Lubaduste võrdlus teemade kaupa
Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.
| Teema | Reform | Eesti 200 | EKRE | Isamaa | SDE | Kesk | Parempoolsed | Rohelised |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maksud ja eelarve | 9 | 25 | – | 28 | 3 | 26 | 13 | 21 |
| Energeetika ja kliima | 38 | 38 | – | 22 | 19 | – | – | 19 |
| Loodus ja põllumajandus | 38 | 45 | – | 50 | 13 | 73 | – | 56 |
| Tervishoid | 25 | 26 | 16 | 47 | 49 | 43 | – | 41 |
| Haridus ja teadus | 40 | 34 | – | 38 | 9 | 59 | 4 | 67 |
| Pered ja sotsiaalkaitse | 21 | 24 | 16 | 33 | 72 | 55 | 3 | 20 |
| Riik ja õigus | 19 | 54 | 33 | 34 | 44 | 28 | 18 | 36 |
| Kultuur, keel ja sport | 28 | 36 | – | 92 | 47 | 79 | – | 38 |
| Elamu ja regioonid | 38 | 32 | – | 25 | 39 | 33 | – | 6 |
| Transport | 22 | 24 | – | 22 | – | – | – | 22 |
| Kaitse ja julgeolek | 40 | 22 | 55 | 41 | 15 | 57 | 4 | 16 |
| Majandus ja tööturg | 24 | – | – | 34 | 114 | 109 | 5 | 23 |
| Välispoliitika ja ränne | 11 | 3 | 16 | 31 | 1 | 26 | – | 21 |
Kaitse ja julgeolek
Eesti 200
22 lubadust
Haldame oma suuri riske, milleks on riigi julgeolek, territooriumi ja inimeste kaitse - uus tase JULGEOLEKUS.
Rakendame elanikkonnakaitse strateegia, mis kaasab kõik elanikud ning keskendub sõjalise kaitse kõrval kriisivalmidusele, taristu, küber- ja inforuumi kaitsele ning kriisikommunikatsioonile. Alustame elanikkonnakaitse õppest ja tsiviilreservide loomisest.
Programm
Sõda Euroopas, globaalne pandeemia ja energiakriis sunnivad meid mõtlema julgeolekust teisiti - me peame sõjaliselt kaitsma oma territooriumi, kuid kõige enam peame kaitsma oma inimesi. Kriisides keerlevas maailmas peab Eesti viima julgeoleku ja kaitsepoliitika uuele tasemele - me peame rakendama elanikkonnakaitse strateegiat, mis kaasab kõik Eesti elanikud, ja keskendub lisaks sõjalisele kaitsele ka inimeste kriisivalmidusele, meie taristu, kübertaristu ja inforuumi kaitsele ning kriisikommunikatsioonile. Ukraina sõda õpetab meile, et lisaks riigikaitse võimekusele on olulised iga elaniku oskused, valmisolek ja teadmised kaitsmaks ennast, oma kodu ja oma perekonda. Eesti kaitstuse poliitika nurgakiviks on elanikkonnakaitse õpe ja tsiviilreservide ülesehitamine. Eesti 200 lähtub riigikaitse põhimõttest, kus igal kodanikul on oma selge roll, motivatsioon ja vastutus ning iga täiskasvanud Eesti kodanik teab, mida ta ulatusliku kriisi olukorras teeb.
Eesti vajab laiapindse riigikaitse arendamiseks erakondadeülest riigikaitse kokkulepet järgmiseks kümnendiks. Eraldame sõjalisele riigikaitsele 3% riigi SKP-st ning elanikkonna ja taristu kaitsele kuni 3% SKP-st.
Rajame kogu Eestit katva mitmekihilise Kalevipoja kupli (õhu- ja raketikaitse integreeritud süsteemi), mis kaitseb kõiki elanikke ja elutähtsat taristut.
Suurendame kaitsevalmidust. Riigikaitseõpetus peab käsitlema julgeolekut tervikuna laiapindse riigikaitse raamistikus.
Arendame targa ja kõrgtehnoloogilise kaitse, mis kasutab Eesti teadust ja kaitsetööstust. Kasutame riigis võimalikult palju Eesti ettevõtete tooteid ja teenuseid ning toetame nende ekspordi.
Programm
Panustame targa ja kõrgtehnoloogilise kaitse arendamisse, mis rakendab Eesti teaduse ja kaitsetööstuse arengupotentsiaali. Seome riigikaitse huvid majanduspoliitiliste eesmärkidega, võttes riigis kasutusele maksimaalselt Eesti ettevõtete loodavaid tooteid ja teenuseid. Toetame nende toodete ja teenuste jõulist eksporti välisturgudele.
Arendame Eesti kaitsetööstust: laskemoona ja relvade tootmist, teadus- ja arendustöö rahastamist lisaks kaitse-eelarvele ning finantsinstrumente kapitaliseerimiseks. Riik ja kaitsevägi on arenduspartnerid ning toetavad referentsi saamist rahvusvahelistes hangetes.
Programm
Arendame Eesti enda kaitsetööstust: laskemoona ja relvade tootmist Eestis, kaitsetööstuse teaduse- ja arenduse rahastamist lisaks kaitse-eelarvele, finantsinstrumentide väljatöötamist kaitsetööstuse kapitaliseerimiseks. Eesti riik ja kaitsevägi on kaitsetööstuse arenduspartneriks ja tugi referentsi saavutamisel rahvusvahelises hankepoliitikas.
Rajame sõja- ja katastroofimeditsiini rahvusvahelise treening- ja arenduskeskuse Tartusse.
Loome Eestisse tipptasemel tsiviil- ja militaarkasutusega mitmeotstarbeliste droonide arendus- ja tootmisvõime.
Korraldame veealuse kriitilise taristu seire ja kaitse Läänemerel. Need on meie kriitilised side- ja toitekanalid ülejäänud Euroopaga.
Ühendame piirivalve lennuvahendid õhuväe juhtimise alla seire-, luure-, pääste- ja lahinguvõimekuse tõstmiseks. Hoiame kokku maksumaksja raha ja tõhustame riigi tegevust.
Arendame välja Kaitseliidu võimekuse lisaks sõjalisele kaitsele ka elanikkonnakaitseks mittesõjalistes kriisides. Vabatahtlikke riigikaitsjaid koondav Kaitseliit hakkab saama piisavalt ressursse: elukutselisi instruktoreid ja juhte, varustust ja relvastust ning raha.
Tugevdame erioperatsioonide väejuhatust. Arendame küberväejuhatuse kaitse- ja ründevõime küber- ja inforuumis.
Liitlaste alaline kohalolek Eestis ja Läänemere piirkonnas tagab meile rahu. Meie eesmärk on diviisi koosseisus liitlaste maaväe brigaad, õhuväe eskadrill Ämaris ja püsiv mereväe kohalolek Läänemerel. Peame saavutama Ameerika Ühendriikide üksuste järjepideva paiknemise Eestis.
Seame eesmärgiks ringmajanduse põhimõtete rakendamise kaitseväe varustuses.
Võimaldame elanikkonnakaitse õppe kõigile meestele ja naistele: reservi ettevalmistamine päästetöödeks ja evakueerimiseks ning katastroofimeditsiini reservi loomine. Õpetame välja kõik elanikud, et nad saaksid abi anda ja ise hakkama.
Programm
Võimaldame elanikkonnakaitse õppe kõikidele meestele ja naistele. Elanikkonnakaitse õpe hõlmab reservi ettevalmistamist kodanikukaitseks ehk päästetöödeks, evakueerimiseks, ja reservi loomist katastroofimeditsiini tarvis. Õpetame välja kõik Eesti elanikud, kes suudavad seeläbi abi anda ja saavad ka ise endaga hakkama.
Määrame seadustes üleriigiliste kriiside juhiks peaministri, kelle ülesanne on juhtida ja tagada valmisolekut kõikidel ühiskonna tasanditel. Peaministri ja valitsuse vastutust ei tohi delegeerida omavalitsustele, kolmandale sektorile ja vabatahtlikele.
Arendame kriisiohje võimet mistahes hädaolukorras, ehitame varjendid ja ohusireenid, loome kriisivaru ning suurendame päästereservi. Teavitame elanikke hoidma korras keldrid ning mõistlikud kütuse-, toidu- ja veevarud.
Programm
Arendame kriisiohje võimet, mis toimib mistahes hädaolukorras. Ehitame varjendid ja ohusireenid ning loome kriisivaru. Peame oluliseks päästereservi suurendamist. Elanikud ja kogukonnad peavad olema kriisiks paremini ettevalmistatud - teavitame, et keldrid oleksid korras, mõistlikus koguses kütuse-, toidu- ja veevarud ning võimalusel elektrigeneraatori olemasolu.
Rahastame vabatahtlikku ja kogukondlikku initsiatiivi elanikkonnakaitse tagamisel. Kaasame olemasolevad ühendused ja organiseerunud võrgustikud aktiivselt toetama laia riigikaitse elluviimist nii tsiviil- kui sõjalise valdkonna toetuseks.
Sätestame ringhäälingu toimimise elutähtsa teenusena, sest kriisis vajavad elanikud usaldusväärset infot. Teeme Rahvusringhäälingule pika plaani ja rahastamise kava ning ehitame uue kaasaegse telemaja.
Programm
Strateegiline kommunikatsioon on meie julgeoleku kindlustamise võtmetegur.? Sätestame ringhäälingu toimimise elutähtsa teenusena, sest elanikud vajavad kriisiolukorras usaldusväärset informatsiooni. Rahvusringhääling vajab pikka plaani ja rahastamise kava. Ehitame uue kaasaegse tehnoloogilise varustusega telemaja.
Eesti inforuum ja ühiskond vajab tugevamat kaitset propaganda ja desinformatsiooni vastu. Strateegilise kommunikatsiooni võimekus tuleb viia uuele tasemele, ühtse juhtimise alla ja ehitada üles suutlikkus kiiresti ja tõhusalt reageerida vaenulikele infooperatsioonidele.
Eesti peab saama küberkaitse liidriks. Määrame digikaitsele selge mandaadiga juhi, suuname sinna osa IT investeeringutest ning tagame, et teenuseosutajad, erasektor, omavalitsused ja elanikud oskavad küberohtudes käituda.
Programm
Eesti peab muutuma küberkaitse liidriks. Riigi taristud, infokande võrgud ja inimeste andmed on kaitstud igas olukorras. Määrame digikaitse valdkonnale selge mandaadiga juhi ja suuname sinna osa IT investeeringutest. Tagame, et meie elutähtsate teenuste osutajad, erasektor, kohalik omavalitsus ja kogu elanikkond teaks ja oskaks käituda küberohtude olukordades.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
55 lubadust
1. Tõstame kaitsekulutused vähemalt 3%ni SKTst ning kulutused laiapõhjalise riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse ülesehitamiseks vähemalt 0,5%ni SKTst.
2. Optimeerime kaitseministeeriumi valitsemisala struktuuri nii, et sinna jääb alles ainult kolm iseseisvat asutust – kaitsevägi, Kaitseliit ja Välisluureamet.
3. Tugevdame ja arendame riigikantselei kui laiapõhjalise riigikaitse juhtimise tööorgani võimekust, samuti siseministeeriumi juhtimisvõimekust (sisekaitse ühendstaap).
Me taastame sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina, määratleme kriisi- ja sõjaaja ülesanded ning loome reservüksused ja hangime varustuse. Neid ja laiapõhjalise riigikaitse kulusid ei kanta kaitse-eelarvest, vaid vastutavate ministeeriumite eelarvetest.
Programm
4. Taastame sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina koos kriisi- ja sõjaaja ülesannete määratlemise ning nende täitmiseks vajalike reservüksuste loomise ja varustuse hankimisega. Selleks vajalikke kulusid, nagu ka laiapõhjalise riigikaitse ülesehitamiseks vajalikke kulusid tervikuna, ei kanta kaitse-eelarvest, vaid konkreetsete ülesannete eest vastutavate ministeeriumite eelarvetest.
5. Koostame kiiremas korras kuni 2045. aastani ulatuva tervikliku sõjalise riigikaitse arenguvisiooni ning sellest lähtuva uue (erakorralise) sõjalise riigikaitse arengukava kuni aastani 2034. See sisaldaks muuhulgas:
a) detsentraliseeritud juhtimisstruktuuri (kaitseringkondade) taastamist koos staapide ja alluvate üksustega;
b) sõjaaja kaitseväe suurendamist kuni 55 000 inimeseni, millele lisanduks 40 000 inimest täiendusreservi;
c) ajateenistuse mahu suurendamist 4500 kutsealuseni aastas;
d) miiniveeskamise ja rannakaitsevõimekuse ning keskmaa õhutõrje võimekuse arendamise lõpuleviimist;
e) kaudtulevõimekuse kahekordistamist ning vähemalt kompanii suuruse tankiüksuse loomist mõlemas jalaväebrigaadis;
f) iseseisva kaitsevõimega seostamatute tegevuste lõpetamist;
g) oma ülesannete täitmiseks vajaliku sõjalise luure- ja vastuluurevõimekuse loomist kaitseväes;
h) küberkaitse väejuhatuse reorganiseerimist küberkaitse, infosõja ja elektroonilise võitluse väejuhatuseks;
i) tsiviilsektori ressursi võimalikult laialdase rakendamise võimaldamiseks adekvaatsete võõrandamise ja kompenseerimise reeglite välja töötamist;
j) öise lahingupidamise võime suurendamist kaitseväes ja Kaitseliidus;
k) tehniliselt innovatiivsete lahenduste, muuhulgas mehitamata õhu- ja maasõidukite kasutuselevõttu.
Koostame kuni 2045. aastani riigikaitse arenguvisiooni ja kuni 2034. aastani arengukava, mis määrab kõigi ministeeriumite, riigiasutuste ja omavalitsuste ülesanded elanikkonna kaitses.
Programm
6. Koostame kuni 2045. aastani ulatuva laiapõhjalise riigikaitse arenguvisiooni ning sellest lähtuva laiapõhjalise riigikaitse arengukava kuni aastani 2034, milles määrateletaks kõigi ministeeriumite, riigiasutuste ja kohalike omavalituste ülesanded vähemalt elanikkonna kaitse põhivaldkodades (toidu-, vee-, ja kütusevarud, elektrienergia, meditsiin, varjendid, teavitamine, evakuatsioon võimalikest lahingutegevuse piirkondadest, õiguskorra ning küberturvalisuse tagamine).
7. Tugevdame Kaitseliitu, muuhulgas:
a) loome väljaõppe tõhustamiseks ja juhtimise parandamiseks Kaitseliidus 60 täiendavat tegevväelase ametikohta;
b) varustame kõik Kaitseliidu võitlevad üksused kaitseväega samal tasemel;
c) kaotame bürokraatlikud takistused Kaitseliidu omavahendite kasutamiseks;
d) kaotame bürokraatlikud takistused vabatahtlikele pealikele oma allüksuste tegevuse planeerimisel ja elluviimisel.
8. Taotleme meie tähtsaimalt liitlaselt Ameerika Ühendriikidelt eelseisvaks valitsemisperioodiks sõjalist abi kokku kuni ühe miljardi USA dollari ulatuses, samuti küsime sõjalist abi meie Euroopa suurriikidest liitlastelt.
9. Eesti rahvuslike huvide edendamiseks NATOs püüame saavutada, et:
a) määratletaks uued, praegusele julgeolekuolukorrale vastavad väevõimekuseesmärgid Balti riikidele: Eestile ja Lätile kaks, Leedule kolm kohapeal paiknevat jalaväebrigaadi;
b) Baltikumis loodaks liitlasvägede armeekorpuse staap;
c) igasse Balti riiki paigutataks liitlasvägede kaugõhutõrje üksus;
d) NATO Baltikumi õhuturbemissioon muudetaks õhukaitsemissiooniks (tehtaks korda Lielvarde lennuväebaas Lätis, igasse Balti riiki paigutataks 10-12 liitlasvägede hävituslennukit);
Rahandusministeeriumi arvamus: Eeldab NATO tasemel otsust
e) Läänemerel paikneks NATO riikide sõjalaevade flotill.
Rahandusministeeriumi arvamus: Eeldab NATO tasemel otsust
10. Astume välja või peatame osaluse jalaväemiinide kasutamist keelustavas Ottawa konventsioonis. Arendame miinisõja pidamise võimekust kaitseväes ja Kaitseliidus.
11. Loome tsiviilkohtusüsteemil baseeruva sõjaaja kohtusüsteemi ning teeme seadusandluses uue arengukava täitmiseks vajalikud muudatused.
12. Anname kaitseväele ja Kaitseliidule vajalikud luure ja vastuluureõigused riigikaitse valdkonnas.
Rahandusministeeriumi arvamus: Vajab seadusete muutmist vähemalt järgmiselt: Kaitseliidu seadus, Kaitseväe korralduse seadus, Julgeolekuasutuste seadus, Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus
13. Keelustame julgeolekukaalutlustel kaitseobjektide ümber paikneva kinnisvara müügi välismaalastele.
14. Viime ehitusseadustikku nõude, mille kohaselt tuleb tiheasustusega piirkondade uute suurehitiste rajamisel luua varjendid, samuti korraldame nende rajamise (või korrastamise) olemasolevatesse hoonetesse.
15. Viime riigikaitseõpetuse igasse gümnaasiumisse ja kutseõppeasutusse.
16. Toetame kodumaise kaitsetööstuse arengut, muuhulgas:
a) täiendame riigikaitseseadust, sätestades, et kaitsetööstus on osa Eesti riigikaitsest;
b) loome ülikoolide, kaitsetööstusettevõtete ning kaitse- ja siseministeeriumi koostöös kaitsetööstuse arendustegevusele suunatud koostööplatvormi;
c) loome Eesti kaitsetööstusettevõtete omakapitali toetusmeetme kasvufaasis olevatele kaitsetööstuse ettevõtetele;
d) toetame Eesti kaitsetööstusettevõtete eksporti välisturgudele.
17. Hoiame kaitseväelaste palgad vastavuses elukalliduse tõusuga, vaatame üle tegevväelaste ja kaitseliitlaste sotsiaalsed tagatised nende teenistuse ja jõupingutuste väärtustamise ning õiglasema kompenseerimise eesmärgil.
Tõstame riigikaitsesse panustajate staatust maksusoodustuste, tööturusoodustuste ja sõjas osalejate hüvedega. Tühistame seaduse, millega kaotataks kaitseväepensionid (447 SE).
Programm
18. Tõstame riigikaitsesse panustajate sotsiaalset staatust ühiskonnas laiaulatusliku meetmete paketi abil, mis sisaldab muuhulgas maksusoodustusi, soodustuste loomist tööjõuturul ning hüvesid Eesti iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse eest peetavas võimalikus sõjas osalejatele. Tühistame kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigikogu XIII koosseisu 447 SE), mis käsitab kaitseväepensionide kaotamist.
19. Sõjalise valmisoleku tõstmiseks anname reservväelastele isikliku varustuse kodusele hoiule.
20. Taastame kaitseväe kaplaniteenistuse.
Tõstame riigikaitse kulud lähiaastatel vähemalt 3%-ni SKT-st, ning kulutused laiapõhjalise riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse ülesehitamiseks vähemalt 0,5%-ni SKT-st.
Suurendame sõjaaja kaitseväe kuni 55 000 inimeseni, millele lisandub 40 000 inimest täiendusreservi.
Kahekordistame kaudtulevõimekuse ning loome vähemalt kompanii suuruse tankiüksuse mõlemas jalaväebrigaadis.
Tagame keskmaa õhutõrje võimekuse Eesti võtmepiirkondadele ja lühimaa õhutõrjevõime kõigile üksustele.
Viime lõpule miiniveeskamise ja rannakaitsevõimekuse arendamise.
Suurendame ajateenistujate arvu 4500 kutsealuseni aastas.
Taastame sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina koos kriisi- ja sõjaaja ülesannete määratlemise ning vajalike reservüksuste loomise ja varustuse hankimisega.
Loome sõjalise luure- ja vastuluurevõimekuse kaitseväes.
Taastame detsentraliseeritud juhtimisstruktuuri (kaitseringkonnad) koos staapide ja alluvate üksustega.
Peatame osaluse jalaväemiinide kasutamist keelustavas Ottawa konventsioonis ning arendame miinisõja võimekust kaitseväes ja Kaitseliidus.
Tagame Eesti toidujulgeoleku ja stabiilse isevarustamise kõigi põhitoiduainetega koos vajalike reservidega kriiside puhuks. Päästame Eesti rahvusriigi.
Parempoolsed
4 lubadust · Ei kuulu Riigikokku
Toetame erakondadeülese pikaajalise kokkuleppe sõlmimist riigikaitse tugevdamiseks ja kaitseinvesteeringute plaani kinnitamiseks.
Kaasame riigikaitsesse kõik Eesti ühiskonna liikmed, võimaldades neil panustada oma oskuste ja võimetega.
Vene impeeriumi lagundamine on Eesti välispoliitika peamine eesmärk. Selle saavutamiseks on vaja teha aktiivset koostööd teiste piiriäärsete riikidega ning lääneriikide toetust.
Eesti peab hoidma initsiatiivi Ukraina rahvusvahelisel toetamisel sõja võitmiseks ning riigi sõjajärgseks ülesehitamiseks.
Eesti Keskerakond
57 lubadust
Eesti kaitseks vajalikud võimed tuleb arendada kiirelt. Kaitsekulutused püsivad järgmistel aastatel 3 protsendi tasemel SKPst ja neid kohandatakse julgeolekuolukorra järgi. Hanked ja otsused peavad olema läbipaistvad.
Programm
Eesti kaitseks vajalike võimete kiirkorras väljaarendamist. Kaitsekulutuste maht peab järgmistel aastatel püsima 3 protsendi tasemel SKPst ning seda kohandatakse vastavalt muutustele julgeolekuolukorras. Võimearenduse otsused tehakse jätkusuutlikult, tagades ressursi kogu elukaareks. Riigikaitseliste investeeringute otsustus- ja hankeprotsessid peavad olema läbipaistvad.
Iseseisva kaitsevõime arendamise kvalitatiivset kasvu. Õhuturbe üleminek õhukaitseks peab olema sujuv ja kiire. Kiirendada tuleb keskmaa õhutõrje võimekuse arendamist Eestis ning teha selleks koostööd meie liitlastega.
Rahandusministeeriumi arvamus: Õhuturbele üleminek õhukaitseks eeldab rahvusvahelist kokkulepet liitlastega.
Arendada laiapindset riigikaitset, et tagada reaalne ja toimiv süsteem kriisi- ja sõjaolukordades.
Aktiivset panustamist NATOsse, et tagada Eesti huvide kaitse. Liitlasüksuste kohalolek regioonis ja varustuse eelpaigutus peab olema piisav usutava heidutuse tagamiseks. Madridi tippkohtumise otsused liitlaste suurendatud kohaloleku ehk EFP tugevdamise osas tuleb kiiresti ellu viia.
Arendada kaitseväe taristut selliselt, et liitlaste alalise kohaloleku tingimused oleksid täielikult tagatud.
Regulaarselt üle vaadata NATO ja rahvuslike kaitseplaanide sobivus vastavalt julgeolekuolukorrale.
Välisoperatsioonidesse panustamise jätkamist NATO, Euroopa Liidu, ÜRO ja tahtekoalitsioonide raamistikus, eesmärgiga panustada üldisesse julgeolekusse ja tugevdada sidemeid liitlastega.
Euroopa Liidu kaitsedimensiooni intensiivsemat kasutamist nii sõjalise kaitse kui ka ühiskonna toimepidevuse kontekstis.
Kaitseväe toimimise aluste ülevaatamist, et need vastaksid julgeolekukeskkonna muutumisest tingitud nõudmistele. Tsiviilkontrolli toimemehhanismid ja sõjalise autonoomia suhe peab olema üheselt mõistetav.
Maksta riigikaitsesse panustavatele inimestele väärikat palka, mis peataks sõjaliste teadmiste äravoolu kaitseväest ning lõpetaks kogenud kaitseväelaste ennetähtaegse lahkumise teenistusest.
Luua võimalused reservväelaste teadmiste ja kogemuste paremaks kasutamiseks. Lisaks igale okkale loeb ka iga ajurakk.
Kaitseliidu tegevustoetuse suurendamist. Kaitseliit on maakaitse selgroog ja väärib kaitseväega võrdset kohtlemist nii varustuse kui väljaõppe osas. Seoses organisatsiooni kasvuga tuleb suurendada väljaõppe läbiviimiseks ettenähtud ametikohtade arvu.
Rakendada kaitseväe taristu sh harjutusväljakute arendamisel suurem kogukonna kaasatus ning koostöös kohalike omavalitsustega töötada välja kompensatsioonimeetmed.
Suurendada elanikkonna kaasamist riigikaitsesse, et tugevdada Eesti kaitsevõimet. Peame oluliseks vabatahtlike sh naiste osalemist ajateenistuses. Vabatahtlik osalemine ajateenistuses peab andma rohkem valikuvõimalusi ajateenistuse läbimiseks.
Panustada tarka kaitsesse, suurendada uute tehnoloogiate kasutamist ja innovatiivsust.
Arendada ja kaasata senisest enam kodumaist kaitsetööstust. Kindel osa teadusrahast ning riigikaitsekuludest peab minema oma kodumaise kaitsetööstuse arendamiseks. Toetame Eesti kaitsetööstuse innovatiivsust, sh teadusgrante Eesti kaitsetööstuse arendamiseks.
Tõsta riigisiseselt ja rahvusvahelisel tasandil hübriidohtudega võitlemise võimekust, samuti Eesti riigi valmisolekut ja võimekust libauudiste ning muu väärinformatsiooni leviku tõkestamisel.
Panustada isamaalisse kasvatusse, kaitsetahte suurendamine on igaühe asi. Riigikaitseõpetus koolides peab olema kohustuslik osa õppeprogrammist. Arendame läbi riiklike programmide elanikkonnakaitse võimekust meie ettevõtetes ja riigiasutustes.
Taastada kaitseväes kaplaniteenistus, et tagada reserv- ja tegevväelastele kaitsetahte säilimine ning pakkuda neile moraalset tuge.
Taastada spordirühm kaitseväes, et arendada läbi spordi suuremat ühiskonna kaitsetahet. Oluline on tagada tippsportlastele ajateenistuse läbimiseks tingimused, mis võimaldavad neil enda erialast sportlikku vormi säilitada.
Taastada riigikaitselise traditsiooni kandjana ja kaitseväe sümboliväärtuse rõhutamiseks kaitseväeorkester
Suurendada tänast töötajate arvu sisejulgeolekus. Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti teenuste kättesaadavus ja reageerimisvõimekus peab paranema igas Eesti maakonnas.
Pidurdada Politsei- ja Piirivalveametis ning Päästeametis kaadrivoolavust, pakkudes töötajatele paindlikumaid töötingimusi, konkurentsivõimelist palka ja stabiilsemat töökeskkonda.
Tagada inimestele suurem turvatunne, mille eelduseks on laiem ühiskonna informeeritus ja kaasamine. Pakume rohkem võimalusi vabatahtlikuks ning kogukondlikuks panustamiseks.
Suurendada lähiaastatel lisaks siseturvalisuse töötajate arvule ka vabatahtlike abipolitseinike, päästjate ja merepäästjate arvu. Käivitame eraldi programmi vabatahtliku töö suurendamiseks ja tunnustamiseks koos lisarahastusega.
Elanikkonnakaitse arendamist, et tagada reaalne ning toimiv süsteem kriisi- ja sõjaolukordades, selle tagamiseks tuleb panustada vähemalt 0,5 protsenti SKPst.
Alustada õppeasutustes ühiskonna teadlikkuse tõstmist laiapindsest riigikaitsest. Korraldame haridusasutustes tuleohutus- ja äkkrünnaku õppusi. Arendame läbi riiklike programmide elanikkonnakaitse võimekust meie ettevõtetes ja riigiasutustes.
Suurendada kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksuse õigusi, et tagada linnaruumis parem avalik kord.
Vähendada alkoholismi ning uimastitega seotud kuritegude ja õnnetuste arvu.
Suurendada võitlust lähisuhtevägivallaga. Arendame turvakodude võrgustikku ja tegeleme ennetustegevusega. Ühiskond peab suutma rohkem märgata perevägivalda ning aidata hätta sattunud ohvreid.
Suurendada politsei ja prokuratuuri ressursse seksuaalkuritegude uurimiseks ning koolitada seksuaalkuritegude spetsiifikas kõiki õigussüsteemi osapooli.
Jätkata lastemajateenuse kättesaadavuse arendamist üle Eesti.
Suurendada koostööd erinevate ametkondade, sh kohalike omavalitsuste vahel, et ennetada alaealiste õigusrikkumisi. Tagame erinevate programmide stabiilse rahastuse, et aidata seadusega vastuollu läinud noori.
Parandada Eesti julgeolekuasutuste võimekust ennetada ja tõkestada küberturvalisusega seotud ohte. Tõstame ühiskonna teadlikkust erinevatest küberriskidest, et vähendada e-kanalite kaudu pettuse ohvriks langenud inimeste arvu.
Suurendada veebipolitsei võimekust vältimaks ja avastamaks e-keskkonnas toimuvaid kuritegusid.
Tõsta liiklusohutust ja -kultuuri eesmärgiga viia rasked liiklusõnnetused miinimumini. Rakendame rangemaid karistusmäärasid korduvrikkujatele.
Ennetada ja avastada korruptsioonikuritegusid era- kui ka avalikus sektoris.
Võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu, et vältida selle mõju ühiskonna turvatundele.
Hoida konservatiivset joont erinevate rahvuste sisserände osas, et vältida äärmuslike liikumiste ning relvastatud vägivalla ilminguid Eestis.
Jätkata politsei rahvusvahelist koostööd kuritegevuse vastu võitlemisel.
Suurendada piirivalve isikkoosseisu, et tagada parem riigipiiri kaitse.
Kiirendada idapiiri väljaehitamist ning kasutada selleks rohkem innovaatilisi lahendusi. Peame oluliseks, et Euroopa Liit panustaks tervikuna rohkem vahendeid Euroopa Liidu välispiiri taristu arendamisse.
Tõhustada kriisiolukordades meie riigipiiri kaitse- ja valvevõimekust. Tagame kiire koostöö kriisiolukordades nii siseriiklikult ametkondade vahel kui ka rahvusvaheliselt.
Arendada laiapindse riigikaitsepõhimõtte alusel meie kordoneid ja piiripunkte, eesmärgiga tagada võimekus tõkestada suuremahulisi ebaseaduslikke piiriületusi.
Suurendada võimekust mereseireks ning merepiiri kaitsmiseks.
Tõhustada järelevalvet ebaseadusliku sisserände ja elamislubade väärkasutuse vastu, ohjeldamaks sellega kaasneva kuritegevuse kasvu ning vähendamaks julgeoleku ohtu.
Soetada kaasaegset päästetehnikat ja -varustust, tagamaks laiem päästevõimekus kogu Eestis. Toetame kasutatud päästetehnika annetamist vabatahtlikuks tegevuseks.
Taastada päästekopterite üle-eestiline programm, et tagada võimekus õnnetuste korral kiireks reageerimiseks ning patsientide transportimiseks sõltumata piirkonnast.
Suurendada ühiskonna laiemat informeeritust elanikkonnakaitsest. Toetame suuremate õppuste läbiviimist Eesti elanike hulgas.
Arendada välja tervet Eestit kattev ohusireenidel põhinev teavituse süsteem, et informeerida ühiskonda sõjalise ohu, suurõnnetuste või hädaolukorra eest.
Luua eraldi digitaalne teavitussüsteem, et informeerida ühiskonda sõjalise ohu, suurõnnetuste või hädaolukorra eest.
Arendada välja varjumiskohad hädaolukorra või sõjaohu tarbeks, et kaitsta meie inimesi. Seame avalikule sektorile kohustuse rajada uusehitustesse varjendid.
Rahandusministeeriumi arvamus: Eestis on varjumine ja varjumiskohad on õiguslikult reguleerimata, ei ole kehtestatud nõudeid, millele peavad ehitised varjumise tagamiseks vastama.
Kaardistada üleriigiliselt elutähtsate teenuste valmisolek kriisiolukordadeks.
Ennetada ja vähendada tule- ning veeõnnetuses hukkunute arvu. Rahastame järjepidevalt programme ohutuse parandamiseks ning inimeste teadlikkuse tõstmiseks. Laiendame ennetustegevust haridusasutustes.
Jätkata "Kodud tuleohutuks" programmi koostöös kohalike omavalitsustega. Suurendame päästjate kodukülastuste arvu, et ennetada ja vähendada kodudes toimuvaid õnnetusi.
Tõsta Eesti mere- ja lennupäästevõimekust, kaitsmaks nii meie inimesi kui ka keskkonda.
Pöörata erilist tähelepanu keskkonnareostuse ja ohtude ennetamisele ning arendada võimekust suuremahuliste keskkonnareostuste likvideerimiseks
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
15 lubadust
Eesti julgeoleku tagab laiapindne riigikaitse
Tagame igale politseiametnikule ja päästjale vähemalt 1,2-kordse Eesti keskmise palga.
Nüüdisajastame elanikkonna kaitseplaanid ning loome üleriigilise varjumiskohtade võrgustiku.
Suurendame Sisekaitseakadeemia õppekohtade arvu ning tagame ajakohase kvaliteetse õppe.
Tõstame psühholoogilise kaitse võimekust Eesti ühiskonnas.
Kujundame Päästeametist elanikkonnakaitse asutuse piirkondlike kriisivalmidusbüroode ning uute võimekustega.
Loome politsei ja päästeameti reservkriisiüksused, sh evakuatsioonirühmad igasse Eesti piirkonda, ajateenistuse läbinud broneeringuta reservväelaste baasil.
Eesti riigikaitse on rajatud iseseisvale kaitsevõimele ja koostööle
Tõstame kaitsekulud Eesti riigi kaitsmiseks vajalikule tasemele vähemalt 3% SKP-st, panustades järgnevad neli aastat 3,5% SKP-st kriitiliste võimete väljaarendamiseks.
Tagame, et Kaitseliidu ülesanded ja ressursid oleksid tasakaalus. Suurendame Kaitseliidule eraldatavaid vahendeid ja tõstame palgataset.
Vaatame üle kaitseväelaste teenistuse reservis, tõstame kiiresti reageerivate üksuste arvu ja korrastame vajaduse korral mobiliseeritavate üksuste juhtimist.
Soodustame vabatahtlikku osalemist riigikaitses ning võimestame naiste osalust laiapindses riigikaitses, sh naiste osalemist kaitseväeteenistuses ja vabatahtlikus riigikaitselises tegevuses.
Laiendame kaitseväe veteranipoliitikat missioonisõdurite kõrval ka kaitseväelastele, kes on kaitseväe arengule kaasa aidanud vähemalt 25 aastat.
Toetame NATO ja Euroopa Liidu tugevamat koostööd. Toetame Soome ja Rootsi kiiret liitumist NATO-ga ning integreerimist ühisteks kaitseplaanideks ning tihendame kahepoolset kaitsekoostööd Soome ja Rootsiga.
Kaitseme ja toetame Eesti inimesi ja ettevõtjaid võõrsil, pakume kvaliteetseid konsulaarteenuseid oma välisesindustes ning koostöös teiste EL-i liikmesriikidegaüle maailma.
Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.