Lubaduste võrdlus teemade kaupa
Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.
| Teema | Reform | Eesti 200 | EKRE | Isamaa | SDE | Kesk | Parempoolsed | Rohelised |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maksud ja eelarve | 9 | 25 | – | 28 | 3 | 26 | 13 | 21 |
| Energeetika ja kliima | 38 | 38 | – | 22 | 19 | – | – | 19 |
| Loodus ja põllumajandus | 38 | 45 | – | 50 | 13 | 73 | – | 56 |
| Tervishoid | 25 | 26 | 16 | 47 | 49 | 43 | – | 41 |
| Haridus ja teadus | 40 | 34 | – | 38 | 9 | 59 | 4 | 67 |
| Pered ja sotsiaalkaitse | 21 | 24 | 16 | 33 | 72 | 55 | 3 | 20 |
| Riik ja õigus | 19 | 54 | 33 | 34 | 44 | 28 | 18 | 36 |
| Kultuur, keel ja sport | 28 | 36 | – | 92 | 47 | 79 | – | 38 |
| Elamu ja regioonid | 38 | 32 | – | 25 | 39 | 33 | – | 6 |
| Transport | 22 | 24 | – | 22 | – | – | – | 22 |
| Kaitse ja julgeolek | 40 | 22 | 55 | 41 | 15 | 57 | 4 | 16 |
| Majandus ja tööturg | 24 | – | – | 34 | 114 | 109 | 5 | 23 |
| Välispoliitika ja ränne | 11 | 3 | 16 | 31 | 1 | 26 | – | 21 |
Kultuur, keel ja sport
Eesti 200
36 lubadust
Kasutame parimat varasemate põlvkondade pärandit, milleks on säästlik ja nutikalt tulevikku vaatav hoiak - uus tase KULTUURIS.
Erakonna seisukoht on, et kultuur on ühiskonna mõtete ja käitumise tervik ning aluseks avatusele ja sallivusele. Toetudes parimale pärandile tahame hoida eluterveid hoiakuid ja anda need edasi järgmistele põlvkondadele.
Programm
Iga rahva kultuur on ühiskonna mõtete, kohastumuslike hoiakute ja käitumisstrateegiate terviklik kogum, mis on aluseks nii lävimisel keskkonnaga kui ka ühiskonnasiseselt. Kuivõrd kultuur on kõik, mida ühiskonna liikmed teevad või tegemata jätavad, on kultuurikeskkonnas toimuv vältimatult põimunud kõigi teiste eluvaldkondadega. Kultuur on avatuse ja sallivuse aluseks, sest mõistes ennast, saame mõista ka teisi. Olles oma kultuuri teadlikud kandjad, ei pea me kartma võõra kultuuri pealetungi, keele väljasuremist või rahva hääbumist. Toetudes parimale pärandile vaimse, ühiskondliku ja füüsilise keskkonna hoidmisel, saame säilitada eluterved hoiakud ning anda need tulevikutingimustega kohandatud kujul oma järgmistele põlvkondadele.
Eesti 200 lähtub põhiseaduse preambulist, mille järgi eesti kultuuri ja keele kestmine on riigi mõte. Kultuuri kaudu tahab erakond võimendada väärtushoiakuid, mis aitavad luua head haridust, julgeolekut, riigivalitsemist, majandust ja elujõulist ühiskonda.
Programm
Eesti 200 lähtub oma programmis Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulist, mille järgi on eesti kultuuri ja keele kestmine läbi aegade Eesti riigi olemasolu mõte. Pika plaani osana on Eesti 200 kultuuri kaudu teostamise eesmärgiks selliste väärtushoiakute võimendamine, mis häälestavad ühiskonnaliikmeid erinevates rollides panustama parima hariduse, võimekaima julgeoleku, tõhusaima ja läbipaistvaima riigivalitsemise, innovatiivseima ja keskkonnasäästlikuima majanduse ning elujõuliseima ja vaimurikkaima toimeruumi loomisse. Eluterve Eesti kultuur on olulisim ja mõjusaim vaimne kaitse ning turvavõrk, igaühe meist ja kogu ühiskonna eneseväärikuse vundament ning rahvuse kestlikkuse kindlaim tagatis.
Erakonna eesmärk on, et Eesti kultuur säilitaks liigirikkuse: pärimuskultuurid ja murdekeeled, nagu seto, võru, mulgi, kihnu, saare, ingeri ja rannarootsi, ning siia lõimunud rahvaste kogukonnad, nagu eestiukraina, eestivene ja eestimari.
Programm
Eesti kultuur peab elujõu huvides säilitama oma liigirikkuse, kandes nii pärimuslikke kultuure ja murdekeeli, nagu seto, võru, mulgi, kihnu, saare, ingeri, rannarootsi jt pärandkultuuri lõimi kui ka sisse lõimides kodustatud välispäritolu kultuure, nagu eestiukraina, eestivene, eestimari jt soome-ugri ning muude rahvaste kohalikke kogukondi.
Erakonna seisukoht on, et loov rahvas on vaimselt terve ja lahendusi leidev ning kultuur on ka majandusharu. Anname ruumi ja vahendeid uutele ideedele ning rahastamisel seame kultuuritegijate toetamise uute objektide rajamisest ettepoole.
Programm
Loov rahvas on vaimselt terve, elujõuline ja lahendusi leida suutev rahvas. Loovtegevus harrastusena toidab isiksust ning professionaalse tegevusena ühiskonda ja majandust. On ju kultuurivaldkond lisaks eneseväljenduse ja -teostuse taimelavaks olemisele ka majandusharu, rahvusvaheline konkurentsieelis, tööandja, eksportija, noorte motiveerija, regionaalse elu elavdaja. Seejuures tuleb anda ruumi ja vahendeid ka värsketele, alt-üles tekkivatele ideedele. Kultuuri kannavad seejuures inimesed ja seepärast tuleb rahastusotsuste langetamisel seada alati kultuuritegijate võimestamine ettepoole uute objektide rajamisest.
Suuname loomemajanduse valdkonna käibemaksu 15% ulatuses valdkonda tagasi.
Seisame kultuuritöötajate väärilise töötasu eest. Lahendame loovisikute sotsiaalsete garantiide igipõlise probleemi.
Kaitseme seadusega laulu- ja tantsupidude traditsiooni, rahvuskultuuri ja pärimuskultuuri, kindlustades rahastuse.
Lõpetame kultuuri ja loomeettevõtluse lahutamise riigiametite silmis. Kaasame erasektori teadlikumalt kultuuripoliitikasse ja strateegiatesse ning usume, et loomemajandus ja kultuur saavad muusika-, film-, kirjandus-, kunsti- ja ürituste turul tulu teenida.
Programm
Lõpetame kultuuri ja loomeettevõtluse teineteisest lahutamise riigiametite ja agentuuride silmis, mis takistab kultuurivaldkonna arengut. Kultuur veab ettevõtlust ja vastupidi, loomemajandus on kultuurivaldkonna töövahend. Kaasame teadlikumalt erasektorit kultuuripoliitikasse ning strateegiatesse. Usume, et on olemas muusikaturg, filmiturg, kirjandusturg ja kunstiturg, kultuuriürituste turg, kus Eesti loomemajandus ja kultuur saavad tulu teenida.
Peame vajalikuks tõsta loomemajanduse ja kultuurivaldkonna projektipädevust, et pääseda juhtpartnerina paremini ligi Loov Euroopa ja Horisont Euroopa investeeringutele. Panustame valdkonna võimekusse jõuda Euroopa tugistruktuuride ja uute rahastusvahenditeni.
Muudame riiklike kultuuripreemiate seadust ja asendame preemiate omistamise otsustuskogudes ministeeriumi ametnikud valdkonna esindajatega. Ministeerium kindlustab riiklike kultuuripreemiate komisjoni töö haldustoe.
Depolitiseerime rahvusringhäälingu nõukogu. Selleks muudame nõukogu koosseisu moodustumise nii, et valdkonna tunnustatud asjatundjad nimetatakse?ex oficio?olulisemate avalike organisatsioonide poolt, Riigikogu fraktsioonide esindajatega võrdsel hulgal.
Seame ringhäälingu ülesandeks digitaliseerida ja teha kättesaadavaks väärtteoste esitamise muusika jt kunstivaldkondades, sh ühekordsete kontsertide ja loomesündmuste näol.
Arendame kultuurivahetust kogu maailmaga. Eesti kultuuri tutvustamisel välismaal kaasame kolmanda sektori ja vabakonna algatusi Eesti Instituudi kaudu ning anname neile üle rahaga need ülesanded, mida pole mõistlik ametkondlikult teha.
Programm
Arendame kultuurilist läbikäimist ja kultuurivahetust kogu maailmaga. Pehme välispoliitika meetmena kaasame Eesti kultuuri tutvustamisel välismaailmale kolmanda sektori ja vabakonna algatusi, toetatuna ja võimendatuna Lennart Meri loodud Eesti Instituudi kaudu, andes selleks üle koos rahaliste vahenditega need ülesanded ja tegevused, mida pole mõistlik tavapärasel ametkondlikul/administratiivsel viisil teostada.
Toetame kohalike identiteedikoosluste kultuuride, nagu seto, võru, rannarootsi, saare, kihnu ja peipsivene, arengut. Tugevdame nende esinduskogude ja institutsioonide, nt Võru instituudi ja Mulgi instituudi, haldus- ja projektivõimekust.
Programm
Toetame kohalike oludega seostunud identiteedikoosluste/kultuuride arengut. Seto, võru, rannarootsi, saare, kihnu, peipsivene jt, aga ka uuslõimuvate kogukondade kultuurilise arengu huvides võimendame nende esinduskogude ja/või institutsioonide (Võru instituut, Mulgi instituut jms) haldus- ja projektivõimekust.
Peame oluliseks, et maapiirkonna raamatukogust saaks olulisem rahva kooskäimise koht ja kogukonna keskus. Aitame omavalitsustel planeerida sarnaste funktsioonidega asutuste toomist ühe katuse alla ning hoonete rekonstrueerimist ja restaureerimist energiasäästlikuks.
Võimendame muuseume elavate mäluasutustena. Toetame üle-eestilise muuseumide kui huvihariduse ja õppeprogrammide pakkujate süsteemi.
Loome riigiarhitekti ametikoha. Aitame igati kaasa rohelise mõttelaadi juurdumisele arhitektuuris ja ehituses ning soodustame Eesti traditsioonilise puitarhitektuuri elusust.
Muinsuskaitse peab olema omaniku initsiatiivi toetav ja hariv. Arhitektuuriväärtused ei tohi hävida omanikule seatavate bürokraatlike takistuste ja ametnike põhjendamatute nõudmiste tõttu, ega ka omaniku teadmatuse, hoolimatuse või rahaliste raskuste tõttu.
Kaasajastame kirjanikele laekuvat raamatulaenutuse autorihüvitise määra.
Loome eestikeelse kirjanduse e-raamatustamise toetusmeetme, et Eesti kultuurist ja eesti keelest saaksid osa kõik: globaalsed eestlased, haridusliku erivajadusega inimesed ja puuetega inimesed.
Digiteeritud filmipärandi laiemaks kasutamiseks tagame enne 1991. aastat valminud filmipärandi vabakasutusse andmise ühes SA Autorihüvitusfondis vastava allfondi loomisega.
Tõstame oluliselt Eesti digikultuuri strateegia ambitsiooni, et Eesti kultuur oleks elujõuliselt olemas videomängudes, metaversumis ja kõigil platvormidel. Loome digikultuuri arenduskeskuse, mis toetab kultuurivaldkonda digipöördel.
Programm
Eesti kultuuri vormirikkus ja tähendusruum peavad üle kanduma ka digikultuuri ning kasutama ära selle kõiki võimalusi. See peab väljenduma nii videomängudes kui olema elujõulisena kohal nii metaversumis kui kõigil platvormidel. Selleks tõstame oluliselt Eesti digikultuuri strateegia ambitsiooni ja loome digikultuuri arenduskeskuse, mis hakkab toetama kogu kultuurivaldkonda digipöörde läbiviimisel.
Käivitame tugiprogrammi "Kunstiloome müügivõimekus", mis toetab loomegruppide majandamis- ja ekspordivõimekust, et taastada kunstivaldkonna loovorganisatsioonide majanduslikku võimekust. Samuti kehtestame riiklikud ekspordibrändide kvaliteedimärgised, nagu Estonian Jewelry, Estonian Art ja Estonian Music.
Programm
Peame vajalikuks taastada vabariigi algusaegade kunstivaldkonna loovorganisatsioonide majanduslikku võimekust. Selleks käivitame organiseerunud loomegruppide majandamis- ja ekspordivõimekuse toetamiseks "Kunstiloome müügivõimekuse" tugiprogrammi. Samuti rakendame riiklikud ekspordibrändide kvaliteedimärgised, nagu Estonian Jewelry, Estonian Art, Estonian Music jne.
Kutsume koos erasektoriga ellu vabakondliku riskikapitali "Hullud ideed maailma", mis toimib startupi seemneinvesteeringute programmide sarnaselt. Selle kajastamiseks tellime erasektorilt "Ajujahi" taolise saate, mis tutvustab loomemajandust ja turundab Eesti loometeevõtjaid ja brände.
Programm
Kutsume koostöös erasektoriga ellu vabakondlike "Hullud ideed maailma" riskikapitali, mille rakendamine on vaba institutsionaalsest tingimustest ning mis toimib startup seemneinvesteeringute programmide sarnastel põhimõtetel. Programmi kajastamiseks tellime erasektori tootmisüksustelt "Ajujahi" või rahvusvaheliselt levivate võistluspõhiste saadete sarnase formaadi, mille ülesandeks on samaaegselt populariseerida loomemajanduse võimalusi kui turundada rahvusvaheliselt Eesti loometeevõtjaid ja brände.
Toetame lastele ja noortele suunatud eestikeelsete saadete ja filmide tootmist ERR poolt.
Kutsume ellu noorte levimuusika toetamise programmi.
Eesti 200 peab olulisimaks, et tervena elatud aastad pikeneksid. Usume, et laste liikumisse ja spordi harrastamisse investeerimine säästab tulevikus tervishoiukulusid, ning treenereid tuleb väärtustada.
Programm
Liikumine mängib võtmerolli õnneliku ja terve inimese pikema elutee tagamisel. Eesti 200 peab olulisimaks näitajas Eesti arengus seda, kui pikenevad meie tervena elatud aastad. Tervisekäitumine ja liikumisharjumus tekib algkoolis ja me usume, et laste liikumise ja spordi harrastamisesse investeerimine annab tulevikus märgatava kokkuhoiu tervishoiu kuludes. Liikuv ja aktiivne eluviis on tuleviku rikkuse pant. Teame, et treenerid on edukas spordiriigis võtmetähtsusega ning neid tuleb hinnata ka vääriliselt.
Loome riikliku fondi rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamiseks, et Eesti saaks suurte võistluste korraldajaks. Raha taotlemine on läbipaistev ja kõigile spordialadele ühetaoline. Fondi orienteeruv aastamaht on 6 miljonit eurot.
Programm
Eesti peab saama ka suurte rahvusvaheliste spordivõistluste korraldajamaaks. See toob raha meie majandusse ja loob ambitsioonikad sihid meie võistlusspordi aladele. Selleks loome riikliku fondi rahvusvaheliste spordivõistluste läbiviimiseks. Fondist raha taotlemine toimub läbipaistval viisil ja ühetaoliste tingimuste järgi kõikidele spordialadele. Spordivõistluste rahastamise fondi orienteeruv iga-aastane maht on 6 miljonit eurot.
Alustame rahvuskoondiste sisehalli ehitamise projektiga, sest Eestil pole halli, mis mahutaks vähemalt 10 000+ pealtvaatajat. Seda on vaja rahvusvaheliste võistluste ning suurte meelelahutus- ja kultuurisündmuste jaoks.
Programm
Alustame rahvuskoondiste sisehalli ehitamise projektiga. Eestil puudub täna spordivõistluste hall, mis mahutaks vähemalt 10 000+ pealtvaatajat. Halli puudumise tõttu ei saa Eesti alaliidud taotleda õigust läbi viia rahvusvahelisi spordivõistlusi, nagu EM või MM finaalturniiride alagruppide mängud ja võistlused. Sellist halli on vaja ka suurte meelelahutuslike ja kultuurisündmuste läbiviimiseks (EXPO, tippartistide kontserdid).
Tõstame tööandja maksuvabalt hüvitatava tervise- ja sporditoetuse 1200 euroni aastas.
Loome seadustega võimaluse ettevõtetele annetada otse kuni 3% makstavast käibemaksust vabalt valitud tulumaksusoodustusega ühingule. See muudatus annab spordiklubidele ja kultuuriasutustele võimaluse rahaliste ressursside kaasamiseks ning vähendab lapsevanemate kulusid spordile ja kultuurile.
Rahandusministeeriumi arvamus: Nn otse annetamine on vastuolus käibemaksu direktiiviga
Viime senisest hoogsamalt ellu Sport Kooli programmi. Koolide juures tegutsevad spordiklubid ja -koolid, kes loovad võimalusi lastel minimaalselt 60 minutit sportlikku liikumist päevas.
Viime lõpule jalgpallihallide taristu projekti ja otsime võimalusi olemasolevate maakondlike spordikeskuste kaasajastamiseks. Töötame välja koolistaadionite kaasajastamise rahastusmehhanismi EL vahendite abil.
Programm
Peame oluliseks jalgpallihallide taristu projekti lõpule viimist ja otsime võimalusi kaasajastada olemasolevaid maakondlikke spordikeskusedi soodustamaks sportimise ja liikuvuse edendamist. Samaväärselt peame oluliseks koolistaadionite kaasajastamise rahastusmehhanismi väljatöötamist EL vahendite abil.
Kaasajastame EOK alaliitude treenerite kvalifikatsiooni omandamise tugiraamistikku ning loome treenerite järelkasvu ja professionaalse arengu toetamise süsteemi. Käivitame EOK alaliitude administreerimis- ja projektivõimekust tõstva koolitus- ja nõustamisprogrammi.
Tõstame vabatahtliku spordikohtuniku tasu miinimummäära kahekordseks, viies aastase maksimaalse tõendustevaba tasu määra 2080 euroni aastas (hetkel 1040 eurot aastas).
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
0 lubadust
Selle teema kohta lubadusi pole.
Eestimaa Rohelised
38 lubadust · Ei kuulu Riigikokku
Tõstame vaimse kultuuripärandi alast teadlikkust ning kultuuripärandi, sh looduslike pühapaikade hoidmist elavas kasutuses. Toetame vaimse kultuuripärandi uurimist, hoidmist ja kasutusvõimaluste laiendamist.
Toetame põliskeelte (näiteks võru ja setu keel) ja pärandkultuuride säilimist. Toetame pärandkultuuri sünteesimist kaasaegsesse elusasse kultuuripilti.
Leiame raha looduslike pühapaikade (hiied, allikad jt) kaardistamise jätkamiseks, kaitse alla võtmiseks ning hooldamiseks. Ühtlasi teeme kõigile kättesaadavaks kaardirakendused kogu looduslike pühapaikade kohta käiva infoga.
Pakume kaardistatud ja hooldatud looduslike pühapaikade omanikele maksusoodustusi ja toetusi.
Vana-Võromaal, Setomaal, Mulgimaal ja saartel tuleb senisest enam panustada pärimuskultuurile tuginevasse või oma toodetes pärismuskultuuri elemente kasutavasse (väike)ettevõtlusesse, sest kultuuripiirkondade omapära on maailmas ainulaadne.
Me toome kooliõppesse senisest tõsisemalt põlised piirkonnakeeled ja kombed, et lapsed tunneksid oma kodukoha väärtusi ja neil tekiks side kodupaigaga.
Programm
Muuhulgas tuleb senisest tõsisemalt tuua kooliõppesse sisse ka põlised piirkonnakeeled ja muud põlised (piirkondlikud) kombed, sest nii saavad lapsed teadlikuks oma kodukoha väärtustest ja tekib emotsionaalne side. Emotsionaalse sideme loomine oma kodupaigaga on parim moodus luua eeldused selleks, et täiskasvanuna sooviks seesama inimene oma kodupaigas luua kodu oma perele ja lastele, ning seda teadmisega, et ka tema lapsed saavad kindlasti seal nende kodukandis maailma parima hariduse.
Toetame Eesti kultuuri ja elurikkuse ühe osa – vanade kohalike tõugude ja sortide säilitamist ja kasvatamist.
Toetame Eestile omaste kultuurmaastike ja taluarhitektuuri kaitset ja säilimist. Toetame nõuannetega ja rahaliselt taluomanikke oma talu audentsel taastamisel ja sobitamisel maastikku.
Edendame loodus- ja kultuuriturismi.
Me tagame laulu- ja tantsupidude traditsiooni kestmise ning toetame kogu pidude protsessi. Jätkame ja laiendame kooride, tantsurühmade, orkestrite ja rahvamuusika kollektiivide juhtide palgatoetust.
Programm
Väärtustame laulu- ja tantsupidude traditsiooni ja tagame selle kestmise Eesti rahvuskultuuri olulise osana. Toetame terviklikult UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud laulu- ja tantsupeo protsessi. Jätkame ja laiendame liikumise järjepidevuse hoidmiseks kooride, rahvatantsurühmade, orkestrite ja rahvamuusika kollektiivide juhtide palgatoetust.
Reguleerime põliskultuuridest pärinevate psühhedeelsete loodussaaduste rituaalse kasutuse – potentsiaalselt positiivse sotsiaal-kultuurilise mõjuga kombestiku, mis on viimastel aastakümnetel levinud Euroopasse ja üle maailma.
Me arendame kultuurivahetust kogu maailmaga ning pöörame erilist tähelepanu Eesti põlisrahvastele ja sugulasrahvastele. Väärtustame kultuurilist ja bioloogilist mitmekesisust.
Programm
Arendame kultuurilist läbikäimist ja kultuurivahetust kogu maailmaga. Globaliseeruvas maailmas pöörame erilist tähelepanu Eesti põlisrahvastele ja meie sugulasrahvastele, sest kultuuriline mitmekesisus on vajalik jätkusuutlikuks arenguks. Väärtustame kultuurilist ja bioloogilist mitmekesisust ühtse mõtestatud tervikuna.
Me aitame koostöös kohalike kogukondadega siduda kohalikku eripära ja kultuuripärandit enam piirkondade turundamise ja turismiga. Väärtustame maa- ja rannarahva ajaloolisi traditsioone, elulaade ja kultuuripärimust.
Programm
Koostöös kohalike kogukondadega, arvestades neist igaühe vajadusi, aitame siduda kohaliku eripära ja kultuuripärandit senisest enam piirkondade turundamise ja turismiarendusega. Väärtustame juhtumipõhiselt maa- ja rannarahva ajalooliste tegevusaladega seotud kultuuripärimusi, väärtusi, traditsioone, elulaade, taluarhitektuuri, toidukultuuri jms nii Eesti kui ka rahvusvahelise kultuurilise mitmekesisuse elava osana.
Toetame hõimurahvaste ja Eesti organisatsioonide ühisalgatusi, loovisikute vahetusprogrammide, kultuurisündmuste ja koolituste läbiviimist ning ühise kultuurimälu uurimist ja vahendamist.
Eestimaal elavad põlisrahvad ja hõimud (näiteks setud) on üks osa laiemast Eestimaa pärandkultuurist. Põlisrahvaste keeled ja kultuurid globaliseeruvas ja digitaliseeruvas maailmas vajavad suuremat riikliku kaitset, hoidmist, säilitamist ja arendamist.
Pooldame põliskeeltele ja keelemurretele suuremat riikliku tuge ja suuremat kasutamist avalikus ruumis.
Aitame kaasa loovuse kui võtmepädevuse arendamisele ja rakendamisele kõikides eluvaldkondades. Eesti ja kogu maailma jaoks on järjest olulisem osata probleeme lahendada ja kriitiliselt mõelda, mis mõlemad eeldavad loovust kui pädevust.
Arendame loomemajandust. Selleks aitame loomeettevõtetel luua tihedaimaid kontakte teiste valdkondadega ja teiste loomeettevõtetega. Kontaktide loomine aitab kaasata loomeinimesi kui spetsialiste riiklikku teadus- ja arendustegevustesse. Pooldame loomeinkubaatorite loomist ja käimas hoidmist.
Edendame Eesti kultuuri uurimis- ja teadustöö, sh loovuurimuse võimalusi.
Tagame igale lapsele ja noorele juurdepääsu mitmekülgsele ja kvaliteetsele kultuurile nii tegija kui ka osasaajana. Osalemine kultuuris peab olema võimalik sõltumata elukohast, erivajadustest, keeleoskusest, majanduslikest võimalustest või muudest tingimustest.
Seame sisse Noorte Kultuuripassi, mille väärtus on vähemalt 400 eurot igale 18-aastaseks saanud noorele, kes võib toetust kasutada kuni 21-aastaseks saamiseni erinevate kultuuriürituste ja teenuste tarbimiseks, raamatute ostmiseks Eestis.
Me toetame rahvaraamatukogusid, et maaraamatukogu saaks koos kooliga kogukonna kooskäimise kohaks. Toetame kooliraamatukogude kaasaegse kirjanduse hankimist ja ööpäevaringseid iseteenindusi raamatukogude juures.
Programm
Toetame rahvaraamatukogude tegevust keele ja kultuuri säilitajate ja kandjatena. Aitame igati kaasa, et maapiirkonna raamatukogust saaks koos kooliga veelgi olulisem rahva kooskäimise koht ja kogukonna ühendaja. Toetame kooliraamatukogusid kaasaegse kirjanduse hankimisel. Toetame raamatukogude juurde ööpäevaringsete iseteeninduslahenduste võimaluste loomist (laenutuskapid ja teised iseteenindusseadmed).
Laenutushüvitisi autoritele (kirjanikud ja raamatukunstnikud) tuleb tõsta, õiglane laenutustasu on vähemalt 30 senti laenutuskorra eest. Kooliraamatukogude laenutused (vähemalt ilukirjanduse fond) tuleb laenutushüvitise arvutamisel sisse arvestada.
Eesti keele, kultuuri ja väärtusruumi kestmiseks ja arendamiseks peavad kultuurisektori töötasud olema konkurentsivõimelised.
Toetame loomeliitude kampaaniat “Ravikindlustus kõigile!” Meile on oluline Eestis elavatele inimestele sotsiaalsete tagatiste tagamine. Tagatud ravikindlustus loob paremad tingimused ka näiteks ettevõtluse alustamiseks.
Me laiendame loovisikupalga saajate ringi, et see hõlmaks kunstnike ja kirjanike kõrval ka heliloojaid ja aktiviste. See aitab lahendada vabakutseliste loovisikute tasustamise ja sotsiaalsete garantiide probleeme.
Programm
Loovisikupalga saajate ringi laiendamine. Loovisikupalk peab olema ette nähtud mitte üksnes kunstnikele ja kirjanikele, vaid ka heliloojatele ja aktivistidele. Kuni pole kehtestatud kõiki kodanikke hõlmavat kodanikupalka, aitab loovisikupalk lahendada vabakutseliste loovisikute tasustamise ja sotsiaalsete garantiide probleeme ning liikuda kogu valdkonnas töö õiglase tasustamise suunas.
Me loome ministeeriumi poolt näitusetasude avaliku taotlusvooru. See aitaks lahendada näitustel osalevate vabakutseliste loovisikute tasustamise ja sotsiaalsete garantiide probleeme ning võimaldaks taotleda toetust kunstnikutasudeks.
Programm
Näitusetasude avaliku taotlusvooru loomine ministeeriumi poolt. Avalik taotlusvoor aitaks lahendada aktiivselt näitustel osalevate vabakutseliste loovisikute tasustamise ja sotsiaalsete garantiide kitsaskohti. Ühtlasi aitaks meede teatud määral leevendada kunstiasutuste eelarveprobleeme ja looks võimaluse taotleda sihtotstarbelist toetust kunstnikutasudeks.
Viime näituse- ja kunstiasutuste tegevustoetused Kultuurkapitali ridadelt riigieelarvesse.
Me kujundame kvaliteetset avalikku ruumi ja elukeskkonda. Ruumipoliitika on kooskõlas kliimaneutraalsuse ja elurikkuse eesmärkidega, toetab kliimamuutustega kohanemist ja arvestab ligipääsetavusega.
Programm
Kujundame kvaliteetset avalikku ruumi ja elukeskkonda. Ruumi kujundavate hangete puhul rakendatakse väärtuspõhist mudelit, mille eesmärgiks on elukeskkonna kõrge kvaliteet ning keskkonnaeesmärkide saavutamise toetamine. Ruumipoliitika on kooskõlas kliimaneutraalsuse ja elurikkuse eesmärkidega ning toetab kliimamuutuste mõjuga kohanemist. Arvestame ligipääsetavusega.
Muinsuskaitse peab olema omaniku initsiatiivi toetav ja hariv. Toetame restaureerimisalast haridust.
Kaasajastame autorikaitse seadust, viies selle vastavusse elektroonilise meedia arengutasemega, arvestades sõnalise ja visuaalse ning heliloomingu lihtsat paljundatavust tänapäeval ning vajadust reguleerida vahendajate kasumeid kunstiloojate õiglaseks tasustamiseks.
Tõstame autoriõigustega seotud võimaluste ja kohustuste alast teadlikkust, pidades silmas teoste loojaid, kasutajaid ja vahendajaid, ning toetame võimalusel uute tehnoloogiate arendamist loovisikute tööpanuse arvestamiseks, esiletõstmiseks ja hüvitamiseks rahvusvahelises digimajanduses.
Tagame ligipääsu kultuurile kogu inimese elukaare ulatuses. Edendame põlvkondadevahelist kultuurikorraldust. Arvestame eakate ja puuetega inimeste vajadustega kultuuriteenuste pakkumisel ning füüsilise ja digitaalse keskkonna arendamisel.
Me tõstame kultuuriasutuste ja korraldajate teadlikkust kaasavast disainist ning arvestame kultuuriteenuste pakkumisel erivajadustega inimeste heaoluga, sh abivahendite, tugi- ja infoteenuste võimaldamisel.
Programm
Tõstame kultuuriasutuste ja -korraldajate teadlikkust kaasava disaini põhimõtete rakendamisest ligipääsetavuse suurendamisel ning arvestame kultuuriteenuste pakkumisel erivajadustega inimeste heaoluga kogu kasutajateekonna ulatuses, sh abivahendite võimaldamisel, rehabilitatsiooni- ja tugiteenuste ning infoteenuste pakkumisel.
Me juurutame keskkonnateadliku kultuurikorralduse põhimõtteid ja toetame rohepöörde eesmärke kultuuris, et vähendada valdkonna keskkonnamõju. Soodustame kliimasõbralikke lahendusi, ringmajandust ja kultuuriväärtuslike hoonete kasutuselevõttu.
Programm
Juurutame keskkonnateadliku kultuurikorralduse põhimõtteid ja toetame kultuurivaldkonnas rohepöörde eesmärkide saavutamist, eesmärgiga vähendada kultuurivaldkonna keskkonnamõju. Arendame kestlikke toimemudeleid, soodustame kliimasõbralike lahenduste väljatöötamist, rakendame ringmajanduse ja -disaini põhimõtteid, kaasajastame kultuuritaristut ning soodustame kultuuriväärtuslike hoonete kasutuselevõttu ja vastupidavust kliimamuutuste mõjule, samuti lähtume kultuurmaastike kujundamisel põhimõttest hoida ja luua elurikkust.
Me teadvustame kultuuri rolli riigi turvalisuses ja demokraatia tugevdamises. Kultuur on osa riigikaitse laiast käsitlusest ja aitab luua positiivset väliskuvandit.
Programm
Teadvustame kultuuri rolli riigi turvalisuse tagamisel ning demokraatia tugevdamisel. Kultuur on oluline osa riigikaitse laiast käsitlusest ja positiivse väliskuvandi loomisest. Inimeste kultuurielus osalemine tõstab elanike silmis riigi usaldusväärsust ja tugevdab ühistel demokraatlikel väärtustel põhinevat ühiskonda.
Soovime eesti keelt riigikeelena tähtsustada.
Toetame meetmeid, mille eesmärk on ohjeldada inglise keele eelistamist ja põlgust eestikeelsuse suhtes nii avalikus ruumis, veebikeskkonnas kui ka mujal.
Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.