrikatkestuste korral ning hoida kulud madalad. Suvel annavad peamise energia päikesepaneelid. Päikesepaneeli eluiga on vähemalt 35-40a. Viime sisse päikesepaneelide ja tuuliku labade ringmajandamise kohustuse, sest küsimus on ainult maksustamises - tehnoloogiad selleks on olemas. Kehtestame reeglistiku, millisel juhul võib põllumaad kasutada nii taime- ja loomakasvatuseks, mesilaste pidamiseks, liigirikkuse hoidmiseks kui päikeseenergia tootmiseks üheaegselt. Vastav agrisolaarse tootmise suund, mida tähistatakse inglisekeelse terminiga agrivoltaics, on maailmas üha kiiremini levimas.
Eakatel ja vähekindlustatud inimestel on võimalik taotleda taastuvenergia lahenduste rajamise toetust. Toetame jõulist vanade korterelamute küttesüsteemide renoveerimist nii, et toatemperatuuri oleks võimalik lihtsalt reguleerida. Toasooja hind langeks oluliselt.
Teeme vesiniku ja biogaasi kui energiakandjate jaoks selge plaani. Uurime uusi soojussalvestuse võimalusi ja rakendame rohkem soojuspumpade tehnoloogiat, et soojus ei läheks raisku.
Programm
Teeme vesiniku ja biogaasi kui energiakandjate jaoks selge plaani. Vesinikku saab salvestada meretuuleparkides ja päikeseparkides toodetud elektri. Vesiniku transportimiseks varuelektrijaamadeni, ümbertöötlus- ja veeldustehaseni on vajalik ehitada torujuhe. Biogaasi saab toota biojäätmetest, veepuhastusseadmete jäätme mudast, rannaniitude rohust, sõnnikust, roost jne. Soojusenergiat ei tohi lasta raisku minna – uurime uusi soojussalvestuse võimalusi ja rakendame rohkem soojuspumpade tehnoloogiat.
Pooldame puidu kasutamist energiaks ainult kohalikes koostootmisjaamades, kui päikese- ja tuuleenergiat ei jätku. Vaatame üle energiavõsa kasvatamise võimalused, sh elektriliinide kaitsevööndis ja pinnase reostuse likvideerimiseks.
Programm
Pooldame puidu kasutamist energia tootmiseks ainult kohalikes soojuse ja elektri koostootmisjaamades - siis, kui päikese- ja tuuleenergiat ei jätku. Vaatame üle energiavõsa kasvatamise võimalused, sh elektriliinide kaitsevööndis ja pinnase reostuse likvideerimise eesmärgil. Metsavaru on oluline energiatagavara.
Kaasame energiamajanduse ümberkujundamisse teadlasi ja arvestame nende seisukohti. Ei poolda praeguste tehnoloogiatega tuumajaamade rajamist, kuid oleme valmis arutama VI põlvkonna tuumajaama, kui see tehnoloogia tulevikus end õigustab.
Programm
Kaasame kogu energiamajanduse ümberkujundamiseks teadlasi ja arvestame nende seisukohtadega oluliste strateegiliste plaanide koostamisel. Pooldame kõige kaasaaegsemaid lahendusi ja toetame seeläbi teaduse arengut. Meie ei poolda hetkel olemasolevatel tehnoloogiatel põhinevate tuumajaamade rajamist, sest need kahjustavad julgeolekut ja on liiga kallid. Hetkel puuduvad ka turvalised lahendused tuumajäätmete hoiustamiseks aastasadadeks. Ainuüksi Paldiski tuumareaktorite lõppladestuspunkti rajamine ja ladustamine läheb lähiaastatel maksma vähemalt 300M€. Oleme valmis arutama passiivselt ohutu ja senise tuumaenergeetika jäätmeid kasutava VI põlvkonna tuumajaama rajamist, kui see tehnoloogia tulevikus end õigustab.
Taaselustame spetsialistide koolituse elektri välisvõrkude hooldamiseks ja ehitamiseks. Hetkel ei õpetata Eestis välisvõrgu elektrikuid mitte kuskil. Meil on puudus isegi päikesepaneelide paigaldajatest.
Võtame kohalike omavalitsuste rahastamisel arvesse nende panust riigi tasandil energiamajanduse arendamise ja rohepöörde eesmärkide saavutamisse.
Korraldame taastuvenergia toetuse ümber nii, et see tuleb otse riigieelarvest, mitte tarbijatelt. Taastuvenergia toetuse rida elektriarvel loob moonutatud pildi ja diskrimineerib taastuvelektri tootjat, sellal kui põlevkivienergeetikat on toetatud maksumaksja rahast.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
19 lubadust
Eesti loodushoid on osa üleilmsest kliima ja elurikkuse kaitsest
Võtame vastu kliimaseaduse, mis seab selged eesmärgid ja annab seaduslikud raamid otsuste tegemiseks kõigile valitsemistasanditele ja sektoritele.
Moodustame teadlastest koosneva alalise kliimanõukogu, mille ülesandeks on varustada valitsust värskeima teadusinfoga ning seirata kliimaeesmärkide saavutamiseks rakendatud meetmete piisavust.
Valmistame Eesti põllumajandustootjad ette kliimasõbralikuks süsiniku sidumist soosivaks maaharimiseks EL vahendite abiga.
Energiajulgeolek on saavutatud kestlikult ja õiglaselt
Tagame aastaks 2030 Eesti ülemineku taastuvenergiale. Arendame välja meretuulepargid ja soosime päikeseenergia hajutatud väiketootmist.
Töötame tehnoloogianeutraalselt välja Eesti energeetika pika kava, mis määrab juhitava ja juhitamatu elektritootmise kõige mõistlikuma osakaalu Eestile.
Arendame taastuvenergia võimsusi CO2kvoodimüügi vahenditest ja kaotame taastuvenergia tasu. ?Kindlustame, et taastuvenergia projektidele rakendub talumistasu, millest saavad kasu kohalikud elanikud ja kohalikud omavalitsused (tuulikutasu ja analoogsed meetmed).
Rahandusministeeriumi arvamus: Eeldab mh seaduste muutmist, mh toob kaasa taastuvenergia projektide arendajale vajaduse talumistasu katmiseks laiemalt kui kehtiva õigusraamistiku kohaselt
Kohandame elektri põhivõrku ja rajame merekaablid taastuvenergeetika kasutuselevõtuks ning elektrivõrgud ja alajaamad hajutatud taastuvenergia tootmise võrku lülitamiseks.
Kiirendame taastuvenergialahenduste loamenetlusi.
Rakendame meetmeid energiaühistute tekkimise soodustamiseks ning soodustame teisi elanikkonna kaasamise viise taastuvenergia projektides.
Asendame põlevkivi järk-järgult taastuvenergiaga ning kasutame põlevkivi ainult juhitavateks üleminekuvõimsusteks. Me ei ava uusi kaevandusi ning tagame Ida-Virumaa majandusele õiglase ülemineku.
Arendame koos teadlastega välja võimekuse kasutada juhitavaid energiaallikaid, sealjuures peame õigeks arutelu tulevikutehnoloogia lahenduste üle.
Kriisidega toimetulekuks loome strateegiliste energiaressursside reservid ja toetame salvestuslahenduste juurutamist.
Tagame alevike ja külade energiavõrkude varustuskindluse. Investeerime jaotusvõrkudesse ja elektrivõrgu töökindlusse.
Viime kohalike omavalitsuste energiatarbimise 100% taastuvenergiale.
Viime soojuse tootmise üle 100% taastuvenergiale, säilitades vajalikud reservvõimsused.
Hoiame ära kvaliteetse puidu jõudmise Euroopa ebatõhusatesse energiakäitistesse ja katlamajadesse.
Põhjala ja Balti riikidega teeme tihedamat koostööd riigikaitses, majanduses ja rohelise energia tootmises. Arendame heanaaberlikke suhteid Läti ja Soomega.
Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.