Lubaduste võrdlus teemade kaupa
Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.
| Teema | Reform | Eesti 200 | EKRE | Isamaa | SDE | Kesk | Parempoolsed | Rohelised |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maksud ja eelarve | 9 | 25 | – | 28 | 3 | 26 | 13 | 21 |
| Energeetika ja kliima | 38 | 38 | – | 22 | 19 | – | – | 19 |
| Loodus ja põllumajandus | 38 | 45 | – | 50 | 13 | 73 | – | 56 |
| Tervishoid | 25 | 26 | 16 | 47 | 49 | 43 | – | 41 |
| Haridus ja teadus | 40 | 34 | – | 38 | 9 | 59 | 4 | 67 |
| Pered ja sotsiaalkaitse | 21 | 24 | 16 | 33 | 72 | 55 | 3 | 20 |
| Riik ja õigus | 19 | 54 | 33 | 34 | 44 | 28 | 18 | 36 |
| Kultuur, keel ja sport | 28 | 36 | – | 92 | 47 | 79 | – | 38 |
| Elamu ja regioonid | 38 | 32 | – | 25 | 39 | 33 | – | 6 |
| Transport | 22 | 24 | – | 22 | – | – | – | 22 |
| Kaitse ja julgeolek | 40 | 22 | 55 | 41 | 15 | 57 | 4 | 16 |
| Majandus ja tööturg | 24 | – | – | 34 | 114 | 109 | 5 | 23 |
| Välispoliitika ja ränne | 11 | 3 | 16 | 31 | 1 | 26 | – | 21 |
Maksud ja eelarve
Eesti 200
25 lubadust
Meie eesmärk on kasvatada Eesti inimeste jõukust ja heaolu nii kiiresti kui võimalik liberaalse ja ettevõtjasõbraliku poliitikaga. Pikas plaanis tahame Eestist teha innovaatilise ja rohelise "Põhjamaade tiigri".
Programm
Meie eesmärk on Eesti inimeste jõukust ja heaolu kasvatada nii kiiresti kui võimalik. Selleks on meil vaja liberaalset ja ettevõtjasõbralikku poliitikat. Pikas plaanis tahame Eestist kujundada "Põhjamaade tiigri" - väikese riigi, mis on innovaatiline ja roheline, ning kus elavad õnnelikud, jõukad ja hea haridustasemega inimesed. Ainult jõukas, tugeva majandusega Eesti saab kindlustada eesti keele ja eesti kultuuri säilimise.
Me tahame Eesti majanduse jaoks pikka valitsemisplaani, konkurentsivõimelist ettevõtluskeskkonda, atraktiivset maksusüsteemi, usaldusväärset õigusruumi ja mõistlikke energiahindu. Tahame ka väiksemat halduskoormust ettevõtjatele.
Programm
Eesti majandus vajab valitsemise pikka plaani, konkurentsivõimelist ettevõtluskeskkonda, atraktiivset maksusüsteemi, usaldusväärset õigusruumi, mõistlikke energiahindasid ja töökaid inimesi. Eesti peab olema riik, mis meelitab, mitte ei tõrju uusi investeeringuid ja tarkasid inimesi. Nutikas riik, mis kasutab tehnoloogia võimalusi ja loob väiksema halduskoormuse ettevõtjatele.
Eesti majandusel on ees kolm väljakutset: digipööre, üleminek roheenergiale ja ringmajandus. Tahame digivaldkonnas uuesti "tiigrihüpet" teha ning muutuda rohelist energiat eksportivaks maaks.
Programm
Eesti majandusel seisab ees kolm globaalset väljakutset: digipööre, roheenergiale üleminek ja ringmajandus. Need kolm muutust seavad riigid uuesti ühele stardijoonele ja võidavad need, kes on kiired, kohanevad ja targad. Paarkümmend aastat tagasi toimunud digirevolutsioonile reageerisime me õigeaegselt ja see tõi kaasa Eesti IKT sektori arengu. Kahjuks oleme selles valdkonnas oma konkurentsieelist minetamas, mistõttu peame uuesti "tiigrihüppele" elu sisse puhuma. Kümmekond aastat tagasi alanud roheenergia revolutsiooni oleme me maha maganud, kuid julgelt ja kiiresti tegutsedes ning oma unikaalseid ressursse kasutades saame muutuda rohelist energiat eksportivaks maaks ja atraktiivseks investeerimiskeskkonnaks energiamahukale ettevõtlusele. Järgmiste kümnendite peamine globaalne muutus saab olema majanduses ringmajanduse põhimõtete juurutamine. Kiire muutustega kaasaminek annab Eestile olulise konkurentsieelise.
Maksusüsteem peab olema ühetaoline ja stabiilne. Me ei toeta maksude tõstmist vaid eelarvetulude suurendamise eesmärgil. Kaotame maksuküüru, mille sisseviimine oli viga, mis tuleb kiiresti parandada.
Pikas plaanis on meie konkurentsivõimelisuse parandamiseks vaja muuta tööjõumakse, alandades madala ja keskmise sissetulekuga inimeste maksukoormust. Oma maksud peab tasuma füüsiline isik, mitte tema tööandja.
Riigieelarve peab olema tasakaalus üle majandustsükli. Jooksvate kulude finantseerimiseks me laenu võtmist ei poolda.
Viime läbi null-eelarve reformi ehk ehitame riigieelarve üles nullist. Vaatame üle iga kuluartikli, et välja praakida ebavajalikud kulud ja kasutada eelarve raha võimalikult targalt ja säästlikult.
Viime ellu riigireformi ja muudame läbi personaalse riigi kontseptsiooni Eesti vähem bürokraatlikuks, ja riigi poolt pakutavad teenused vajaduspõhiseks.
Me ehitame 8 aastaga üles roheelektri tootmisvõimsused, et Eesti saaks elektrit eksportida ja müüa teistele Läänemere piirkonna riikidele. Selleks kasutame avamere tuuleenergia võimalusi.
Programm
Eesti peab muutuma elektrit eksportivaks riigiks. Me peame ehitama 8 aastaga üles roheelektri tootmisvõimsused, mis ei kata pelgalt meie enda vajadusi, vaid kus me saame olla Läänemere piirkonnas ka elektrit teistele müüv riik. See on meie tulu ja rikkuse allikas, see kasvatab meie SKP-d. Me oleme suure avamere territooriumiga riik, kellel on, erinevalt oma naabritest, antud võimalused tuuleenergia võimsuste väljaehitamiseks.
Oleme tuumaenergia poolt. Kas Eesti vajab oma tuumajaama, on vabaturu otsustada.
Me loome riikliku investeerimisfondi, mis investeerib majanduse jaoks olulistesse suurprojektidesse ja kaasab võimalusel erasektorit. Fondi rahastame rahvusvahelistelt finantsturgudelt võetud laenuga.
Programm
Loome riikliku investeerimisfondi, et investeerida Eesti majanduse jaoks olulistesse suurprojektidesse, mida ilma riigi osaluseta on keeruline ellu viia. Nii palju kui võimalik kaasame erasektorit (näiteks PPP projektid) põhimõttel, et riigifond investeerib ainult varadesse, millel on turuväärtus ja mida fond saab tulevikus kasumiga erasektorile müüa, nt elektri salvestustehnoloogia, tark elektrivõrgustik ja ringmajanduse tehnoloogiate väljaehitamine. Riigifondi rahastame rahvusvahelistelt finantsturgudelt võetud laenuga.
Loome riiklike investeeringute pika plaani, mis annab elanikele ja ettevõtjatele selge perspektiivi.
Meie eesmärk on eelarve- ja majanduspoliitika, mis annab Eesti ekspordiettevõtetele välismaiste konkurentidega võrreldes võimalikult head konkurentsieelised. Kiiresti kasvav eksport tõstab inimeste keskmist sissetulekut.
Programm
Eesti majanduse pikaajaline kasvukiirus sõltub sellest, kui kiiresti meie kaupade ja teenuste eksport kasvab. Meie eesmärk on eelarve- ja majanduspoliitika, mis annab Eesti ekspordiettevõtetele võimalikult head konkurentsieelised, võrreldes nende välismaiste konkurentidega. Mida kiiremini kasvab Eesti eksport, eriti kõrge lisandväärtusega eksport, seda kiiremini tõuseb ka Eestis inimeste keskmine sissetulek.
Riik peab toetama ja edendama ettevõtlikkust ja majanduskeskkonda selliselt, et Eesti on ja püsib innovaatiliste iduettevõtete ja ükssarvikute maailma tipus. Pooldame ettevõtete teadus- ja arenduskuludele soodustuste kehtestamist.
Ülitähtis on tagada, et edukad startup ja teised ettevõtted saavad ja tahavad oma peakontorit Eestisse rajada. Eesti riik peab seisma selle eest, et Eesti kapitalil põhinevatel ettevõtetel on võimalikult palju motivatsiooni oma peakortereid Eestis hoida.
Hea haridussüsteem on eduka ja eksportiva majanduse alus. Investeerime haridussüsteemi, sest majanduses kehtib printsiip - enne targaks, siis jõukaks.
Maailmas käib äge võitlus tarkade hea haridusega inimeste üle. Ilma nendeta ei saa majandused rahvusvahelises konkurentsis hakkama. Eesti peab sellised inimesed siia meelitama, mitte neid kartma.
Töötame välja programmi, millega võtame eritähelepanu alla inseneride ja tehniliste tippspetsialistide palkamise Eestisse.
Anname reaalainetele, oskus- ja kutseharidusele, inseneeriale ja tehnoloogiaõppele eelistähelepanu. Vabastame insenerid ja teised ettevõtetele tähtsad spetsialistid sisserände piirarvust, nagu on tehtud IKT sektoris.
Programm
Teame nii Euroopa, Põhja-Ameerika kui ka Aasia edukate riikide näitel, et pikaajaliste konkurentsieeliste ja jõukuse kasvatamise eelduseks on selge üleriigiline kokkulepe, et reaalerialad, oskus- ja kutseharidus, inseneeria ja tehnoloogiaõpe saavad eelistähelepanu osaliseks. Vabastame insenerid ja teised meie ettevõtetele tähtsad spetsialistid sisserännu piirarvust, nagu seda on rakendatud juba IKT sektoris.
Seisame kasvuettevõtete viisasüsteemi väljatöötamise eest.
Toetame pensioniealiste vabatahtlikku tööturule jäämist maksusoodustuste kaudu. See tähendab, et tööjõus osalevate inimeste arv ei lange nii kiiresti, aidates leevendada tööjõupuudust. Lisaks on sellel märkimisväärne positiivne mõju riigi eelarvele.
Muudame tööõiguse regulatsioone paindlikumaks nii tööajas kui ka -kohas, et kaasas käia tööturu muutustega.
Seame välistööjõu palgakriteeriumiks vähemalt 1,5-kordse Eestis kehtestatud töötasu alammäära.
Loome lihtsustatud äriühingu vormi lihtsama raamatupidamise ja maksude tasumisega, kus osanik ei vastuta kogu oma varaga. Tõstame käibemaksukohuslaseks registreerimise piirmäära 100 000 euroni.
Programm
Eesti 200 peab oluliseks toetada ettevõtlike inimeste tegevust. Selleks loome lihtsustatud äriühingu vormi, mille raames kohaldatakse lihtsustatud raamatupidamise ja maksude tasumise korda ja äriühingu osanik ei vastuta antud äriühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Tõstame käibemaksukohuslaseks registreerimise piirmäära 100 000 euroni.
Rahandusministeeriumi arvamus: Vastuolus direktiiviga. Käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära käesoleval momendil tõsta ei saa. 2025 aasta 1. jaanuarist alates on võimalik piirmäära tõsta 85 000 euroni. Hetkel kehtiv piirmäär on 40 000 eurot.
Taaskäivitame nullbürokraatia projekti, millega vaatame üle, tõhustame ja vähendame ettevõtjate aruandluskohustust.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
0 lubadust
Selle teema kohta lubadusi pole.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
3 lubadust
Maksame toetust liiga kõrgete elektrihindade leevendamiseks, peame vajalikuks nii perede, ettevõtete kui ka omavalitsuste toimetulekut. Koostöös omavalitsustega rakendame toetust ka puiduga kütjatele küttehinna stabiliseerimiseks.
Rahandusministeeriumi arvamus: 2023.a riigieelarves ei ole lubaduse täitmiseks katet kavandatud
Töötame välja meetmete paketi maksimeerimaks sisemaise biogaasi tootmise potentsiaali, et asendada imporditud ja fossiilset maagaasi. Riigipoolsete meetmetega kindlustame kohalikule biogaasile õiglase turu.
Maksame raiemahtude vähendamiseks, metsa ja elurikkuse säilitamiseks erametsaomanikele kompensatsiooni.
Eesti Keskerakond
26 lubadust
Hoida Eesti rahanduspoliitikas kindlat ning stabiilset joont. Riigi rahandusstrateegia peab olema jätkusuutlik, riigivõlg tuleb hoida stabiilsena ning laenuraha tohib kasutada riiklikult olulisteks investeeringuteks ja majanduse elavdamiseks.
Toetada riigieelarve laiapõhjalist revideerimist, et vaadata üle riigi kulude optimaalne planeerimine.
Rakendada vähemalt 20 miljoni euro ulatuses kaasava riigieelarve põhimõtet.
Viia läbi kodanikupalga pilootprojekt mõnes regioonis või omavalitsuses.
Vähendada lõhet keskmise pensioni ja palga vahel. Tõstame keskmise vanaduspensioni koos indekseerimisega ja erakorraliste pensionitõusudega vähemalt 1000 euroni aastaks 2027.
Suunata laekuvatest keskkonnatasudest suurem osa kohalikele omavalitsustele. Eraldame senisest suurema osa põlevkivi ressursitasust Ida-Virumaa omavalitsustele.
Analüüsime taluvustasu maksmise laiendamist erinevates valdkondades.
Luua kõiki krediidiasutusi ja -andjaid ühendav riiklik krediidiandmete register.
Suurendada riiklikku järelevalvet tarbijakrediiti pakkuvate ettevõtete üle ning tõsta tarbijate teadlikkust krediiditeenuste osas.
Võrdsustada tulumaksuvaba miinimum Eestis kehtiva alampalga määraga. Maksumuudatus jätab väiksemat ja keskmist sissetulekut teenivatele inimestele aastas kätte kuni 1100 eurot rohkem.
Me kehtestame kolmeastmelise tulumaksusüsteemi. Kõigile kehtib alampalga suurune tulumaksuvabastus, sellest kuni kahe keskmise palgani maksustatakse tulu 20 protsendiga ja üle selle 30 protsendiga.
Programm
Kehtestada õiglane ja lihtne kolmeastmeline tulumaksusüsteem. Kõigile kehtib alampalga suurune tulumaksuvabastus. Alampalgast kuni kahe keskmise palgani saadavat tulu maksustatakse 20-protsendilise tulumaksumääraga. Kahte keskmist palka ületavat tuluosa maksustatakse 30-protsendilise tulumaksumääraga.
Toetada sotsiaalmaksulae kehtestamist, et soodustada kõrgepalgaliste töökohtade loomist.
Algatada tööandjapensioni seadustamine.
Võimaldada täiendavate vabatahtlike sissemaksete tegemist kogumispensioni. Anname II pensionisambast lahkunutele võimaluse erakorraliselt süsteemiga uuesti liituda.
Kehtestada jagamismajanduses loodud töökohtade aus ja läbipaistev maksustamine.
Rakendada Eestis tegutsevate suurkorporatsioonide maksustamist siin teenitud tulult. Eesti inimeste raha ei tohi liikuda meie majandusest välja.
Analüüsida kogu senist aktsiisipoliitikat ning ühtlustada see lähiriikidega.
Langetada ravimite ja toidukaupade käibemaksu. Alandame ravimite käibemaksu määra üheksalt protsendilt viiele ning vabastame retseptiravimid käibemaksust. Alandame toiduainete käibemaksu määra kahekümnelt protsendilt viiele protsendile, et aidata pidurdada toiduainete kiiret hinnatõusu.
Rahandusministeeriumi arvamus: Direktiivi kohaselt ei ole ravimite käibemaksuvabastus lubatud. Küll aga on ravimite puhul võimalik kehtestada soodusmäär 0%. Palume erakonnal välja tuua võimalikud katteallikad lubaduse teostamiseks
Turismisektori konkurentsivõime tõstmiseks vähendada toitlustusteenuste käibemaksu hotellindusega samale tasemele.
Vähendada raamatute ja e-raamatute käibemaksumäära viiele protsendile.
Muuta dividendidelt kogutud tulumaksu jaotust nii, et osa laekuvast maksutulust läheks maksumaksja elukohajärgse omavalitsuse eelarvesse.
Laiendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Anname kohalikele omavalitsustele võimaluse kehtestada kohaliku maksuna turismimaks.
Suurendada tööandja maksuvabastust töötaja tervise edendamiseks tehtavatelt kulutustelt. Tõstame tervise edendamiseks tehtavate kulude maksuvaba piirmäära 800 euroni aastas.
Suunata hiigelkasumeid teenivad kommertspangad senisest rohkem panustama riigikassasse ja osalema ühiskondlikes programmides.
Suurendada järgmise nelja aasta jooksul alampalka, et Eesti kehtiv alampalk oleks üle 1000 euro kuus
Toetada puuetega noorte aktiivseid eluviise tagamaks neile võimalused osaleda täisväärtuslikult ühiskonnas.
Eestimaa Rohelised
21 lubadust · Ei kuulu Riigikokku
Tõstame tulumaksuvaba tulu piiri 1000 euroni kuus.
Töötava pensionäri töötasule rakendub eraldi arvestatav lisa-tulumaksuvabastus 400 euro ulatuses, et soodustada jõukohast panustamist ja heaolu ning vähendada üksildust ning vaesust.
Maksumäär maksuvaba tulu ületavale osale kuni kahe mediaanpalga piirini on 15%. Kahe mediaanpalga määra ja nelja mediaanpalga määra ületavad osad maksustatakse vastavalt 20% ja 23% määraga.
Tulumaksu kuni 2% kasutamise otsustab maksumaksja soovi korral ise, toetades näiteks meelepärast MTÜ-d.
Teeme vajadusel maksuerandeid innovatiivsetele ettevõtetele, kes selgelt panustavad üldise hüve kasvu ja kelle tegevus omab riigile laiemat positiivset mõju. See kehtib sotsiaalselt vastutustundlike ja keskkonnasäästlike ettevõtete kohta.
Vabastame ettevõtete kulutused töötajate haiguste ennetusele, tervishoiule, taastusravile, hambaravile, (omaste)hooldusele, lastehoiule, tööandjapensionile jmt karistuslikust erisoodustusmaksust.
Vabastame ettevõtete kulutused ühistranspordile, jalgrattakasutusele ja töötajate majutusele erisoodustusmaksust.
Vabastame maksudest ettevõtete teaduspõhised ennetusprogrammid, mis on suunatud töötajatele ja nende peredele, et muutused tervisekäitumises oleksid suuremad ja püsivamad.
Programm
Vabastame maksudest ettevõtete teaduspõhised ennetusprogrammid, mis on suunatud nii töötajatele kui ka töötaja perekonnale, sest siis on muutused töötajate tervisekäitumises suuremad ja püsivamad. 2017. aastal maksid ettevõtted ametlikult töötajate tervisekulutusi 5 miljoni euro eest ja töötervishoiule kulutati 18 miljoni ringis. Samal ajal on ainuüksi ajutisest töövõimetusest tulenevad otsesed kulud, mida on võimalik oluliselt vähendada töötajate tervise eest parema hoolitsusega, suurusjärgus 690 miljonit eurot. Riigi otsene rahaline kaotus moodustab sellest 290 miljonit, tööandjate kaotus teist samapalju ja töötajate kaotus on hinnatud 110 miljonile eurole. Siia lisanduvad veel kaudsed kulud.
Võimaldame inimesel maksuvabalt kasutada pensionifondi kogunenud raha enda või lapse elupäästvaks raviks, kui Haigekassa selle eest ei tasu.
Vähendame mahetoidu, taastuvenergia, keskkonnasäästliku ühistranspordi ja parandustöökodade käibemaksu 5 protsendini.
Kehtestame pestitsiidi-aktsiisi keskkonnaohtlikele tehisainetele.
Teeme osalise tööajaga töötamise lihtsamaks: tööga seotud sotsiaalhüved ja toetused viiakse proportsiooni töökoormusega, osalise töö tõttu ei kao kogu toetus ning sissetulek peab tööle asudes kasvama.
Programm
Teeme osalise tööajaga töötamise lihtsamaks. Sotsiaalhüved ja -toetused, mis on seotud töötamisega, viiakse proportsiooni töökoormusega / töö eest saadava tasuga. Osalise koormusega töötamine ei tohi automaatselt kaotada inimese kogu toetust. Inimese sissetulekud peavad tööle asudes suurenema, mitte samaks jääma või vähenema.
Võtame suuna lühemale 4-päevasele (32 tundi) töönädalale, mis hoiab inimeste tervist ja suurendab õnnetunnet.
Ettevõtted, mis lähevad täielikult üle taastuvenergiale, saavad järgneval aastal tulumaksuvabastuse, mille ulatus sõltub energiasäästu ja taastuvenergia tootmisesse tehtud investeeringutest..
Tagastame käibemaksu muinsuskaitse all olevate ja miljööalade väärtuslike hoonete (sh pühakodade) ning vallasesemete restaureerimise kuludelt, et omanikud hoolitseksid oma varaga paremini.
Programm
Käibemaksu tagastamine muinsuskaitse all olevate ja miljööalade väärtuslike hoonete (sh pühakodade) ning vallasesemete restaureerimiseks tehtud kuludelt. See maksusoodustus motiveeriks omanikke oma muinsuskaitse aluse vara eest paremini hoolt kandma ja võimaldaks võtta kasutusele selleks otstarbeks oluliselt enam vahendeid.
Eesti vajab kiiresti ehitusjäätmete ja ehitusmaterjalide taaskasutuse ja ümbertöötlemise programmi ning vastavaid maksusoodustusi.
Me nõuame, et ELi süsinikulekke maks, mis võetakse järk-järgult kasutusele alates 2026. aastast, kehtestataks kiiremini, juba alates 2024. aastast. Maks tuleb imporditavatele kaupadele ja teenustele, mille tootjamaal pole ELiga võrreldavaid heitmenõudeid.
Programm
Uue maksuna oleme kogu Euroopa Liidule välja pakkunud süsinikulekke maksu, mille sisseviimisega on seni lubamatult venitatud, nüüd otsustatud kohaldada järk-järgult alates 2026. aastast nn piirimeetme nime all. Süsinikulekke maks kehtestatakse nendele imporditavatele kaupadele ja teenustele, mille tootmisriigis pole vastavas sektoris kehtestatud ELiga võrreldavaid keskkonnanõudeid heitmete vähendamiseks või neid ei täideta. See peab vältima reostava ja raiskava tootmise kolimist lõdvemate keskkonnanõuetega riikidesse ja keskkonna arvelt kasumi teenimist, transpordisaastet ning soodustama kohalikku säästvat tootmist ja ringmajandust. Nõuame kiiremat ja forsseeritumat kehtestamist juba alates 2024. aastast.
Me toetame Tobini maksu ehk väga väikese maksu kehtestamist rahvusvahelistele rahaülekannetele ning embargot maksuparadiisidele. Need muutused eeldavad riikidevahelist koostööd.
Programm
Toetame rahvusvahelise finantsstabiilsuse suurendamist niinimetatud Tobini maksu – rahvusvahelistelt rahaülekannetelt võetavat väga tagasihoidliku suurusega maksu – sisseseadmist ja maksuparadiisidele embargo kehtestamist. Tobini maks oma suurusega ei mõjuta reaalmajanduse toimimist, aga muudab kahjumlikuks üksteisele kiirelt järgnevad rahasiirdamised. Neid muutusi saab ellu viia teha vaid riikidevahelises koostöös, muutes selle arusaama meie väärtuspõhise välispoliitika osaks. Kuulutame sõja maksuparadiiside kaudu laialdaselt rahastatavale ebaseaduslikule ning laastavale kalapüügile ja metsaraiele.
Võtame ajale jalgu jäänud ning keskkonnakahju, suurt sotsiaalset ebavõrdsusust ja ebaõiglust mittearvestava sisemajanduse kogutoodangu (SKT) asemel kasutusele inimese ja keskkonna heaolu arvestavad majandust ning eelarvepoliitikat iseloomustavad näitajad.
Me maksustame fossiilkütusetööstuse ülikasumid kogu Euroopa Liidus ja lõpetame selle tööstuse toetamise maksumaksja rahaga.
Programm
Maksustame fossiilkütusetööstuse ülikasumid kogu Euroopa Liidus ning lõpetame fossiilkütusetööstuse subsideerimise maksumaksja rahaga. Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel subsideeriti seda keskkonda hävitavat sektorit ainuüksi 2020. aastal 5,9 triljoni dollariga ning aastaks 2025 võib see summa kasvada 7 triljoni dollarini. Seda on rohkem kui kogu planeedi riikide tervishoiukulutused kokku.
Teadvustame, et globaliseeruvas maailmas on paljud (põlis)kultuurid tarbimisühiskonna poolt ohustatud - parandamaks nende väljavaateid, on vaja arendada üleilmset koostööd nende vahel.
Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.