Kogulugu

Lubaduste võrdlus teemade kaupa

Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.

TeemaReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised
Maksud ja eelarve925–283261321
Energeetika ja kliima3838–2219––19
Loodus ja põllumajandus3845–501373–56
Tervishoid252616474943–41
Haridus ja teadus4034–38959467
Pered ja sotsiaalkaitse212416337255320
Riik ja õigus1954333444281836
Kultuur, keel ja sport2836–924779–38
Elamu ja regioonid3832–253933–6
Transport2224–22–––22
Kaitse ja julgeolek402255411557416
Majandus ja tööturg24––34114109523
Välispoliitika ja ränne1131631126–21

Loodus ja põllumajandus

ReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised

Eesti 200

45 lubadust

  • Party's aim on, et Eesti oleks ringmajanduse esirinnas: vähem raiskamist, väiksem tarbimine ja rohkem taaskasutust. Ringmajandus on uus majandusmudel, mitte ainult jäätmete taaskasutus.

    Programm

    Ringmajanduse põhimõtetele saab olema järgmise kümnendi suur väljakutse nii Euroopas kui kogu maailmas. See on Eestile suurepärane võimalus suurendada oma majanduslikku konkurentsivõimet ja säästa keskkonda. Vähem raiskamine, väiksem tarbimine ja suurem taaskasutamine on põhimõtted, mis on järgmise majandusrevolutsiooni aluseks. Ja Eesti peab olema selle esirinnas. Ringmajandus on uus majandusmudel, mitte üksnes jäätmete taaskasutus.

  • Ringmajandus on ka julgeolekuküsimus, sest suur osa ressurssidest, mida majanduses kasutatakse, saabub Euroopasse kas Venemaalt või Hiinast, ja selle sõltuvuse negatiivseid külgi näeme juba energiakriisi ajal.

  • Loome koos ekspertidega ringmajandusele ülemineku teekaardi, eesmärgiga vähendada 2030. aastaks esmase tooraine tarbimist poole võrra ja muuta Eesti majandus täielikult jäätmevabaks aastaks 2050.

  • Tõstame olmejäätmete kasutuselevõtu 70% tasemele aastaks 2030.

  • Loome üleriigilised standardid jäätmete käitlemiseks. Arendame koos omavalitsustega jäätmete liigiti kogumise taristut ja soetame vajaliku inventari, et segajäätmeid vähendada.

    Programm

    Loome üleriiklikud standardid jäätmete käitlemiseks. Tõhustame jäätmekorraldust koostöös KOVidega läbi jäätmete liigiti kogumise taristu arendamise ning vajaliku inventari (sh jäätmejaamad, sortimismajad, kodukompostrid, konteinerid, transpordivahendid, kaalud jpm) soetamisega segajäätmete vähendamiseks;

  • Digitaliseerime jäätmete kogumise, et inimesed oleksid motiveeritud jäätmeid eraldi sorteerima.

  • Vähendame parandamis- ja remontimisettevõtete maksukoormust 5%, et vähendada tarbimist ja soodustada taaskasutust.

    Rahandusministeeriumi arvamus: Antud lubadus pole selliselt teostatav (ettevõtete põhine maksukoormuse vähendamine), kuid välja on pakutud alternatiiv

  • Suurendame teadus- ja arendustegevuse ning ringmajanduse ekspordi edendamise rahastust läbi riikliku investeerimisfondi.

  • Ringsete lahenduste arendamisel seame fookuse suure mõjuga majandussektoritele ehk ressursimahukatele tööstussektoritele - loome sihitud meetmed ja programmid, et aidata neil suurendada tõhusust ja töötada välja materjalide kõrgemal tasemel väärindamise lahendusi.

  • Edendame ringmajanduse ärimudelite ja innovaatiliste ideede, näiteks jagamismajandus ja toode kui teenus, kontseptsiooni ka riigi poolt pakutavate teenuste osas lähtuvalt personaalse riigi põhimõtetest.

  • Kõrvaldame takistused ehitusmaterjalide ja lammutusjäätmete taaskasutamiselt, hõlbustame hoonete otstarbe muutmist.

  • Toetame kohalikke kogukondi olema olulised ringmajanduse võimaldajad.

  • Integreerime ringmajandusalast õpet, et meie lapsed oskaksid igapäevaelus olulisi jätkusuutlikkuse põhimõtteid paremini rakendada.

  • Anname hoogu keskkonnasäästliku, teaduspõhise ja targa põllumajanduse arengule. Prioriteet on Eesti tootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidus.

    Programm

    Kliima- ja keskkonnasõbralik põllumajandus on oluline osa Eesti regionaalarengust ja majandusest. Sellel on eriline roll Eesti hajaasustuse säilimisel, toidujulgeoleku tagamisel, rahvatervise toetamisel ja maapiirkondade elujõulisuse hoidmisel. Anname hoogu keskkonnasäästliku, teaduspõhise ja targa põllumajanduse arengule. Prioriteediks on saavutada Eesti tootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidus. Eesti põllumajandus on keskkonnasäästlik ning toetab selle kaudu Eesti kui maheriigi kuvandit.

  • Erakonna eesmärk on keskkonnasäästlik ja kaasaegne põllumajandus, mis hoiab hajaasustust, toidujulgeolekut ja maapiirkondade elujõudu. Prioriteediks seame suurema lisandväärtusega toidutootmise arengu.

    Programm

    Põllumajandus on ka pikas plaanis osa Eesti regionaalarengust ja majandusest. Sellel on eriline roll Eesti hajaasustuse säilimisel, toidujulgeoleku tagamisel, rahvatervise toetamisel ning maapiirkondade elujõulisuse hoidmisel. Eesti põllumajandus on keskkonnasäästlik ja kaasaegne. Seame prioriteediks suurema lisandväärtusega toidutootmise arengu.

  • Tagame Eesti toidujulgeoleku ja toetame kodumaist toidutootmist, toetame investeeringuid ja arendustegevust Eesti välissõltuvuse vähendamiseks loomasööda ja väetiste osas.

  • Arvame peamised põllumajandusettevõtjad ja toidutootjad riiklikult elutähtsa teenuse osutajate hulka ning tagame toidu ja toidu tootmiseks kriitiliselt tähtsate tootmissisendite riikliku varu.

  • Tagame Eesti põllumajandus- ja toidutootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu ühisturul, sealhulgas õiglased otsetoetused ELi ühise põllumajanduspoliitika raames.

  • Töötame välja tervikliku maapoliitika, mis hõlmab väärtusliku põllumaa kaitsmist toidujulgeoleku tagamiseks, vähem väärtusliku põllumajandusmaa ja metsa kasutamist biomajanduse arendamiseks, strateegilist ja vastutustundlikku lähenemist maa maksustamisel ning riigimaade müümisel ja rentimisel.

  • Usaldame rohkem maaettevõtjat. Personaalse riigi põhimõttest lähtuvalt kehtestame andmepõhise kontrolli ja järelevalve, et vähendada kohapealsete kontrollide läbiviimist ja ettevõtjate halduskoormust.

  • Seame avaliku sektori toitlustushangetes kohustuseks ka täisväärtusliku taimse toidumenüü pakkumise.

  • Arendame ja turundame Eestit kui maheriiki. Mahetootmise suurendamiseks seome toetused tootmiskohustuse ja toodangu mahuga.

  • Suurendame riiklikku tellimust kohalikule mahepõllumajandustoodangule ja strateegilise toiduvaru tootmisele ning säilitamisele.

  • Lepime kokku tootjale, töötlejale ja tarbijale üheselt mõistetavad mõõdikud toidu keskkonnamõju määramiseks ning rakendame nende näidikute põhjal 2026. aastaks lihtsa ja arusaadava kohustusliku tähistusmehhanismi.

  • Vähendame maaomaniku maa välja rentimise tulumaksumäära juhul, kui maad on renditud süsinikuneutraalsuse ja elurikkuse olukorra parandamise eesmärki täitvale ettevõttele. Sellisel moel on võimalik maaomanikul kas renti alandada või eelistada rendile andmisel vastutustundlikke ettevõtteid.

    Rahandusministeeriumi arvamus: Praktikas teostatamatu, väga bürokraatlik ning töömahukas

  • Erakonna seisukoht on, et metsade ja märgalade peamine roll on ökosüsteemi teenused: elurikkuse hoidmine ja süsiniku sidumine. Seda tuleb hakata majanduslikult väärtustama, et maa- ja metsaomanikud tahaksid metsade ökosüsteeme enam hoida.

    Programm

    Metsa ja märgalade olulisim roll on ökosüsteemi teenuste pakkumine, s.o peamiselt elurikkuse säilitamine ja süsiniku sidumine. Terved metsad on meie liitlased kliimasoojenemise vastu, märgalad on puhta magevee hoidlad ning rabad süsiniku sidujad.Siiani pole seda majanduslikult hinnatud ega väärtustatud, kuid lähitulevikus peab olukord muutuma ning sellest tulenevalt suurenema ka maa- ja metsaomanike motivatsioon metsade ökosüsteeme parandada ja säilitada.

  • Erakond näeb puidutööstust majandusharuna, mis asendab fossiilseid kütuseid. Seotud süsinik peab jõudma pikaajalistesse puittoodetesse nagu puitmajad ning mehhaaniliselt väärindamata puit tuleb väärindada Eestis biotehnoloogiliselt.

    Programm

    Mõistame, et mets seob just kasvades süsinikku ja on Eestis üks suuremaid kliimamuutuste pidurdajaid. Juba seotud süsinik peab edasi liikuma lattu milleks on pikaajalised puidust tooted, näiteks puitmajad. Puitu mida ei saa kasutada mehhaaniliselt väärindades peame väärindama Eestis biotehnoloogiliselt, sel moel asendab puit taastumatuid ressursse nagu nafta ja gaas. Tootmisettevõtetel peab olema selge arusaamine, millise ressursiga on võimalik loodust kahjustamata arvestada järgmise sajandi jooksul. Näeme puidutööstust majandusharuna, mis asendab fossiilsed kütused ja on ülioluline rohepöörde edukaks ja kasumlikuks läbiviimiseks Eestis.

  • Väärtustame metsa ja märgalasid kui liigirikast elukeskkonda loomadele ja taimedele, kuid ka kui olulist rekreatsiooni ja vaimse tervise taastamise ala inimestele, mis avab võimaluse ka vastava ettevõtluse arendamiseks, sh välisturismi kujul.

  • Korraldame meetmete väljatöötamise, et hinnata metsakasutuses CO2 sidumise, keskkonnakaitse, sotsiaalse ja emotsionaalse aspekti toetamine, kliimateenuste ja muu säärase majanduslikku mõju ning aidata majanduslike hoobadega kaasa looduslike koosluste ja elurikkuse säilimisele metsaomanike poolt.

  • Soodustame loodusmaastike rakendamist majandustegevuses, mis ei kahjusta keskkonna ja selle ökosüsteemide terviklikkust ning on kliimaneutraalsed, nt erinevad loodus- ja elamusturismi vormid, loomulikul teel uuenevad puukoolid, looduskaitse põhistel äriplaanidel toimivad ettevõtted jne.

  • Keskkonna ja majanduse parimal moel tasakaalus hoidmiseks algatame metsanduse strateegia väljatöötamise järgmise 100 aasta vaates. Sellest plaanist lähtuvalt saab ka tööstus planeerida oma pikaajalisi investeeringuid.

  • Metsamajanduse strateegias peame oluliseks kasvava metsa mahtude olulist suurendamist ja metsaraiet mahus, mis tagab samaväärse tulu tulevastele põlvedele, elurikkuse säilimise ja CO2 sidumise.

  • Metsanduse arengukava lühemaaegse planeerimise lõikes seame tingimuseks, et raiemahud peavad pikaajaliselt olema väiksemad kui majandusmetsade aastane juurdekasv. Andmed metsa juurdekasvu kohta peavad olema arusaadavad kõikidele asjaosalistele ja avalikud.

  • Meie eesmärk on uue metsa taastootmise suurendamine. Loome täiendavad võimalused metsataimede suuremahuliseks kasvatamiseks kohapeal.

  • Korraldame lageraielankide ja hukkunud metsaga alade taasmetsastamise kliimamuutusele vastupidavamate mitmekesise puistuga (sega)metsa kooslustega, toetades teatud tingimustes ka looduslikku uuenemist.

  • Metsamaa raadamine mis iganes eesmärkidel peab olema kõrgelt maksustatud. Toome juurde 60 000 ha metsamaad viies keskpinge elektriliinid maa alla, sellega loome täiendavat lisaväärtust, seome pikaajaliselt CO2 te ja tagame oluliselt parema energiakindluse kodanikele.

  • Maksustame metsa ja põllumaade raadamist ning suuname tasu looduskaitse ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks.

  • Viime kooliprogrammidesse jätkusuutliku loodusressursside majandamise põhimõtted - Eesti metsa lugu.

  • Toetame puidu maksimaalset väärindamist, sh biotehnoloogia abil. Puidu biotehnoloogilise väärindamise edendamiseks loome riiklikud meetmed, nt investeeringute aktsiakapitali suuremates ettevõtetes, kuivõrd investeeringud on suured ja tehnoloogiad uued.

  • Muudame metsavarude ja tegelike raiemahtude arvestuse efektiivsemaks ja lihtsalt jälgitavaks. Viime raiemahud tasakaalu metsa arengu, elurikkuse ja süsiniku salvestuse eesmärkidega, jälgime ühtlase kasutuse printsiipi.

  • Uued avalikud hooned peavad eelistatult olema puidust. Töötame välja ühtse metoodika süsinikujalajälje arvutamiseks, seame avalike hoonete keskkonnamõju nõuded ning puitehituse osa peab 2040. aastaks kasvama enam kui 3 korda.

    Programm

    Viime sisse põhimõtte, et uued avalikud hooned peavad eelistatult olema ehitatud puidust. See on kliimaneutraalne ehitus, mis loob süsinikulaod. Töötame välja ühtse metoodika süsinikujalajälje arvutamiseks ja seame nõuded avalike hoonete ehituse keskkonnamõjude minimeerimiseks. Puitehituse osa peab aastaks 2040 suurenema enam kui 3 korda.

  • Toetame puidujäätmete kasutamist energia saamiseks, kuni puidujäätmetele ei ole paremat kasutamise alternatiivi. Pikas plaanis on puidujäätmed liialt väärtuslik tooraine, et seda lihtsalt ahju ajada. Me ei toeta puidu põletamisele toetuste maksmist.

  • Kui riik seab looduskaitselisi piiranguid, peab ta maa omanikule tekitatavad ebamugavused kompenseerima õiglaselt ja koheselt. Seadustame vabatahtliku loodushoiu.

  • Seadustame vabatahtliku loodushoiu põhimõtted, maa omanik on oma vara parim kaitsja, riik toetab rahaliselt seda initsiatiivi.

  • Toetame püsimetsanduse võtete kasutamist seal kus see on Eesti tingimustes võimalik. Toetame raierahu lindude kevadise pesitsuse ajal, mõistes et samas majandusruumis peavad kehtima sarnased reeglid kõigile osapooltele.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

0 lubadust

Selle teema kohta lubadusi pole.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

13 lubadust

  • Seirame Eesti looduse elurikkust ja ökosüsteemide elujõulisust ning võtame looduse seisundit arvesse ruumiplaneerimisel ja eri eluvaldkondade pikaajalistes plaanides.

  • VähendameVäikese väina tammi keskkonnamõju -rajame tammiavad ja asendame õhuliinid merekaabliga.

  • Nõuame väikese süsinikujäljega ja ringmajandusele orienteeritud lõpptulemust avaliku sektori hoonete renoveerimisel ja ehitamisel.

  • Eesti metsad on hoitud

  • Vähendame Eesti metsade raiemahtu. Viime raiemahu järk-järgult jätkusuutlikule elurikkust hoidvale tasemele -8 miljoni tihumeetrini aastas, suurendades puidusektori lisandväärtust ja säilitades töökohad.

  • Rakendame Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) dividendid metsakaitse tagamiseks ja puidusektori efektiivsuse tõstmiseks.

  • Anname omavalitsustele võimaluse määrata kõrgendatud avaliku huviga (KAH) elanikkonna poolt tihedas kasutuses olevad metsad, milles kogukond saab kaasa rääkida metsa majandamises. Läheme kaitsealade piiranguvööndites ja KAH-aladel üle püsimetsanduse võtetele.

  • Katsetame riigimetsa hoidmist ja majandamist kogukonnametsana.

  • Raiendame puhkemajanduse osakaalu RMK tegevustes ja tagame matkateede ja -radade, puhkekohtade ja metsamajade süsteemi arengu.

  • Arvestame puidutööstusest sõltuvate piirkondade vajadusi üleminekul säästvale metsamajandamisele, et säilitada töökohad ja ettevõtete ekspordivõimekus.

  • Töötame välja õiglase looduskaitse talumiskohustuse kompensatsiooni erametsaomanikele. Sõlmime erametsaomanikega lepinguid metsa vääriselupaikade kaitseks.

  • Loome täiendava süsteemi vabatahtliku looduskaitsetegevuse toetamiseks eramaadel ja -metsades.

  • Liigume metsa püsimetsana majandamise suunas nii riigi-kui ka erametsas, sh vähendame lageraiete osakaalu ja pindala ning väldime lageraiete omavahelist liitumist.

Isamaa

50 lubadust

  • 1. viib lõpule metsanduse arengukava koostamise ja kinnitamise, lähtudes loodusteadlaste, metsateadlaste ja valdkonnaga seotud erinevate osapoolte arvamustest ning säästliku majandamise põhimõtetest

  • 2. algatab väärtusliku põllumajandusmaa kaitse seaduse vastuvõtmise

  • 3. tagab õiglased hüvitised looduskaitseliste piirangute aluste maade omanikele

  • seab eesmärgiks hea keskkonnaseisundi saavutamise Eestis, arvestades, et keskkonna valdkonna tegevused toimuksid koostöös teiste eluvaldkondadega (tervis, majandus), aitaksid kaasa ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisele ning oleksid läbi viidud ressursitõhusalt ja kaasavalt,

  • jälgib ressursside kasutusel ringmajanduse põhimõtet ja kasvatab jäätmetekitaja motivatsiooni jäätmete mõistlikuks sorteerimiseks.

  • algatab kogukonnahariduslikke programme inimeste keskkonnateadlikkuse kasvatamiseks,

  • rakendab eramaade looduskaitse eesmärkidel riigistamisel või munitsipaliseerimisel samu

  • tagab õiglased hüvitised looduskaitseliste piirangute aluste maade omanikele:

  • analüüsib kõrgendatud avaliku huviga alade (KAH alad) efektiivsust ning kaalub uute kaitsealade loomisel hoolikalt maaelu jätkusuutlikkust ja kaasnevaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid.

  • viib lõpule metsanduse arengukava koostamise ja kinnitamise, lähtudes loodusteadlaste, metsateadlaste ja valdkonnaga seotud osapoolte arvamustest ning säästliku majandamise põhimõtetest,

  • lähtub põhimõttest, et metsanduse arengukava peab edaspidi hõlmama pikemat perioodi kui senine 10 aastat,

  • toetab taasmetsastamist, erametsade uuendamist ja metsataimede ettekasvatamist ning viib sisse põhimõtte, et raadamisele mineva metsamaa asemel tuleb metsastada samas mahus asendusmaa-ala,

  • otsib võimalusi väikeomanike motiveerimiseks metsamaad müümise asemel ise majandama.

  • jätkab loodusvarade uurimist ja teostab Eesti geoloogilise baaskaardistamise,

  • kujundab Eesti majanduse konkurentsivõimeliseks keskkonnasäästlikuks ja vähese süsinikuheitega majanduseks,

  • langetab otsused suure keskkonnamõjuga investeeringute võimalikkuse üle, lähtudes keskkonnamõjude igakülgse hindamise tulemustest,

  • soodustab puidu väärindamist kallimateks toodeteks, toetab märkimisväärselt enam puidu kasutamist avaliku sektori hoonete ehitamisel ning kaasaegse biorafineerimistehnoloogia kasutuselevõttu eeldusel, et see ei too kaasa keskkonnakoormuse ja raiesurve suurenemist,

  • toetab üleminekut kaalupõhisele jäätmekäitluse tasule koos tekkekohas jäätmete sorteerimist hõlbustavate tehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga,

  • peab oluliseks nii Eesti toidujulgeoleku tagamist kui ka Eesti toiduainete ekspordimahtude kasvatamist ning toetab kõiki põllumajandusettevõtteid, kes nendesse panustavad,

  • toetab talude kui Eesti traditsiooniliste põllumajandustootmisüksuste arengut, sh Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava teise samba toetuste senisest tõhusamat suunamist väikese ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tõstmiseks,

  • toetab noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks starditoetuse maksmist ja ka järgnevaid meetmeid, et edendada põlvkondade vahetust põllumajandussektoris,

  • toetab maaettevõtluse mitmekülgsust ja ÜPP strateegiakava toetuste senisest suuremat suunamist kohaliku ettevõtluse edendamisse eesmärgiga säilitada ja luua konkurentsivõimelise palgaga töökohti,

  • parandab põllumajandusettevõtetele arenguks vajaliku krediidi kättesaadavust, arendades nende riskijuhtmist ja otsides võimalusi alternatiivsete krediidivõimaluste loomiseks.

  • algatab väärtusliku põllumajandusmaa kaitse seaduse vastuvõtmise,

  • motiveerib põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist turukorralduse ning põllumajandustoetuste kaudu,

  • otsib võimalusi, et vältida põllumajandusmaa ja -tootmise kontsentreerumist sellisel määral, et see hakkaks ohustama traditsioonilist talutootmist ja looduskeskkonda, samuti põllumajandusmaa koondumist väliskapitali ja kinnisvarafirmade kätte, kelle eesmärk ei ole aktiivne toidutootmine.

  • toetab ÜPP arendamist ja võrdseid konkurentsitingimusi,

  • toetab ÜPP toetuste võrdsustamist üle Euroopa, et tagada Eesti põllumeestele võrdsed konkurentsitingimused,

  • toetab põllumajandustootmise otsetoetuste osakaalu vähendamist ning maaelu arengu, sealhulgas investeeringu- ning teadus- ja arendustegevuse toetuste osakaalu suurendamist,

  • toetab tagastamatu abi järkjärgulist asendamist tagastatava abiga (garantiid, soodustingimustel laenud, omakapitali investeeringud jm finantsinstrumendid).

  • viib lasteaiad, koolid ja kaitseväelised asutused üle mahetoitlustamisele, eelistades kohalikku toorainet,

  • toetab keskkonnasõbraliku mahetootmise arendamist koos töötlemise ja turustamise ning ekspordivõimaluste väljaarendamisega,

  • soodustab väärindatud mahetoodangu jõudmist kodumaisele turule ja eksporti,

  • vähendab mahemärgistuse saamiseks vajalikku bürokraatiat ja tasusid.

  • arendab välja maakondliku nõuandekeskuste võrgustiku, mis pakub talupidajate reaalsetest vajadustest lähtuvaid nõuandeteenuseid, sealhulgas noorpõllumeestele suunatud mentorlust,

  • toetab asendusteenistuse arendamist väikese ja keskmise suurusega taludele, et võimaldada talunikele asendust puhkuse ja haiguse puhuks,

  • edendab ühistulist koostööd põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja lisaväärtusega toodete turustamisel,

  • soodustab põllumajandustootjate ja töötlejate koostööd teadlaste ja teadusasutustega, toetamaks teadussaavutuste rakendamist praktilises majandustegevuses ja parandamaks konkurentsivõimet,

  • tõhustab ausate kauplemistavade rakendamist ja nende täitmise järelevalvet,

  • toetab kodulähedast väiketootmist, aiandust, mesindust, lühikesi tarneahelaid ningotseturustust.

  • toetab kogukondlikku, traditsioonidel ning vabatahtlikul tööl põhinevat jahindust,

  • toetab ulukite asurkonna hoidmist ning ei toeta jahipiirkonna minimaalse suuruselangetamist 5000 hektarist allapoole,

  • lähtub põhimõttest, et küttimislimiitide kehtestamisel on aluseks jahindusnõukogu konsensuslikud otsused,

  • toetab jahipidamisel öösihikute kasutamist võimaldava reeglistiku kehtestamist,

  • korraldab kasutusest kõrvale jäänud keskkonnaohtlikku pliid sisaldava laskemoona ümbertöötlemiseks kokkukogumise mõistliku hüvitise eest.

  • korraldab kalade populatsiooni hoidmise maksimaalse saagikuse tasemel ja tagab kalavarude loomuliku taastumise,

  • pooldab stabiilset püügiõiguste süsteemi, kvaliteetset ülevaadet kalavarude seisust ning efektiivset järelevalvet kalavarude kasutamise üle, mis võimaldab kaluritel planeerida oma majandustegevust võimalikult pikaajaliselt,

  • toetab kodumaise vesiviljeluse konkurentsivõime kasvu,

  • peab tarvilikuks kalalaevastiku uuendamist ja moderniseerimist, säilitades samas tasakaalu püügivõimsuste ja -ressursi vahel,

  • jätkab kalandussektori toetussõltuvuse vähendamist, kasutades tagastamatut abi eelkõige tegevustele, mis on eelduseks suurte struktuursete muudatuste elluviimisele (innovatsioon, teadus- ja arendustegevus, laiapõhjalise ühistulise koostöö arendamine jms).

Eestimaa Rohelised

56 lubadust · Ei kuulu Riigikokku

  • Piirame lähiaastatel summaarse raiemahu Eesti metsadest 5 miljoni tihumeetriga aastas, et kompenseerida viimasel kümnel aastal toimunud üleraiet.

  • Võtame suuna püsimetsamajandusele.

  • Nõuame metsade säästva majandamise nõuete täitmist nii era- kui riigimetsas. Metsade kasutus peab säilitama erinevad metsatüübid (sh vanad metsad), mis tagab elurikkuse.

  • Piirame lageraiete mahtu. Täiendame ja täpsustame lankide suurusi ja metsade uuendamise nõudeid, et välistada suured lageraiete alad.

  • Teeme metsaandmed avalikuks, sest igal kodanikul on õigus teada, kui suur on metsavaru ja mida metsaga tehakse. Keskkonnaministeerium on alusandmeid varjanud, mistõttu pole neid saanud kontrollida.

    Programm

    Teeme metsaandmed avalikuks, sest igal kodanikul on õigus teada, kui suur on metsavaru ja mida Eesti metsaga tehakse. Aastaid on Keskkonnaministeerium ja nende allasutused varjanud Eesti metsa kohta käivaid alusandmeid, mistõttu pole keskkonnaühendused ega teadlased saanud kontrollida andmete ja metoodika õigsust. Varjatud andmed seavad ohtu metsa jätkusuutlikkuse.

  • Taastame rohevõrgustikud ja tagame vääriselupaikade säilimise. Toetame vääriselupaikade inventeerimist kogu riigimetsas ning sõltumatute inventeerijate koolitamist ja sertifitseerimist. Riigimetsas üle 80-aastastele metsadele ei anna metsateatisi, kui sõltumatu hindaja pole vääriselupaika välistanud.

    Programm

    Taastame rohevõrgustikud ja tagame vääriselupaikade säilimise. Toetame vääriselupaikade inventeerimist kogu riigimetsas ning võimaldame täiendavat sõltumatute vääriselupaikade inventeerijate koolitamist ja sertifitseerimist. Lõpetame riigimetsas üle 80-aastastele metsadele metsateatiste väljaandmise, kui sõltumatu hindaja ei ole kontrollinud, ega tegemist ei ole vääriselupaigaga.

  • Lisame looduskaitseseadusesse pesitsusrahu: raied on keelatud 15. aprillist 15. juulini ning kaitsealadel 15. märtsist 31. augustini. Sel ajal ei tohi ka maharaiutud võsa ja oksi purustada.

    Programm

    Lisame looduskaitseseadusesse pesitsusrahu ja keelame raied kevadsuvisel ajal. Pesitsusrahu nii riigi- kui erametsas peab kehtima alates 15. aprillist kuni 15. juulini ja kaitsealadel alates 15. märtsist kuni 31. augustini. Lindude pesitsemise perioodil peab olema keelustatud ka maharaiutud võsa ja okste purustamine, et jätta ellu oksahunnikutes pesitsevate lindude pesakonnad.

  • Uuendame looduskaitsealuste liikide nimekirja, et kõik ohustatud liigid oleksid kaitse all. Ebasoodsas olukorras liigid (näiteks angerjas, nepp, metsis, kurvits) tuleb võtta looduskaitse alla.

  • Jahiseadus ja jahiulukite nimekiri tuleb viia kooskõlla EL direktiividega. Looduskaitsealused liigid tuleb jahinimekirjast välja arvata. Kaitsealuste loomaliikide, sh kalade, püük tuleb lõpetada.

  • Keelame jahiturismi, sest tegemist on loomade suhtes äärmiselt julma hobiga. Samuti tuleb keelustada jahiturismi trofeede import Eestisse.

  • Keelustame Eestis vibujahi, sest see meelelahutus on loomade suhtes julm ja neile kannatusterohke.

  • Keelustame infrapunasihikud, termosihikud ja hääletu jahi summutitega, mis muudavad jahi tapatalguteks.

  • Täiendame loomakaitseseadust. Hetkel pole reguleeritud see, et looma hukkamiseks tuleb valida viis, mis põhjustaks loomale võimalikult vähe füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Kui sellist viisi ei ole, siis peab looma hukkamine olema keelatud, nt silmude elusalt soolamine. (Loomus)

  • Algatame arutelu metsaülemate ja metsnike kui kindla piirkonna metsa eest vastutajate rolli taastamiseks.

  • Füüsilisest isikust püsimetsandust viljelevatel metsaomanikel tõstame aastase maksuvabastuse metsatulult 5000 euroni, mis annab neile lisasissetuleku kuni 416 eurot kuus.

  • Loome koos metsaühistute, põllumeeste ja looduskaitseorganisatsioonidega võimalused, et metsaomanikud saaksid kaitse all olevat maad mõistlikult majandada, nt püsimetsamajanduse, mahepõllunduse ja biogaasitooraine kogumisega.

    Programm

    Loome koostöös metsaühistute, põllumeeste organisatsioonide ja looduskaitseorganisatsioonidega võimalused, kuidas metsaomanikud saaksid mõistlikult ja kasumlikult majandada oma looduskaitse all olevaid maid, näiteks viljeledes püsimetsamajandust, tegeleda mahepõllunduse ja –loomakasvatusega ning koguda biogaasitooret.

  • Tõstame erametsaomanike kompensatsiooni täieliku kaitse all metsa eest 550 euroni ja osalise kaitse all metsa eest 300 euroni hektari kohta aastas. Omanik võib võtta kuni viie aasta kompensatsiooni ette; kasutame RMK tulu.

    Programm

    Tõstame erametsaomanikele täieliku kaitse all oleva metsa hektari eest makstava kompensatsiooni 550 eurole ja osalise kaitse all oleva metsa eest 300 eurole aastas. Võimaldame metsaomanikel võtta ette välja kuni viie aasta kompensatsioon. Metsa varasemal müümisel tuleb kompensatsioon järelejäänud aastate eest tagastada. Kompensatsiooni maksmiseks kasutame RMK-le laekunud ja akumuleerunud tulu.

  • Arendame keskkonnaharidust ja loodusturismi, kasvatades seeläbi ka austust looduse vastu. Loome kõigile võimalusi ja toetusi loodusega tutvumiseks ning elurikkuse tundmaõppimiseks.

  • Taastame keskkonnainspektsiooni.

  • Kõikides kohalikes keskkonnaküsimustes tuleb huvigrupid päriselt kaasata, tuleb korraldada avalikke arutelusid. Muudame seadusandluse kaasavamaks.

  • Jälgime, et Eesti keskkonnaseadused kaitseksid keskkonda tegelikult, mitte ainult bürokraatlikult. Seadus peab võimaldama ettevaatuspõhimõtet: tegevusi, mis võivad olla keskkonnaohtlikud, ei lubata enne, kui uuringud annavad ühese vastuse.

    Programm

    Jälgime, et Eesti keskkonnaseadusandlus oleks suunatud keskkonna tegelikule jätkusuutlikule kaitsele, ega lähtuks üksnes bürokraatlikest ettekirjutustest. Seadus peab võimaldama ettevaatuspõhimõtte sisulist rakendamist keskkonda puudutavate kaalutlusotsuste langetamisel - ei lubata tegevusi, mis olemasolevate teadmiste põhjal võivad olla keskkonnaohtlikud, kuni uuringud annavad ühese vastuse .

  • Muudame ohustatud liikide ja elupaikade kaitse alla võtmise ja kaitse ulatuse muutmise protsessi kiiremaks, et tagada kaitse rakendumine enne kui hilja. Uuendame looduskaitsealuste liikide nimekirja ning keelame looduskaitsealuste liikide küttimise/püügi.

  • Teeme aktiivset sisulist koostööd keskkonnavaldkonna kodanikuühendustega.

  • Toetame kodanikeühendusi nende tegevuste läbiviimiseks materiaalselt. Loome riikliku fondi, mis toetab kodanikuühenduste keskkonnajärelvalve kohtukulusid.

  • Muudame looduskaitsepiirangute kompenseerimise eramaadel sõltumatuks sellest, kas ala on Natura 2000 võrgustikus. Aitame maaomanikel ka rohkem ametkondi loodusväärtustest teavitada.

    Programm

    Muudame looduskaitseliste piirangute kompenseerimise süsteemi eramaadel sõltumatuks sellest, kas piirangud on kehtestatud Natura 2000 võrgustiku aladel või väljaspool seda. Kompensatsioonid tekitavad motivatsiooni majandada omandit looduskaitselistel eesmärkidel. Aitame tõsta maaomanike initsiatiivi ametkondi loodusväärtustest teavitada.

  • Loome sõltumatu vahetalitaja statuudi arendajate ja mõjutatud kogukondade või looduskaitseühingute vaheliste erimeelsuste lahendamiseks (näiteks kaevanduste, tööstusettevõtete rajamise planeerimine jms), mille ülesandeks on huvitatud osapoolte vahel kokkulepete sõlmimise hõlbustamine.

  • Enne suuremahulise tegevuse algust peavad loodus- ja keskkonnakaitse meetmed juba kehtima. Muudame keskkonnamõju hindamise seadust nii, et protsess on arendajast sõltumatu ja kulud kaetakse avalikust fondist, kuhu arendajad maksavad.

    Programm

    Suuremahulise tegevuse käivitamise hetkeks peavad vajalikud loodushoiu- ja keskkonnakaitse meetmed juba kehtima. Keskkonnamõju ja strateegilise keskkonnamõju hindamise seadust tuleb muuta selliselt, et protsess oleks arendajast sõltumatu ning kulud finantseeritaks avaliku fondi vahenditest, millesse teevad sissemakseid arendajad.

  • Ammendunud turba-, liiva-, kruusa- ja põlevkivimaardlad tuleb taastada või rekultiveerida ning kulu arvestada ressursi hinda; kohustus on kaevandajal. Turbaaladel kaevatakse jääkturvas välja ning taastatakse sookooslus. Parandame mullakaitset.

    Programm

    Ammendunud turba-, liiva-, kruusa- ja, põlevkivimaardlad tuleb elurikkust silmas pidades taastada või rekultiveerida. Vastavad vahendid peavad olema sisse kirjutatud ressursi kaevandamise, kasutamise ja turustamise maksumusse. Ammendunud ja rikutud turbaaladel tuleb lagunemisprotsessidest haaratud jääkturvas välja kaevata ja süsihappegaasi siduv sookooslus ning rabale omane niiskusrežiim taastada. Taastamise ja rekultiveerimise kohustus lasub kaevandajal. Parandame mullastiku kaitset ja hoolitseme mullastiku tervise eest.

  • Me ei poolda fosforiidikaevanduste avamist. Fosfori puudust saab leevendada, suunates ringlevat fosforit taaskasutusse ja kasutades mahepõllumajanduse võtteid, mis vähendavad lisafosfori vajadust kuni 90%.

    Programm

    Me ei poolda fosforiidikaevanduste avamist. Fosfori defitsiiti saab leevendada juba ringleva fosfori taaskasutusse suunamisega – fosforit leidub hulgaliselt reovees, setetes ja orgaanilistes jäätmetes – ning mahepõllumajanduslike võtetega, mis vähendavad lisafosfori vajadust kuni 90%. Fosfori kaevandamine ohustab meie joogiks tarbitava põhjavee varusid.

  • Panustame põllumajanduslikku mahetootmisesse, millega kaasneb mineraalväetiste ja pestitsiidide kasutamise vähendamine ning veekogude reostuskoormuse langus.

  • Toetame püsimetsamajandust, mis hoiab veekogude loomuliku veerežiimi ja väldib toitainete liigset sissekannet. Lageraie on viimastel aastatel intensiivistunud ning see soodustab erosiooni, toitainete leostumist ja põhjavee languse.

    Programm

    Toetame püsimetsamajandust, mis säilitab veekogude loodusliku veerežiimi ning väldib toitainete liigset sissekannet. Viimastel aastatel intensiivistunud lageraie soodustab nii erosiooni kui toitainete pinnasest välja leostumist, sellega kaasnevat veekogude reostuskoormuse tõusu ning põhjavee taseme ning selle kvaliteedi langust.

  • Taaskehtestame veekogusid piirava looduslike haljastusribade nõude ning suurendame selle ulatust, et viia miinimumini maismaalt veekogudesse jõudva toitainete ja reoainete kogused.

  • Kaasajastame loomakaitseseaduse. Nõuame, et loom loetaks seaduses asja asemel elusolendiks. Praegu on kaebeõigus ainult omanikul, loomakaitseorganisatsioonidel ja veterinaaridel seda ei ole.

    Programm

    Kaasajastame loomakaitseseaduse. Rohelised nõuavad, et Eesti seadusandluses muudetaks loom asjast elusolendiks. Praegu käsitleb seadus loomi inimese omandina. Looma vastu suunatud julm tegu on seaduse silmis loomaomanikule kuuluva asja rikkumine, mida käsitletakse asjaõigusseaduse raames. Kaebeõigus on ainult omanikul ehk kui omanik piinab oma koera, saab ainult seesama omanik ennast politseile üles anda. Loomakaitse organisatsioonidel ega veterinaaridel kaebeõigust ei ole.

  • Reguleerime ilutulestiku laskmise reegleid. Leiame parimad praktikad ilutulestiku piiramiseks, et vähendada lindude, metsloomade, lemmikloomade, aga ka osade inimeste (sõjapõgenikud jt) häirimist. Tõstame teadlikkust alternatiividest (laseršõu, hääletu ilutulestik).

  • Keelustame koerte püsiva ketis pidamise. Ketis või lõastatult tohib koera hoida vaid ajutiselt, nt kuni 3 tundi ööpäevas, tagades liikumisala ja puhta joogivee. Kontrollib loomapolitsei.

    Programm

    Keelustame koerte püsiva ketis pidamise. Koer on inimese sõber. Suhtlemine inimesega on üks koera põhivajadusi. Koera ketis pidamine piirab oluliselt eelmainitud põhivajadust. Koerte ketis (või muul viisil püsivalt mõne objekti külge lõastatult) hoidmine tohiks olla lubatud vaid ajutiselt, nt maksimaalselt 3 tundi ööpäevas ning sel juhul peab olema loomale tagatud vähemalt minimaalne liikumisala ja puhas joogivesi. Kontrolli teostaks loomapolitsei.

  • Asutame loomapolitsei: igasse politseiprefektuuri tuleb spetsiaalse väljaõppega loomade väärkohtlemisega tegelev üksus, mis leevendaks vabatahtlike loomapäästjate koormust.

    Programm

    Asutame loomapolitsei. Igasse politseiprefektuuri lisanduks spetsiaalse väljaõppe saanud loomade väärkohtlemisega tegelev üksus.Senine praktika näitab, et loomade väärkohtlemisest teatajad võidakse saata politsei enda poolt vabatahtlike loomakaitseorganisatsioonide poole, kuigi politsei peaks siiski ka neid juhtumeid ise menetlema. Asjakohase koolituse saanud üksus leevendaks vabatahtlike loomapäästjate koormust.

  • Kohustame tapamajade pidajaid valvekaameraid kasutama. Tapaliinidele, loomade vastuvõtu kohtadesse ning uimastamise- ja pidamise boksidesse kaamerate paigaldamine ja toimuva jäädvustamise ning talletatud teabe säilitamise kohustus.

  • Loomakaitseseaduse järgi on kasside ja koerte vabapidamine keelatud ning me tõstame sellekohast teadlikkust.

    Programm

    Loomakaitseseaduse järgi on kasside ja koerte vabapidamine keelatud, tõstame sellekohast teadlikkust. Vabapidamise all mõistetakse looma viibimist ilma omanikuta väljaspool omaniku kinnistut. Vabalt hulkuvat looma ähvardavad mitmed ohud ja ta ise võib olla ohuks nii teistele loomadele kui ka inimestele.

  • Mitmekesisus ja mitmekihilisus kultuuris on suur rikkus, mis vajab hoidmist ja arendamist. Põlisrahvad on kohandunud kohaliku loodusega. Põlisrahvad hoiavad üle 80 protsendi maailma elurikkusest.

  • Söömiskõlbmatuks muutunud toit peab jõudma biojäätmete töötlusse - biogaasi tootmisesse ja kompostimisse ja seejärel väetisena tagasi toidutootmisesse.

  • Me edendame biojäätmete liigiti kogumist ja ringmajandust, et toitained jõuaksid tagasi mulda ja toidukasvatusse. Biojäätmed on 56% Eesti olmeprügist.

    Programm

    Toitained peavad jõudma tagasi toidukasvatusse! Edendame biojäätmete liigiti kogumist ja ringmajandust, et väärtuslik bioväetis ei läheks raisku ja reostuseks vaid tagasi mulda ja toitu. Põllumajandus vajab igal aastal väetiste ehk toitainete näol sisendit ja korralikus jäätmemajanduses jõuavad orgaanilised ained tagasi mulda ja toitu, mitte prügilasse. Toitainete taaskasutamine aitab ka jäätmekäitluse eesmärke saavutada - biojäätmed on 56% Eesti olmeprügist ning need ringlusesse võttes suudame olmeprügi hulka üle poole võrra vähendada.

  • Eesti peab minema üle keskkonnasõbralikele põllumajanduspraktikatele, nagu otsekülv, täppisväetamine ja mineraalväetiste asendamine orgaaniliste väetistega. Nii paraneb toidu- ja veejulgeolek ning inimeste tervis.

    Programm

    Eesti peab üle minema keskkonnasõbralikele põllumajanduspraktikatele - otsekülvile, täppisväetamisele, mineraalväetiste asendamisele orgaaniliste ja muude keskkonnasõbralike päritolu väetistega ning mulla elurikkust, toitainetesisaldust ja süsihappegaasi sidumise võimet oluliselt parandavatele tehnoloogiatele. Sellega parandame oma toidu- ja veejulgeolekut, ekspordivõimekust ja väliskaubandusbilanssi ning loomulikult ka inimeste tervist.

  • Me toetame mahepõllunduse teadus- ja arendustööd, pärandsortide kasvatamist ning uute ja põliste võtete kasutamist. Tahame vähendada mineraalväetiste vajadust, eelistada bioloogilist taimekaitset ja suurendada elurikkust.

    Programm

    Toetame teadus- ja arendustööd mahepõllunduse vallas, pärandsortide kasvatamist ja nii innovaatiliste kui ka põliste praktikate rakendamist, sh meristeempaljunduse taaselustamist, vanade sortide kultiveerimist ja säilitamist, seemnejulgeoleku tagamist ja seemnemonopolide vältimist, komposti kasutamist, mineraalväetiste vajaduse vähendamist, bioloogiliste- ja haljasväetiste kasutamist, taimehaiguste- ja kahjuritõrjes bioloogiliste meetodite eelistamist, elurikkuse suurendamist.

  • Toetame energiasäästlikku toidutootmist kinnistes süsteemides.

  • Vähendame mahetoidu käibemaksumäära 9 protsendini.

  • Vähendame mahepõllumajanduse ja -loomakasvatuse lõive ja bürokraatiat. Nõuame põllumajandustoetuste ühtlustamist Euroopa Liidu sees, õiglaseid otsetoetusi ja ühise põllumajanduspoliitika muutmist keskkonnasõbralikuks, mahe- ja väiketootjaid eelistavaks.

  • Seisame loomade heaolu ja õiguste eest. Loome loomade ja kalade heaolu kaitsvad seadused ning järelvalve.

  • Me toetame mahetoidu kohustuslikku osakaalu haridusasutustes. Võtame suuna sellele, et laste-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutustes pakutakse vaid mahetoitu.

    Programm

    Koolitoit peab olema mahe, taimsete valikutega ja võimalikult kohalik. Toit ja lapsed on elu alus, seega on vaja tagada, et õpilaste toidulaud oleks kaetud tervislikult ja keskkonnasõbralikult. Toetame haridusasutustes kohustusliku mahetoidu osakaalu rakendamist. Võtame suuna sellele, et kõigis laste- haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutustes pakutakse vaid mahetoitu.

  • Aitame kaasa väiksema jalajäljega taimse toidu osakaalu tõusule meie toidulaual. Toetame taimse toidu tootmist. Väldime tööstusliku loomapidamise mõju keskkonnale.

  • Teeme vegantoidu kättesaadavaks riigi- ja haridusasutustes (nt koolid, lasteaiad, haiglad, hooldeasutused) neile, kes seda vajavad/soovivad.

  • Me taastame kooliaiad ja seome need õppeprogrammiga. Nii õpivad lapsed aias mitut ainet ja kasvatama toitu ning kool saab värsket kohalikku toitu.

    Programm

    Taastame kooliaiad. Kooliaia pidamine loob palju lõimitud õppe võimalusi - aias on võimalik õpetada keemiat, füüsikat, inseneriteadusi, disaini, aiandusteadmisi, matemaatikat, kehalist kasvatust, kunsti ja palju muudki. Kooliaedade sidumisel õppeprogrammiga on võimalik kasvatada inimesi, kes oskavad edasises elus ise endale toitu kasvatada ning seejuures süsteemselt mõelda. Lisaks annab see koolile värske, kohaliku ja maheda toidu sisendi, mis aitab kulusid vähendada.

  • Toetame linnaaedu ja kogukondlikke toidusüsteeme. Toetame toidusalude loomist oskusteabe ja planeeringutega, et tagada toiduga varustatus ka linnades ja inimeste kodude ümbruses. Sel moel saab suurendada ka asulate toidulist mitmekesisust, atraktiivsust ja elurikkust.

  • Toetame riiklikke suviseid toidu kasvatamise õppeprogramme, et inimesed saaksid tutvuda toidu kasvatamisega. Inimesed peavad saama toidu kasvatamise võimalust ja õpet, kuna see on suur osa meie isiklikust iseseisvusest ja ellujäämisoskustest.

  • Lihtsustame väiketootjatele kehtivaid regulatsioone.

  • Loome ulatusliku investeerimisabi ühistutele väiketootmise, hoiustamise ja turustamise toetamiseks meetmetega, mis on suunatud tööviljakuse tõstmiseks väiketootmises ning ühistulise tegevuse arendamiseks.

  • Vabastame mahetootmiseks ja oma tarbeks toidu tootmiseks kasutatava maa maksust.

Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.